Volatiilsus näitab investeeringu puhul hinna kõikumise suurust. Kui hind liigub suurte hüpetega üles-alla, on tegemist kõrge volatiilsusega. Kui hind liigub stabiilselt külgsuunas, on volatiilsus madal.
Volatiilsuse põhjal otsustatakse sageli seda, kui riskantne konkreetne investeering on. Kõrgem volatiilsus tähendab reeglina ka kõrgemat riski ja vastupidi.
Volatiilsust mõõdetakse tavaliselt standardhälbe või dispersiooni abil. Sisuliselt vaadatakse, kui kaugel on erinevate päevade tootlused keskmisest. Mida rohkem laiali tulemused on (mõni päev tootlus -25%, teine päev +17%), seda kõrgem on volatiilsus.
Sisuliselt tähendab see seda, et mingi pigem lühiajalise investeerimisperioodi puhul on raske ette ennustada, mis su tootlus olema saab. See teebki asja riskantseks.
Pikas perspektiivis (10+ aastat) on aga aktsiad, ehk üks volatiilsemaid varaklasse, näidanud üsna järjepidevalt teistest varaklassidest paremat tootlust.