Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle Statistika, andmeanalüüs, matemaatika, uurimused

Pensioni III sammas. Kas, miks ja kuidas kasutada?

Nii nagu kuldnokk on tuntud kui kevadekuulutaja, võiksid pankurite artiklid ja teated III pensionisambast olla märk sellest, et talv on peagi saabumas.

Eranditult iga aasta lõpus võid olla veendunud, et need artiklid tulevad ning peaaegu eranditult on heaks argumendiks III pensionisambasse raha paigutamisel selle pealt saadav tulumaksutagastus.

See soodustus on küll piiratud kuni 15% aasta brutosissetulekust peale (max 6000 €, kumb iganes väiksem on).

Kas see on siis nii hea võimalus investeerimiseks nagu räägitakse? Panin omalt poolt kokku ülevaate ja põgusa analüüsi.

Kui sul on kiire, siis võid alustada kokkuvõttest ja seejärel vaadata huvipakkuvamaid punkte lähemalt.

Sisukord

Kolm võimalust III sambasse investeerimiseks

Kui natukene III samba kohta uurid, saad teada, et seadus on loonud võimaluse investeerida läbi kolme erineva lähenemise:

  • Garanteeritud intressiga pensionikindlustus
  • Investeerimisriskiga pensionikindlustus
  • Vabatahtlik pensionifond

Esimesed kaks valikut võid kohe ära unustada. Need lepingud on reeglina nii segased ja keerulised, et väga raske on aru saada, kui palju ja mille eest sa maksad.

Nii palju kui ma ühel hetkel neid uurides läbi suutsin närida, oli selge, et maksad ikka korralikult ja vastu selle eest väga palju ei saa. Ei investeerimise mõttes tootlust ega kindlustuse poolelt kaitset.

Olemuselt on need päris sarnased pankade lastele kogumiseks loodud toodetega ja väärtust tundub neis ka umbes sama palju olevat.

Sõelale jäävad seega ainult vabatahtlikud pensionifondid.

Tagasi artikli algusesse >>

Pikaajaline vs lühiajaline investeering

Kui esmapilgul tundub III sammas väga hea investeeringuna, sest kust mujalt sa ikka koheselt 20% tulu teeniksid, siis arukas investor peaks siinkohal väikese mõttepausi tegema.

Lühiajalise investeeringu puhul on 20% ühekordne tootlus väga hea argument investeeringu tegemiseks. Pensioniks kogumine on aga väga pikaajaline investeering – paljudel juhtudel 30+ aastat. Pikaajalise investeerimishorisondi korral muutub olulisemaks keskmine aastatootlus.

Võtame näite, kus noored abikaasad Jaan ja Jaanika mõlemad teenivad üsna head palka ja paigutavad kahe peale 10000 € III sambasse.

Selle pealt saavad nad 2000 € tulumaksutagastust, mille samuti III sambasse paigutavad. Lihtsuse mõttes arvestame, et tulumaksutagastus lisatakse fondi esimese aasta alguses koos 10000 € investeeringuga.1

2019. aasta 29. novembri seisuga kuvatakse pensionikeskuse lehel kõige suuremaks III samba keskmiseks aastatootluseks 5 aasta lõikes 6,62%.

III pensionisamba fondide tootlused
III pensionisamba tootlused 29.11.2019 seisuga pensionikeskusest.

Ideaalis huvitab meid siiski pikem periood, sest kogume ju pikaajaliselt. Pensionikeskus võiks hakata kuvama ka 10 aasta tootlust, aga pole hullu. Saame selle ise välja arvutada pikemalt tegutsenud aktsiafondide kohta.

Fond10a keskmine tootlus
LHV Täiendav Pensionifond5,6%
Luminor Aktsiad 100 Pensionifond7,8%
SEB Aktiivne Pensionifond6,4%
Swedbank Pensionifond V1006,4%

Tabelis on arvutatud 10 aasta keskmine tootlus seisuga 29.11.2019.

Siit selgub, et börsikrahhi põhjast alates on kõige parem III samba pensionifond suutnud näidata 7,8% aastatootlust. Kui siit sedasi kirvega fondide keskmine tootlus võtta, siis selleks tuleb 6,6%.

Ühekordne investeering III sambasse vs indeks

Eeldame, et tulevikus saabki 6,6% olema keskmine pensionisamba tootlus. Seda tehes oleme muidugi väga optimistlikud, sest perioodi sisse ühtegi kriisi ei jää.2

Globaalne indeks MSCI ACWI kasvas samal ajal 12,1% aastas.3 Kui panna nüüd graafikule III samba fondid koos selle indeksiga, siis näeks see välja umbes nii:

aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus vs võrdlusindeksi tootlus
Ühe investeeringu ajas kasvamise simulatsioon keskmise aktiivselt juhitud III samba fondi ja globaalse aktsiaindeksi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus koos tulumaksutagastuse investeerimisega on pika perioodi peale tunduvalt kehvem, kui indeksi kasv ilma selle tulumaksutagastuseta.

Tõsi, selle tulemuse mõistmise jaoks ei oleks tegelikult graafikut vaja olnudki, aga tasus vaadata ikka. Mida siit graafikult hästi ei näe, on see, et lühiajalisema investeeringu puhul on tulumaksutagastus väga hea. Eeldusel, et sa selle ära investeerid.

Kui fondi tootlus oleks näiteks 9,95% ja indeksi tootlus 10,95%, siis tänu tulumaksutagastusele oleks fond pea 21 aastat tootlusega ees.

investeeringu tootlus koos tulumaksutagastusega vs ilma selleta
Tulumaksutagastuse mõju lühi- ja pikaajalisele tootlusele, kui kahe alternatiivse investeeringu tootluste erinevus on väike.

Kui aga tootluste vahe on üüratu, nagu meie näites (6,6% vs 12,1%), siis on indeks juba 4. aastal parema tootlusega, mis sest et fond sai esimesel aastal 20% tasuta lisaraha (+ 6,6% tootlust selle lisaraha pealt).

Iga-aastane investeering III sambasse vs indeks

Samas võiks nüüd visata õhku kriitikanoole, et mitte keegi ei investeeri III sambasse ainult ühe korra. Kui investeerida iga-aastaselt, siis saab maksutagastuse boonuse iga-aastaselt ja tulemus peaks olema rohkem fondide kasuks.

aktiivselt juhitud III samba fondi tootlus vs globaalse aktsiaindeksi tootlus
Iga-aastase investeeringu ajas kasvamise simulatsioon keskmise aktiivselt juhitud III samba fondi ja globaalse aktsiaindeksi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Ja nii ongi. Kui investeerida iga-aastaselt, siis saab fond omale lisaks iga-aastase maksutagastuse boonuse ja olukord on tunduvalt parem. Indeks möödub fondist alles 6. aastal. Samuti ei ületa indeksi tulemus enam fondi 6-kordselt, vaid kõigest 4-kordselt.

III sammas või indeksfond?

Muidugi ka seda võrdlust saab kritiseerida. Võrdlesin reaalsete pensionifondide tootlust indeksi tootlusega. Indeksisse saab aga investeerida ainult läbi indeksfondide, mis teatavasti omavad kulusid ja on seega kehvema sooritusega.

Olen kriitikaga nõus. Kasutasin eelnevas võrdluses indeksit, kuna indeksil saab vaadata pikemat ajalugu. Eurodes kauplevate indeksfondidega on aga keerulisem, sest need pole reeglina nii pikalt eksisteerinud.

Küll aga teeme põhimõtte pärast ühe võrdluse siiski globaalse indeksfondiga ära. Näiteks FTSE All-World UCITS ETF (EUR) (edaspidi VWRL) viimase 5 aasta keskmine tootlus on olnud 9,96% (vs parima III samba fondi 5a tootlus 6,62%).

Kas investeerida indeksfondi või III pensionisamba fondi?
Iga-aastase investeeringu ajas kasvamise simulatsioon parima aktiivselt juhitud III samba pensionifondi ja globaalse aktsiaindeksfondi tootluse põhjal. Kusjuures aktiivne fond sai tootlusele lisaks 20% tulumaksutagastust.

Tõenäoliselt arvasid isegi, et indeksfond läheb pikas plaanis taaskord III samba parimast aktiivselt juhitud pensionifondist pika puuga mööda.

Kuna tootluste vahe oli seekord väiksem ja investeeringuid tehti iga-aastaselt, siis indeksfond möödus sambast alles 10. aastal ja 40. aasta lõpuks oli edumaa aktiivselt juhitud fondiga “kõigest” kahekordne.

Tagasi artikli algusesse >>

III pensionisammas JA indeksfond

Eelnevatest tulemustest on selge, et riigi poolt pakutav 20% tulumaksutagastus annab III samba tootlusele korralikult juurde. Paraku võetakse pensionifondi juhtimise eest kõrgeid tasusid ja teenitakse nii madalat tootlust, et see lisaboonus süüakse aastate peale lihtsalt ära.

Lühidalt öeldes pakutakse teenust, mis on indeksfondidest kordades kallim ja annab seejuures tunduvalt kehvema tulemuse. Õnneks on III samba kaudu võimalik investeerida ka madalate kuludega indeksfondidesse. Vaatamegi seda järgmiseks.

Passiivsed III samba indeksfondid

Tänase seisuga on olemas kaks enam-vähem mõistlikku valikut:

FondHaldustasudJooksvad tasud
LHV Pensionifond Indeks Pluss0,39%0,85%*
Tuleva III Samba Pensionifond0,30%0,49%

*2018. aasta tasud.

Mõlemal juhul on tegemist passiivsete indeksfondidega, mille tasud on aktiivselt hallatavatest fondidest madalamad (oluline on vaadata jooksvaid tasusid). LHV tasu on passiivse fondi kohta pisut krõbedavõitu, aga see-eest kummalgi fondil sisenemis- ja väljumistasusid pole.

Mõlemi puhul on tõenäoline, et pikaajaline tootlus saab aktiivselt juhitud fonde peajagu ületama. Põhirõhk sõnal pikaajaline. Seega võiks III sammas olla päris tulus investeering, kui kasutad seda madalate kuludega indeksfondidesse investeerimiseks.

Kumb neist fondidest aga paremat tootlust hakkab näitama, on raske öelda, sest investeerimise loogika on neis veidi erinev. 4

Tagasi artikli algusesse >>

Kuidas III sambasse investeerida?

Kui sa tahad III sambasse investeerida, siis selleks on laias plaanis kaks võimalust:

  1. Investeerid ise
  2. Lased tööandjal investeerida maksueelsest palgast

1. Ise III pensionisambasse investeerimine

Ise investeerimine on lihtne. Selleks tuleb läbida järgmised sammud:

  1. Tee pangas / Tuleva.ee rakenduses / pensionikeskus.ee lehel vastav valikuavaldus III samba avamiseks.
  2. Tee pangaülekanne või püsikorraldus vastavalt saadud juhistele.

Mingil põhjusel ei võimalda kõik pangad Tuleva III samba fondi valida, nii et vajadusel tuleks kasutada Tuleva rakendust või teha avaldus Pensionikeskuses.

Järgmise aasta tuludeklaratsiooniga edastatakse sinu selle aasta sees tehtud sissemaksed Maksuametile ja tehakse vastavalt summalt sulle tulumaksutagastus.

Kui avastasid, et oled kogemata ühes neist kallite tasudega ja olematu tootlusega fondides, siis ka selle raha saab ilma maksukohustuse tekkimiseta teise kolmanda samba fondi üle viia. Kindlustustoodetest väljumise kohta on Tuleva lehel üks lihtne juhend.

Kuulduste järgi võivad nad soovida sinuga kontoris kohtuda. Tõenäoliselt kuuled, miks sa siiski ei peaks väljuma. Kui oled selle protsessi läbi teinud, võiksid kommentaariumis kogemust teistegagi jagada.

2. Tööandja investeering III sambasse

Tööandja kaudu investeerides tehakse investeering otse sinu brutopalgast. Teisisõnu, raha läheb III sambasse enne, kui sealt tulumaks maha on võetud.

See tähendab, et saad koheselt oma tulumaksu osa ära investeerida ja ei pea jääma ootama järgmise aasta tuludeklaratsiooni maksutagastuse saamiseks.

Vajalikud sammud:

  1. Esimese sammuna pead ka sellisel juhul kõigepealt avalduse tegema III samba avamiseks.
  2. Teise sammuna tuleb sul oma tööandja poole pöörduda. Tööandjal ei ole kohustust sinu eest III samba makseid teha, mistõttu võib tekkida vajadus teda selleks veenda. Küll aga võiks üks mõistlik ja oma töötajate heaolust hooliv tööandja sellist võimalust pakkuda.
  3. Kui oled tööandjaga jutule saanud, teed avalduse (Tuleva on koostanud avalduse näidise), kus märgid ära, kui suure osa palgast tahad III sambasse investeerida. Võid kasutada ka fikseeritud summat, aga protsent tundub palgatõuse ja pikka ajahorisonti arvestades püsivam ja mõistlikum valik.
  4. Edaspidi kannab tööandja osa sinu palgast otse III pensionisambasse ja sinu tuleviku kindlustamine on maksimaalselt automatiseeritud.

Sinu tööandja elu lihtsustamiseks on Tuleval ka selle kohta juhend, kuidas protsess välja näeb ja mida see raamatupidamise seisukohalt kaasa toob.

Lisaks liitun Tuleva mõttega, et tööandja võiks juba vaikimisi töölepingusse koha tekitada, kus uued töötajad saavad märkida, kui suure protsendi nad oma palgast III sambasse investeerida tahavad.

Tagasi artikli algusesse >>

Mida III sambasse investeerides veel silmas pidada?

Lisaks kõigele eelnevale on kasulik, kui pead ise arvestust oma brutotulu, maksuvabastuste ja III samba sissemaksete üle.

Põhjus on väga lihtne. III sambast väljudes tuleb sul tasuda tulumaksu kogu summa pealt, olenemata sellest, kas said tulumaksutagastust või mitte. Riik selle üle kahjuks arvestust ei pea.

Kui sinu aastane brutotulu on 6000 € ja sa investeerid mingi summa III sambasse, siis sa tulumaksuvabastust ei saa, kuna 6000 € aastas on juba niisamagi maksuvaba tulu.

Maksuvaba tulu võib olla ka suurem, kui sul on erinevaid lisasoodustusi, nagu näiteks teise lapse pealt kasutatav lisamaksuvabastus või heategevuse pealt saadud maksusoodustus.

Oma maksimaalse tulumaksutagastusega investeeringu saad välja arvutada nii, et teed kaks arvutust ja võrdled, kumb on väiksem:

B x 15%* või B – Mt, kus

B – sinu aasta brutotulu
Mt – sinu maksuvaba tulu kokku koos kõigi soodustustega
* – kui arvutuse tulemus ületab 6000 €, siis jääb tulemuseks 6000 €

Näiteks, kui sinu brutotulu on 7000 € ja ühtegi lisa maksuvabastust ei ole, saad tulumaksutagastusega investeerida:

7000 € x 15% või (7000 € – 6000 €) ehk 1050 € > 1000 €

Kuigi 15% sinu brutotulust on 1050 €, siis tulumaksu saaksid tagasi ainult 1000 € pealt. Seega 1000 € ületavalt summalt sa enam maksusoodustust ei saa.

Mis on brutotulu?

Siin tekib küsimus, et mis asi on brutotulu? Siia kuulub kindlasti sinu brutopalk, aga mitte ainult. Esimene samm selle summa tuvastamisel on minna EMTA lehele ja vaadata, mis tulud seal juba kirjas on.

Maksu- ja Tolliameti lehelt tulude vaatamiseks:

  1. Logi e-MTA keskkonda sisse.
  2. Vali vajadusel enda eraisiku kasutaja.
  3. Otsi vasakult menüüst üles “Registrid ja päringud”
    e-MTA keskkonnas registrid ja päringud
  4. Vali avanenud menüüst “Minu sissetulekud”.

Sulle avaneb tabel, kust leiad tulba nimega brutotulu, mis arvestab sulle laekunud tulu, mille pealt on maksud juba kinni peetud ja Maksuametile deklareeritud. Sealhulgas ka näiteks dividendid Tallinna börsilt.

NB! See tabel näitab ainult siiani tehtud ja deklareeritud makseid. Kui vaatad seda aasta keskel, siis ilmselgelt ülejäänud aasta palka siin tabelis ei ole. Vajadusel saad oma tööandja nimel klikkida ja vaadata, millise kuu palk on viimasena deklareeritud.

See tabel on loodud aastatulu arvestamiseks, mitte III samba mõistes sobiliku brutotulu arvestuseks. Seetõttu on siin tabelis kirjas ka näiteks dividendid, mille pealt maksis tulumaksu ettevõte, mitte sina. Sellised dividendid III samba mõistes arvestusse ei lähe ja need peaksid välja jätma.

Brutotulu alla kuulub päris palju erinevaid tululiike. Uurisin ka Maksuameti käest lisa, mis siia alla kuuluda võiks ja toon lühikese nimekirja välja.

Järgnev ei ole kindlasti maksunõu ega mingi soovitus. Seadused ja tõlgendused võivad ajas muutuda, nii et kontrolli ise eelnevalt üle, kui mingit otsust langetad.

III samba mõistes brutotulu on näiteks (kui oskad täiendada, anna julgelt teada):

  • Brutopalk ja puhkusetasud
  • Kasu vara võõrandamisest (va maksuvabalt kodu või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük)
  • Aktsiate müügist saadud maksustatav tulu (vana süsteemi ja investeerimiskonto puhul erinevad)
  • Maksustatavad dividendid (Eesti osaliselt ettevõtte ja osaliselt eraisiku maksusüsteem teeb arvestuse põnevamaks)
  • Ettevõtlustulu
  • Rendi- ja üüritulu (eluaseme üüritulu 80% ulatuses)
  • Litsentsitasud
  • Intressi- ja viivistulud (sealhulgas ühisrahastusest, pangahoiuselt või HLÜ-dest)
  • Maksustatav pension
  • Muud maksustatavad toetused, hüvitised, honorarid ja preemiad
  • II ja III samba müügid, kui need on maksustatavad

Ühisosaks on kõigi tulude puhul see, et need on Eestis maksustatavad ehk riik tahab nende pealt tulumaksu saada.

Kõige lihtsam on selle arvestuse pidamiseks ilmselt omale mingi exceli tabel teha. Allpool minu näide sellest.

Lae alla III samba kalkulaator

Telli omale meilile kalkulaatori plank, mille abil saad välja arvutada, kui palju saad veel selle aasta sees maksusoodustusega III sambasse investeerida.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

Maksusoodustus ja III sambast väljumine

Kolmanda samba fondist saad väljuda igal ajal, nagu tavalisest investeerimisfondist. Edastad müügi soovi ja paari tööpäeva pärast on raha kontol. Reeglina tuleb kogu välja võetud summa pealt maksta 20% tulumaksu.

Samas on hea teada, et peale 55. eluaastat saab III sambast raha välja võtta 10% tulumaksumääraga. Seda juhul, kui investeering on tehtud vähemalt 5 aastat tagasi.

Artikli kirjutamise hetkel on arutelul veel paar seadusemuudatust selle 10% maksumääraga seoses:

  • See summa ei lähe aastatulu arvestusse ega vähenda sinu maksuvaba tulu summat. Teisisõnu, selle pealt tuleb tulumaksu tasuda igaljuhul, isegi kui maksuvaba tulu on kasutamata (?).
  • Kui sul enne 2021. aastat ei ole III sammast tehtud, lükkub 10% tulumaksumäära soodustus 55. eluaasta asemel eelpensioniikka (ametliku pensionini on jäänud vähem kui 5 aastat).

Lisaks plaanitakse luua võimalus maksuvabalt raha välja võtta, kui teed regulaarsete väljamaksetega graafiku, mis kestab kauem, kui sinu oodatav eluiga.

Kui tahad omale 55-aastaste maksusoodustuse ära fikseerida, tasub lähiajal III sammas ära teha ja kasvõi 1 € sinna paigutada. Lisaks võib kaaluda ka lapsele sama eesmärgiga III samba konto tegemist.

Tagasi artikli algusesse >>

Kas tasub lapsele III sammast teha?

Kui jätta kõrvale 55. eluaasta maksusoodustuse fikseerimine, siis kas on mõtet alaealisel III sambasse investeerida?

Tänase seisuga on alaealise jaoks üks parimaid viise investeerimiseks LHV Kasvukonto. Kasvukonto eest kuni 26. eluaastani haldustasu ei võeta, seega on see üsna soodne indeksfondidesse investeerimise võimalus. Samas tuleb iga ostu eest tasuda 1% teenustasu.

III pensionisammas või Kasvukonto?

Vaatame, kumb valik oleks tasude seisukohalt mõistlikum. Eeldame, et tasude-eelne tootlus on kõigil juhtudel sama ehk näiteks 8%. Investeerimisperioodiks on 18 aastat.

Võrdlusesse võtame III pensionisamba indeksfondid (aktiivselt juhitud fonde pole mõtet vaadata) ja Kasvukonto puhul investeerime globaalsesse indeksfondi VWRL.

FondLHV KasvukontoTuleva III samba pensionifondLHV III samba indeksfond
Tasud ostmisel:1%00
Haldustasu aastas:0,25%*0,49%0,85%

*Kasvukonto puhul küll haldustasu pole, aga VWRL fondil endal on 0,25% iga-aastased jooksvad tasud.

Kui panen numbrid excelisse, saan sellised graafikud. Mugavuse mõttes investeerime kord aastas 600€ (sisuliselt 50€ kuus).

lapsele raha kogumine läbi Kasvukonto ja III pensionisamba
Iga-aastase 600 € kasvu simulatsioon, kui ainsaks tootlust mõjutavaks teguriks saavad tasud.

Nagu näha, siis antud tingimustel on pikema perioodi peale Kasvukonto kasutamine III samba fondidest tulusam. Esialgu küll maksad 1% tasuks ära, aga see vahe tehakse tänu madalamale halduskulule aastatega tasa.

Samal ajal on Tuleva tasud piisavalt madalad, et see vahe ei tule just teab mis suur. Kasvukonto aastatootlus on ca 0,1-0,2% suurem.

Tasude osas võitis väikese eduga Kasvukonto.

Raha kasutusse võtmine lapse poolt

Tootluse kõrval on oluline raha välja võtmisega kaasnevaid kulusid vaadata. LHV puhul on müügitehingu tasu 11€ + 0,3% summast. III pensionisamba passiivsete fondide puhul väljumistasud puuduvad.

Küll aga tekib oluline erinevus maksustamise osas. Tavaliselt saab III samba investeeringutelt tulumaksu tagasi (võid investeerida kuni 15% aastasest brutotulust või 6000€, kumb iganes on väiksem).

Kuna alaealisel tõenäoliselt üle 6000€ aastatulu ei ole, siis tulumaksutagastust ta ei saa. Küll aga tahab riik müügi korral tulumaksu kogu summalt. Tuleva fondist väljudes tähendaks see 23036€ x 20% = 4607€ tulumaksuks.

Kasvukonto kaudu investeerides tuleb tulumaksu tasuda vaid reaalse tulu pealt ja sedagi on soovi korral võimalik investeerimiskontoga edasi lükata. Oletame aga, et antud juhul võtame raha välja, sest see läheb kodu ostuks või ülikooliõpinguteks.

Tulumaksu peaks maksma 23394€ – 10800€ = 12594€ pealt ehk 2518€. Müügitehingu eest lisandub veel 81€ tasu.

TulumaksVäljumistasudKokku
LHV Kasvukonto2 518 €81 €2 599 €
Tuleva III Samba Pensionifond4 607 €0 €4 607 €

Mõlemal juhul võib tulumaksukohustus olla väiksem, kui lapsel muud sissetulekut pole, nii et ta saab kasutada 6000€ maksuvaba tulu. Kui sedasi mitu aastat järjest muud tulu pole, võiks saada maksukulu ka nullini viia.

Raha välja võtmise ja maksustamise osas on võit üldjuhul Kasvukonto käes. Kui muidugi laps seda raha enne 55. eluaastat välja ei võta, siis on võitjaks III sammas. See tundub aga pisut ebatõenäoline stsenaarium.

Raha edasi investeerimine täisealisena

Kui laps saab täisealiseks, mis siis edasi mõttekam teha oleks? Tabelist vaatan esmapilgul, et sõltuvalt aktsiaturgude tootlusest, võib 1% ostutasu tagasi teenimine võtta rohkem kui 5-6 aastat.

Kuna Kasvukonto haldustasu puudub kuni 26. eluaastani, siis heal juhul paar aastat oleks ilmselt tulusam Kasvukonto kaudu investeerimist jätkata. Peale seda peaks juba vaatama, kas on mõni kasulikum lahendus, kus tasud väiksemad või muud boonused juures. Sealhulgas näiteks III samba maksusoodustused.

Peale 26. eluaastat on Kasvukonto haldustasud 0,72% aastas, mis on koos 1% ostutehingu tasuga juba arvestataval määral III samba fondidest kallimad.

Võimalik, et mõnes olukorras oleks mõistlik kasutada kombinatsiooni mõlemast, nii et mingi summa jääb Kasvukontole ja mingi osa läheb III sambasse.

Täpsemalt sõltub see juba selleks ajaks kogunenud portfelli suurusest, igakuiselt investeeritavatest summadest ja lapse sissetulekutest või nende puudumisest.

Hea teada! Kui tahad lapsele III samba avada, siis saad seda teha ainult panga kaudu. LHV pakub sellist võimalust. Olen kuulnud, et mõni teine pank seda ei tee.

Tagasi artikli algusesse >>

Kokkuvõtteks

  • Kindlustusega investeerimistooted on tavaliselt ebamõistlikult kallid ja ei anna ei mõistlikku tootlust ega kindlustuskaitset.
  • Tulumaksutagastus on väga hea lisatootlus lühiajaliselt. Pikaajaliselt on aga fondi tootlus tunduvalt olulisemal kohal.
  • Indeksfond on ajalooliselt näidanud peajagu kõrgemat tootlust kui kõrgete tasudega aktiivselt hallatavad III samba pensionifondid. Fondi juhtimise eest küsitakse kõrgemaid tasusid ja pakutakse kehvemat toodet.
  • III samba passiivsed pensionifondid on ühed soodsaimad võimalused (ka väikeste summadega) indeksfondidesse investeerimiseks. Lisaks saab riigi poolt 20% boonust.
  • Kolmandasse sambasse saab investeerida kas ise pangaülekandega või lasta oma tööandjal otse sinu palgast investeerida. Mõlemal juhul on mõistlik igakuine investeering automatiseerida.
  • Oluline on ise oma brutotulu ja maksuvabastuste üle arvestust pidada, et sa ei investeeriks III sambasse ilma tulumaksutagastust saamata. Müügi korral tahab riik kogu summa pealt tulumaksu saada.
  • Kuna III samba müügi korral tahab riik saada kogu summa pealt tulumaksu, on alaealisel tulusam indeksfondidesse investeerida läbi Kasvukonto.

Kolmanda samba indeksfondid ei pruugi siiski alati kõigi jaoks parim variant olla. Näiteks, kui:

  • sul on tulumaksuvabamiinimum kasutamata ehk sa ei saa III samba investeeringutelt maksutagastust
  • sa oled põhjendatult veendunud, et mingi teine indeksite/varaklasside kooslus annab sulle parema tulemuse või sobib sinu vanusega paremini (a la võlakirjad)
  • suudad mõne teise instrumendiga pikaajaliselt paremaid tulemusi saavutada
  • saad piisavalt palju soodsamalt samadesse indeksitesse investeerida, et kogumisperioodi jooksul tootlus ületaks tulumaksutagastuselt saadavat lisatulu

Viimane on muidugi üpris ebatõenäoline, kui tasude tase püsib alla 0,5% ja tulumaksumäära just oluliselt ei langetata. Samas kui investeeritav raha on ettevõttes, siis selle välja võtmine ei pruugi tõesti mõttekas olla.

Kas sina investeerid III samba kaudu? Millist fondi eelistad?

Tagasi artikli algusesse >>

PS! Artikkel on 2019. aasta novembris oluliselt uuendatud, seega varasemad kommentaarid ei pruugi enam olla a(s)jakohased.

NB! Artiklis on illustreerimiseks kasutatud lihtsustatud näiteid. Tegelikkus võib ja kohe kindlasti saabki olema näidetest väga erinev, kuna sissemaksed ei ole iga-aastaselt võrdsed, keskmine tootlus tähendab väga erinevaid iga-aastaseid tootlusi, seadused muutuvad jne.

Märkused

1 Tegelikkuses saab tulumaksutagastuse alles järgmisel aastal peale tuludeklaratsiooni esitamist. Samas on selline kohene tulumaksu investeerimine võimalik, kui tööandja teeb investeeringu otse sinu palgast.

2 See tootlus on optimistlik ka seetõttu, et ajalooliselt on III samba fondidel olnud arvestatavad sisenemistasud. Näiteks 1% sisenemistasu korral investeerid küll 100 €, aga saad osakuid kõigest 99 € eest. Minu tootlusearvutus seda 1% kaotust ei arvesta.

3 See tootlus on pisut optimistlik. Sellest tuleks indeksfondi investeerides veel tasud maha arvestada. Reeglina on indeksfondide tasud siiski üsna madalad, nii et edumaa III samba aktiivselt juhitud fondide ees on endiselt märkimisväärne.

4 Tutvu soovi korral vastavate fondide juures oleva teabega, kus investeerimistrateegiat on kirjeldatud. Võid tutvuda ka fondide sees olevate indeksfondidega, kui see info sulle midagi ütleb.

Liitu 1% väljakutsega

Kas oled võimeline igakuiselt oma säästumäära 1% võrra suurendama? Pane ennast kirja ja saadame meilile täpsemad juhised ning igakuised meeldetuletused.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

33 replies on “Pensioni III sammas. Kas, miks ja kuidas kasutada?”

Hea, et seda vana artiklit lugema sattusin. Endal oli plaanis just tulumaksu tagastuse ootuses III sambaga liituda. Valisin juba välja Swedbanki Pensionikindlustus+, mis investeerib fondidesse ja tundus kodulehel oleva kirjelduse kohaselt igati tulus 🙂 . Nüüd jätan aga selle vea tegemata.
Lisaks vaatasin aasta lõpus üle ka oma II samba fondid (Danske 50; Swedbank K3 ja K4). Mina saan rahule jääda (teiste pensionifondidega võrreldes) vaid esimesega. Mis see LHV II samba fond oli, mida soovitatud on – L või XL? Et tõstaks uuest aastast selle ka ringi.
Tänud ette

L puhul on kuni 50% aktsiates ja XL puhul kuni 75%. Isiklikult ei ole neil väga põhjalikult enam silma peal hoidnud, kuna olen siiani seisukohal, et LHV suudab pikas perspektiivis ilmselt kõige paremat tulemust näidata (kui just midagi väga drastiliselt ei muuut), olenemata sellest, et neil vist siiani suur osa varadest rahas seisab ja ostuhetke ootab.

Ja muidugi ka sellepärast, et isiklikult riikliku pensioni peale eriti ei looda. Eks näis, kuidas see mul õnnestub, aga eesmärk on igaljuhul ise endale pension luua.

Kui muud alternatiivi pole, siis vähemalt teoorias on ka III sammas täitsa hea lahendus. Samuti on see tulumaksutagastuse osa tegelikult üsna hea, kui pension ei ole enam kaugel (a la, kui 5 aasta pärast lähed pensionile, siis 20% tootlust suht koheselt on päris hea lisatootlus juba).

Kas aga oma ettevõtte alt oleks mõistlik juhatuse liikme, ehk enda, kolmandat sammast maksta?

See sõltub suuresti seadustest, millega ma kursis pole. Tõenäoliselt tuleb sul tasuda samad maksud siiski, mis niisama raha välja võttes tasuksid ja sellisel juhul ilmselt on ka mõistlikumaid kohti, kuhu seda raha investeerida?

Tere Taavi!

Kas/kuidas on sinu arvamus muutunud 3. sammastesse uute indeksipõhiste fondide tulekuga?

Soov on paigutada mingi osa investeeringutest pikemaks ajaks ja saada passiivne aktsiarisk (ei tea ise turgudest suurt midagi peale selle, et enamus aktiivseid investoreid jäävad alla indeksile). Variant oleks suunata raha SP500’sse läbi kasvu- või investeerimiskonto vs. mõnda 3.sambasse (nt. LHV indekspluss).
Et tulu maksimeerida teeksin igakuised maksed esialgu mõnesse ühisrahastusplatvormi ning siis aasta lõpus sealt 3.sambasse. Tulemuseks siis tootlikkus ühisrahastusest + 20% tulumaksutagastust = ca 30%+ esimese aasta eest. (tm tagastus uuele ringile muidugi).

Edaspidi oleks tootlikkus otseselt seotud passiivse indeksi tootlikkusega ja võiks arvata et sarnane SP500’ga (näiteks LHV indekspluss)? Pensionikontole sissemaksed tasuta, aastane hooldustasu madalam kui kasvukontol…

Uuendasin postitust. Vaata, kas annab mingi vastuse.

Tootluse osas arvan, et sa ei saa LHV pensionifondi ja S&P 500 tootlusi otseselt võrrelda. Nende alusvara on erinev ja ega kõigi indeksite tootlus pole sama. Kui palju see erineda võiks, jään vastuse võlgu. Kui õigesti aru sain, siis LHV muudab ka neid allokatsioone ca kord aastas, nii et see erinevus ka muutub ajas.

Selle ühisrahastuse plaani puhul on kaks olulist miinust, mis kohe pähe tulevad:
a) ühisrahastus ei ole reeglina eriti likviidne, nii et sa ei pruugi seda raha kätte saada
b) sellisel juhul on sul ainult üks ostukoht aastas ehk ostuhinna keskmistamise mõju on minimaalne ning ostu tegemise hetkest võib lõplik tootlus päris palju sõltuda

Lisaks ei maksa ära unustada, et ühisrahastus ei ole ka mingi koht, kust saab garanteeritud 10% tootlust. Võib ka raha vabalt kaotada.

Mina tahtsin aga välja tuua hoopis seda vaatenurka, et siinne võrdlus on mõeldud investorile või inimesele, kes selle teema vastu huvi tunneb ja teadmisi-kogemusi omab või kasvatab. Teine grupp analoogseid kliente on ettevõtjad, kes tihtipeale suudavad omakapitalilt paremat tootlust tekitada.
Reaalselt aga olen kokku puutunud selle nn panga igapäevase kliendiga ja tõepoolest selles situatsioonis on valdavalt võrdlus selle baasil, et kas sul ei ole mitte midagi või on heal juhul pensioni II sammas. Seega käib jutt peamiselt sellest, et teadvustada üleüldse seda, et sul on vaja tuleviku peale mõelda juba täna, sest I ja II samba toel sa lihtsalt ei ela ära, kui tööaeg läbi ning aeg võiks töötada Sinu kasuks. Oluline on, et Sa mõtleks endale plaani välja ja teeks midagi. Läbi III samba kogumine on lihtsalt üks võimalustest. Ja ühisrahastuse või ise aktsiate ostu teema ei ole nende klientide mõtetes üldse valikuvarianditeks, sest need tunduvad liiga riskantsed ja keerulised ning “siis on ju parem seda hoopis ära tarbida või hoiusel hoida”.
Kui nüüd selles kontekstis asja vaadata, siis ma ütleks, et kui see inimene tõesti on valmis panema ka 50€ igakuiselt III sambasse tuleviku tarbeks (see ei pruugi ka olla ju päris pensioniiga, kui selle kasutusse saab võtta), siis on see tubli samm edasi. Aga investori või ettevõtjani on siit veel oi kui pikk maa minna. Nagu me ju teame, muutus peab tekkima kõigepealt mõtlemises aga seda liigutada/mõjutada/puudutada on keeruline ja aeganõudev.

Täiesti nõus, et III sammas on alati parem, kui raha laiaks löömine lihtsalt ja lootmine, et küll pensionieas kuidagi ikka hakkama saab.

Passiivselt juhitud indeksifondi valik tundub vähemalt teoreetiliselt nüüd lihtsalt parema variandina, kui senised valikud.

Lisaks on III sammas muutumas mõttekamaks valikuks ka neile inimestele, kelle alternatiiv ei olnud raha laiaks löömine, vaid mõni teine investeering.

III samba puhul peaks kindlasti vaatama ka maksustamise küsimust: https://www.pensionikeskus.ee/iii-sammas/valjamaksed/maksustamine/

Kui kaaluda III samba likvideerimist 55+ vanuselt ja olles hakanud III sammast koguma vähemalt 5 aastat enne väljamakse(te) tegemist, siis on tulumaksumäär ainult 10%. Iseseisvalt indeksisse investeerides peaks arvestama 20% tulumaksumääraga.

Lisaks on võimalik, et üldse ei maksustata, kuid siinkohal ei oska ma seisukohta võtte eluaegsel annuiteedil (ehk keegi oskab täpsusta selle pikkust). Väljavõte pensionikeskuse lehelt: Tulumaksuga ei maksustata eluaegseid väljamakseid kindlustusseltsist (annuiteet). Kogumislepingu sõlmimisest või fondiosakute esmasest omandamisest, mille eest kindlustusleping sõlmitakse, peab aga olema möödunud enam kui 5 aastat.

Maksude teema on hea tähelepanek. Sisetunne ütleb, et kuna maksustamine leiaks aset pika perioodi lõpus, siis ilmselt oleks siiski põhimõju pigem vahepealse tootluse suurusel.

Eraisikuna ju teatavasti võimalik ka maksustamist päris pikalt edasi lükata, kuniks raha välja võtad. Pensionit reeglina korraga rahaks ei teeks vast?

Ühesõnaga maksustamiseni võiks investeerimiskonto süsteemiga jõuda ideaalis alles mõnikümmend aastat peale väljamaksetega alustamist.

See 55 eluaasta järel väljavõtmine toetab jah mõnevõrra läbi III samba investeerimise eelistamist, kui oled näiteks 50-ndates ja plaanid siis 5-10 aasta pärast seda raha kasutama hakata. Kiire 10% maksusoodustus.

Kindlustuse puhul ma kardan, et pigem oleksid kaotaja? Kui need lepingud töötavad sarnaselt II samba omadega, siis annad kogutud raha ära ja vastutasuks saad igakuiseid makseid, millest tasud võetakse maha.

Kui peaksid varem otsad andma, siis raha jääb kindlustusseltsile. Kui aga elad lõputult kaua, siis said tublisti kasu.

Maksudega arvestamisel on muidugi ka see pisike ebameeldiv nüanss, et kui periood on mitukümmend aastat, siis on väga raske ennustada, kuidas need vahepeal muutuda võiks.

Tere

Taavi, kas lapse jaoks avada ( enda nimel) Lhv kasvukonto valides 2-3 fondi ja igakuiselt sinna paarkümmend eurot raha kanda oleks hea mõte, kui seisev raha kapil ehk hoiupõrsas ? Praegu pole ühtegi paremat alternatiivi lapse jaoks raha koguda, kus saaks ka intresse või on miski variant ?

Nii palju kui ma kursis olen (väga põhjalikult uurinud pole), siis tänased lapsele kogumiseks mõeldud tooted ei vääri isegi kriitikat.

Seega ilmselt on mõttekam jah ise seda kogumist teha enda nimel, kuniks siis laps piisavalt vana on.

LHV Kasvukonto kaudu võiks teoreetiliselt huvitav lahendus olla, kuigi 2-3 fondi valides tasub meeles pidada, et kunagi müügil tuleb siis ka 2-3x seda müügi teenustasu maksta. Kui see hetk on kauges kauges tulevikus, siis väga palju vahet ei ole muidugi.

Teine nüanss on see, et kui igakuiselt paarkümmend eurot kannad sinna, siis haldustasu peale esimest aastat on alguses päris korralik.

Tegin siin artiklis ka pisikese arvutuse, aga väikese veaga (tegelikult lisandub veel käibemaks):
https://rahafoorum.ee/lhv-kasvukontoga-investeerimine-massidesse/

Samas, tulemus peaks endiselt parem olema, kui üldse mitte kogudes.

Kui aga see tasu ikkagi liiga ulmeliselt suureks jääb sinu summade juures, siis üks mitte küll ideaalne alternatiiv, mida kaaluda.

Kui investeerid ka ise samasse kohta, siis pead lihtsalt kuskil excelis arvestust, et igakuisest sissemaksest see €25 on lapse osa ja ülejäänu sinu osa. Siis saad hiljem protsentuaalse jaotusena tema osa portfellist välja arvutada.

Soovi korral võid hiljem ka tema osa eraldi kuhugi kontole liigutada, kui selleks parem võimalus tekib.

Tegelikult piisab ka ühest fondist lapsele nt siis SP500, kui Sa ütled,et hiljem väljudes 2-3 fondist lisanduvad tulud ,mida peab maksma.Mis summad kuus oleks ok, kui Sa ütlesid ,et peale 1a tuleb haldustasu ja ostutasu,et need ära ei sööks igakuist sissemaksu summat. Ise indeksisse ei investeeri, pigem jään ühisrahastuse poolele hetkel.

Taavi, miks võrdled kahte võrreldamatut asja?
Kui eesmärk on investeerida indeksitesse (mitte ühisrahastusse, kinnisvarasse, üksikaktsiatesse või kuhu iganes mujale), siis ei ole selle jaoks paremat varianti kui teha seda läbi indekseid järgiva kolmnda samba kaudu (seda nii tulumaksust tekkivale “soodustusele”, kui madalamatele kuludele tõttu)

Kuigi võrdlused on III samba fondide ja S&P 500 indeksi vahel, siis tegelikult oli artikli püstitatud küsimus, kas III sambasse investeerimine on tulus investeering. Küsimus ei ole püstitatud lähtudes eesmärgist iga hinna eest indeksitesse investeerida.

Kui sa täna paigutad seda raha kuhugi 15% tootlusega ja otsustaksid peale pankade 20% tulumaksutagastuse reklaami selle raha hoopis III sambasse paigutada, siis ilmselt ei oleks tegemist eriti tulusa investeeringuga.

Ka indeksitesse investeerides tuleks siiski lähtuda oma eesmärgist. Indeks ja indeks ei ole üks ja sama asi.

Kui sa tahad võtta sellist suhteliselt laiahaardelist globaalset riski, nagu LHV fond seda pakub, siis ilmselt on see tõepoolest tulusam, kui otse ostes. Algaja investori jaoks on see ilmselt ka lihtsaim viis indeksitesse investeerimiseks.

Kui aga tahad spetsiifilisemat riski võtta, mille pikaajaline tootlus sinu arvates parem võiks olla (arenevad või arenenud turud, konkreetsed regioonid, small-cap, mid-cap, dividendiettevõtted vmt), siis III sammas seda täna ei võimalda.

Kui sellise indeksi/indeksite kompositsiooni tootlus on keskmiselt ca 1% või enama jagu parem, siis pikaajalises horisondis on see variant tulusam. Riski on tõenäoliselt ka rohkem, aga see on juba riskitaluvuse küsimus.

Nagu ka postituses mainisin, siis mina täna jään vastuse võlgu, mis suurusjärgus potentsiaalset tootlust LHV fondi puhul oodata võiks ja kuidas see võiks suhestuda näiteks S&P 500 tootlusega.

Kui mõistlik oleks pidada oma portfoolios LHV Indeks fondi (või mõnda muud III samba fondi), aga ainult nii suures mahus, et saad maksimeerida tulumaksu tagastust?
Ala saad 1000€ bruto/kuu ja aastas paned III sambasse 1800€ (1000*0,15*12), millest siis tulumaksu saad tagasi ja nii iga aasta, muutes numbreid vastavalt palgakasvule/langusele. Ning ülejäänud säästud muudesse instrumentidesse.

Või annaks seda 15% oma bruto tulust parema tootlikusega instrumenti pista pigem?

Mina olen küll usu III sambasse raha matta kaotanud. Vaatasin hiljuti millises rahalises seisus on mu Compensa Life’s olev sammas. Selgus see, et 10 aasta jooksul (2006-2016) olen igakuiselt sinna maksnud kokku 4422 eurot ja 2016 aasta lõpu seisuga oli lepingu reserv 4365 eurot. Seega 10 aastaga on raha juurde kasvanud 57 eurot. OK, vahepeal oli majanduskriis jne., aga ikkagi…
Tegin ka arvutuse, et mis oleks olnud, kui oleks sama raha 10a jooksul investeerinud nt. Tallinna Kaubamaja aktsiatesse (ja saadud dividendid reinvesteerinud). “Ostsin” siis igal aastal III sambasse makstud raha eest aktsiaid (+ dividendide reinvesteerimine). Aktsiate hinnad ja makstud dividendid sain J. Roosaare raamatust. Selgus, et sellisel viisil toimides oleks mul 2016 aasta lõpus Tallinna Kaubabaja aktsiaid turuväärtusega 7765 eurot. Vahe III sambaga on ikka üsna suur…

Siin on paar aspekti, mida peaksid arvestama:

1. Tallinna Kaubamaja ostes oleksid pidanud ikka päris aruka otsuse tegema, arvestades, et tagantjärele oli vist tegemist kõige parema tootlusega aktsiaga Tallinna börsil?

Kahtlen, et sa seda otsust nii kindlalt enne oleksid teinud.

2. 100% rahast ühte aktsiasse pannes võtaksid sa kõvasti suuremat riski, kui pensionifondid seda teha tohivad, seega tootluse otsene võrdlus ei ole päris asjakohane.

3. Compensa Life’i puhul tekib küsimus, kas sul ei ole lisaks pensionifondile sinna juurde ostetud ka mingit kindlustuse komponenti? Sellised diilid tavaliselt lõpevadki sellega, et kasum läheb kindlustusmakseks ära, kui seda üldse teenida.

Sealt ka see põhjus sageli, miks enamus lastele tehtud fondidest on täiesti mõttetud kohad, kuhu raha paigutada.

Jah, eks see Tallinna Kaubamaja oligi selline tagantjärgi tarkus, aga näitena jälle üsna ilmekas.
100% ühte aktsiasse panna pole ka muidugi mõistlik, ikka hajutada tuleb riske….
Õige, mul on seal juures elukindlustuse komponent, see võtab ka oma osa maha…
Lisaks teeb meele mõrudaks ka lepingutasu pool (nagu Ragnar kommenteeris). Eriti selles valguses, et tulemust nagu pole, aga fondihaldurile maksad ikka….
Nüüd olengi teelahkmel, kas võtta raha Compensast välja ja investeerida mõistlikumalt või siiski veel jätkata.
Olen endale hakanud rajama dividendiaktsiate portfelli, esialgu Tallinna börsi aktsiatest, aga edaspidi on plaan vaadata ka kaugemale (nt. USA aktsiaturud).

Tulemus ju täitsa olemas. Tootlusest on suudetud elukindlustus kinni maksta.

Peaksidki siinkohal eristama, mida sa neilt ostad ja mille eest maksad. Antud juhul tundub, et põhitasu maksad siiski elukindlustuse, mitte pensionifondi eest.

Päris huvitav hinnakiri Compensa investeerimisriskiga kogumistoodetel: https://www.compensalife.eu/pdf/EE/pricelists/Hinnakiri-UL-et.pdf

Tänases turusituatsioonis ei ole kohe kuidagi mõistlik raha seal hoida/koguda.

Näiteks loodan et investeerimistasu esimene lõige (vt allpoole) on kirjaviga – 60%. USKUMATU!

1.1. Investeerimistasu
Alljärgnevad kindlustuslepingu tasud kohalduvad kindlustuslepingutele, mis on sõlmitud alates 21.12.2012. Varem sõlmitud kindlustuslepingutele
kohaldatakse 01.05.2011 hinnakirjas toodud tasusid.
– kindlustuslepingu esimesel kindlustusaastal 60% igast kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmaksest;
– alates kindlustuslepingu teisest kindlustusaastast 2% igast kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustusmaksest;
– ühekordsel sissemaksel 4% kindlustusmaksest.

huvitav arutlus, ma ise ei ole nii negatiivne LHV Indeks Plussi suhtes. Sisenemis-väljumistasud 0% ja haldustasu 0.39% + muud kulud. Keskmisele eestlasele ehk täitsa hea võimalus tulevikuks säästa, sest pensionini ei ole 30 aastat ja indeksite ükshaaval ostmine-müümine siiski üksjagu kallis (ehk isegi kallim isegi LHV Kasvukontot kasutades? välismaised portaalid ei sobi just kõigile), info käe jala juures ja küllap Tulevagi III samba pakkumise kokku paneb. Elukutselised ja hobiinvestorid muidugi leiavad põnevamaid-riskantsemaid-tasuvamaid lahendusi, kuid kas keskmisele eestlasele-naabrimehele võiks saunas soovitada, et kanna 50-75-100 EUR igast palgast III sambasse ja vähemalt maja katus saab pensionieas renoveeritud ja lastelastega loomaaiaski käidud?

Passiivsete fondide tulekuga on see idee vaikselt hakanud ilmet võtma tõesti.

Eks tuleb endale selgeks teha, mis see kogukulumäär konkreetse valiku puhul on, millist riski konkreetne pensionifond võtab ning kas see on sinu summade juures alternatiividest odavam ja klapib sinu soovitud riskitasemega või mitte.

Kasvukonto puhul on tegelikult haldustasu üsna krõbe passiivsete fondidega võrreldes.

Muidugi nagu siin eespool välja toodi, siis neid kindlustusega kombineeritud variante ei maksa ilmselt näppida sellegipoolest.

Aastalõpp pole enam kaugel ja taaskord hakkavad pangad kontorites ka kolmandat sammast promoma, kui sinna juhtud. Peamiseks argumendiks siis võimalik tulumaksutagastus.
Seoses sellega tekkis ka üks küsimus, millele äkki keegi oskab vastata. Nimelt, kui ma ostan käesoleval aastal III samba osakuid ning ma polegi näiteks tulumaksu maksnud või saaksin tulumaksu tagasi muudel alustel, kas siis näiteks kolme aasta pärast osakuid müües tuleb tasuda nende müügilt tulumaks sarnaselt nende inimestega, kes tulumaksutagastuse on saanud? Minu arvates tuleb.
Samuti, kas pangad oma müügitööd tehes on kohustatud sellele tähelepanu juhtima? Näiteks kui madalapalgaline paljulapselise pere isa läheb kontorisse pangakaardi järele ja nõustub müügitöö tulemusel ostma teatud hulgal III samba osakuid põhjusel, et järgmisel aastal saab ju nende osakute pealt tulumaksu tagasi.
Deklaratsiooni tehes selgub aga, et oma laste, koolituskulude, ühisdeklaratsiooni vm tõttu saab ta niigi tulumaksu täies ulatuses tagasi, ilma, et ta neid osakuid ostnudki oleks. Ning kui kahe aasta pärast tulevad ettenägematud kulud ning ainus võimalus raha saada on need osakud maha müüa, siis minu arusaamist mööda maksab ta nende müügist 20% veel riigile, vaatamata sellele et tulumaksutagastust ta tegelikkuses ei saanud.
Kuna maksustamine ja tulude deklareerimine muutub tavaliselt igal aastal ning seetõttu on tavainimesel raskendatud ka arusaam, mis siis konkreetsel aastal maksustamisele kuulub ja mis mitte, siis minu arust ei ole õige inimestele esimesena rõhutada, et III samba osakuid ostes kaasneb sellega tulumaksutagastus, vaid tuleks sinna juurde hoiatavalt lisada, et esmalt tuleb tal välja arvutada, kas tal ikka on see ost selle argumendi järgi kasulik.

Hea küsimus. Ei ole selle kohta infot kuskilt näinud ega ei leidnud ka hetkel ei pensionikeskusest ega minuraha veebist.

Teemas targemad teadsid aga kinnitada, et nii ongi. Kui paned sisse üle selle €6000 piiri või ei ole alust tulumaksutagastust saada, siis väljamaksel tuleb endiselt tulumaks ära tasuda.

Erandiks siis see, kui ootad pensionini või mingitel tingimustel kui peaksid täielikult ja püsivalt töövõimetuks muutuma.

Tegelikult neid teemasid, mida investeerimistoodete müügil tutvustama peaks, on omajagu rohkem ja olulisemaidki. Alustades kasvõi kaasnevate tasude välja toomisest. Samas, täna minu teada selleks otsest kohustust ei ole ja nõustamisega keegi neist müügiinimestest/telleritest otseselt ei tegele.

Peast enam nii kindlalt ei mäleta, aga ilmselt võrdlesin siinkohal kahte stsenaariumit:
a) Investeerid summa ja 20% tulumaksutagastust
vs
b) Investeerid ilma maksutagastuseta ja teenid 0,6% kõrgemat tootlust (loe: tasud on 0,6% madalamad)

Tuleva on turul olnud vähem kui LHV ja kas on alust arvata, et LHV jätkab oma tulusat liikumist või on pigem lootust, et Tuleva löheb oma väiksemate tasudega mööda?

LHV ja Tuleva roll on tulemuse suhtes marginaalne. Mõlemil juhul on tegemist nö passiivselt juhitud indeksfondiga ehk nemad saavad tulemust mõjutada peamiselt seeläbi, et vähendavad fondi tasusid. Muus osas sõltub tulemus maailmamajandusest.

Mõlemad fondid on eksisteerinud ka nii väikest aega, et nende tulemust on üsna mõttetu vaadata. See ei ütle sulle tuleviku kohta mitte midagi. Kui tahad, võid vaadata, millises osakaalus ja milliseid indekseid nad järgida püüavad ja siis üritada ajalooliste andmete põhjal mingit simulatsiooni teha. Ideaalis mitmekümneaastase perioodi kohta minimaalselt.

Nagu ka artiklis kirjutasin, nende fondide loogika on veidi erinev, mistõttu neis on erinevatel turgudel kaubeldavate aktsiate osakaal erinev. Kui teatud turgudel ettevõtetel läheb paremini, siis näitab LHV paremat tulemust, kui vastupidi, siis Tuleva. Jällegi on oluline pikk plaan, sest lühiajaliselt on sellist edasi-tagasi kõikumist kindlasti ohtralt.

“Küll aga tahab riik müügi korral tulumaksu kogu summalt. Tuleva fondist väljudes tähendaks see 23036€ x 20% = 4607€ tulumaksuks.” – On see ikka päris kindel olukorras, kus sisse pandud rahalt pole TM tagastust olnud?

Riik paraku ei pea arvestust selle üle, kas sa said tulumaksutagastust või mitte, vaid maksustab kõik väljamaksed täies mahus. Nad võiks seda arvestust pidada ja see poleks ka sugugi keeruline, aga kahjuks seda täna ei tehta. Kirjutasin sellest siin artiklis. Täna võib vabalt III sambast väljudes saada topeltmaksustatud.

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.