Seekordne lugeja küsimus on börsi kohta:
Hei, kuidas on võimalik investeerimiskaugel tavakodanikul soetada nt Eesti firmade aktsiaid ning millise kuluga (haldamistasud jms) peaks arvestama kuus/aastas.
Kuna isiklikult tegin oma väärtpaberikonto juba ligi 10 aastat tagasi, siis nõustus Kristi sellele küsimusele ise vastama, kuna protsess on tal minuga võrreldes üsna värskelt seljataga ja teema on hästi selge.
NB! 2024. aastal on Eesti suuremates pankades Balti aktsiatega tehingud tasuta ning Lightyearis saab samuti 3 tehingut kuus tasuta teha. Uuendasin artiklis tehingutasude osa ära.
Aktsiatesse investeerimisega alustamine pole tänapäeval internetipanganduse tõttu enam tehniliselt keeruline tegevus – konto avamine võtab vaid veidi aega ning ka tehingute tegemine on vaid paari arvutikliki küsimus. Enne kauplema hakkamist on aga paar olulist küsimust, mis enda jaoks on vaja läbi mõelda, et valida parim pank ja investeerimisstrateegia, mida kasutada.
Milline on Sinu investeerimisstrateegia?
Üldjoontes jaotub aktsiatesse investeerimine kahte erinevasse koolkonda. Esimesed ostavad aktsiaid selleks, et neid mingi aeg hoida ning siis kasumlikult maha müüa. Teised ostavad aktsiaid, mis maksavad dividende ning loovad nende abil passiivset rahavoogu. Esimene strateegia ei pruugi alati õnnestuda – aktsiahinnad võivad ootamatult kukkuda ja oodatav kasum jääb saamata. Teise strateegia puhul on näiteks võimalik, et firma lõpetab dividendide maksmise või makstav summa langeb oluliselt, tehes investeeringu ebamõistlikuks.
Kui oled oma strateegiaks valinud aktiivse aktsiate ostmise-müümise, siis on mõistlik valida välja pank, kus tehingutasud on võimalikult madalad, sest teed pidevalt tehinguid. Kui oled oma strateegiaks valinud dividendiaktsiate ostmise, siis tuleks peale tehingutasude vaadata ka igakuist kontohoolduse tasu – dividendiaktsionär teeb tehinguid pigem harva ning madal või olematu kuutasu kompenseerib võimalikud kõrgemad tehingutasud.
Eesti suuremates pankades saab Balti (sh Eesti) aktsiaid osta ilma tehingutasuta, kuid mõne panga väärtpaberikontol on igakuine hooldustasu. See tähendab seda, et isegi kui aktiivselt kauplemisega mitte tegeleda, siis kaob kontolt igakuiselt raha. LHV, SEB ja Swedbank eraisiku Eesti aktsiaportfelli pealt haldustasu ei võta.
Otsustades investeerida välismaistesse aktsiatesse on kõik tasud märkimisväärselt suuremad.
Väärtpaberikonto loomise protsess
Konto loomiseks tuleb üldiselt isiklikult oma valitud panka kohale minna. Pank peab sinu isiku tuvastama ning väärtpaberikonto loomise juurde käis minu isikliku kogemuse puhul ka väike riskiteadlikkuse küsitlus. Teller küsis, kas olen teadlik riskidest, et võin oma investeeritud raha kaotada ja rääkis üldsõnaliselt investeerimisest ja panga poolt pakutud võimalustest.
Investeeringute ja igapäevaste arvelduste lahus hoidmiseks oleks parim variant luua eraldi pangakonto, mis on väärtpaberikontoga seotud. See tähendab, et kõik liikumine kontol on ainult aktsiatega-dividendidega seotud ning see lihtsustab tulevikus tuludeklaratsioonis informatsiooni välja toomise. Lisaks on eraldi konto loomine oluline kui plaanid konto deklareerida investeerimiskontona.
Tulumaksu maksmine
Maksukohustuse jälgimine on investori enda kohustus, seega tuleb otsus maksude kohta teha enne tehingute alustamist. Eraisikul on kaks varianti oma tehingute pealt tulumaksu maksta. Üks võimalus on seda teha iga-aastaselt deklareerides ära tehtud tehingud ja nende pealt teenitud kasum. Teine variant on deklareerida oma loodud konto investeerimiskontona ning maksukohustus edasi lükata.
Investeerimiskonto puhul tekib maksukohustus sellest hetkest kui võtad kontolt välja rohkem raha kui oled sinna sisse pannud – sisuliselt siis kui hakkad kasumit realiseerima. Investeerimiskonto deklareerimise puhul saad aastaid investeerida ilma, et peaksid tulult makse maksma, mis lubab investeeringutel rahulikult kasvada. Sisuliselt aitab see eraisikul sarnaselt ettevõtetele maksukohustust edasi lükata.
Kui otsustad iga-aastaselt tulumaksu maksta, siis pead korralikult oma tehingute üle järge pidama, et info järgmise aasta alguses deklareerida. Investeerimiskonto puhul pead jälgima sissemaksete-väljamaksete suhet ning maksukohustus tekib siis, kui väljamaksed ületavad sissemaksed. Vahepealse tegevuse investeerimiskontol saab mitmest pangast Maksuametisse edastada internetipanga kaudu sarnaselt näiteks kodulaenu intressitõendiga. Hetkel on tulumaksu maksmiseks aega üheksa kuud aasta algusest – 2014. aastal teenitud tulu pealt pead tulumaksu ära maksma 2015. aasta 1. oktoobriks. Investeerimiskonto süsteemiga maksad selle tulu realiseerimisele järgnenud aasta oktoobris.
Tehingute tegemine börsil
Kui eelnevad kolm sammu on tehtud – oled otsustanud, milline on sinu aktsiastrateegia; oled valinud endale parima panga ning loonud seal väärtpaberikonto ning oled teinud otsuse oma maksustrateegia kohta, siis oled valmis aktsiatega kauplemiseks.
Kauplemise alustamiseks kanna enda valitud summa investeerimiskontole ning oled kauplemiseks valmis.
Aktsiate ostmine seisneb selles, et lood internetipangas ostuorderi, et oled nõus teatud summa eest ostma teatud koguse aktsiaid. Näiteks, et oled nõus ostma kuni 13,20€-se hinna eest 100 aktsiat Tallinna Vett.
Kui turul on kauplejaid, kes on nõus sellise hinnaga müüma, siis täidetakse order koheselt ning aktsiad on sinu kontol juba minutitega. Kui sellise hinnaga müüjaid pole, võib orderi täitmist oodata mitu päeva või order võib täitmata jääda. Sel puhul pead mõtlema üle oma ostuhinna, sest sinu pakutav summa aktsia kohta pole piisav.
Aktsiate hinda saab reaalajas jälgida Balti Börsi kodulehelt (nasdaqbaltic.com) ning viimaste tehingute üle vaatamine näitab, milliste hindadega aktsiad turul hetkel liiguvad. Turusügavus näitab seda, millise hinnaga on investorid nõus hetkel aktsiaid ostma ja müüma ning selle abil saad oma ostuplaanid paika panna. Aktsiate õiglase hinna hindamine on aga keeruline protsess ning soovitatav oleks enne esimeste ostude tegemist lugeda infot ettevõtte majandustulemuste, tulevikuplaanide ja üldiste börsimeeleolude kohta.
Vaata uuemat nimekirja Balti börsi dividendiaktsiatest siit.
Eesti turul vaatavad dividendiaktsionärid peamiselt järgmiseid aktsiaid: Tallinna Vesi (TVEAT), Olympic Entertainment Group (OEG1T), Tallinna Kaubamaja (TKM1T), Tallink (TAL1T), Merko Ehitus (MRK1T) ja Silvano Fashion Group (SFG1T).
16 replies on “Kuidas börsil Eesti aktsiatesse investeerida?”
Väga hea artikkel algajale! Alustasin ise ka hiljuti Eesti dividendiaktsiatesse investeerimist. Kõik jutt klapib.
Veel kuluks ära üks põhjalik artikkel, mis õpetaks, millist aktsiat ja mis hetkel mõistlik osta on, mille järgi aktsia headust hinnata. Mina suutsin oma esimesed investeeringud sellistel hetkedel teha, et mõne päeva pärast olid kõik mõneprotsendilises miinuses. Dividendiinvestorina ma selle üle väga ei muretse aga, noh, siiski – dividenditootluse protsent on ju ka seda suurem, mida soodsamalt aktsia on soetatud.
Isiklikult usun, et aktsia tõusu/langust ei suuda otseselt keegi ennustada. Küll saab ennast kursis hoida ettevõtte valdkonna tegevusega ja majandusaasta aruannete lugemisega ning sealt saadava info põhjal võib mingi tagasiside saada ettevõtte tuleviku kohta.
Isiklikust kogemusest julgen huvilistele soovitada https://fp.lhv.ee/ , kus käib üsna aktiivne tegevus baltibörsi ja ka teiste börside kajastamisel ning seal ka eraldi foorum alustajatele. Kõige olulisema väärtusena olen seal leidnud kogenud investorite omavahelisi arutelusi ja mõni kord ka usulisi vaidlusi 🙂
Nõus, et LHV foorumist võib väga palju põnevat ja kasulikku leida, kui börsile investeerimise osas targemaks soovid saada.
Samas ajastamise osas muretsemise pärast ei maksa väikeinvestoritel väga üle pingutada. Alles hiljuti tehti USAs üks järjekordne uurimus, kus selgus, et väikeinvestorid teenisid börsil sisuliselt vähem kui ükskõik, mis muus varaklassis oleks teeninud, sest rabelesid liiga palju (ehk üritasid õigel ajal osta ja müüa ilmselt).
Lihtsalt osta ja passi strateegia töötab väga tihti tunduvalt paremini.
Parandan, ettevõtte aktsia ostmist eesmärgiga see kallimalt maha müüa ei ole mitte investeerimine vaid kauplemine.
Investeerimine on firma osaluse ostmine läbi aktsia, eesmärgiga oma vara kasvatada läbi ettevõtte kasvu.
Ahto, ei arva, et Tallinna veega midagi dramaatilist juhtub ning need kes on müünud kohtuotsuse ootuses ma arvan pigem omavad põhjendamatut paanikat. Samuti, miks müüa kõik kui saaks ka vaid osa vähendades sedasi riski.
Kui aga pole aktsiaid veel ostnudki siis ma ootaks ära kohtuotsuse ja positiivse otsusega ostaks esimesel võimalusel.
Kui ees ootab tõus siis kallineb siin idapiiril kõik väga aeglaselt.
Jäi segaseks, et kui saad dividende, kas siis need laekuvad otse sinna investeerimiskontole või tavakontole?
Investeerimiskonto on tavaline pangakonto, mille oled tuludeklaratsioonis sellena deklareerinud. Dividendid laekuvad tavaliselt sinna samale kontole, millelt aktsiaid ostsid.
Kas dividendide laekumine kontole investeerimiskonto süsteemis on käsitletav sissemaksena?
Kui dividendidelt on maksud juba kinni peetud, siis on tegemist sissemaksega. Kui makse kinni peetud ei ole, siis on tegemist lihtsalt konto sees oleva liikumisega (maksueelse tuluga) ehk see maksustatakse tulevikus, kui võtad investeerimiskontolt välja rohkem kui oled sinna sisse kandnud. Põhjaliku selgituse leiad siit.
Kuidas neid dividente saab osta?
Kui lhv osta aktsiaid, kas siis näeb ka, kui palju on kasumit teenind?
Kui kaua oleks mõistlik investeerida?
Ma küsin selle pärast, et ma tahan lähiajal investeerida, aga ei tea kuidas see täpselt käib.
Sinu küsimustest lähtudes julgen öelda, et sinu esimene investeering peaks olema siiski iseenda teadmistesse. Sellistele küsimustele võiksid osata vastata ja kui ei oska, siis järelikult ei ole teemat isegi üsna pealiskaudselt veel selgeks teinud.
Enne kui sa endale põhiasju selgeks pole teinud, ei tasu investeerida, sest õppetunnid võivad üsna kallid olla. Samad õppetunnid saab mõne hea raamatu/koolituse kaudu tunduvalt odavamalt kätte.
Kui tahad aega kokku hoida ja infot struktureeritumal kujul ehk loogilises järjekorras ainult vajalik info, ilma liigse infomürata, siis alustamiseks ideaalne investeering oleks ilmselt indeksfondide kursus või “Alustava investori käsiraamat”:
https://rahatasku.ee
Kui aega palju ja raha vähe, siis enamus infot on internetist tasuta kättesaadav. Nõuab ainult tunduvalt rohkem tööd, et vajalik infomüra seest üles leida ning aru saada, mis on hetkel oluline ja mis mitte.
Reeglina tasub arvestada, et mida rohkem uurid, seda rohkem küsimusi ka juurde tekib, mida täna võib-olla ei oskaks küsidagi.
Kahjuks Eestis sellest palju ei räägita, kuid ostes läbi pankade võtame tegelikult topelt riski. Me peaksime enne aktsia ostmist lugema ka pankade majandusaasta aruandeid, sest kui nendega midagi juhtub, läheb ka aktsiatega halvasti. Paraku on USA majandus kõige tugevam. Sealsed elanikud saavad omaniku sertifikaadi, meie aga nimed panga kontodel. See on minu jaoks kõige suurem mure olnud. Loo moraal on see, et siin elades tasub pigem osta metsa ja käia notaris ning osta häid ja toimivaid ettevõtteid reaalselt oma nimele. Kui on tavaks, et firmade väärtused võivad kõikuda nii üles, kui alla 50%, siis tegelikult võivad liikuda üles ja alla esmalt pankade väärtused (aktisa hinnad peaks kajastama hetke olukorda) ning alles siis peaks vaatama, mida teevad ostetud aktsiad, sest kui need kõikumised toimuvad, siis kõik pangad/maaklerid ei pruugi seda üleelada-olenemata sellest, kuidas ostetud aktsiatel läheb. Või mis te arvate sellest?
Tundub, et ajad siin midagi segamini? Minule teadaolevalt ei kuulu sinu otse ostetud aktsiad panga pankrotivara hulka. See on siiski sinu vara. Tõsi, kui ostad panga aktsiaid või kasutad nende investeerimishoiuseid vmt, siis tõesti on konkreetse panga käekäik esmatähtis.
Tänud vastuse eest.
[…] Sulle avaneb tabel, kust leiad tulba nimega brutotulu, mis arvestab sulle laekunud tulu, mille pealt on maksud juba kinni peetud ja Maksuametile deklareeritud. Sealhulgas ka näiteks dividendid Tallinna börsilt. […]