Kui aktsiate puhul rahuldutakse sageli tootluse arvutamisel sellega, et vaadatakse müügi- ja ostuhinna vahet ning üürikinnisvara puhul jagatakse saadav üür ostuhinnaga, siis ühisrahastuse puhul on olukord üldiselt pisut keerulisem.
Sellel on üsna mitu põhjust:
- Kui sa oled normaalselt hajutanud, siis on sul peagi 500+ investeeringut erinevates laenudes ja igaühe puhul eraldi tootlust arvutada poleks realistlik ega mõistlik. Rääkimata sellest, et kuidas sa siis need pärast omavahel kokku paneksid?
- Sageli puudub kindel lõpphetk. Enamikel juhtudel ei lõppe laenuleping müügiga ja sageli on keeruline aru saada, millal investeering lootusetult hapuks on läinud, sest suurem osa taastumisest tuleb 1-2 aastat peale probleemseks muutumist.
- Tagasimakseid tehakse korraga nii põhiosa kui ka intressidena. Seega ei saa 100 € välja laenamise korral lihtsalt jagada laekunud intressi 100 euroga, sest investeeritud summa väheneb igakuiste maksetega.
- Tegemist ei ole sageli just kõige likviidsema varaga. St, järelturu olemasolul ei saa sa ilmselt kogu oma portfelli päevapealt maha müüa ja tõenäoliselt tuleb osa portfellist allahindlusega müüa. Mõnel juhul aga järelturg sootuks puudub, nii et aasta aega võid seal küll 50% tootlust teenida, aga kui peale seda otsustad portaalis investeerimisest loobuda, ootad ülejäänud raha laekumist üsna pikalt, nii et tootlus kukub.
- Tootluse puhul tuleks arvestada ka kontol tühjalt seisvat raha, mis on praktiliselt iga päev erinev summa ja seisab erineva hulga aega. Käsitsi seda kuidagi välja arvutada on üsna võimatu ettevõtmine.
- Paljudel investoritel pole aimugi, kuidas sellise varaklassi tootlust arvutada.
Ühtlasi on sageli keeruline mõista seda, kuidas portaalid sinu portfelli tootlust arvutavad ja kuvavad ning kui täpne see olla võiks. Selles osas kritiseeritakse minu teada eranditult kõiki platvorme (sealhulgas ka USA kahte suuremat: lendingclubi ja prosperit), kus sagedasemateks süüdistusteks on see, et ei arvestata raha seismisest tingitud kaotusega (cash drag) ja ei võeta tootlusest hapuks läinud laene maha.
Seetõttu kohtab foorumites ja muudes keskkondades päris tihti erinevaid arutelusid, kus investorid võrdlevad oma tootlusi, mis on teineteisest väga erinevad ja kui lähemalt uurida, siis sageli ka üsna ulmeliste meetodide põhjal arvutatud.
Pean tunnistama, et olen ka ise üsna laisk olnud siiani ja pole viitsinud korralikult seda välja arvutada, sest mingit aimu oma investeeringute (eba)edust saab ka lihtsamate kirvemeetodi stiilis lähenemistega. Samas, kui kõik kasutavad arutelus erinevaid lähenemisi, siis see ei anna väga kellelegi mingit lisaväärtust.
Kuidas ühisrahastuse tootlust arvutada – teooria
Minu teada kõige arukam viis sellise varaklassi tootluse arvutamiseks on XIRR (extended internal rate of return). Kellel soovi, võib sel teemal põhjalikumalt ise edasi uurida, mis imeloomaga tegu on. Google annab üsna palju infot ja süvitsi saab üsna mitmes tasuta kättesaadavas finantsi ja finantsmatemaatika teemalises loengu(sarja)s selle kohta rohkem teada.
Lühidalt öeldes on tegemist matemaatilise tehtega, mis arvestab tehtud sissemakseid, väljamakseid, investeeringu lõppseisu (ühisrahastuse portfelli puhul praegust hetkeseisu) ja nende tehingute toimumise aega ning annab nende põhjal sinu investeeringu annualiseeritud (aasta baasile teisendatud) tootluse.
Näiteks, kui ostaksid täna 1000 € eest aktsiaid ja nädala pärast müüksid need 1020 € eest maha, siis lihtne loogika ütleks, et teenisid 2%. Kui aga XIRR meetodi kasutada, siis saad teada, et see tähendab 180,83% aastatootlust. Teisisõnu, kui suudaksid iga nädal ühe täpselt sellise tehingu teha, siis oleksid aastaga teeninud 180,83% tootlust.
Kui periood ostu ja müügi vahel oleks aga 1 kuu, siis oleks tootlus lihtsama arvutuse järgi endiselt 2%, aga XIRR näitaks annualiseeritud tootluseks 26,26%, kuna periood oli pikem.
Just see ajalise aspektiga arvestamine on üks olulisemaid põhjusi, miks see meetod ühisrahastuse jaoks üks sobivamaid on, kuid sama meetodi kasutatakse ka aktsiaportfelli ja muude investeeringute puhul.
Ühisrahastuse investeeringute tootluse arvutamine
XIRR valem ise on üsna keeruline, aga õnneks ei ole vaja seda teada, kuna vastav funktsioon on olemas nii excelis kui ka google docsis.
Oma investeeringute tootluse arvutamiseks tee järgmist:
- Tee omale uus google docs/exceli fail või kasuta meie tabelit (telli ülevalt).
- Pane esimese veeru pealkirjaks “Kuupäev” ja teise veergu “Summa”.
- Sisesta sinna üksteise alla kõik oma pangakontolt vastavale ühisrahastusportaali kontole tehtud sissemaksed (positiivne number) ja sealt oma pangakontole tehtud väljamaksed (negatiivne number ehk miinusmärk ette).
- Viimasele reale pane tänane kuupäev ning liida kokku oma kontol seisev vaba raha ja tagasimaksmisel investeeringute summa (põhiosa). Pessimistliku stsenaariumi jaoks võid ülejäänud investeeringud välja jätta, optimistliku korral võid kõik sisse jätta või vastavalt oma äranägemisele mingi osa neist nö mahakirjutada. Antud summa kirjuta viimasele reale negatiivse numbrina ehk miinusmärgiga.Sisuliselt peaksid siia panema selle summa, mis sa neist investeeringutest kätte saaksid, kui otsustaksid investeeringust väljuda.
- Nüüd tekita kuhugi kõrvale omale valem: =XIRR(sisestatud_summad;sisestatud_kuupäevad)
- Palju õnne, saidki oma annualiseeritud tootluse numbri kätte.
P.S. Tasub arvestada, et kui oled alles hiljuti teinud väga suure osa oma sissemaksetest, siis on see tootluse näitaja ilmselt esialgu omajagu madalam, kui peale investeeringute tegemist ja esimesi laekumisi.
Tulumaksuga arvestamine
Kuna paljud investeerivad eraisiku alt, siis tuleks siiski veidi oma optimismi maha võtta ja arvestada ka selle lisakuluga. Kui sul muus osas sissetulekud puuduvad või on nii väikesed, et su tulud tulumaksuvabamiinimumi ei ületa või investeerid läbi juriidilise isiku, siis ei ole see osa sinu jaoks oluline.
Muul juhul tuleks sul teha selline lihtne etapp veel läbi:
- Vaata näiteks rahavoogude või tuludeklaratsiooni aruande alt oma eelmise aasta teenitud tulu (käesoleva aasta tulude jaoks on veel vara).
- Korruta see summa 0,2’ga läbi (max tulumaksu suurus).
- Lisa omale 2. punktis saadud summa nagu sissemakse oma ühisrahastuse kontole näiteks selle aasta 1. aprilli kuupäevaga (kui viitsid õige maksetähtaja välja otsida, siis võid ka seda kasutada).
Nüüd said kätte tootluse, mille puhul oled arvestanud ka varasemate aastate tulumaksuga.
P.S. Selle aasta pealt teenitud intresside pealt tuleb sul ka tulumaksu tasuda, kuid seda tuleb teha alles järgmisel aastal, nii et hetkel seda tootlusest maha arvestada ei saa. Sisuliselt tähendab see seda, et ilmselt selle aasta tootlust näitab ta hetkel natukene tehislikult kõrgemalt (kuna reinvesteerid ka tegelikult selle osa, mis läheb pärast maksudeks ja teenid selle pealt lisaks) ning seejärel kukub peale tulumaksu tasumist.
Edasine tootluse arvutamine
Selleks, et oma tootlust ka edaspidi jälgida, tuleb tulevikus tehtavad sisse- ja väljamaksed sinna samasse tabelisse kirja panna ning hetkeseisu ja tänast kuupäeva uuendada ning ongi jällegi kohe number käes.
Soovi korral võid ka omale kõrvale teise tabeli teha, kuhu paned oma tootluse näiteks igakuiselt kirja ja näed lõpuks trende või oma erinevate strateegiate mõju tootlusele.
Kokkuvõtteks
Nagu näha, siis on ise oma ühisrahastuse portfelli tootluse arvutamine tegelikult üsna lihtne. Esimesel korral võtab see küll pisut aega, kuid edaspidi on see minutite küsimus.
Pane kommentaaridesse kirja, kui palju sa enda tootluseks said?
24 replies on “Kuidas oma ühisrahastuse portfelli tootlust arvutada?”
Lg. Taavi! Kas oskad põhjendada, miks Bondora näitab annualiseeritud tootluseks mul -99.59%?
See on tingitud sealsest arvutuse metoodikast, mis arvestab ainult toimunud tehinguid. Kui tehinguid on väga vähe ja need on näiteks juurdehindlusega ostud järelturult ja hilinenud maksed, siis võibki ajutiselt selliseid ulmelisi numbreid näidata.
Kahjuks ei ole konkreetselt sealset valemit näinud, nii et ei tea täielikku loogikat, aga peamiselt kasutab siiski samamoodi XIRR arvutust. Erinevuseks aga see, et seal kasutab valemis süsteemis tehtud tehinguid ehk investeeringuid ja laekumisi.
Lisaks on seal ilmselt lõppsumma osas selline metodoloogia, et sisse arvestatakse kõik investeeringud (ka 60+ päeva viivises) ja siis arvestatakse nii 60+ päeva viivises kui ka viivises laenude puhul maha juba tähtaja ületanud maksesummad (nii palju, kui ma selle loogikast sealt aru olen saanud).
Vastav loogika on ka investeerimisjuhise all lahti seletatud:
bondora.ee/et/investeeri/investeerimisjuhis#net_return
Minu näite puhul vaatame üks aste väljastpoolt ehk sisse- ja väljamakseid süsteemi, mis tegelikult on ilmselt investori tootluse mõistes ehk isegi olulisem (ja arvestab ka nt teenustasuga, mis väljamaksel tasuda tuleb…kuigi see omab ilmselt tuntavat mõju ainult väiksemate summade puhul).
Tänan vastuse eest!
Minul tulid sellised numbrid:
Pessimistlik -8,60%
Keskmine 9,86%
Optimistlik 13,28%
100% portfellist 23,73%
Bondoras näitab 24,02
See pessimistlik ei tundu just kõige ilusam näitaja hetkel.
Huvi pärast küsin, et kui pikalt investeerinud oled ja mis suurusjärgus investeeringuid on? 100+- erinevat taolust?
Ja kui palju järelturult ostnud oled?
Oktoobris saab aasta esimesest investeeringust. Laene on üle 1000 erinevates riikides, enamus 48 ja 60 kuud. Järelturul pole üldse osalenud.
Need numbrid jahmatasid ka mind.
Kui saladus pole, võiksid huvi pärast oma tabeli mulle meilile panna (taavi[ät]rahafoorum.ee). Vaatan, kas kõik valemid jmt on ikka korras 🙂
1000+ laenuühiku korral tundub, et peaks ikka üsna korralik hajutatus olema (kui just ei investeeri nii, et 100€ paari laenu ja 5€ ülejäänutesse) ja sellise tulemuse saavutamine üsna keeruline.
Või kui suur osa su aktiivsest portfellist (tagasimaksmisel+viivises+60+päeva viivises) viivises ja 60+ päeva viivises on?
Tere,
tänud asjaliku artikli eest!
Mainid artlikis, et mõtled läbi ettevõtte investeerimise suunas. Ka mul liiguvad mõtted sinna suunas, kuid siiamaani ei ole asja kätte võtnud. Olen aru saanud, et juhul kui ettevõtjana moodustab sinu “tegevus” mingi X protsent laenude väljastamisega Bondoras, käsitletakse sind finantsasutusena ning see omakorda tähendab täiendavaid/karmimaid nõudeid. Mida see täpsemalt kujutab, pole aru veel saanud. Teema on tõenäoliselt huvitav paljudele (kes p2p-ga ja ka muude investeerimisvahenditega tegelevad), seega võiks seda teemat tulevikus siin käsitleda.
Kõike paremat,
Silver
Oleks tõesti huvitav kuulda paremal juhul lausa Maksuametnike käest endilt, et kui suur % siis ikkagi, seadusest ei suuda või pole leidnud veel sellist kohta kus oleks kirjas.
Praegu jääb mulje, et isegi need kes investeerivad läbi ettevõtte käivad nn “hämaral teel”.
Kuigi Maksuametil on infotelefon täiesti olemas, aga pole jõudnud veel ise kätte võtta ja helistada:)
Aga ehk Vaiko uurib järgi ja teeb siia ühe külalispostituse? 🙂
Mina teen seda läbi firma ning viimatine majandusaasta aruanne hõlmas mul ka juba p2p investeeringuid. Pusin oma raamatupidamist peamiselt ise. Aruannet ja vigade parandusi aitab teha päris raamatupidaja.
Igasugune käive majanandustegevusest tuleb aruandes klassifitseerida EMTAK järgi ning peamiseks tegevusalaks lähebki automaatselt tegevusala, mis aruandeaasta jooksul andis enim käivet. Seega kui näiteks 25% tuli metsamajandamisest, 35% tuli kinnisvarahaldusest ning 40% laenude andmisest (laenukäibe moodustab intressitulu, mis tuleb tekkepõhiselt üles võtta laenu väljastamise hetkel), siis on sel majandusaastal ettevõtte peamine tegevusala finantseerimistegevus, kuna see andis kõikide tegevusalade lõikes ettevõttele enim käivet. Seega siin pole mingit halli ala.
Hall ala on hoopis see, kuidas raamatupidamises p2p keskkondade laene üles võtta. Kui teha nii nagu RTJ juhend ette näeb (iga üksik laen koos iga üksiku osamaksega), siis läheb enne issanda päike looja, kui ma sellega ühele poole saan. Praegu on see mul käkerdatud kuidagi kassapõhiselt (aastalõpu seisu portfellijääk), kuna raamatupidaja ei osanud ise ka mingit mõistlikku lahendust välja pakkuda. Üsna kindlasti pean seda millalgi parandama hakkama.
Üks naljakas seik oli veel see, et ega ma ju 1. jaanuaril ei tulnud selle peale et fikseerida Bondora portfelli seis (laenujäägid võlgnevuses summad jms) ning tagasiulatuvalt Bondoras suvalise päeva seisu ei näe, Siis pidin hiljem konto väljavõtte abil neid numbreid pool päeva välja arvutama.
Võib-olla rumal küsimus, aga ehk seletad seda osa veidi täpsemalt lahti? “laenukäibe moodustab intressitulu, mis tuleb tekkepõhiselt üles võtta laenu väljastamise hetkel”
Laenu väljastamise hetkel ju ei ole mingit intressi tekkinud veel? Ja kindel, et käive, mitte tulu? Sest antud juhul jääb nagu mulje, et laenude puhul on tulu ja siis teiste puhul oleks käivet ju üsna lihtne suuremaks saada, kuna käibe alla lähevad ka kulud (ostad midagi ja ongi suurem).
Aitäh vastuse eest.
Ütlen ennetavalt ära, et ma ei ole ekspert, vaid mees, kellele meeldib võimalusel ise põlveotsas asju ära teha – olgu need torutööd, autoremont või raamatupidamine. Seepärast pole minuga mõtet ka vaidlusse laskuda – esitan oma arusaama, mitte lõplikku tõde.
Kõigepealt… Praktiliselt võib öelda, et käive=tulud, Vahe on võibolla maksustamisnüanssides. Mingis valdkonnas kulude tekitamine kindlasti ei suurenda firma jaoks selle valdkonna käivet (küll aga vähendab kasumit). Seega on käibeks vaja ainult tulusid. Käivet ei saa suurendada ainuüksi suuremate väljaminekutega. Seepärast raamatupidamises laenukäive = laenuintress.
Mis puudutab mu väidet, et laenu andmisel tuleb käibena üles võtta veel väljateenimata intress, siis mulle tundub see samuti vastuolus terve mõistusega, aga sellest on üks arutelu Bondora foorumis: “Laenu pakkumine juriidilise isikuna – käibe tekkimine”. Nagu ma algul ütlesin, mina ei tea, kuidas tegelikult õige on. Toetun hetkel sellele, mis seal kirjas.
Põhiargumendiks on printsiip, et raamatupidamises tuleb kajastada tulusid-kulusid, mille laekumises/maksmises pole põhjust kahelda – teenus on osutatud ja/või arve on kirjutatud, laenamise puhul – laenusumma on välja laenatud ja maksegraafikule on alla kirjutatud.
Hoian kõikvõimalikel forumitel silma peal ning ütlen alati sõna sekka, kus vastaval teemal arutelu käib, eesmärgiga saada see asi lõplikult selgeks, aga siiani on sel teemal ainult nii palju erinevat vahtu üles löödud, et lõplikku tõde ma ei oska selles teemas veel näha.
1 kord ehk võtan tõesti sel eesmärgil telefoni kätte:)
Saan ma õigesti aru, et selle faili abil saab tootluse tänasel ajahetkel, kui ma realiseeriksin kõik oma investeeringud märgitud juurde/allahindlusega ning 60+ võlas laenudest saaksin aasta jooksul tagasimakseid 25% põhiosa ulatuses?
Kas sellisel juhul, kui ma ei ole portaalist raha üldse välja kandnud ning olen kõik vahendid uuesti investeerinud, on loogiline saada tulemuseks üsna nullilähedane tootlus (tagasimaksmisel juurdehindlus 1.5%, viivises -10%)?
Järelturu väärtuse määramisel ei ole arvestatud 1.5% suurust teenustasu?
See arvestab sinu portfelli väärtust selle seisuga, mis sa lõppkuupäevaks valid ehk siis tavaliselt tänase päeva seisuga. Ma lihtsalt piltlikult arvestasin antud näite puhul, et punased laenud on näiteks väärt 25% põhiosajäägist (ehk kui tehniliselt see võimalus oleks, siis keegi oleks ehk valmis need 75% allahindlusega ära ostma). Kuna reaalselt seda võimalust ei ole hetkel, siis antud juhul näitab see veidi paremat tootlust, kui tegelikult oleks, kui aasta lõpuks ka reaalselt just 25% taastub ja mitte rohkem.
Oleneb portfellist. Kui nt viivises on palju laene, siis see pessimistlik stsenaarium näitab ka vastavalt kehvemat tulemust. Samuti, kui näiteks kandsid suurema osa raha üsna hiljuti sisse või oled hiljuti palju juurdehindlusega laene ostnud või allahindlusega müünud jmt, siis peaks ka tootluse numbrid üsna väiksed olema.
Järelturu teenustasusid see tabel ei arvesta, pead ise juurdehindluse osas selle sisse arvestama (nt 5% juurdehindluse puhul pane tabelisse 3.5%).
Minu numbrid siis:
Pessimistlik -4.87%
Keskmine 13.31%
Optimistlik 14.53%
100% portfellist 21.91%
Bondoras näitab 24.84%
[…] varasemalt ka kirjutanud ja arvutanud välja oma ühisrahastuse portfelli tootlust. Nüüdseks on see veidi allapoole tulnud, kuna kontol oli veidi rohkem raha ja investeerisin ka […]
Minu andmed Bondoras on järgmised:
Sissemakstud: 6822.-
Teenustasud: 10.-
Reserveeritud pakkumised: 20.-
Vaba raha: 60.-
Annuliseeritud tootlus: 22,29%
Teenitud intressid/viivised 3344.-
Tagasimaksmisel põhiosa 7094.-
Viivises: 1385.-
Üle 60päeva viivises: 1533.-
Kõik teenitud intressid/viivised olen uuesti investeerinud.
Kuigi intresside/viivistena teenitud summa on 3344, siis tagasimaksmisel põhiosa on ainult (7094 – 6822 =) 272 võrra suurem sissemakstud summast.
Kas tagasimaksmisel põhiosa ei peaks olema 6822+3344= 10166?
Kindlasti ei pea põhiosa olema 10166, nagu sinu arvutuses.
1. Sinu laenude põhiosajäägi saad siis, kui liidad kokku Tagasimaksmisel põhiosa, viivises ja üle 60 päeva viivises.
2. Sul on kontol vaba raha, reserveeritud pakkumisi, oled maksnud teenustasusid (eeldan, et ostsid või müüsid järelturult midagi? ehk teisisõnu, maksid suure tõenäosusega ka juurdehindluse eest või müüsid allahindlusega).
[…] Kuidas oma ühisrahastuse portfelli tootlust arvutada? […]
Tahaksin otse küsida, et kas minu tootlus on hetkel siis negatiivne kui XIRR on 0%?
Date 07/07/2016 XIRR
Total 399.84 € 0.00%
Current 227.32 €
Overdue 18.47 €
60+ Days overdue 95.48 €
Available+Reserved 58.57 €
Loans 0.00 €
Date SUM
29/08/2014 10
29/08/2014 0.1
14/10/2014 10
28/11/2014 9
15/12/2014 10
07/01/2015 10
06/02/2015 27.89
16/03/2015 22.37
09/04/2015 17.84
30/06/2015 10.5
13/10/2015 13.64
22/12/2015 6.29
26/02/2016 50.86
31/03/2016 50
06/07/2016 100
07/07/2016 -265.89
Sa oled seal natukene liiga agaralt asju maha arvestanud? Su kontol seisev raha + Current summa on juba suurem, kui sa oma portfelli suuruseks jätnud oled.
[…] isiklikult ei näe sellise tootluse arvutuse tegemises väärtust ja kasutan ühisrahastuse investeeringute tootluse arvutamiseks XIRR-i. Kuigi sa lõpus räägid tulust, nii et ma pole päris kindel, kumba sa arvutada […]