Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Kuidas arvutada ühisrahastuse tegelikku tootlust?

Ühisrahastusplatvorm võib sulle näidata 10%, 15% või 20% tootlust. Laenude keskmine intress võib olla samuti 15%. See ei tähenda veel, et sina oma rahalt 15% teenid.

Ühisrahastuse tootluse arvutamise teeb keeruliseks see, et raha liigub pidevalt edasi-tagasi:

  • teed sissemakseid;
  • investeerid;
  • saad põhiosa tagasi;
  • saad intressi;
  • reinvesteerid;
  • osa rahast seisab kontol;
  • mõni laen läheb viivisesse;
  • mõnest nõudest hiljem osa taastub;
  • midagi võid järelturul müüa kasumi või kahjumiga maha.

Kui tahad võrrelda ühisrahastust teiste investeeringutega või lihtsalt teada, kas sinu strateegia üldse töötab, on vaja kõigest sellest üks mõistlik tootlusnumber välja arvutada.

Selleks sobib hästi XIRR.

Aga XIRR lahendab ainult ühe osa probleemist. Veel keerulisem küsimus on:

Mis väärtusega on sinu tänane portfell?

Vaatame mõlemad läbi.

Intressimäär ei ole tootlus

Alustame kõige lihtsamast veast.

Kui sinu portfellis olevate laenude keskmine intressimäär on 15%, ei ole sinu portfelli tootlus automaatselt 15%.

Tootlust võivad vähendada näiteks:

  • hapuks läinud laenud;
  • ainult osaliselt taastunud nõuded;
  • viivitusega laekuvad maksed;
  • teenus- ja sissenõudmistasud;
  • järelturul kahjumiga müük;
  • kontol tühjalt seisev raha (nn cash drag);
  • maksud.

Samal ajal mõjutab tulemust ka see, millal raha teenisid. Kui üks investor teenib 100 € aastaga ja teine 100 € viie aastaga, ei ole nende tootlus sama.

Seega tuleb tootluse arvutamisel arvesse võtta nii summasid kui aega.

Mida sa üldse mõõta tahad?

Siin tasub eristada kahte olukorda.

Lõplik tegelik tootlus

Kui oled platvormilt täielikult väljunud, kõik investeeringud on tagasi makstud või maha kantud ning kogu raha pangakontole tagasi kandnud, on arvutamine üsna lihtne.

Kõik rahavood on teada.

Tänane hinnanguline tootlus

Tavaliselt tahad aga tootlust teada ajal, mil portfell veel töötab.

Siis on sul:

  • osa raha kontol;
  • osa graafikus laenudes;
  • osa viivises;
  • mõni nõue kuskil sissenõudmise protsessis.

Sellisel juhul ei ole tootlus enam täiesti objektiivne number.

Pead hindama, kui palju on sinu tänane portfell väärt.

Mida rohkem on probleemseid ja mittelikviidseid nõudeid, seda suurem mõju on sellel hinnangul.

XIRR ehk tootlus rahavoogude järgi

XIRR arvutab aastase tootluse, võttes arvesse iga rahavoo:

  • summat;
  • kuupäeva.

See sobib ühisrahastuse tootluse jaoks hästi, sest sa ei pea kõiki oma sadu või tuhandeid laene eraldi analüüsima. Piisab sellest, kui vaatad oma raha liikumist sinu pangakonto ja ühisrahastusplatvormi vahel.

See lähenemine arvestab automaatselt ka sellega, kui oled raha platvormile kandnud, aga see seisab seal mõnda aega investeerimata.

Tee tabel

KuupäevRahavoog
01.01.2025-1000 €
15.03.2025-500 €
10.10.2025+100 €
01.06.2026+250 €
Tänane kuupäev+portfelli tänane väärtus

Kasutan siin tavapärast märgiloogikat:

  • raha, mille sina investeerid, on miinusega;
  • raha, mille sina tagasi saad, on plussiga.

Seejärel arvutad Excelis või Google Sheetsis nende summade ja kuupäevade põhjal XIRR-i.

Näiteks:

=XIRR(B2:B6;A2:A6)

Sõltuvalt Exceli või Google Sheetsi seadetest võib argumentide eraldajaks olla semikooloni asemel koma.

Tulemuseks saad aastase tootluse.

Ära arvesta topelt platvormisiseseid rahavooge

Kui kasutad eelnevat süsteemitasandi meetodit, ära hakka sinna lisaks panema iga laenu intressimakset ja põhiosa tagasimakset.

Need maksed toimuvad sinu platvormikonto sees.

Kui kannad 1000 € pangast platvormile, investeerid seal kümnesse laenu, saad raha tagasi ja reinvesteerid, siis sinu väliseks rahavooks oli endiselt ainult algne 1000 € sissemakse.

Tootlus kajastub lõpuks:

  • pangakontole tehtud väljamaksetes;
  • platvormil alles oleva portfelli väärtuses.

See teeb arvutamise kümnete tuhandete tehingute asemel üsna lihtsaks.

Kõige raskem küsimus: mis väärtusega sinu portfell täna on?

Oletame, et oled kandnud platvormile 10 000 €.

Tänaseks oled pangakontole tagasi võtnud 3000 € ja platvorm näitab portfelli põhiosaks veel 9000 €.

Kas sinu tänane portfell on väärt 9000 €?

Võib-olla. Aga ainult siis, kui eeldad, et kogu see 9000 € on sisuliselt sama hea kui raha. Kui osa investeeringutest on makseraskustes, siis see eeldus enam ei kehti.

Kõige mõistlikum on portfell tükkideks võtta.

1. Kontol seisev raha

See on kõige lihtsam. Kui sul on platvormil 500 € vaba raha ja saad selle välja võtta, siis väärtus on 500 €.

2. Graafikus olevad laenud

Kui laenud maksavad korralikult ja kavatsed neid tähtajani hoida, võib lihtsustatud arvutuses kasutada allesolevat põhiosa. See ei tähenda, et need oleksid riskivabad.

Kui tahad hoopis vastata küsimusele „kui palju ma täna portfellist väljudes saaksin?”, peaksid kasutama pigem summat, mille eest need laenud reaalselt maha müüa õnnestuks.

Need kaks küsimust võivad anda erineva väärtuse. Olenevalt laenudest, ühisrahastusportaalist ja turuolukorrast, võivad graafikus olevad maksvad laenud olla piisavalt väärtuslikud, et saaksid neid väikese juurdehindlusega müüa. Või siis halvema stsenaariumi korral hoopis allahindluse ja potentsiaalse järelturu teenustasuga.

3. Viivises ja probleemsed nõuded

Siin läheb arvutamine keerulisemaks. Kui sul on 1000 € probleemset põhiosa, ei ole kaks äärmust tavaliselt head:

  • 0 € väärtus eeldab, et mitte midagi ei taastu.
  • 1000 € väärtus eeldab, et kõik tuleb tagasi.

Tegelikkus on kusagil vahepeal.

Kasuta probleemsete nõuete jaoks stsenaariume

Ühe „õige” tootluse asemel võid arvutada näiteks kolm.

Pessimistlik stsenaarium

Eelda, et probleemsetest nõuetest ei taastu midagi ehk nende väärtus on 0. See annab sulle konservatiivsema otsa hinnangu. See küll ei tähenda, et uusi probleemseid laene ei võiks juurde tekkida. Eriti kui portfell on veel üsna värske.

Baasstsenaarium

Kasuta realistlikku hinnangut sellele, kui palju sarnastest nõuetest võiks taastuda.

Ideaalis tugineb see:

  • sama platvormi;
  • sama laenutüübi;
  • sama riigi;
  • sarnase vanusega probleemsete nõuete

ajaloolisele taastumisele. Praktikas on seda päris keeruline hinnata. Kui täpselt võrreldavat statistikat ei ole, võid alustuseks kasutada platvormi ajaloolist taastumismäära. Samas arvesta, et erinevate riikide, laenutüüpide, erineval ajal väljastatud laenude ja sissenõudmisprotsesside taastumine võib märgatavalt erineda.

Seetõttu tasubki arvutada ühe täpse hinnangu asemel mitu stsenaariumi.

Optimistlik stsenaarium

Eelda, et suurem osa või kõik probleemsed nõuded taastuvad. See ei ole realistlik prognoos, aga näitab sulle ülemist piiri.

Kui saad näiteks:

  • pessimistlik tootlus 2%;
  • baasstsenaarium 8%;
  • optimistlik 10%,

siis on pilt üsna erinev olukorrast, kus tulemused on:

  • -8%;
  • 8%;
  • 20%.

Teisel juhul sõltub sinu tootlus suures osas sellest, mis probleemsete laenudega tulevikus juhtub. See on oluliselt suurem risk, kui esimese näite puhul, kus positiivne tootlus saabub ka ilma taastumisteta.

Kogunenud, kuid veel laekumata intress

kogunenud vs laekunud intressimaksed

Mõnel platvormil näed lisaks põhiosale ka tänaseks kogunenud, kuid veel välja maksmata intressi. Majanduslikult võib see olla osa sinu nõude väärtusest, kuid ära aja seda segamini juba laekunud rahaga.

Korrektselt maksva laenu puhul võib põhjendatult kogunenud intressi oma portfelli hinnangulisse väärtusesse arvestada. Probleemse laenu puhul tasub olla ettevaatlikum. See, et süsteem arvestab iga päev juurde uusi intresse või viiviseid, ei tähenda veel, et sa need summad lõpuks ka kätte saad.

Probleemsete nõuete puhul võib kasvav intressinõue tekitada isegi petliku mulje, et vara väärtus suureneb, kuigi samal ajal tõenäosus sealt üldse midagi kätte saada hoopis langeb.

Seega erista:

  • juba laekunud raha;
  • kogunenud, kuid veel laekumata nõuet;
  • tulevikus loodetavat, kuid veel teenimata intressi.

Praktikas on ühisrahastuses lihtsam veel laekumata intresse mitte arvestada.

Taastunud euro ei ole alati sama väärtusega euro

Kui probleemne laen maksab sulle kogu põhiosa homme tagasi, on tulemus parem kui siis, kui saad sama summa tagasi viie aasta pärast.

XIRR aitab seda erinevust arvesse võtta, sest hiljem saadud raha mõjutab tootlust teisiti kui varem saadud raha.

Seetõttu ära vaata ainult küsimust:

Kui palju lõpuks tagasi maksti?

Vaata ka:

Kui kaua selleks aega kulus?

Mida kauem raha kinni on, seda suurem on alternatiivkulu.

Järelturu hind võib anda portfelli väärtuse kohta lisainfot

Kui investeeringutele on olemas toimiv järelturg, saad ühe praktilise hinnangu:

Kui palju saaksin selle eest täna raha?

Kui 100 € põhiosaga laenu on võimalik müüa ainult 80 € eest, siis pole see „täna väljumise” vaates 100 € väärt.

Samas ei tähenda 80 € järelturuhind automaatselt seda, et laenu lõplik väärtus on kindlasti 80 €. Kui kavatsed laenu lõpuni hoida ja see maksab korralikult, võid lõpuks saada rohkem.

Seega tasub teha vahet:

  • likvideerimisväärtusel – mis summa eest sa täna välja saaksid;
  • hoidmise hinnangulisel väärtusel – kui palju arvad tähtajani hoides tagasi saavat.

Tootluse arvutamisel vali väärtus vastavalt sellele, millisele küsimusele vastata tahad.

Kontol seisev raha ehk cash drag

Kui kannad platvormile 10 000 €, aga pool sellest seisab mitu kuud investeerimata, ei teeni kogu sinu raha 15% intressi.

Laenude keskmine intress võib olla 15%, aga sinu rahalt teenitud tootlus on väiksem.

Kui kasutad XIRR-i pangakonto ja platvormi vaheliste tegelike rahavoogude põhjal, ei pea cash dragi eraldi arvutama.

Raha läheb sinu tabelisse investeeritud summana sellest päevast, mil platvormile kandsid. Kui see kolm kuud niisama seisab, vähendab see automaatselt XIRR-i.

Portaalid seda tavaliselt arvesse ei võta, nii et nende poolt kuvatud tootlus on juba selle võrra kõrgem.

Tasud

Sama loogika kehtib suuresti tasude puhul.

Kui platvorm võtab:

  • investeerimistasu;
  • järelturutasu;
  • haldustasu;
  • väljamaksetasu;
  • valuutavahetuse tasu;
  • sissenõudmistasu,

ja see raha võetakse sinu platvormikontolt, jõuab selle mõju lõpuks automaatselt sinu portfelli väärtusesse ja väljamaksetesse.

Eraldi tuleb tähelepanelikum olla tasudega, mida maksad väljaspool platvormi. Näiteks, kui portaali sissemakse tegemise pealt või valuuta vahetamise eest tekib kusagil väljaspool portaali lisatasusid.

Hoia boonused investeeringu tootlusest eraldi

Ühisrahastusplatvormid võivad maksta:

  • liitumisboonust;
  • cashback’i;
  • referral– ehk soovitustasu;
  • kampaaniaboonust;
  • loosiauhinda või muud soodustust.

Need on sinu jaoks päris raha ja kui tahad teada kogutootlust ehk terviklikku tulemust, võid need arvesse võtta.

Kui aga tahad hinnata investeeringu või strateegia enda kvaliteeti, tasub need eraldi hoida. Selleks tuleks need lisada XIRR arvutusse, nagu tavalised sinupoolsed sissemaksed.

Oletame, et ühe platvormi laenud annavad kehva tulemuse, aga said registreerimise ja soovituste eest suure ühekordse boonuse.

Sinu isiklik esimese aasta XIRR võib olla täitsa hea. Sellest ei järeldu, et investeering ise oleks hea või et uute investeeringute pealt võiksid sama tootlust oodata.

Ehk näiliselt võib tootluse protsent olla nii uhke, et paned portaali raha juurde, kuigi tegelikult investeeringud ise on kehvad ja lõpptulemus tuleb negatiivne.

Seetõttu tasub vajadusel jälgida kahte numbrit:

  1. investeeringute tootlus – ilma referral-, liitumis- ja muude ühekordsete turundusboonusteta;
  2. sinu kogu rahaline tulemus – koos kõigi päriselt saadud tuludega.

Esimene aitab hinnata investeerimisstrateegiat ja võrrelda platvorme. Teine ütleb, kui palju sina tervikuna tegelikult teenisid.

Maksud

Kui tahad võrrelda investeeringute maksueelset tootlust, ära lisa makse rahavoogudesse.

Kui tahad teada, kui palju päriselt pärast makse teenisid, tuleb maksud samuti arvesse võtta.

Siin pole ühte universaalset lahendust, sest maksustamine sõltub nii investeeringu liigist kui sellest, kas investeerid eraisikuna, mõne maksusoodustusega süsteemi kaudu või ettevõtte alt.

Maksureeglid muutuvad samuti ajas, seega kasuta siin eraldi ajakohast maksujuhendit.

Maksud saad arvesse võtta jällegi sedasi, et makstud tulumaksu summa deklareerid sissemaksena portaali. Tegelikkuses see küll portaali ei laekunud, aga sa oled teinud selle investeeringuga seoses vastava makse.

Värske portfell näitab optimistlikku tootlust

laenuportfelli elutsükli kirjeldus

Oletame, et alustasid investeerimist kolm kuud tagasi. Kõik laenud maksavad. Platvorm näitab 15% tootlust. Kas see tähendab, et strateegia annab pikaajaliselt 15%?

Ei.

Paljud probleemsed laenud tekivad alles aja jooksul. Värsketel laenudel pole veel olnud aega probleemseks muutuda. Seetõttu kipub noor portfell tegelikku pikaajalist krediidikahju alahindama.

Võib ka vastupidi minna. Mõni varajane probleemne laen võib väikese värske portfelli tootluse väga koledaks tõmmata, kuigi osa rahast taastub aastaid hiljem.

Kolme kuu tulemust ei maksa pikaajalise hinnanguna võtta.

Reinvesteerimine hoiab portfelli pidevalt “värskena”

Isegi kui alustasid viis aastat tagasi, ei tähenda see, et sinu kogu portfell on viis aastat vana. Kui reinvesteerid põhiosa ja intressid pidevalt uutesse laenudesse või kannad portaali raha juurde, sisaldab portfell korraga:

  • täiesti uusi laene;
  • kuue kuu vanuseid laene;
  • kahe aasta vanuseid laene;
  • laene, mis on kohe lõppemas.

Seetõttu võib kogu portfelli hetke default rate või viivises laenude osakaal olla eksitav.

See on pigem krediidiriski analüüsi teema kui tootluse arvutamise probleem, aga tootlusnumbrit tõlgendades tasub seda meeles pidada. Sageli mõjutab tootlusearvutust see, kui värske või küps on su portfell tervikuna.

Kui tahad hinnata, kas laenude kvaliteet on ajas paranenud või halvenenud, on mõistlikum võrrelda omavahel sama vanusega laene. Näiteks vaadata eraldi, kui suur osa eri kvartalites väljastatud laenudest oli, 6, 12 või 24 kuu jooksul peale väljastamist, probleemseks muutunud.

Amortiseeruv ja lõpus põhiosa tagastav laen

Bullet-laenu ja amortiseeruva annuiteetlaenu võrdlus.

Ka sama intressiga laenude tegelik risk võib olla erinev. Amortiseeruva laenu puhul saad põhiosa järk-järgult tagasi. Kui laen läheb hapuks laenuperioodi lõpus, võib suur osa sinu algsest rahast juba tagasi olla.

Bullet-laenu puhul makstakse põhiosa suures osas või täielikult tähtaja lõpus. Seega võib sama nimiväärtusega laen olla pikalt peaaegu täies mahus riski all.

Sõltuvalt olukorrast võib see tähendada ka erinevat maksuriski. Esimese laenu puhul osa laekumistest oli põhiosa, mida ei maksutata. Bullet-laenu puhul on aga kõik maksed intressimaksed ja võivad kaasa tuua maksustamise isegi, kui põhiosa tervenisti hapuks läheb.

See tähendab, et sarnase tulemuse korral, võib lõplik tootlus tulla ka puhtalt maksustamise tõttu erinev.

Sama nominaalne intressimäär ei tähenda ka sama eurodes teenitavat intressi.

Kui bullet-laenu kogu põhiosa on terve perioodi välja laenatud, arvestatakse intressi pikemalt kogu summa pealt. Amortiseeruva laenu puhul väheneb põhiosa iga maksega ning koos sellega ka summa, mille pealt tulevast intressi teenid.

See ei tähenda, et bullet-laen oleks automaatselt parem. Suurem summa püsib lihtsalt kauem korraga investeeringus. Amortiseeruva laenuga võid saavutada sarnase tulemuse, kui tagasimaksed kohe uuesti investeeringusse suunad.

Ennetähtaegne tagasimakse ei ole alati boonus

Oletame, et sul on pikaajaline kõrge fikseeritud intressiga laen. Kui turul pakutavad intressid vahepeal langevad ja laen makstakse ennetähtaegselt tagasi, saad küll põhiosa tagasi, kuid ei pruugi enam leida sama riski juures sama tootlusega uut investeeringut.

See risk võib tekkida nii laenaja vabatahtlikust ennetähtaegsest tagasimaksest kui olukorrast, kus laenuväljastajal või muul osapoolel on lepinguline õigus nõue enne tähtaega tagasi osta.

Järelturult juurdehindlusega ostetud laenu puhul on risk veel olulisem. Kui maksad 100 € nõude eest näiteks 105 € ning see nõue kohe tagasi makstakse, oled sisuliselt kaotanud 5 €.

Ennetähtaegne tagasimakse võib lisaks tekitada cash drag’i, kui tagastatud raha ei õnnestu kiiresti sobiva tootlusega uuesti investeerida.

Kiirem raha tagasisaamine on kasulik ainult siis, kui saad seda raha mõistliku riski ja tootlusega edasi investeerida.

Annualiseerimise lõks

Oletame, et teenid esimese kolme kuuga 5%. Sellest saab matemaatiliselt arvutada uhke aastase protsendi. Aga arvutus sisaldab eeldust:

Järgmised kolm kvartalit lähevad umbes samamoodi.

Värske ühisrahastusportfelli puhul võib see olla väga tugev eeldus, sest krediidikahjud pole veel täielikult avaldunud.

Annualiseeritud tulemus ei ole iseenesest vale. Vale on selle põhjal teha ennustusi ja prognoose tuleviku suunas. Mida lühem periood ja noorem portfell, seda suurema skepsisega tuleks sellesse numbrisse suhtuda.

Platvormi kuvatav tootlus ja sinu tootlus võivad erineda

See ei tähenda automaatselt, et platvorm valetab. Erinevus võib tulla lihtsalt metoodikast.

Näiteks võib platvorm:

  • arvutada ainult investeeritud raha tootlust;
  • jätta vaba raha välja;
  • käsitleda viivises nõudeid täies väärtuses;
  • kasutada probleemsetele nõuetele mingit enda hinnangulist väärtust;
  • mitte arvestada kõiki tasusid;
  • kasutada sinu XIRR-ist täiesti erinevat valemit.

Seega enne platvormide kuvatud tootluste võrdlemist küsi:

Mida see number tegelikult mõõdab?

Kui sa valemit või eeldusi ei tea, ei ole ka kahe platvormi näidatud 12% omavahel võrreldavad.

PS! Ajalooliselt on paraku ka mitmed platvormid reaalselt eksitaval viisil tootlusi arvutanud ja kuvanud. Ikka selles suunas, et kuvatud tootlus on reaalsest tulemusest omajagu positiivsem.

Kuidas arvutada enda tootlust samm-sammult?

  1. Võta välja kõik oma pangakonto ja platvormi vahelised rahavood.
  2. Pane sissemaksed ühisrahastusportaali negatiivse ja väljamaksed pangakontole positiivse märgiga tabelisse.
  3. Lisa tänase kuupäevaga portfelli hinnanguline väärtus positiivse rahavoona. Siin etapis hindad probleemsed laenud vastavalt alla.
  4. Arvuta XIRR.
  5. Kui sul on märkimisväärselt probleemseid nõudeid, arvuta mitu stsenaariumi.
  6. Võrdle tulemust platvormi kuvatava tootlusega.
  7. Vaata muutust ajas, mitte ainult tänast ühte protsenti.

Kui sinu XIRR püsib soovitud tasemel ka siis, kui portfell on küps ja probleemsed laenud on arvesse võetud, on see palju väärtuslikum info kui paar kuud kestnud väga kõrge tootlus.

Kas mineviku tootlust saab hiljem tagantjärele arvutada?

Ainult siis, kui sul on olemas piisavalt infot portfelli tolleaegse väärtuse kohta. Näiteks tahad 2026. aastal arvutada, milline oli sinu tegelik XIRR 31.12.2023 seisuga.

Sul on vaja teada:

  • kui palju raha oli siis kontol;
  • kui palju oli graafikus põhiosa;
  • millises mahus olid laenud sel ajal viivises;
  • millise juurde-/allahindluse oleksid neile sellel hetkel saanud määrata.

Tänase info põhjal minevikku tagasi vaadates tekib väga lihtne tagantjärele tarkuse viga. Sa tead täna, millised 2023. aasta probleemsed laenud lõpuks taastusid ja millised mitte. 2023. aasta investor seda ei teadnud.

Kui tahad enda tootlust pikemalt korralikult jälgida, salvesta näiteks kord kuus või kvartalis portfelli seis. Siis saad hiljem ausalt võrrelda, kuidas tulemus ajas muutus.

Ära aja seda segamini ajalooliste andmete põhjal investeerimisstrateegia testimisega. Kui üritad mineviku andmetest leida hästi toimivaid strateegiaid, siis on väga kerge leida erinevaid seoseid, mis tegelikkuses tuleviku suunal ei toimi.

Ajaloolise strateegia hindamisel tohiks otsuse tegemiseks kasutada ainult infot, mis oli ka päriselt investeerimise hetkel teada. Veel parem on leitud strateegiat kontrollida eraldi andmetega, mida sa strateegia leidmisel ei kasutanud.

Milline tootlusnumber on siis „õige”?

Täielikult lõppenud portfelli puhul on vastus lihtsam.

Töötava mittelikviidse portfelli puhul ei pruugi olla ühte ainsat objektiivselt õiget numbrit.

Sul võib täiesti põhjendatult olla näiteks:

  • XIRR pessimistlikus stsenaariumis: 5%;
  • XIRR baasstsenaariumis: 9%;
  • XIRR optimistlikus stsenaariumis: 12%.

See pole arvutuse viga. See lihtsalt arvestab, et me ei tea täie kindlusega, mis tulevikus nende laenudega juhtuma hakkab. Õige tulemus ongi pigem vahemik.

Mida suurem on nende stsenaariumite vahe, seda vähem tasub ühte täpset tootlusnumbrit tõe pähe võtta ja seda suurem on tõenäoliselt ka sinu portfelli risk.

Kokkuvõtteks

Ühisrahastuse tootluse arvutamisel on kolm põhiideed.

1. Intressimäär ei ole tootlus

Arvesse lähevad kahjumid, taastumised, tasud, seisev raha ja rahavoogude ajastus.

2. Rahavoogude põhjal sobib tootluse mõõtmiseks hästi XIRR

See võimaldab arvestada sellega, millal raha päriselt sisse ja välja liikus ning väldib vajadust iga laenu kõiki makseid ja laekumisi käsitsi arvutada.

3. Töötava portfelli puhul sõltub tulemus portfelli tänase väärtuse hinnangust

Eriti oluline on see probleemsete ja mittelikviidsete nõuete puhul. Kui sa ei tea, mis väärtusega oma probleemseid nõudeid arvestada, ära ürita arvutada ühte täpset protsenti.

Arvuta mitu stsenaariumi.

See annab sulle investeerimisotsuste jaoks palju rohkem infot, kui platvormi ülevaate lehel vilkuv kena tootlusnumber.

24 replies on “Kuidas arvutada ühisrahastuse tegelikku tootlust?”

Lg. Taavi! Kas oskad põhjendada, miks Bondora näitab annualiseeritud tootluseks mul -99.59%?

See on tingitud sealsest arvutuse metoodikast, mis arvestab ainult toimunud tehinguid. Kui tehinguid on väga vähe ja need on näiteks juurdehindlusega ostud järelturult ja hilinenud maksed, siis võibki ajutiselt selliseid ulmelisi numbreid näidata.

Kahjuks ei ole konkreetselt sealset valemit näinud, nii et ei tea täielikku loogikat, aga peamiselt kasutab siiski samamoodi XIRR arvutust. Erinevuseks aga see, et seal kasutab valemis süsteemis tehtud tehinguid ehk investeeringuid ja laekumisi.

Lisaks on seal ilmselt lõppsumma osas selline metodoloogia, et sisse arvestatakse kõik investeeringud (ka 60+ päeva viivises) ja siis arvestatakse nii 60+ päeva viivises kui ka viivises laenude puhul maha juba tähtaja ületanud maksesummad (nii palju, kui ma selle loogikast sealt aru olen saanud).

Vastav loogika on ka investeerimisjuhise all lahti seletatud:
bondora.ee/et/investeeri/investeerimisjuhis#net_return

Minu näite puhul vaatame üks aste väljastpoolt ehk sisse- ja väljamakseid süsteemi, mis tegelikult on ilmselt investori tootluse mõistes ehk isegi olulisem (ja arvestab ka nt teenustasuga, mis väljamaksel tasuda tuleb…kuigi see omab ilmselt tuntavat mõju ainult väiksemate summade puhul).

Minul tulid sellised numbrid:

Pessimistlik -8,60%
Keskmine 9,86%
Optimistlik 13,28%
100% portfellist 23,73%
Bondoras näitab 24,02

See pessimistlik ei tundu just kõige ilusam näitaja hetkel.

Huvi pärast küsin, et kui pikalt investeerinud oled ja mis suurusjärgus investeeringuid on? 100+- erinevat taolust?

Ja kui palju järelturult ostnud oled?

Oktoobris saab aasta esimesest investeeringust. Laene on üle 1000 erinevates riikides, enamus 48 ja 60 kuud. Järelturul pole üldse osalenud.
Need numbrid jahmatasid ka mind.

Kui saladus pole, võiksid huvi pärast oma tabeli mulle meilile panna (taavi[ät]rahafoorum.ee). Vaatan, kas kõik valemid jmt on ikka korras 🙂

1000+ laenuühiku korral tundub, et peaks ikka üsna korralik hajutatus olema (kui just ei investeeri nii, et 100€ paari laenu ja 5€ ülejäänutesse) ja sellise tulemuse saavutamine üsna keeruline.

Või kui suur osa su aktiivsest portfellist (tagasimaksmisel+viivises+60+päeva viivises) viivises ja 60+ päeva viivises on?

Tere,
tänud asjaliku artikli eest!
Mainid artlikis, et mõtled läbi ettevõtte investeerimise suunas. Ka mul liiguvad mõtted sinna suunas, kuid siiamaani ei ole asja kätte võtnud. Olen aru saanud, et juhul kui ettevõtjana moodustab sinu “tegevus” mingi X protsent laenude väljastamisega Bondoras, käsitletakse sind finantsasutusena ning see omakorda tähendab täiendavaid/karmimaid nõudeid. Mida see täpsemalt kujutab, pole aru veel saanud. Teema on tõenäoliselt huvitav paljudele (kes p2p-ga ja ka muude investeerimisvahenditega tegelevad), seega võiks seda teemat tulevikus siin käsitleda.

Kõike paremat,
Silver

Oleks tõesti huvitav kuulda paremal juhul lausa Maksuametnike käest endilt, et kui suur % siis ikkagi, seadusest ei suuda või pole leidnud veel sellist kohta kus oleks kirjas.

Praegu jääb mulje, et isegi need kes investeerivad läbi ettevõtte käivad nn “hämaral teel”.

Kuigi Maksuametil on infotelefon täiesti olemas, aga pole jõudnud veel ise kätte võtta ja helistada:)

Mina teen seda läbi firma ning viimatine majandusaasta aruanne hõlmas mul ka juba p2p investeeringuid. Pusin oma raamatupidamist peamiselt ise. Aruannet ja vigade parandusi aitab teha päris raamatupidaja.

Igasugune käive majanandustegevusest tuleb aruandes klassifitseerida EMTAK järgi ning peamiseks tegevusalaks lähebki automaatselt tegevusala, mis aruandeaasta jooksul andis enim käivet. Seega kui näiteks 25% tuli metsamajandamisest, 35% tuli kinnisvarahaldusest ning 40% laenude andmisest (laenukäibe moodustab intressitulu, mis tuleb tekkepõhiselt üles võtta laenu väljastamise hetkel), siis on sel majandusaastal ettevõtte peamine tegevusala finantseerimistegevus, kuna see andis kõikide tegevusalade lõikes ettevõttele enim käivet. Seega siin pole mingit halli ala.

Hall ala on hoopis see, kuidas raamatupidamises p2p keskkondade laene üles võtta. Kui teha nii nagu RTJ juhend ette näeb (iga üksik laen koos iga üksiku osamaksega), siis läheb enne issanda päike looja, kui ma sellega ühele poole saan. Praegu on see mul käkerdatud kuidagi kassapõhiselt (aastalõpu seisu portfellijääk), kuna raamatupidaja ei osanud ise ka mingit mõistlikku lahendust välja pakkuda. Üsna kindlasti pean seda millalgi parandama hakkama.

Üks naljakas seik oli veel see, et ega ma ju 1. jaanuaril ei tulnud selle peale et fikseerida Bondora portfelli seis (laenujäägid võlgnevuses summad jms) ning tagasiulatuvalt Bondoras suvalise päeva seisu ei näe, Siis pidin hiljem konto väljavõtte abil neid numbreid pool päeva välja arvutama.

Võib-olla rumal küsimus, aga ehk seletad seda osa veidi täpsemalt lahti? “laenukäibe moodustab intressitulu, mis tuleb tekkepõhiselt üles võtta laenu väljastamise hetkel”

Laenu väljastamise hetkel ju ei ole mingit intressi tekkinud veel? Ja kindel, et käive, mitte tulu? Sest antud juhul jääb nagu mulje, et laenude puhul on tulu ja siis teiste puhul oleks käivet ju üsna lihtne suuremaks saada, kuna käibe alla lähevad ka kulud (ostad midagi ja ongi suurem).

Aitäh vastuse eest.

Ütlen ennetavalt ära, et ma ei ole ekspert, vaid mees, kellele meeldib võimalusel ise põlveotsas asju ära teha – olgu need torutööd, autoremont või raamatupidamine. Seepärast pole minuga mõtet ka vaidlusse laskuda – esitan oma arusaama, mitte lõplikku tõde.

Kõigepealt… Praktiliselt võib öelda, et käive=tulud, Vahe on võibolla maksustamisnüanssides. Mingis valdkonnas kulude tekitamine kindlasti ei suurenda firma jaoks selle valdkonna käivet (küll aga vähendab kasumit). Seega on käibeks vaja ainult tulusid. Käivet ei saa suurendada ainuüksi suuremate väljaminekutega. Seepärast raamatupidamises laenukäive = laenuintress.

Mis puudutab mu väidet, et laenu andmisel tuleb käibena üles võtta veel väljateenimata intress, siis mulle tundub see samuti vastuolus terve mõistusega, aga sellest on üks arutelu Bondora foorumis: “Laenu pakkumine juriidilise isikuna – käibe tekkimine”. Nagu ma algul ütlesin, mina ei tea, kuidas tegelikult õige on. Toetun hetkel sellele, mis seal kirjas.
Põhiargumendiks on printsiip, et raamatupidamises tuleb kajastada tulusid-kulusid, mille laekumises/maksmises pole põhjust kahelda – teenus on osutatud ja/või arve on kirjutatud, laenamise puhul – laenusumma on välja laenatud ja maksegraafikule on alla kirjutatud.

Hoian kõikvõimalikel forumitel silma peal ning ütlen alati sõna sekka, kus vastaval teemal arutelu käib, eesmärgiga saada see asi lõplikult selgeks, aga siiani on sel teemal ainult nii palju erinevat vahtu üles löödud, et lõplikku tõde ma ei oska selles teemas veel näha.

Saan ma õigesti aru, et selle faili abil saab tootluse tänasel ajahetkel, kui ma realiseeriksin kõik oma investeeringud märgitud juurde/allahindlusega ning 60+ võlas laenudest saaksin aasta jooksul tagasimakseid 25% põhiosa ulatuses?
Kas sellisel juhul, kui ma ei ole portaalist raha üldse välja kandnud ning olen kõik vahendid uuesti investeerinud, on loogiline saada tulemuseks üsna nullilähedane tootlus (tagasimaksmisel juurdehindlus 1.5%, viivises -10%)?
Järelturu väärtuse määramisel ei ole arvestatud 1.5% suurust teenustasu?

See arvestab sinu portfelli väärtust selle seisuga, mis sa lõppkuupäevaks valid ehk siis tavaliselt tänase päeva seisuga. Ma lihtsalt piltlikult arvestasin antud näite puhul, et punased laenud on näiteks väärt 25% põhiosajäägist (ehk kui tehniliselt see võimalus oleks, siis keegi oleks ehk valmis need 75% allahindlusega ära ostma). Kuna reaalselt seda võimalust ei ole hetkel, siis antud juhul näitab see veidi paremat tootlust, kui tegelikult oleks, kui aasta lõpuks ka reaalselt just 25% taastub ja mitte rohkem.

Oleneb portfellist. Kui nt viivises on palju laene, siis see pessimistlik stsenaarium näitab ka vastavalt kehvemat tulemust. Samuti, kui näiteks kandsid suurema osa raha üsna hiljuti sisse või oled hiljuti palju juurdehindlusega laene ostnud või allahindlusega müünud jmt, siis peaks ka tootluse numbrid üsna väiksed olema.

Järelturu teenustasusid see tabel ei arvesta, pead ise juurdehindluse osas selle sisse arvestama (nt 5% juurdehindluse puhul pane tabelisse 3.5%).

Minu numbrid siis:

Pessimistlik -4.87%
Keskmine 13.31%
Optimistlik 14.53%
100% portfellist 21.91%

Bondoras näitab 24.84%

Minu andmed Bondoras on järgmised:
Sissemakstud: 6822.-
Teenustasud: 10.-
Reserveeritud pakkumised: 20.-
Vaba raha: 60.-
Annuliseeritud tootlus: 22,29%
Teenitud intressid/viivised 3344.-
Tagasimaksmisel põhiosa 7094.-
Viivises: 1385.-
Üle 60päeva viivises: 1533.-

Kõik teenitud intressid/viivised olen uuesti investeerinud.

Kuigi intresside/viivistena teenitud summa on 3344, siis tagasimaksmisel põhiosa on ainult (7094 – 6822 =) 272 võrra suurem sissemakstud summast.

Kas tagasimaksmisel põhiosa ei peaks olema 6822+3344= 10166?

Kindlasti ei pea põhiosa olema 10166, nagu sinu arvutuses.

1. Sinu laenude põhiosajäägi saad siis, kui liidad kokku Tagasimaksmisel põhiosa, viivises ja üle 60 päeva viivises.
2. Sul on kontol vaba raha, reserveeritud pakkumisi, oled maksnud teenustasusid (eeldan, et ostsid või müüsid järelturult midagi? ehk teisisõnu, maksid suure tõenäosusega ka juurdehindluse eest või müüsid allahindlusega).

Tahaksin otse küsida, et kas minu tootlus on hetkel siis negatiivne kui XIRR on 0%?

Date 07/07/2016 XIRR
Total 399.84 € 0.00%
Current 227.32 €
Overdue 18.47 €
60+ Days overdue 95.48 €
Available+Reserved 58.57 €

Loans 0.00 €

Date SUM
29/08/2014 10
29/08/2014 0.1
14/10/2014 10
28/11/2014 9
15/12/2014 10
07/01/2015 10
06/02/2015 27.89
16/03/2015 22.37
09/04/2015 17.84
30/06/2015 10.5
13/10/2015 13.64
22/12/2015 6.29
26/02/2016 50.86
31/03/2016 50
06/07/2016 100
07/07/2016 -265.89

Sa oled seal natukene liiga agaralt asju maha arvestanud? Su kontol seisev raha + Current summa on juba suurem, kui sa oma portfelli suuruseks jätnud oled.