Grünfin roheinvesteeringute portaali ülevaade

Grünfin on jätkusuutlikke investeeringuid vahendav investeerimisteenus. See tähendab, et valitud investeeringute puhul on rõhk tugevalt ESG kriteeriumitel. Selle asutajateks on eestlased Karin Nemec, Triin Hertmann ja Alvar Lumberg.

Täiendus: Alates 2023. oktoobrist võtab Grünfin fikseeritud tasu 0,70% aastas. Artiklis on vastavad täiendused veel tegemata.

Täiendus 10.05.2023.: Nüüdsest on võimalik avada ka OÜ kontot.

Kunagi proovisin Võhikust investoriks teekonna video jaoks sellega juba tutvust teha, aga tookord tehnilistel põhjustel ei tulnud kuidagi välja. Võtsin siis lõpuks uuesti ette.

Väga lühikokkuvõte: mina tänastel tingimustel seda teenust kasutada ei plaani.

Grünfin plussid põgusalt

• Kuni 1000 € portfellil igakuine tasu puudub.
• Konto loomise protsess on suhteliselt lihtne.
• Investeerimist saab kergesti automatiseerida.
• Investeerimiskonto kaudu investeerimine on teatud piirangutega võimalik.
• Teoreetiliselt saab investeeringutega omada positiivset mõju enda valitud valdkonnas.¹
• Erinevalt SEB Roboinvestori tootest, pakutakse siin ka tehtud valikule vastavalt filtreeritud ETFe.
• Alates 2023. maist võimalik ka OÜ kaudu investeerida.

Grünfin miinused põgusalt

• Igakuised tasud on üsna krõbedad, kui sa just väga kiiresti 15 000+ € portfellini ei kasvata või alla 1000 € portfelli peal ei püsi.
• Edukustasu ning selle aluseks võetud võrdlusindeksid ja loogika on minu jaoks küsitav.
• Grünfini kodulehel ei märganud, et oleks fondide tasusid ja nende mõju tootlusele välja toodud.
• Investeerimiskonto kasutamine praktikas võib minna omamoodi keeruliseks.
• 100% aktsiatesse investeerivat portfelli pole võimalik valida.
• Laiapõhjalist indeksinvesteerimise strateegiat väga hästi rakendada ja selle ajaloolisele heale sooritusele eriti julgelt loota ei saa.
• Segase sõnumi ja eesmärgiga toode.

Grünfini toote eesmärk?

Kui vaadata kodulehele põgusalt peale ja tutvuda nende missiooniga, siis justkui on põhiline eesmärk pakkuda lihtsat võimalust teha jätkusuutlikkuse mõjuga investeeringuid.

Natukene põhjalikumalt ringi tuhnides leiab üsna mitmest kohast ka infot, et turu ületamine on päris keeruline ja väga vähesed saavad sellega hakkama. Seetõttu eelistatakse laiapõhjalisi indeksfonde, et saada turule vastavat tootlust.

Samal ajal aga kui vaatad, mis portfelle erinevate valikute puhul pakutakse, siis mitte ühelgi juhul ei ole valikus turule ligilähedastki portfelli. Samuti tuuakse mängu edukustasu, mis viitab, et tegemist ei ole passiivse investeeringuga, vaid Grünfin justkui üritaks kuidagi turgu edestada.

Our main goal is to achieve and surpass the Indicative Portfolio Gain Target by the end of the agreed Period and thus we do our best to select instruments to achieve this.

Allikas: Grünfin tingimused 3.3.1. punkt 2022. aasta detsembris.

Samuti on haldamise põhimõtete all välja toodud, et Grünfini PEAMINE eesmärk on saavutada ja ületada seatud portfelli sihttootlus.

Kokkuvõttes on justkui mitu erinevat eesmärki, mis kipuvad omavahel suuresti vastuolus olema: jätkusuutlikkuse mõju, odav ja laiapõhjaline indeksfond koos turule vastava tootlusega ja turu ületamine.

Konto loomise protsess

Konto tegemine käib üldiselt lihtsalt. Ütleks, et selline 10-15 min maksimaalselt. Kui just üle 5 min oma dokumenti ei otsi. Esimese asjana küsitakse sinu käest kohe, millise mõjuga portfelli sa soovid investeerida. Valikuid on kolm, mida võib ka omavahel kombineerida:

• Kliima (Climate Change)
• Sooline võrdõiguslikkus (Gender Equality)
• Tervis (Health)

See valik mõjutab arusaadavalt seda, millist portfelli sulle pakutakse. Kui valid mitu, siis kombineeritakse portfell nendest valikutest. Osakaalusid kahjuks ise mõjutada ei saa.

Täiendavad küsimused

Seejärel saad valida, kas tahad koguda endale või oma lapsele (lapse puhul kogud endiselt endale). Küsitakse, kui palju soovid kohe ja igakuiselt investeerida (see ei kohusta millekski) ja kui pikalt plaanid investeerida (see mõjutab portfelli valikuid ja edukustasu võtmise kuupäeva ehk tasub valida võimalikult pikk). Lõpuks vastad paar väga lihtsat üldist küsimust oma teadmiste ja finantsseisu kohta.

Peale seda viskab ette sinule koostatud portfelli. Siin näidatakse sinu valitud numbrite, perioodi ja riskitaseme korral oodatavat tulemust. Täpsema ülevaate alt saad ka ilusti kõigi soovitatud fondide kohta lisa lugeda. Nendest lähemalt allpool.

Oodatud samm on siin see, et aktiveerid oma portfelli. Kui aga avastad, et näiteks üks valitud mõjukriteerium ei andnud sulle soovitud fonde ja tahaksid seda muuta, siis minul seda teha ei õnnestunud. Tundub artikli kirjutamise ajal olevat aktiveerimata portfellidega püsiv probleem.

Kui registreerumisega lõpule saad, siis võid veel kõike muuta, enne kui tehinguteks läheb. Ehk peale fondidega tutvumist aktiveeri portfell.

Sinu andmed ja leping

Nagu ikka, soovitakse ka sinu isiklikke andmeid teada, nagu nimi, isikukood ja kogu see kompott. Ühtlasi saad telefoniga selfiesid teha. Testisin sinu jaoks järgi, et toimis ka hämaras toas ja ajamata habemega. Talvisel viirusteperioodil eriti oluline aspekt.

Kui see tehtud, siis lõpuks kontrollid lepingu lehel üle, et said tehtud õiged valikud ning kinnitad, et tutvusid tingimustega ja kõik esitatud andmed on õiged.

Minul küll enne nõustumist nende tingimustega tutvuda ei õnnestunud. Link andis veateadet ka peale värskendamist. Õnneks peale nõustumist hakkas värskendamise järel tingimuste link tööle.

Tehingu tegemine

Viimase sammuna tuleb oma kontole raha kanda, et oleks ka mida investeerida. Kui registreerusid läbi soovituslingi, tuleb boonuse saamiseks minimaalselt 20 € peale kanda.

Sissemaksed võivad võtta omajagu aega (eriti nädalavahetusel). Otseselt pole ka muidugi vahet, kui kiiresti raha kontole laekub, sest tehinguid tehakse kord nädalas teisipäeviti.

Tehingute tegemiseks tuleb lihtsalt õigete andmetega ülekanne oma Grünfini kontole teha ja nemad teevad selle rahaga investeeringud ära. Pikajaalise investeerimise puhul teeksid siis näiteks püsikorralduse ja oledki omadega valmis. Nüüd aga olulisemate teemade juurde.

Grünfini tasud ja muud kulud

Grünfini tasude skeem on omapärane. Esiteks, tehingutasusid ei ole ehk ostude ja müükide pealt teenustasu otseselt ei võeta. Küll aga on igakuine tasu ja edukustasu.

Igakuine fikseeritud tasu

Igakuine tasu rakendub siis, kui sinu portfell ületab 1000 € piiri. Seejärel võetakse iga kuu fikseeritud summa 3,90 €, olenemata sinu portfelli suurusest. Kusjuures tasu arvestatakse iga sinu portfelli pealt eraldi.

See tasu võetakse üldiselt maha sinu sissemaksetest. Kui sa aga mitu kuud sissemakseid pole teinud, siis võidakse ka portfellist osa maha müüa, et tasusid katta.

Kuni 1000 € portfelli puhul on sellega hästi. 1000 € juures aga on igakuise tasu kulu juba viisakalt üle 4% aastas (graafikul päris tasude suuruse tippu ei näe). Umbes 10 000 € portfelli juures on nende tasude aastane kulumäär endiselt seal 0,50% lähedal.

Kui kogud raha mitme portfelli peale, mis ületavad 1000 € summa, siis võid selle vastavalt läbi korrutada.

Pane tähele, et see on ainult Grünfini tasu. Fondide tasud on eraldi. Kui võrrelda SEB Roboinvestori üsna krõbeda 0,60% haldustasu tasemega, siis selle lähedale jõuab Grünfin veidi enne 8000 € portfelli suurust. Sealt edasi väheneb.

Sedasi kirvemeetodil (Swedbanki fondi jooksvad tasud miinus otse globaalset indeksfondi ostes 0,20% jooksvad tasud) arvestades võiks Swedbanki Roburi globaalse indeksfondi tasudega võrdväärsele tasemele jõudmiseks olla vajalik üle 46 000 € portfell.

Erinevalt võrdluseks võetud toodetest, lisandub Grünfinil aga veel üks tasu.

Grünfini edukustasu ehk tulemustasu

Lisaks eelnevale võtab Grünfin investeerimise lõpetamisel 15% edukustasu.² Tasu arvestatakse summalt, mis ületab Grünfini arvutatud oodatavat tulemust sinu portfelli pealt. Eelduseks on võetud võlakirjade tootlus 2% aastas ja aktsiate tootlus 8% aastas. Edukustasu maksmiseks peaks sinu portfelli tootlus seda tulemust lõppseisuga ületama.

Positiivne on see, et seda tasu võetakse alles lõpus, mis tähendab, et vahepeal on võimalik liitintressi pealt veel teenida. Küll aga tekib siin Grünfinil potentsiaalselt motivatsioon võtta investori jaoks turust rohkem riski.

Tasub arvestada, et kui sinu poolt määratud portfelli tähtaeg saabub, siis Grünfin võtab automaatselt oma edukustasu maha. Isegi kui sa jätkad investeerimist. Seega ei ole mõtet liiga lühikest perioodi valida. Alati saab vajadusel enneaegselt väljuda. Samuti võetakse edukustasu maha pärandamise korral.

Edukustasu arvestatakse samuti iga portfelli pealt eraldi.

Edukustasu võib oluliselt ületada 15% määra

Edukustasu puhul on oluline teada, et see võib sulle maksma minna oluliselt rohkem kui 15% sihttulemust ületanud summalt. See võib juhtuda vähemalt kahe erineva stsenaariumi korral.

Osaline väljumine³

Oletame, et sa investeerid 10 000 € ja see satub heale ajale, kus aastatootlus on 20%. Siis aga on sul vaja mingi ootamatu sündmuse tõttu näiteks 5000 € välja võtta. Sellega tekib sulle edukustasu nõue 20% – 7,1%*= 12,9% ehk 1290 € x 15% = 193,50 €. Sul jääb investeeringutesse alles 7 000 €.

*85% aktsiate ja 15% võlakirjadega portfelli eeldatav tootlus.

Siis aga tuleb korralik majanduskrahh ja börsid kukuvab vabalangusesse. Selleks ajaks, kui sa ühel või teisel põhjusel otsustad oma raha välja võtta, on sellest järel ainult 4000 €. Kuna uue perioodi tootlus oli negatiivne, siis edukustasu ei maksa.

Lõpptulemus seega 10 000 € sisse, 9000 € välja ehk tootlus -1000 € ja selle tegevuse eest 193,50 € edukustasu. Kogu kaotus sinu jaoks -1193,50 €.

Mitu portfelli

Teine ja potentsiaalselt tõenäolisem stsenaarium on see, kui sa kasutad mitut erinevat portfelli. Olgu siis erinevate suundade jaoks või näiteks lastele kogumise eraldamiseks.

Eriti tõenäoline on see erinevate tähtaegade ja/või erinevate suundade puhul. Näiteks võib sul ühe strateegia tootlus olla tugevalt üle selle sihttootluse ja samal ajal teise oma jääda sellele alla või koguni negatiivse tootlusega lõppeda.

Positiivse tootluse puhul võetakse selle portfelli pealt 15% edukustasu, mis sest et sinu portfellid kokku jäid seatud sihtmärgile oluliselt alla.

Näiteks investeerid kahte strateegiasse mõlemasse 10 000 € . Ühel juhul ületab tulemus tootlust 1000 € jagu ja maksad 150 € tulemustasuks. Teisel juhul jääb tulemus eeldatud tootlusele 500 € alla. Kahe portfelli peale kokku ületasid su investeeringud oodatud tulemust 500 € võrra ja edukustasuks võeti 150 € ehk 30% sellest.

Võrdlusindeksid ja selle loogika

Edukustasu aluseks olevate numbrite jaoks on:

• Aktsiate puhul vaadatud mingit varasemat turgude pikaajalist tootlust ja varahaldurite prognoose. Mõningate näidete põhjal tundub, et vaadati USA indekseid peamiselt.
• Võlakirjade puhul pean ainult oletama, et äkki USA 10-aastase võlakirja intressimäära kusagil 2020. – 2022. alguse seisuga?

Kohatu võrdlusindeks?

Alustuseks tuleb tõdeda, et ükski pakutavatest portfellidest ei ole isegi ligilähedane USA DJIA või S&P 500 indeksile. Seetõttu tundub veidi imelik, et sellise numbri alusel on mingi baasstsenaarium valitud. Samas eks nende kohta on kõige rohkem statistikat saada.

Võrdlusindeks peaks üldiselt kattuma selle turuga, mille seest investeeringuid valitakse. Vastasel juhul tekib olukord, kus sihi ületamine on tingitud lihtsalt konkreetse turu mingist tegurist, mitte fondijuhi valikutest.

Näiteks spetsiifilise niši või piirkonna ettevõtetel läheb mingil ajaperioodil ebatavaliselt hästi. Mida spetsiifilisem valik, seda enam tootlus üldisest turust erineb ja seda suurem tõenäosus laiema turuindeksi tootlust mingil perioodil ületada, aga ka halvemal perioodil turule oluliselt alla jääda.

Riigi vs ettevõtete võlakirjad

Sama küsimus tekib ka valitud võlakirja tootluse puhul. Portfellis on Euroopa ettevõtete võlakirjad, aga sihiks tundub, et on võetud pikaajalised riigivõlakirjad. Ettevõtete võlakirjade risk ja tootlus on reeglina riigivõlakirjade omast kõrgemad.

Ühes KKK artiklis oli näiteks välja toodud USA riigivõlakirja intressimäär, mis jäi sinna 2% kanti. Kuna USA kohta on ka lihtsam infot leida, siis vaatame USA ettevõtete võlakirjade mediaantootlust (keskmine tulemus) perioodil 1928.-2021.:

• AAA võlakirjadel ligi 4,50% aastas
• BBB võlakirjadel ligi 6,50% aastas

Tänane olukord on tõesti selline, et lähiaastatel liiga suurt tootlust ilmselt oodata ei kannata, aga antud juhul on see siht justkui fikseeritud. Pikema perioodi peale tundub 2% väga madal, kui ajalugu vaadata.

Imelik fikseeritud loogika

Edukustasu võetakse reeglina aktiivsete fondijuhtide poolt selle eest, et nad suudavad näiteks eesmärgiks võetud võrdlusindeksit ületada. Fondijuhi ja indeksi tootlust mõõdetakse samal perioodil, sest üks olulisemaid tootluse mõjutajaid on majandustsüklid.

Kui turud tõusevad 30% ja fond teenib 20%, siis on asi edust väga kaugel. Kui turud langevad -30% ja fond langeb -20%, siis on see tulemus juba pigem edukas. Eeldusel, et hiljem tõusust maha jäädes seda võitu jälle ära ei kaotata.

Ajaloolised pikaajalised keskmised tootlused on täpselt see – keskmised tootlused. See tähendab, et selle sees on terve hulk perioode, mil tootlus on keskmisest suurem või väiksem.

Tabelis on S&P 500 indeksisse tehtud investeeringute simulatsioonid. Suvalisel ajal tehtud ja vastava perioodi hoitud investeeringu aastatootlused ületasid tabelis näidatud taset esimeses tulbas välja toodud protsendil juhtudest. Dividendid reinvesteeriti. Arvutused on tehtud USDs. Allikas: DQYDJ

Näiteks USDs arvutades on ajalooliselt üle 50% juhtudel S&P 500 tootlus ületanud 8% tootlust nii 5-, 10- kui ka 20-aastase investeerimisperioodi puhul. See tähendab, et pooltel juhtudel puhtalt turuolukorrast tulenevalt peaksid maksma edukustasu. Halvematel perioodidel aga jääksid lihtsalt väiksema tootluse otsa.

Teisisõnu, heade aegade positiivsele tulemusele on pidur ette pandud, aga halvematel aegadel jääb see sinu mureks. Grünfini tegevuse kohta ei näita see tulemus otseselt midagi. Seega, mida siin täpselt “edu” all silmas peetakse, on keeruline mõista.

Fondide kulumäärad

Üks tasu, mida ma kahjuks Grünfini kodulehelt mitte kusagilt ei märganud, on erinevate fondide tasud ja kulumäärad. Ei meenu isegi, et kusagil oleks märganud, et ka need mõjutavad sinu Grünfini portfelli tootlust. Näiteks kliimaga seotud fondide jooksvad tasud jäävad vahemikku 0,16%…0,30% aastas.

Neid tasusid küll ei võeta otse sinu konto pealt, aga need on siiski olulised, kuna mõjutavad lõpptulemust. Huvitav, et neid pole üldse välja toodud. Üldiselt tunduvad need indeksfondide kohta mõistlikus suurusjärgus.

Näiteks minule pakutud fondide jooksvate tasude määrad 2022. aasta detsembris:

• Lyxor Global Gender Equality: 0,20%
• Amundi Index Euro Corporate SRI UCITS ETF DR: 0,14%
• Amundi Index MSCI Europe SRI: 0,18%
• Amundi iCPR Euro Corp Climate Paris Aligned: 0,16%
• BNP Paribas Easy Low Carbon 100 Europe: 0,30%
• BNP Paribas Easy MSCI USA Paris Aligned: 0,25%
• Lyxor NetZero2050 Eurozone Paris Aligned & Climate Transition: 0,20%
• iShares Healthcare Innovation: 0,40%

Grünfini tasude mõju näide

Isegi kui esmapilgul tundus kõik selge, siis tegelikult võib nende tasude mõistmisel nüüd suuri segadusi tekkida. Eriti arvestades, et kaalukauss tasude mõjude osas on suuresti perioodi alguses ja hea tulemuse korral lõpus ühekordse tasuna.

Sellepärast teeme läbi ühe näite. Kuna teenus on sama, olenemata sellest, kas turgudel läheb hästi või halvasti, siis mõistlik on vaadata heade turgude tulemust ehk suuremate tasudega stsenaariumi.

Lihtsuse mõttes vaatame ka stsenaariumi, kus 100% on aktsiates ehk Grünfini poolt eeldatav aastatootlus on 8%. Positiivse tootluse stsenaariumiks kasutame MSCI ACWI viimase 10a tootlust, mis oli 2022. novembri lõpu seisuga 11,22%. Ümardame lihtsuse mõttes 11% peale.

Investeering leiab aset iga kuu alguses ja investeeritakse 10 aastat järjest igakuiselt 100 € kaupa. Lõpus võetakse raha välja ja läheb edukustasu maha.

Lõpptulemusena oleks ilma tasudeta portfell⁴ üle 21 200 € ja tasudejärgne tulemus 20 200 € lähedale. Sissemakseid teeksid kokku 12 000 €, tasudeks maksaksid ligi 780 € ja tasud vähendaksid sinu kogutootlust napilt üle 1080 €.

Alternatiivse 0,30% aastase tasumäära korral kaotab portfell kogutootluses 371 € võrreldes ilma tasudeta stsenaariumiga. See on üle 700 € parem tulemus Grünfini tootega võrreldes. 12 000 € investeeringu puhul üsnagi märkimisväärne summa.

Kui teha sama simulatsioon läbi ilma edukustasuta ehk 8% tootlusega, siis umbes alates 200 € kuus summadest jõuab Grünfini portfell 0,30% tasuga portfellile 10. aasta lõpuks järgi. Varem väljudes oleks tulemus Grünfini kaudu halvem.

Soovitatud portfellid

Räägime siis lõpuks ka sellest, kuhu Grünfin investorite raha investeerib. Investeerimisperioodi vahetades muutub portfelli sisu, kui vähendad perioodi alla 3 aasta peale, sest lühiajaliselt kõrget riski ei lubata võtta.

Soovituseks olevad fondid sõltuvad sellest, millise mõjuvaldkonna ette sa linnukese(d) märkisid. Võimalik, et küsimuste vastused omavad ka mingit mõju. Riskitase mõjutab lihtsalt fondide osakaalusid portfellis, nii et madalama riski korral võlakirjade osakaal portfellis kasvab.

Positiivne on see, et fondi nimele klikkides suunab kohe vajalikule infolehele.

100% aktsiaid ei saa

Mingil põhjusel võimaldab kõige riskantsem valik investeerida ainult 85% varadest aktsiatesse ja madalama riski portfell paneb koguni 85% võlakirjadesse.

Kõik valikud annavad üsna spetsiifilisi temaatilisi piirkonna, sektori või kriteeriumi alusel koostatud indeksfonde. See tähendab, et globaalselt hajutatud portfelli ja passiivset laiapõhjalise indeksinvesteerimise strateegia rakendamist Grünfini teenus pigem ei võimalda.

Siit saad rohkem aktiivse juhtimisega sarnase lähenemise, ainult et investeeringute valiku kriteeriumid ei lähtu eelkõige potentsiaalsest tootlusest ega riskist. Kõige laiapõhjalisemat hajutatust pakub ilmselt kliimasuunitlusega portfell.

NB! Soovitatud fondid ja osakaalud võivad aja jooksul muutuda.

Kliima orientatsiooniga portfell

Kliima valiku puhul koostati mulle portfell neljast fondist:

• 34% osakaal: Lyxor NetZero2050 Eurozone Paris Aligned & Climate Transition
• 25,5% osakaal: BNP Paribas Easy MSCI USA Paris Aligned
• 25,5% osakaal: BNP Paribas Easy Low Carbon 100 Europe
• 15% osakaal: Amundi iCPR Euro Corp Climate Paris Aligned

Kokku on sellise portfelli fondide jooksvad tasud osakaaludega kaalutult umbes 0,23% aastas. Portfellis on artikli kirjutamise ajal viimastel andmetel kuni 364 aktsiat (osaliselt kahe fondi omad kattuvad) ja 1689 erinevat võlakirja (see ei tähenda sellist kogust ettevõtteid, näiteks top 10 positsiooni seas on kolm erinevat Goldman Sachsi võlakirja).

Kohe esimese pilguga on siit näha, et aktsiaportfellist 70% on Euroopas (võlakirjad lisaks). See on väga tugevalt ühe piirkonna suhtes kaldu (mitte küll nii hullusti kui LHV pensionifondid). Eriti kaldu on see arvestades asjaolu, et Euroopa börsid moodustavad erinevatel aegadel ja erinevatel andmetel ca 20% +- 5% (pigem miinus) maailmabörside osakaalust.

USA osakaal on globaalses indeksis 50%…60% kandis, aga siin kõigest 30% aktsiatest. Nende kahe piirkonnaga kogu valik ka piirdub. See tähendab, et Aasia, Lähis-Ida, Aafrika, Austraalia ja Ameerika väljaspool USAd jäävad praktiliselt välja.

Soolise võrdõiguslikkuse eelistus

Kui märgid, et soovid soolist võrdõiguslikkust edendada, siis pakuti üks aktsiaindeksfond ja üks võlakirjade fond (osakaalud sõltuvad valitud riskitasemest):

• Aktsiad: Lyxor Global Gender Equality
• Võlakirjad: Amundi iCPR Euro Corp Climate Paris Aligned

Sellise kõrge riskiga portfelli kaalutud jooksvate tasude määr tuleb umbkaudu 0,19% aastas.

Sel korral on aktsiafond küll globaalne, aga sellegipoolest ei paku eriti suurt hajutatust. Fondis on kõigest kuni 150 ettevõtet (novembris 2022. oli 147), mis on Equileap soolise võrdõiguslikkuse kriteeriumite järgi kõrge skoori saanud.

Samuti ei ole tegemist klassikalise turukapitalisatsiooni järgi kaalutud indeksiga, vaid ettevõtete osakaalud on jaotatud võrdselt, olenemata nende suurusest.

Teisisõnu, tegemist on küll indeksfondiga, aga kriteeriumid on nii spetsiifilised, et see on oma strateegialt pigem sarnane aktiivselt juhitud fondile. Seejuures ei lähtu strateegia valikukriteeriumid esimeses järjekorras ei tootlusest ega riskist.

Pilti ilmestab hästi näiteks viimase 5a tootluste võrdlus, kus Lyxor Global Gender Equality aastatootlus on olnud 5% ja globaalse aktsiaindeksi MSCI ACWI 5a tootlus on ületanud 9,5% aastas. Selgelt on tegemist väga erinevate portfellidega.

Tervishoiu portfell

Kui soovid edendada maailmas tervishoiu teemasid, siis saad valikusse kõrge riskiga portfelli puhul:

• 68% osakaal: iShares Healthcare Innovation
• 17% osakaal: Amundi Index MSCI Europe SRI
• 15% osakaal: Amundi Index Euro Corporate SRI UCITS ETF DR

Jooksvate kulude kaalutud määr tuleb ligikaudu 0,32% aastas.

Kõige suurema osakaaluga fond investeerib üle maailma ettevõtetesse, millel vähemalt 50% käibest tuleb tervishoiusektorist. Lisaks peab vastama teatud ESG kriteeriumitele.

Kokku on tervishoiu indeksfondis minimaalselt 80 aktsiat (vajadusel tehakse tingimusi lõdvemaks). 2022. aasta novembri lõpu seisuga oli neid 212. Indeksi faktilehelt tundub, et see sisu võib väga kiiresti muutuda, sest viimase 12 kuu turnover oli ligi 30%.

Tegemist on väga spetsiifilise valdkonnapõhise indeksiga, mille tootlus ja risk erineb oluliselt globaalsest indeksist. Jällegi on tegemist võrdsete osakaaludega indeksfondiga, kus on sisuliselt aktiivselt investeeringute valimise kriteeriumid muudetud automaatseks.

Amundi Index MSCI Europe SRI sihib jällegi ainult Euroopa turgu ja välistab ESG kriteeriumite järgi nn patuaktsiaid. Kokku sisaldab 115 ettevõtet ja aitab eelmise fondi kontsentreeritust veidi siluda. Kahe indeksfondi peale kokku ca 300 aktsiat.

Portfellide süsteem

Soovi korral saad omale luua kuni 10 erinevat portfelli ja need vastavalt eesmärgile ümber nimetada. Näiteks kogud igale lapsele, mõne pikema eesmärgi jaoks jne. Küll ei pruugi see eriti mõistlik olla eespool viidatud igakuise ja edukustasu arvestuse tõttu.

Erandiks ehk olukord, kus mõlemas portfellis on sama strateegia ja kannad alati samal ajal mõlemasse proportsionaalselt võrdseid summasid ning plaanid ligikaudu samal ajal ka välja võtta.

Muidugi sellisel juhul tekib iga portfelli puhul endiselt eraldi 3,90 € igakuine tasu, kui need peaksid 1000 € piiri ületama. Olenevalt summadest, võib olla mõistlikum lihtsalt enda jaoks eraldi eesmärkide jaoks arvestust pidada, aga ühe portfelli all koguda.

Mõned muud tingimused

Grünfinil on Finantsinspektsioonilt saadud luba olemas, aga nad võiks inimeste elu lihtsamaks teha ja sellele viite kohe esilehel ka välja tuua. Näiteks niimoodi sellele linkides.

Hea ehk teada, et samal päeval sama ETFiga tehtud tehingute puhul võetakse keskmine hind ja arvestatakse, et kõik kliendid said oma tehingud tehtud sama hinnaga.

Portfelli sisu ja allokatsioone võidakse aja jooksul muuta. Sealhulgas võidakse ka nii teha, et olemasolevad investeeringud jäävad alles, aga uus raha läheb teistesse fondidesse.

Lisaks võib Grünfin otsustada muuta tasusid. Kui sa selle muudatusega ei nõustu, siis pead investeeringust väljuma. Headel aegadel tähendab see seda, et võetakse ka tulemustasu investeeringust maha ja olenevalt, kuidas investeerisid, võib tekkida planeerimata maksukohustus.

Samuti on neil, nagu ka sisuliselt igal teisel teenusepakkujal, õigus ühepoolselt sinuga leping lõpetada, millega kaasnevad samad edukustasu maha arvamise tagajärjed. Eeldan, et ka Grünfini tegevuse lõpetamise korral kaasneb see edukustasu punkt.

Maksustamine ja investeerimiskonto

Grünfini juures ei saa investeerimiskontot avada. Küll aga saab sealtkaudu tehtavaid investeeringuid endiselt läbi investeerimiskonto teha nii, nagu välismaakleri kasutamise puhul olen varasemalt kirjeldanud.

Sellisel juhul tasub muidugi arvestada, et igakuised tasud tuleb tuludeklaratsioonile käsitsi lisada. Tehingutasusid saaks katta investeerimiskonto sees olevast rahast, aga seda tasu paraku mitte. Ei ole küll 100% kindel, kuidas edukustasu juriidilises mõttes on korraldatud, aga esmapilgul kahtlustaks, et ka see läheb investeerimiskontolt väljamaksena kirja.

Samuti ei tohiks kontole kanda raha mujalt kui oma investeerimiskontolt. Kui saad soovituslingi kaudu boonuse, siis see teeb asja veel omakorda segasemaks, sest see ja selle pealt saadud tootlus ei saa minu teada investeerimiskonto alla minna.

Kuidas seda regulaarse sissemakse ja pikaajalise investeeringu puhul praktikas kuidagi mõistlikult lihtsalt arvestada, jään hetkel vastuse võlgu. Kõige loogilisem lahendus tunduks, et äkki see on nii väike summa, et MTA ei hakka tülitama…

Minu portfelli näite korral saaks hetkel võtta 50% investeerimiskonto ja 50% tavasüsteemi alla. Kuigi niipea kui keegi minu soovituslinki kasutab, siis kisuks juba segaseks. Seega pigem deklareerin kõik tavasüsteemi alt. Paraku ei paista hetkel ka selle jaoks olevat liiga head raportit, mille alusel tavasüsteemis deklaratsiooni täita.

Grünfini KKK ütleb, et sõpradelt saadud sissemaksed Grünfini kontole tuleks deklareerida investeerimiskonto sissemakseks. Isiklikult ei usu kohe mitte, et MTA sellise seisukohaga nõus oleks. Sul ei ole Grünfini juures investeerimiskontot.

Lapsele kogumise konto tundub rohkem turundusteema olevat ehk tegemist on lihtsalt sinu nimel oleva tavalise portfelliga. Seega deklareerid ka sellega seotud tehinguid endiselt enda nimel.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks pean tõdema, et sellisel kujul mina seda toodet ei plaani kasutada. Juba ainuüksi asjaolu, et minimaalselt 15% rahast istub võlakirjades, on minu jaoks välistus.

Teine oluline põhjus on ikka väga krõbedad tasud, kui just kohe arvestatavaid summasid sinna peale ei kanna. Kuigi 3,90 € tundub väike summa, siis tegelikkuses ei ole. See on 46,80 € aastas ehk 15 600 € portfelli pealt oleks see 0,30% (mõne konkurendi tasud kokku). Sellele aga lisanduvad veel fondide tasud 0,20%…0,30% suurusjärgus ja edukustasu.

See mõju on märkimisväärne, sest tasud on just esimese 10 000 € kokku kogumise ajal kõige krõbedamad. See tähendab, et tulevikutootlus ja liitintress jääb tasudeks läinud summade pealt saamata.

Samuti ei ole see edukustasu loogika minu jaoks kuidagi loogiline. Selle arvestus ei tulene otseselt teenusepakkuja poolt loodavast lisaväärtusest ehk n-ö edust.

Võib olla näeksin sellel teenusel enda jaoks mõtet siis, kui oleksin tõsiselt veendunud, et ESG kriteeriumite alusel börsil investeerimine reaalselt omab kliimale positiivset mõju. Paraku ei ole ja ilmselt saaksin ka sellisel juhul seda otse mõne teise kanali kaudu oluliselt soodsamalt ning OÜ alt teha.

Teema, millele liiga tihti ei mõelda, on see, et Euroopas elades kaasneb tugevalt Euroopasse investeerimisega lisarisk. Kui Euroopa majandus kukub kokku või näitab järgnevad kümmekond aastat kesist tulemust, siis saavad korraga pihta nii investeeringud kui ka tõenäoliselt sissetulekuallikad.

Seetõttu eelistan isiklikult ikkagi laiapõhjalist globaalset indeksfondi, kus Euroopa osakaal on vastav selle turukapitalisatsioonile. See on vaid lisapluss, et seda saab kokkuvõttes ka soodsamalt teha.

Kuidas sulle tundub? Tasub kasutada? Millistel juhtudel?

PS! Kui tundus midagi sulle, siis võta soovituslingi kaudu ka oma 20 € boonus. Isegi kui minu 500 € piir peaks millegipärast täis saama, siis lingi kaudu liitujad saavad boonust endiselt.

Lahtiütleja: Artikli kirjutamise ajal olen katsetuseks kandnud portaali 20 €, et vabastada oma 20 € boonus. Rohkem hetkeseisuga investeerida ei plaani. Artikli kirjutamise eest keegi mulle mingit tasu maksnud ei ole ja sisu arvestades tõenäoliselt ei tule ka minu soovituslingi kaudu liiga palju liitujaid. Kui soovid selliseid artikleid rohkem näha ja minu tegemisi toetada, siis kõige parem viis seda teha on läbi RahaKlubiga liitumise. Abiks on kindlasti ka see, kui jagad minu tegemisi teistega, kuigi ma blogikülastajate pealt reklaamitulu ei teeni ega soovi ka klikimagneti ärimudelit kasutada. Ühtlasi võid kommentaarides oma mõtteid ja arvamusi jagada. Siis tean, et keegi jaksas päriselt lõpuni ka lugeda.

Viited ja kommentaarid

1 Minu siin artiklis tehtud üleskutse on endiselt jõus ja käesoleva artikli avaldamiseni pole minuni jõudnud veel mitte ühtegi viidet. Kõige lähedasem näide on olnud see, et aktsionärina hääletatakse soovitud suunas. Sellisel juhul aga tunduks kõige suurema mõjuga, kui investeeringud kontsentreerida just kõige kehvemate ettevõtete peale, et seal vajalikke muudatusi ellu viia?

Võlakirjade osa antud portfellide puhul võib olla on kõige loogilisema mõjuga, sest see annab otseselt ettevõttele tegutsemiseks raha, aga ka selle kohta vaataks huviga mõnda asjalikku viidet. Grünfin enda kirjatükkides on pigem viidanud, et võlakirjafondid ei vasta liigselt soovitud jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.

2 Miks selle nimi on edukustasu, jääb mulle segaseks. Nemad ju otseselt kuidagi investeeringuid hallates ja ajastades tootlust tõsta ei ürita või üritavad? Samuti ei võrrelda seda tootlust konkreetselt investeerimise ajal kehtinud turutingimustega. Tundub rohkem nagu heade turutingimuste või hea õnne tasu.

3 Lähtun siinkohal tingimuste punktist 3.6.1.2., mis ütleb et enneaegse väljumise korral arvutatakse tulemustasu sama arvutuskäiguga, mis õigeaegsel väljumisel:

You shall also have the right to exit from your Portfolio partially or fully at any time earlier if you wish. Just let us know through your personal Grünfin Account (following relevant instructions) that you wish to Exit the Portfolio before the end of the agreed investment Period (early Exit) and we consider the Exit date arrived. You need to consider however that if you initiate an early Exit, we will recalculate the Indicative Portfolio Gain Target taking into account the early Exit date and this will lead to your commitment to pay us a Success fee (note, that we will apply the same calculation formula as was applied to calculating your original Portfolio Gain Target and you will see the new target before you make the decision and therefore you can change your mind and not initiate the early Exit).

Grünfin tingimused 19.12.2022. seisuga.

4 Ilma tasudeta tähendab siinkohal seda, et teenus ei võta tasusid. ETFi tasud kehtivad iga stsenaariumi korral endiselt. Sellise portfelli saaks omale tekitada näiteks Lightyeari kaudu, kus tehingutasusid ega portfelli haldustasusid ei ole. Ilma eraldi teenusepakkuja haldustasuta, aga väikese tehingutasuga saaks seda aga teha näiteks Interactive Brokersi kaudu.