Kui halb või hea on Estateguru laenuportfell tegelikult?

Märkasin, et isegi laiema levikuga meediakanalid kirjutavad stiilis “28% ühisrahastusportaali portfellist on hapuks läinud”, et kirjeldada selle portfelli kehva kvaliteeti. Investoritest sotsiaalmeedias rääkimata.

Iseenesest on tore, et jagatakse oma seisu, kuidas Estateguru investeeringutest on 70% probleemsed, aga see info on sisutu. Kui investor viimased 2-3 aastat ühtegi investeeringut teinud pole, siis selline seis on ootuspärane ja see protsent tõuseb veelgi. Maksvad laenud maksavad ju ennast tagasi ja kaovad portfellist ära.

Samal ajal võib teine investor öelda, et tal on ainult 5% portfellist hapu. Tundub oluliselt parem tulemus. Ta muidugi paneb igal aastal järjest rohkem raha peale. Tegelikkuses võivad mõlema investori portfellid olla täpselt samasuguse kvaliteediga.

Proovimegi siis vaadata Estateguru portfelli veidi sisukamalt. Küsisin enne artikli avaldamist Estateguru käest samuti tagasisidet ja lisan nendepoolseid kommentaare artiklisse. Samuti sain neilt veidi paremal kujul statistikat artikli täiendamiseks.

Estateguru laenuportfelli üldine statistika

Estateguru statistika lehel on omajagu infot.¹ Paraku on see kohati segane. Eriti kui eestikeelse tõlkega vaadata. Loodetavasti täiendavad lähiajal ära.

Kokku on rahastatud 762 630 065 € eest laene. Probleemseid laene² on hetkel 137 521 177 € jagu ehk pisut üle 18% väljastatud laenusummast.

Lisaks peaks vaatama, kui suur osakaal portfellist üldse on algselt hapuks läinud ehk arvutama nn default rate’i. Selleks liidame juurde need probleemsed laenud, mis on taastuda jõudnud.³ See number on 175 812 658 €.

Siit tuleb aga veel edasi minna. Nimelt värsketel laenudel pole olnud piisavalt aega probleemseks muutuda. Seega tuleks kogu väljastatud laenusummast välja võtta näiteks viimase aasta jooksul väljastatud laenud.

Lihtsuse mõttes jätan välja 2023. aastal väljastatud ligi 84 miljonit eurot ja 2 miljonit probleemseid laene. Tulemuseks saame, et kogu kuni 2022. aasta lõpuni väljastatud laenusummast on praeguseks probleemseks osutunud 25,6%.

See on tagatisega laenude kohta väga kehv tulemus. Kui väljastad 10%-11% intressiga laene ja neist veerand satub makseraskustesse, siis on midagi väga valesti läinud.

Arvestades, et Estateguru siht on olnud probleemsete osakaalu portfellist 5%-10% vahel hoida, siis see ei ole neil õnnestunud.⁴

Õnneks ei ole see veel lõplik tulemus.

Estateguru kommentaar

Enamus 2023. aasta laenudel (“värsked laenud”) on jooksev intressi tasumise graafik, seega me ei ole sama meelt, et need üle 80 miljoni väljastatud laenud peaksid analüüsist välja jääma, sest kõikidel laenudel on teoreetiliselt võrdne võimalus defaulti minna.

– Estateguru esindaja

Praktikas jäävad esimeste maksetega hätta kas pigem pahatahtlikud või juba enne laenu väga kehvas seisus laenajad. Ülejäänud said just raha, millega neid intressimakseid mõnda aega teha.

Sama kinnitab defaultide graafik (vt allpool), mille Estateguru esindajalt sain. Esimesel aastal peale laenu väljastamist on probleemseks muutunud laenude protsent olematu. Enamus probleemidest on kõigil aastatel väljastatud laenudel tekkinud teisel või kolmandal aastal.

See on igati loogiline, arvestades, et Estateguru teeb laenajatele taustakontrolli ja esimeste viiviste korral ei öelda kohe lepingut üles, vaid proovitakse asi laenajaga koostöös ära lahendada. Mõnikord õnnestub, teinekord aga lükkub lihtsalt probleemide tähtaeg edasi.⁵

Laenude taastumine

Oluline on vaadata ka seda, kui suur osakaal probleemsetest laenudest on taastunud. Kui vaadata kuni 2022. aastani väljastatud laene, siis on taastunud 38 271 907 € jagu.

See teeb taastumismääraks ca 22%. Arvestades, et laenudel on tagatis, siis see protsent liiga ilus ei ole. Oluline on siinkohal aga ka see, millal laenud probleemseks muutusid ehk kui kaua on neil olnud aega taastuda. Kuu aega peale probleemide tekkimist olekski üsna ebarealistlik mingit taastumist oodata.

Estateguru kommentaar

Sooviksime täpsustada “taastumismäära” termini kasutamist, sest recovery rate ehk taastumismäär on arvutatud reaalse sissenõudmise tulemi alusel, mitte hetkel jooksvas protsessis olevate laenude statistika pealt. Estateguru tegelik taastumismäär juba lõpetatud defaultidega on 99.9% (€40 000 põhiosa kaotus €38 271 907 sissenõutud portfelli pealt).

– Estateguru esindaja

Taastumismäära arvutuskäik on endiselt ikka taastatud summa jagatud algselt probleemseks muutunud summaga.

Ideaalis võiks vaadata taastumismäära perioodide lõikes ehk näiteks, kui suur osakaal põhiosast koju tuuakse 1 aasta ja 2 aasta jooksul peale defaultimist. Siis saaks erinevate aastate taastumismäärasid omavahel asjakohasemalt võrrelda ja värsked defaultid ei mõjutaks nii palju pilti. Seda praegune andmestik teha ei võimalda.

Estateguru lähenemine taastumismäära arvutamisele on küll kasulik portaali vaatevinklist, aga investori jaoks on see üsna eksitav.

Kui vaadata taastumismäära ainult nende laenude pealt, mille taastumise protsess on lõpule jõudnud, siis ongi taastumismäär alati ligi 100%, kuni midagi maha ei kirjuta.

See, et vahepeal pahatahtliku laenajaga mitmeid aastaid kohtuteed käiakse, võib, aga ei pruugi olukorda muuta. Küll ei muuda see asjaolu, et üks või kaks aastat peale probleemseks muutumist, ei ole suudetud seda laenu koju tuua. Järelikult taastumismäär on ka selle võrra väiksem, kuni eduka tulemuseni jõutakse.

Taastumismäära arvutamisel ei tehta eeldust, et kõik, mis pole veel lõplikult lootusetuks kuulutatud, on tublisti graafikus. See, et töö käib, ei tähenda, et laen pole probleemne.

Taastumismäärad aastate lõikes

Kahjuks liiga head võimalust selle info saamiseks avalikult ei leidnud. Estateguru statistika lehelt saan tuletada, et valdav osa probleemseid laene väljastati 2021. aastal (81 745 775 € ehk 40,2% laenumahust) ja 2022. aastal (52 420 619 € ehk 28,64% laenumahust).

Estategurult saadud graafiku põhjal saan kirvemeetodil tuletada, et ca 3/4 kogu tekkinud probleemsest põhiosast tekkis 2022. ja 2023. aastal. Teisisõnu, probleemseid laene on nii summaliselt kui protsentuaalselt tekkinud 2022.-2023. perioodil oluliselt rohkem kui varem. Taastumiseks ei ole neil liiga palju aega olnud.

Kuni 2021. aastani hapuks läinud laenudest on tänaseks peaaegu kogu summa koju toodud. Siin on siiski üks suur AGA.

Varasemalt moodustasid Eesti laenud probleemsetest ca poole või rohkemgi. 2023. aasta novembri seisuga on Eesti laenude osakaal taastumata probleemse põhiosa hulgas aga ainult veidi üle 5%.

Mida taastumismääradest järeldada võiks?

Teisisõnu, edasine portfelli taastumismäär sõltub peaaegu täielikult välismaiste laenude taastumisest. Seega ei saa senise taastumismäära põhjal tuleviku suunas liigselt järeldusi teha.

Siit saab püstitada kaks erinevat hüpoteesi:

1. Värskemalt probleemseks muutunud laenudel pole olnud taastumiseks piisavalt aega ja pilt läheb oluliselt paremaks.
2. Värskemate laenude taastumine on mingil põhjusel oluliselt kehvem.

Esimene hüpotees sai eespool tegelikult juba ka kinnitust selle osas, et taastumiseks ei ole liiga palju aega olnud.

Teise hüpoteesi puhul on vähemalt kaks potentsiaalset põhjust. Esiteks, turu-/majanduse olukord on läinud kehvemaks, mistõttu on tagatise realiseerimine ja/või laenajalt raha kätte saamine muutunud raskemaks. Teiseks, probleemsed laenud on suures osas pärit uutelt turgudelt, mida varasemate aastate portfellides eriti ei olnud.

Kahjuks avalik statistika meil neid hüpoteese liiga täpselt kontrollida ei võimalda. Küll saame seda natukene siiski uurida. Lisaks kommenteeris Estateguru allpool selle tagamaid.

Portfelli sooritus riigiti

Parema arusaama jaoks laenuportfelli kvaliteedist vaatame laene riikide lõikes eraldi. Selleks tuleb juba appi võtta laenuandmebaas.⁶

Riikide intressimäärad erinevad sama aasta sees kuni ca 1,5% jagu ja jäävad valdavalt vahemikku 9%-12% kogu perioodi jooksul. Kokkuvõttes on kaalumata keskmine kõigis analüüsitud riikides üsna kitsas 10,35% – 10,84% vahemikus.

Eelnevast saab järeldada, et kui mõnes riigis on probleemseid laene oluliselt rohkem või taastumine on oluliselt kehvem, siis intressimäärade erinevus seda ei kompenseeri.

Estateguru Eesti laenud

Kõige pikemalt on Estateguru tegutsenud Eestis. Andmebaasist näeme, et kuni 2020. aasta lõpuni väljastatud laenud on kõik täielikult tagastatud ja probleemsed on taastunud. Ainult 2017. aasta laenudest kirjutati 11 840 € maha.

Kui Eesti laenuportfelli vaadata, siis mõne aasta laenudel ei ole probleemsete pilt just eriti ilus. Eelkõige 2017.-2019. aasta laenud. Samas peale taastumist on siiani praktiliselt kogu raha suudetud koju tuua.

Eesti laenude portfell on selle pildi järgi endiselt täiesti asjalik ja erineb oluliselt üldises statistikas nähtud numbritest. Seega saame juba teha järelduse, et probleemid on tulnud muude riikide laenudest.

Soome laenud

Soome puhul vaatab meile vastu juba palju inetum vaatepilt.

Esimese asjana on näha, et probleemseks muutunud laenude osakaal on kordades suurem kui Eestis. 10%-11% intressimääraga laenude puhul, on see oluliselt suurem, kui mõistlik oodatav probleemsete osakaal oleks.

Siit võiks teha järelduse, et tõenäoliselt on laenude väljastamise protseduurides midagi valesti läinud.

Teise asjana on näha, et ka taastumine ei ole siiani Eesti laenudega võrreldes kõige edukamalt välja tulnud. Kuigi 2019. aasta laenud taastusid hästi.

Nende numbrite põhjal on raske näha, et siit investorid positiivse tootluse suudaks välja pigistada. Ainus lootus on, et suudetakse ikkagi suur osa ka värskematest probleemsetest laenudest koju tuua. Eks peab ootama ja vaatama.

Estateguru kommentaar

Soome turg on nii laenude mahult kui ka kinnisvara turu osas Eestist kordades suurem, nii on ka laenusummad suuremad. Estateguru portfelli kasvatati 2-4 mEUR laenudega mis tähendab, et iga defaulti läinud laen mõjutas koheselt üldist default-määra 5-10% võrra.

Protsessid võtavad aega kahel põhjusel. Esmalt, konkreetsed laenuvõtjad on osutunud pahatahtlikeks ning püüavad protsessi igal moel takistada. Teine põhjus on üldisem: täitemenetluse kord on oluliselt erinev sellest, millega Eestis harjunud oleme. Kui meil on täituritel kindlad tähtajad, mille jooksul peavad nad oksjoni algatama, siis Soomes see nii ei ole. Jah, täitur otsustab ise, millal oksjon algatada ja räägib selles osas veel ka läbi laenuvõtjaga.

Positiivse poole pealt saame kinnitada, et oleme kohtuvaidlustes olnud võidukad, nüüd ootame oksjoneid ja eeldame järgmise aasta alguses märkimisväärseid tagastusi.

– Estateguru esindaja

Järgmisel aastal saab siis näha, kas Soome turu taastumine on tulemuslik või mitte.

Küll juhin tähelepanu, et ka laenude arvu (mitte summa) põhjal on Soomes endiselt probleemsete osakaal oluliselt suurem kui Eestis. Üle 26% vs Eesti 7%. Kui arvestada sama projekti erineva etapi laene ühe laenuna, siis on erinevus veelgi suurem 30% Soomes ja 8,4% Eestis.

Tõsi, need numbrid on väiksemad, kui summa põhjal arvutades. Samal ajal on need endiselt väga kõrged numbrid. Suuremas summas laenud on vaid osa probleemist.

Saksamaa laenuportfell

Saksamaa on Estateguru jaoks kõige kehvem laenuturg. Neid probleeme on nad ka ise tunnistanud oma blogis ja teadetes.

See on ikka päris jube vaatepilt. Mitte ainult ei ole enamus Saksamaal väljastatud laenusummast probleemne, vaid taastumine on samuti siiani täiesti olematu.

Seejuures on tegemist ka arvestatavate summadega. Kui Soome turul väljastati 2021. aastal vähem kui pool Eesti laenude mahust, siis Saksamaa oli tol aastal kõige suurema mahuga turg ehk välja anti üle 68 miljoni euro eest laene. Sellest ligi 79% läks hapuks.

Seega kõige enam kaalu üldise statistika probleemidele annab just Saksamaa portfell.

Estateguru kommentaar

Saksamaa turu probleemide lahendamine on teist aastat meie üks selgeid prioriteete, millesse Estateguru panustab ise väga palju aega ja ka vahendeid. Lisaks toetavad meid neli tugevat advokaadibürood, kohalik võlamenetleja, täiturid jt partnerid.

Võlas laenude sissenõudmine võtab aega ja selle peamiseks põhjuseks on taaskord Eestiga võrreldes oluliselt bürokraatlikum täitemenetluste ja kohtuvaidluste süsteem, mis loob laenuvõtjatele head võimalused protsesse venitada. Näiteks tuleb kõik dokumendid neile toimetada paberkandjal ning pahatahtlik laenuvõtja saab seda arusaadavalt pikka aega vältida.

Samas võib protsesside venimises olla ka positiivne külg – kuna kinnisvaraturg on olnud sügavas madalseisus, kuid hakkab sellest vaikselt taastuma, siis võib vara või nõuete müümine olla järgmisel aastal tulemuslikum, kui see oleks olnud tänavu.

– Estateguru esindaja

Sellega saime ka kinnitust eespool taastumismäärade kohta püstitatud teisele hüpoteesile. Nii Saksamaa kui ka Soome laenude puhul ütles Estateguru esindaja, et taastumise protsess võtab rohkem aega.

Mõlemil juhul toodi samuti välja seda, et pahatahtlikud laenajad takistavad ehk venitavad seda protsessi veelgi.

Läti Estateguru laenud

Ka Lätis ei ole pilt just teab mis ilus.

Taastumismäär küll mõnevõrra annab lootust, aga probleemsete osakaal on endiselt liiga kõrge. Jällegi 10%-11% vahele jäävate intressimäärade juures ei tohiks selliseid kahekohalisi probleemsete määrasid omale lubada.

2020. aasta portfell tundub praeguse seisuga ainus periood, kus Läti laene oli riske arvestades tasuv rahastada. Peale taastumist on ka 2018. eeldatavasti rahuldava tulemuseni jõudnud.

Estateguru kommentaar

Portfell on väikesemahuline, sest ka turg ise on väike ning kasv tagasihoidlik. Seega iga default mõjutab näitajaid palju. Põhilised probleemid on arenduslaenudega, kus ehitusprotsess on veninud ja/või omakapital otsa saanud prognoosimatute kulude tõttu.

Kuigi Läti turul on uute arenduste müügitempo olnud madal, näeme täna paranemist seoses euribori kasvu peatumisega ning ostuhuviliste aktiivsuse kasvuga.

– Estateguru esindaja

Jällegi on statistikast näha, et kõrge probleemsete osakaal ei ole tingitud ainult suurtest laenudest, mis hapuks läksid. Lätis on probleemseks muutunud 18,65% laenudest (14,25%, kui erineva etapi laenud üheks liita). See on küll mõneti väiksem number kui summa põhjal arvutades, aga endiselt üsna kõrge.

Laene väljastati 2022. aasta lõpuks seejuures arvuliselt rohkem (949 tk) kui ühelgi teisel turul peale Eesti (2558 tk).

Leedu laenude sooritus

Leedus algas kõik justkui ilusti, aga siis hakkasid probleemid paistma.

Esimesed aastad Leedus oli probleemsete osakaal täitsa hea, aga 2021. ja 2022. aasta laenudega on pilt juba probleemseks läinud.

Küll on veidi lootustandev see, et varasemalt on taastumismäär olnud päris hea. Paraku on nende numbrite puhul tegemist ainult 1-2 probleemse laenuga, nii et liiga põhjalikke järeldusi sellest teha ei tasuks.

Kui hilisem probleemsete osakaalu tõus on tingitud kehvast turuseisust, siis võib olla lootust, et saab edaspidi taastumisega olukorda oluliselt parandada.

Arvestades üldstatistikat, kus suurem osa probleeme on tekkinud 2022.-2023., siis võiks iseenesest olla paremaks taastumiseks lootust.

Estateguru kommentaar

Turg ja bürokraatia ehitusprojektide menetlemisel on ühelt poolt küll tekitanud viivitusi maksekäitumistes, kuid samas on Leedus sel aastal olnud ka kõige rohkem probleemlaenude tagastamisi ning prognoosime selle jätkumist juba lähikuudel.

– Estateguru esindaja

Kokkuvõtteks

Nende andmete põhjal julgen teha mõned järeldused:

1. Kui püsisid Eesti laenude peal, nagu ka varasemalt soovitanud olen, siis on su tulemus normaalselt hajutatud portfelli korral tõenäoliselt üsna okei. Kui üritasid kuidagi kavaldades panuste suurusi määrata, siis sõltub tulemus sellest, kui kaval sa lõpuks olid.
2. Välismaal tundub, et peaaegu igas riigis on Estategurul olnud raskusi laenuprojektide ja/või laenajate tausta analüüsimisega. Paistab olevat järjekordne näide ühisrahastuses, kus investorite raha eest on hakatud neid protsesse ehitama ja katsetama (sama muster enamus laienemistel meil siin). Default rate lihtsalt tundub selliste intressimäärade kohta ebamõistlikult kõrge. Erandina saab välja tuua Leedu, kus tulemused olid algusest peale üsna ilusad, kuni hilisemate suuremate probleemideni.
3. Enamus riikides peale Eesti ei tundu taastumismäär eriti hea olevat. Soomes ja Leedus annab varasem väike statistika lootust, aga tuleb veel aega anda ja vaadata. Võimalik, et mõnes riigis on lihtsalt protsessid aeglasemad, aga mõne aja pärast taastumine paraneb oluliselt. Ühtlasi on praegustel probleemsetel laenudel olnud enamjaolt taastumiseks vähe aega. Küll tuleb ka tõdeda, et mul ei olnud statistikat selle kohta, millal konkreetsete riikide laenud probleemseks muutusid, nii et pean selles osas suuresti oletama.

Kui Estategurus investeerida, siis Eesti laenud tunduvad enam-vähem okei. Probleemsete osakaal on kohati kõrgevõitu, aga edukas taastumine on siiani selle kompenseerinud.

Kõrvutades teiste riikide probleemsete osakaalu hüpetega tundub, et Eestis on protsessidega endiselt kõik hästi.

Eeldatavasti suudab ka asjatundlik investor oma portfellist kehvemaid projekte välja jätta ja oma tulemust veelgi parandada.

Teiste riikide laene ei tundu senise ajaloo põhjal eriti mõistlik rahastada. Neid default rate numbreid vaadates tundub, et Estateguru protsessides on kuskil nii mõndagi vajaka jäänud.

Võtmeküsimuseks saab olema lähima aasta-kahe jooksul taastumise edu või ebaedu.

Arvestades, et nii Saksamaa kui ka Soome osas on protsessid aeglasemad ning mõlemas riigis on teemaks pahatahtlikud laenajad, kes taastumist tahtlikult takistavad, siis puhub siin rahuldava tulemuse saavutamisel korralik vastutuul.

Estateguru kommentaar

Kõrgema riskiga SME laenude puhul tuleb defaultide tõenäosusega alati arvestada ning seda ka Eestis. Oluline on siinkohal tagatis, selle likviidsus ning piisavalt konservatiivne LTV. Kinnisvarakriis on Soomes ja Saksamaal olnud tugevam, kui Balti riikides ning samas on ka täitemenetluse protsessid just seal oluliselt aeganõudvamad.

Samas rõhutame, et meil on kohustus analüüsida igat laenuprojekti nii, nagu me investeeriksime sellesse ise ja täpselt seda oleme ka teinud. Meie protsessid on identsed kõigil turgudel, kus tegutseme ning meie analüüsiprotsessi on üle vaadanud ja aktsepteerinud mitmed institutsionaalsed investorid, nagu näiteks Varengold AG, JT Banka ja CrowdCredit. Meie protsessid ei erine pankadest, kuid kliendisegment on arusaadavalt riskantsem, millega eeldatavasti on arvestanud ka investorid, kes laenudelt ca 10%+ aastas tulu soovivad teenida.

– Estateguru esindaja

Pilk tuleviku suunas

Mineviku andmete pealt tuleviku suunas järelduste tegemisel tasub alati olla ettevaatlik.⁷ Eriti siis, kui platvormil on toimunud palju muutusi.

Näiteks rakendab Estateguru 2023. aasta lõpust Moody’s Analytical Assessment metoodikat, mille alusel peaks edaspidi rahastust saama ainult madalama riskiga laenud. See tähendab tõenäoliselt madalamaid intressimäärasid.

Jällegi tasub andmeid oodata ja vaadata, kui täpselt see hinnang siis päriselt ikkagi riski ennustada suudab.

Teise asjana tõmbab aga edaspidi tootlust alla Estateguru poolt kehtestatud AuM tasu. Täpset tasu suurust on keeruline ette ennustada, aga kirvemeetodil peaks see maksimaalselt olema 0,60% aastas. Umbes 10% intressimäära juures on see täitsa viisakas protsent. Kui intressid tänu riskipõhisele hinnastamisele alla tulevad, siis on veelgi viisakam protsent.

Teisisõnu, tuleviku suunas on arvatavasti oodata madalamat intressimäära, kõrgemaid tasusid ja kui Moody’se lahendus reaalselt riski ennustada suudab, siis madalamat riski.

Estateguru kommentaar

Tooksime siin välja mõned olulised viimase aasta jooksul tehtud otsused:

• Reageerisime esimestele kriisi märkidele kiiresti:
  • Aasta tagasi vahetus juhatus ja tegime kannapöörde – loobusime senisest mahtude kiirele kasvule orienteeritud strateegiast ning keskendusime edaspidises vaid portfelli kvaliteedile.Hispaania turu panime kinni, Saksamaal lõpetasime uute laenude väljastamise, teistel turgudel ei võta platvormile suuri arenduslaene ning vähendasime kontsentratsiooniriski (vähem laene ühele laenugrupile).Investeerime märkimisväärses mahus omavahendeid investorite raha tagasi toomisesse tehes igakuiselt juriidilisi jm vajalikke kulusid.Usaldusväärsus on tõusnud nii Euroopa ühisrahastuse litsentsi saamise kui ka Moody’se rakendamise kaudu.
• AUM tasu on finantssektoris tavapärane, meie arvates on konkreetne määr mõistlik või isegi tagasihoidlik ning, mis kindlasti oluline, me saame seda tasu ainult siis, kui investorid teenivad lubatud tulu.

– Estateguru esindaja

Lahtiütleja: Antud artikli kirjutamise ajal ei oma ma Estateguru kaudu ühtegi investeeringut ega oma Estategurus osalust või muid ärilisi huve. Selliste artiklite kirjutamise eest keegi mulle tasu ei maksa ja külastuste pealt ma reklaamitulu ei teeni. Küll võtavad need jube palju aega ja energiat. Lisaks kaasneb risk, et mõni ettevõte võib solvuda. Kui soovid selliseid artikleid rohkem näha, siis toeta minu tegemisi siit. Antud artikkel on kirjutatud informatiivsel eesmärgil ja ei ole mõeldud investeerimissoovitusena.

Viited ja kommentaarid

1. Järgnevaks analüüsiks vaatasin numbreid 13.11.2023. seisuga. ↩︎
2. Liitsin statistika lehelt Maksevõimetu, Osaliselt tagastatud maksmata summa ja Maha kantud. ↩︎
3. Liitsin eelmisele numbrile juurde Täielikult tagastatud ja Osaliselt tagastatud tagasi makstud summa. ↩︎
4. “Our aim has always been to keep defaults at a level of 5% -10% of the outstanding portfolio.” Allikas. ↩︎
5. Kõige äärmuslikum senini edunäide on Soome laen (#7300), mis on kokku 29 maksega 832 päeva viivises olnud, keskmiselt maksetega hilinenud 29 päeva ja pole endiselt probleemseks muutunud. ↩︎
6. Vaatasin andmebaasi seisuga 11.11.2023. Analüüsist jäid välja Hispaania, Portugal ja Rootsi, sest seal on laenumahud päris väiksed olnud. Nii väikeste numbrite puhul on tulemused üsna juhuslikud. ↩︎
7. See teema on lausa nii oluline, et tegin selle kohta ühe pikema videokursuse siin. ↩︎