Ühisrahastus (crowdfunding) on viis, kuidas suur hulk inimesi rahastab väikeste panuste abil mõnda suuremat projekti, ettevõtmist või laenu. Laenupõhine ühisrahastus ehk P2P lending on üks ühisrahastuse vormidest. Tänapäeval toimub see peamiselt interneti vahendusel läbi spetsiaalsete ühisrahastusportaalide.
Kust ühisrahastus alguse sai?
Kuigi ühisrahastuse põhimõte on eksisteerinud juba vanadest aegadest, võiks moodsa ühisrahastuse alguseks pidada mitmeid 19. ja 20. sajandi projekte. Näiteks USA Vabadussamba püstitamine 19. sajandi lõpus tänu ligi 120 000 annetajale.
Üks varasemaid teadaolevaid näiteid on John Taylori reisiraamatu projekt. Ta kogus enne reisi inimeste lubadusi raamatu ostmiseks, et rahastada oma ettevõtmist. Paraku ei õnnestunud tal kõiki panustajaid hiljem kätte saada. Osad olid vahepeal ära kolinud, kadunud või isegi surnud. Ehk kõige paremini see projekt tookord ei õnnestunud.
Kaasaegne internetipõhine ühisrahastus sai hoo sisse 2005. aastal, kui Ühendkuningriigis alustas tegevust portaal nimega Zopa. Järgnevalt tekkis mitmeid teisi platvorme – näiteks USA’s alustasid Prosper ja Lendingclub ning hiljem laienes see mudel üle maailma.
Eestis alustas esimese ühisrahastusplatvormina tegevust Sõbralaen (2008–2009), millest sai Isepankur (hiljem Bondora) ja neile järgnes Omaraha. Suurem uute portaalide tekkimine algas ca 2014.-2015. aastal.
Kuidas ühisrahastus toimib?
Ühisrahastuse mudel on lihtne: on keegi (eraisik või ettevõte), kes vajab raha – näiteks laenu või projektitoetust. Ja on suur hulk investoreid, kes soovivad oma raha välja laenata või panustada lootuses teenida tulu (intressid, osalus, autoritasud, kasumi jaotamine vms).
Näiteks kui keegi soovib saada 1000 eurot laenu, võib see summa tulla 100 investorilt, kellest igaüks annab 10 eurot. Investor hajutab oma riski ja saab väikese panuse kaudu osa projektist või laenust. Samal ajal saab laenuvõtja vajaliku summa kokku.
Portaali roll on olla vahendaja:
- tuua laenuandjad ja laenusaajad kokku,
- koguda tagasimakseid ja jaotada need investorite vahel laiali,
- vajadusel tegeleda ka võlgade sissenõudmisega.
On olemas ka n-ö turuplatsina toimivad platvormid, kus investorid investeerivad juba teiste laenukontorite poolt väljastatud laenudesse ehk laenude väljastamise asemel ostetakse laenunõudeid. Need on veidi keerukamad mudelid, kuid põhiloogika jääb samaks.
Kas ühisrahastus on varaklass?
Sageli küsitakse, kas ühisrahastus on omaette varaklass. Tegelikult mitte. Ühisrahastus on investeerimisviis, mille kaudu saab investeerida väga erinevatesse varaklassidesse. Mõned näited:
- Eraisikute laenud (tagatisega või ilma)
- Ettevõtete laenud (tagatisega või ilma)
- Kinnisvaraprojektid (tagatisega või ilma)
- Omakapitaliinvesteeringud
- Faktooring (arvete ost)
- Heategevusprojektid
- Muusika- ja autoriõigused
- Kaevandused, tööriistad, tehnika
- Kindlustus
- Üürikinnisvara
- …
Ühisrahastuse erinevad mudelid
Ühisrahastus on üsna lai termin, mida kasutame kõikvõimalike erinevate platvormide ja ärimudelite kirjeldamiseks. Sellest aga võib mõnikord jääda mulje, et erinevate ühisrahastusplatvormide puhul on tegemist samasuguse investeeringuga, kuigi mõnel juhul on riskid ja aluseks olevad varad hoopis täiesti erinevad.
1. Toetuspõhine ühisrahastus (donation- või reward-based)
Klassikalised näited: Kickstarter, Hooandja.
Inimesed rahastavad huvitavaid ideid või projekte lootuses vastu saada valmis toode, tänukiri või lihtsalt tunne, et nad aitasid midagi ägedat ellu viia. See ei ole selles mõttes investeerimine, et mingit tootlust vastu otseselt ei saa.
Siia alla lähevad ka heategevusprojektid, nagu näiteks Ukraina üksustele tehnika ja muu abi kogumine läbi NAFO 69th Sniffing Brigade projektide.
2. Osalus- ja tulujaotuspõhine ühisrahastus (equity/revenue sharing)
Investor saab osa kasumist või osaluse äris, mida rahastab.
Tegemist on kõrge riskiga valdkonnaga, sest sageli on tegemist algfaasis ettevõtetega. Tootluse saamine võtab aega ja õnnestumisprotsent võib olla madal. Teistpidi öeldes, suur osa projektidest ebaõnnestuvad ehk tähendavad kuni 100% investeeringu kaotust.
3. Laenupõhine ühisrahastus (peer-to-peer lending)
Klassikaline mudel, kus investorid laenavad raha otse inimestele või ettevõtetele.
- Eraisikule laenamine (nt Omaraha)
- Ettevõttele laenamine (tagatisega või ilma, nt Estateguru)
- Tagatisega laenud: kinnisvara, auto, tehnika vms (nt Mintos)
Mida tugevam ja kergemini müüdav on tagatis, seda madalam on reeglina risk. Aga alati tasub selgeks teha, kuidas laenu sissenõudmine toimub ning kes selle kulud katab.
4. Faktooringu ehk arvefinantseerimise platvormid
Ettevõte müüb oma arve investoritele, et saada rahavoog kiiremini kätte. Näiteks on 60 päevase maksetähtajaga arve esitatud suure tellimuse eest, aga tellimuse kiiremaks elluviimiseks oleks vaja raha juba täna. Siis müüakse see arve väikese allahindlusega investoritele maha.
Riskid on tavalistest laenutoodetest erinevad ja sõltuvad väga platvormist.
5. Bitcoini ja krüptorahapõhised platvormid
Laenud ja investeeringud toimuvad krüptorahas. Riskideks on volatiilsus, võlgade sissenõudmine võib olla päris keeruline ja üsnagi reguleerimata keskkond.
6. Sotsiaalne laenamine ja arengumaade toetamine (nt Kiva)
Eesmärk pole tulu teenimine, vaid kellegi elu parandamine. Laenaja maksab heal juhul raha tagasi, aga intressi tavaliselt ei maksta.
7. Nišimudelid
Portaalid, mis keskenduvad spetsiifilistele varadele (nt lennukid, kaevandusmasinad) või sihtgruppidele (nt tudengid, kellel pole veel krediidiajalugu).
Kunagi oli näiteks platvorm, kus tudengid said võtta laenu oma tuleviku sissetuleku arvelt sedasi, et kohustusid maksma X% oma palgast mingi perioodi jooksul peale hariduse omandamist investoritele.
Risk ja tootlus
Ühisrahastuse investeerimisvõimalusi saab reastada oodatava tootluse ja riskitaseme järgi. Mida suurem on potentsiaalne tootlus, seda kõrgem on reeglina ka risk. Risk sõltub sellest, millisesse varaklassi investeeritakse ja kui hästi platvorm suudab laenuvõtjaid kontrollida ning probleemidega tegeleda.
Graafikul on järjestatud erinevad ühisrahastuse kaudu pakutavad varad nende riski ja tulu suhte järgi. Vahemikud on illustratiivsed, aga põhimõte jääb kehtima, et mida paremale poole vara graafikul jääb, seda riskantsem ja seda suuremat tootlust võiksid sellise investeeringu eest oodata.
Erinevad juriidilised struktuurid
Ühisrahastusplatvormid kasutavad oma tegevuses erinevaid juriidilisi ülesehitusi, mille puhul võib investorite ja laenuvõtjate vaheline suhe olla mõnevõrra erinev. Laias laastus võib need struktuurid jagada kolmeks.
Esimesel juhul oled sina investorina otsene laenuandja. See tähendab, et sõlmid platvormi kaudu otse laenulepingu laenuvõtjaga. Platvorm toimib siin vaid vahendajana: viib osapooled kokku, korraldab maksed ja vajadusel aitab ka probleemsete nõuete menetlemisel. Platvorm ise laenajatele raha ei anna.
Teisel juhul ei anna sina otse laenu, vaid ostad platvormilt juba olemasoleva laenunõude. Siin väljastab platvorm või mõni platvormil tegutsev laenukontor esmalt laenu ning müüb seejärel laenunõude või osa sellest sulle kui investorile edasi.
See tähendab, et platvorm või tema partnerettevõte on tegelikult see, kes sõlmib laenulepingu laenuvõtjaga ja hiljem müüb sulle osa sellest nõudest.
Sellise mudeli korral hoiab platvorm või laenukontor tihti väikese osa laenust endale (nn skin-in-the-game põhimõte), et neil oleks motivatsioon valida kvaliteetseid laene. Muidugi on ka ette tulnud näiteid, kus see oma nahk mängus summa on olnud nii olematult väike summa, et tegelikult see portaali otsuseid kuidagi ei mõjuta.
Mõnikord pakuvad platvormid või laenukontorid siin ka tagasiostugarantiid, mille puhul nad probleemsed laenud investoritelt tagasi ostavad.
Kusjuures otse laenunõude ostmise asemel võib olla ka kasutusel mudel, kus sa ostad mingisuguse väärtpaberi, mille tagatiseks on sellised laenunõuded.
Kolmas variant on nn SPV ehk special purpose vehicle mudel. See tähendab, et iga projekti jaoks luuakse eraldi ettevõte, mille kaudu sina investorina saad projekti panustada. See on levinum lähenemine kinnisvaraprojektide või startup investeeringute puhul.
Kõigi nende mudelite puhul on oluline, et sa investorina mõistaksid, kuidas täpselt su raha investeeritakse, kellega sa tegelikult lepingu sõlmid ja mis juhtub siis, kui tekivad probleemid investeeringu tagasimaksmisega.
Mõnikord võib ka juriidilisest vormist sõltuda see, kas ja millised seadused seda tegevust reguleerivad. Sellepärast tasub alati hoolikalt lugeda platvormide kasutustingimusi ja uurida järele, millist struktuuri konkreetne investeering kasutab, sest see mõjutab sinu investeeringu riske, õigusi ja potentsiaalseid kohustusi.