Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Kuidas valida II samba pensionifondi?

Kuigi II sammas ei ole pensioniks piisav ja sellele lootma jääda ei tasu, on see siiski enamiku jaoks olulise tähtsusega investeering. Lõpptulemus sõltub ka sinu tehtud otsustest, seega vaatame, kuidas endale sobiv pensionifond valida.

Seoses Alustava investori käsiraamatu uuendamisega uueks trükiks, tuli pensioniteemad taas ette võtta ja uuendada.

II samba pensionifondide tootlus, agressiivsed pensionifondid ehk kuni 100% aktsiate osakaal alates 2019. aastast
Agressiivsete pensionifondide viimase kahe aasta tootlus ja hinnagraafikud november 2019 seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

II samba fondide riskitase

Teise samba fonde saab jagada nelja gruppi, mis väljendavad erinevat riskitaset:

  1. Konservatiivne – 100% võlakirjad*, 0% aktsiad
  2. Tasakaalustatud – 75% võlakirjad, kuni 25% aktsiad
  3. Progressiivne – 25% võlakirjad, kuni 75% aktsiad
  4. Agressiivne – kuni 100% aktsiad

Aktsiaid peetakse üldiselt võlakirjadest riskantsemaks, kuna nende hind kõigub suures ulatuses üles-alla. Aktsiate pikaajaline tootlus on aga võlakirjadest tunduvalt kõrgem.

Kuna pikas plaanis on aktsiaturud ajalooliselt tõusnud, siis mõneaastased hinnakõikumised on lõpptulemuse seisukohalt pigem ebaolulised. Seetõttu, mida noorem oled, seda suurem peaks olema aktsiate osakaal sinu valitud fondis.

Noorena on sul aega oodata, millal võimalik hinnalangus uuesti tõusule pöörab. Sinu eesmärk number üks peaks olema vara kasvatamine.

Kui pensionieani jääb vähem kui 10 aastat, siis peaksid aktsiate osakaalu vähendama. Selles eas on vara säilitamine sinu jaoks olulisem. Eelista konservatiivsemaid fonde.**

Üldjuhul on kõrgema aktsiate osakaaluga fondide tasud kõrgemad, aga aktsiate suurem tootlus peaks seda kompenseerima. Oluline on siiski mõista, et kuni 100% aktsiate osakaalu korral ei investeeri fondijuht alati 100% rahast aktsiatesse.

Näiteks LHV XL pensionifondi puhul oli 31.08.2019 seisuga üle 65% varadest hoopis võlakirjades ja hoiustel. Aktsiate osakaal on sarnases 30–40% suurusjärgus olnud juba aastaid.***

Aktiivne vs passiivne fondijuhtimine

Teine oluline otsus on valik passiivse või aktiivse fondijuhtimise vahel. Passiivse juhtimise korral ei tee fondijuht otseselt investeerimisotsuseid ja fondi käekäik sõltub maailmamajandusest.****

Kui maailmamajandusel läheb hästi ja aktsiate hinnad kasvavad, kasvab ka sinu pensionifond. Kui majandusel läheb halvasti, kukub ka sinu pensionifond koos maailmaturgudega.

Aktiivse juhtimise korral püüab fondijuht turgu üle kavaldada. See tähendab, et pensionifondi juht peab suutma investeerida paremini, kui enamik teisi maailma fondijuhte ja börsil osalejaid, aga mitte ainult.

Aktiivsete fondide tasud on reeglina mitu korda kõrgemad, mistõttu nad ei pea mitte ainult teisi turul osalejaid ületama, vaid suutma ka enda kõrged tasud tasa teenida.

Nii Eesti kui ka maailma ajalugu näitab, et seda nad ei suuda. Lisaks on meil aktiivselt juhitud fonde, mis tegelikult järgivad passiivsetele fondidele sarnaselt indekseid, aga tasusid võtavad, nagu juhitaks fondi aktiivselt – niiöelda kapiindeksfondid.

Pikas plaanis viitab kõik sellele, et passiivselt juhitud fondi tulemused saavad olema paremad. Seejuures ei maksa sa ilmaasjata pankadele kõrgemaid tasusid teenuse eest, mis sinu tootlust hoopis vähendama kipub.

Passiivseid indeksfonde pakub näiteks pensioniühistu Tuleva, tänu kellele see teenus turule on tulnud. Tuleva tuleku tõttu on sarnased madalamate tasudega fondid loodud ka pankade poolt, aga ära looda, et mõni pank sulle neid ise soovitaks.*****

Tuleva omanikud ja pensionikogujad on samad inimesed, nii et neil puudub pankadega võrreldav huvide konflikt ja soov sulle kallimat toodet müüa.

Kuna pikaajalise tootluse puhul on oluliseks teguriks tasude suurus, siis võiks olla mõistlik eelistada madalamate kuludega fonde. Tasusid võrreldes tuleks vaadata valitsemistasudest kaugemale.

PensionifondValitsemistasu 2019Jooksvad tasud 2017Jooksvad tasud 2018
LHV Pensionifond Eesti0,72%1,34%1,61%
LHV Pensionifond Indeks0,39%0,86%0,69%
LHV Pensionifond XL0,72%1,35%1,62%
Luminor A Pluss Pensionifond1,03%1,57%1,50%
SEB Energiline Pensionifond0,75%1,41%1,30%
SEB Pensionifond 1001,20%
SEB Pensionifond Indeks 1000,29%0,49%0,43%
Swedbank Pensionifond K1000,67%1,13%0,99%
Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks0,49%0,89%0,72%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond0,34%0,47%0,47%

Agressiivsete pensionifondide tasud 2019. novembri seisuga. Rasvase kirjaga on märgitud indeksfondid. SEB Energiline Pensionifond on peale viimaseid seadusemuudatusi liikunud agressiivsete fondide alt progressiivsete loetelusse.

Leia oma valitud pensionifondi kodulehelt fondi põhiteabe dokument ja otsi sealt üles jooksva tasu suurus. Jooksev tasu sisaldab endas ka kulusid, mida valitsemistasu all ei näidata, nii et lõplik number võib haldustasust märkimisväärselt erineda.

Kuigi nimi on jooksev tasu, siis uuendatakse seda kord aastas eelmise aasta kohta. Tasude suurus võib täna erineda eelmise aasta numbrist, aga suurusjärgud jäävad eelduslikult sarnaseks.

Samuti tasub arvestada, et kuigi kõik passiivsed II samba fondid investeerivad indeksfondidesse, siis nende valitud lähenemised on pisut erinevad.

Pikas plaanis ei tea me kindlalt, milline fond kõige parema tulemuseni jõuab. Ajaloo põhjal aga võime arvata, et kõik neist saavad näitama kõrgemat tootlust kui tänased aktiivselt juhitud fondid.

Kõik II samba fondid ja vajaliku info leiad üles pensionikeskus.ee kodulehelt.

NB! Olgu öeldud, et osalesin tagasihoidliku panusega Tuleva asutamises, olen selle liige ja kogun raamatu (ja artikli) kirjutamise hetkel oma pensioni just Tuleva pensionifondis.

Kuidas pensionifondi vahetada?

II samba pensionifondide tootlus, konservatiivsed pensionifondid ehk 100% võlakirjade osakaal

Konservatiivsete pensionifondide viimase kahe aasta tootlus ja hinnagraafikud november 2019 seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

Kui avastasid, et sa ei ole enda jaoks kõige mõistlikumat pensionifondi valinud ja soovid seda muuta, siis see on lihtne. Selleks tuleb internetipangas vastav avaldus täita, mille leiad reeglina pensioni sektsioonist.

Avalduse käigus saad teha kaks erinevat valikut:

  1. Suunata oma edaspidised maksed uude fondi.
  2. Viia olemasolevad II samba investeeringud osaliselt või täielikult uude fondi üle.

Kuna II samba puhul väljumistasusid ei ole, siis fondi vahetamine sinu jaoks midagi ei maksa. Seega kui arvad, et teises fondis on lõpptulemus parem, siis tasub üle tuua nii olemasolevad investeeringud kui ka edaspidised maksed.

Kas tasub II sambast hoopis väljuda?

Alates 2020. aasta lõpust on II sambast võimalik väljuda.

I ja II sammas kokku annavad pensionieas 30-40% sinu pensionieelsest sissetulekust. See võimaldab elus püsida, aga ei ole piisav elamisväärseks eluks.

Seega ei tasu kindlasti II samba raha tarbimiseks, laenude maksmiseks või reisimiseks kasutada. Ainus ratsionaalselt mõistlik põhjus väljumiseks on, kui suudad ise seda raha pikaajaliselt parema tootlusega investeerida (või vajad elupäästvat ravi).

Arvestades, et täna on olemas madalate kuludega II samba indeksfondid, siis valdav enamus inimestest seda tootlust ületada ei suuda. Lisaks tuleb väljumisel tasuda tulumaks ja edaspidi läheb 4% sotsiaalmaks II samba asemel I sambasse tänaste pensionide maksmiseks.

Seega võiks lühidalt kokku võtta, et reeglina väljuda ei tasu. Pikemalt kirjutasin II sambast väljumise mõtetest siin.

NB! Kui oled lugenud, et II samba fondide tootlused on ikka väga jubedad ja raha seal põleb, siis mine loe kindlasti seda kommentaari.

* Kirjutan lihtsuse mõttes võlakirjadest, kuigi tegelikkuses on võimalike varade valik veidi laiem.

** II sammast võib vaadata ka osana oma üldisest portfellist. Kui sul on lisaks II sambale suur hulk muid aktsiainvesteeringuid, siis liigutades kogu II samba vara passiivsesse võlakirjafondi, võib aktsiate osakaal portfellis olla endiselt väga suur.

*** LHV Pensionifond XL aruanded

**** Olulisim fondijuhi otsus on see, millise hajutatuse loogikaga indeksfonde ostetakse. Näiteks investeerivad nii LHV kui ka Tuleva indeksfondid mõlemad aktsiatesse globaalse hajutatusega, aga arenevate ja arenenud turgude osakaalud fondides on erinevad.

***** SEB näiteks on internetipangas oma fondisoovitaja spetsiaalselt nii üles ehitanud, et indeksfondi ei soovitata mitte kellelegi.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

4 replies on “Kuidas valida II samba pensionifondi?”

Suur tänu selle ülevaate eest! Mille järgi sa valid passiivsete indeksfondide vahel? Kas järgid lisad tootlusele ja kulule veel miskit?

Pean silmas eelkõige fonde ‘Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond’, ‘SEB Pensionifond Indeks 100’ ja ‘Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks’. Võrreldes neid kolme fonde 2017 aastat, näen et Tuleval on olnud viimase 3 aasta kõige väikesem tootlus (+6,16%) ja kõige suurem jooksev kulu (0.45%). SEB 100-l on tootlus +6,62% (kulu 0.4%) ja Swed’i K1990-1999 on tulu 7.03% (kulu 0.47%). Selle põhjal ütleksin, et Swedbanki fond on kõige tulusam, sest tootlus on kõrgeim ja kulud üsna sarnased teistele.

Aitäh

Ma isiklikult olen hetkel järginud seda põhimõtet, et kuna Tuleva on põhjus, miks meil üldse need indeksfondid täna II sambas olemas on, siis olen eelistanud nende fondi.

See, milline neist fondidest pikas plaanis parimat tootlust hakkab näitama, on natukene selline mündiviskega otsustamise küsimus. Võid vaadata näiteks siit graafikuid ja näed, kuidas sõltuvalt perioodist on erinevad fondid parema tootluse peal olnud.

Siin on mängus erinevad tegurid, mis tootlust mõjutavad. Tasude vahe sinu poolt välja toodud fondide puhul on pigem marginaalne, nii et suurem erinevus tuleneb tõenäoliselt pigem fondi sisust. Näiteks SEB fond läks 100% aktsiate osakaalule üle, kui seadus seda lubama hakkas. Tuleva otsustas, et nemad võlakirju maha ei müü, vaid lahjendavad need vaikselt nulli suunas ära. Seega hetkel on Tuleva fondis umbes 20% veel võlakirjades.

Seega lihtne järeldus oleks, et kui lähiajal tuleb veel mingi korralik börsilangus, siis Tuleva fond langeb hetkel vähem kui SEB. Samas tõusu korral jällegi SEB tõuseb rohkem ja läheb vähemalt lühiajaliselt ette.

Swedbanki puhul võiks eeldada, et väga pikas perspektiivis võib selle tootlus teistele alla jääda, kuna tegemist on elutsüklifondiga. See tähendab, et nad hakkavad vaikselt kunagi aktsiate osakaalu järjest vähendama ja see muundub vähehaaval võlakirjafondiks. Samas selle perioodi ajal, millal see aktsiatesse on investeeritud, on jällegi selline kristallkuuli küsimus, et milline neist kõige paremat sooritust näitab.

Lisaks siis ka LHV fond, mille puhul on jällegi sisu osas teistest erinevad valikud tehtud. Näiteks on sealt 25% kinnisvarafondides ja teistest rohkem osakaalu on pandud arenevatele ja piiriturgudele. Seega hinnad liiguvad teistest fondidest mõnevõrra erinevalt. Nagu ka eespool viidatud graafikult näha võid, siis mingitel aegadel on tootlus teistest parem olnud ja teistel hetkedel jällegi kehvem.

Mis sa asjast arvad? Anna teada

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.