Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Aktsiad, börs ja omakapital » Kuidas valida II samba pensionifondi?
 

Kuidas valida II samba pensionifondi?

Kuigi II sammas ei ole pensioniks piisav ja sellele lootma jääda ei tasu, on see siiski enamiku jaoks olulise tähtsusega investeering. Lõpptulemus sõltub ka sinu tehtud otsustest, seega vaatame, kuidas endale sobiv pensionifond valida.

Seoses Alustava investori käsiraamatu uuendamisega uueks trükiks, tuli pensioniteemad taas ette võtta ja uuendada.

II samba pensionifondide tootlus, agressiivsed pensionifondid ehk kuni 100% aktsiate osakaal alates 2019. aastast
Agressiivsete pensionifondide viimase kahe aasta tootlus ja hinnagraafikud november 2019 seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

II samba fondide riskitase

Teise samba fonde saab jagada nelja gruppi, mis väljendavad erinevat riskitaset:

  1. Konservatiivne – 100% võlakirjad*, 0% aktsiad
  2. Tasakaalustatud – 75% võlakirjad, kuni 25% aktsiad
  3. Progressiivne – 25% võlakirjad, kuni 75% aktsiad
  4. Agressiivne – kuni 100% aktsiad

Aktsiaid peetakse üldiselt võlakirjadest riskantsemaks, kuna nende hind kõigub suures ulatuses üles-alla. Aktsiate pikaajaline tootlus on aga võlakirjadest tunduvalt kõrgem.

Kuna pikas plaanis on aktsiaturud ajalooliselt tõusnud, siis mõneaastased hinnakõikumised on lõpptulemuse seisukohalt pigem ebaolulised. Seetõttu, mida noorem oled, seda suurem peaks olema aktsiate osakaal sinu valitud fondis.

Noorena on sul aega oodata, millal võimalik hinnalangus uuesti tõusule pöörab. Sinu eesmärk number üks peaks olema vara kasvatamine.

Kui pensionieani jääb vähem kui 10 aastat, siis peaksid aktsiate osakaalu vähendama. Selles eas on vara säilitamine sinu jaoks olulisem. Eelista konservatiivsemaid fonde.**

Üldjuhul on kõrgema aktsiate osakaaluga fondide tasud kõrgemad, aga aktsiate suurem tootlus peaks seda kompenseerima. Oluline on siiski mõista, et kuni 100% aktsiate osakaalu korral ei investeeri fondijuht alati 100% rahast aktsiatesse.

Näiteks LHV XL pensionifondi puhul oli 31.08.2019 seisuga üle 65% varadest hoopis võlakirjades ja hoiustel. Aktsiate osakaal on sarnases 30–40% suurusjärgus olnud juba aastaid.***

Aktiivne vs passiivne fondijuhtimine

Teine oluline otsus on valik passiivse või aktiivse fondijuhtimise vahel. Passiivse juhtimise korral ei tee fondijuht otseselt investeerimisotsuseid ja fondi käekäik sõltub maailmamajandusest.****

Kui maailmamajandusel läheb hästi ja aktsiate hinnad kasvavad, kasvab ka sinu pensionifond. Kui majandusel läheb halvasti, kukub ka sinu pensionifond koos maailmaturgudega.

Aktiivse juhtimise korral püüab fondijuht turgu üle kavaldada. See tähendab, et pensionifondi juht peab suutma investeerida paremini, kui enamik teisi maailma fondijuhte ja börsil osalejaid, aga mitte ainult.

Aktiivsete fondide tasud on reeglina mitu korda kõrgemad, mistõttu nad ei pea mitte ainult teisi turul osalejaid ületama, vaid suutma ka enda kõrged tasud tasa teenida.

Nii Eesti kui ka maailma ajalugu näitab, et seda nad ei suuda. Lisaks on meil aktiivselt juhitud fonde, mis tegelikult järgivad passiivsetele fondidele sarnaselt indekseid, aga tasusid võtavad, nagu juhitaks fondi aktiivselt – niiöelda kapiindeksfondid.

Pikas plaanis viitab kõik sellele, et passiivselt juhitud fondi tulemused saavad olema paremad. Seejuures ei maksa sa ilmaasjata pankadele kõrgemaid tasusid teenuse eest, mis sinu tootlust hoopis vähendama kipub.

Passiivseid indeksfonde pakub näiteks pensioniühistu Tuleva, tänu kellele see teenus turule on tulnud. Tuleva tuleku tõttu on sarnased madalamate tasudega fondid loodud ka pankade poolt, aga ära looda, et mõni pank sulle neid ise soovitaks.*****

Tuleva omanikud ja pensionikogujad on samad inimesed, nii et neil puudub pankadega võrreldav huvide konflikt ja soov sulle kallimat toodet müüa.

Kuna pikaajalise tootluse puhul on oluliseks teguriks tasude suurus, siis võiks olla mõistlik eelistada madalamate kuludega fonde. Tasusid võrreldes tuleks vaadata valitsemistasudest kaugemale.

PensionifondValitsemistasu 2019Jooksvad tasud 2017Jooksvad tasud 2018
LHV Pensionifond Eesti0,72%1,34%1,61%
LHV Pensionifond Indeks0,39%0,86%0,69%
LHV Pensionifond XL0,72%1,35%1,62%
Luminor A Pluss Pensionifond1,03%1,57%1,50%
SEB Energiline Pensionifond0,75%1,41%1,30%
SEB Pensionifond 1001,20%
SEB Pensionifond Indeks 1000,29%0,49%0,43%
Swedbank Pensionifond K1000,67%1,13%0,99%
Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks0,49%0,89%0,72%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond0,34%0,47%0,47%

Agressiivsete pensionifondide tasud 2019. novembri seisuga. Rasvase kirjaga on märgitud indeksfondid. SEB Energiline Pensionifond on peale viimaseid seadusemuudatusi liikunud agressiivsete fondide alt progressiivsete loetelusse.

Leia oma valitud pensionifondi kodulehelt fondi põhiteabe dokument ja otsi sealt üles jooksva tasu suurus. Jooksev tasu sisaldab endas ka kulusid, mida valitsemistasu all ei näidata, nii et lõplik number võib haldustasust märkimisväärselt erineda.

Kuigi nimi on jooksev tasu, siis uuendatakse seda kord aastas eelmise aasta kohta. Tasude suurus võib täna erineda eelmise aasta numbrist, aga suurusjärgud jäävad eelduslikult sarnaseks.

Samuti tasub arvestada, et kuigi kõik passiivsed II samba fondid investeerivad indeksfondidesse, siis nende valitud lähenemised on pisut erinevad.

Pikas plaanis ei tea me kindlalt, milline fond kõige parema tulemuseni jõuab. Ajaloo põhjal aga võime arvata, et kõik neist saavad näitama kõrgemat tootlust kui tänased aktiivselt juhitud fondid.

Kõik II samba fondid ja vajaliku info leiad üles pensionikeskus.ee kodulehelt.

NB! Olgu öeldud, et osalesin tagasihoidliku panusega Tuleva asutamises, olen selle liige ja kogun raamatu (ja artikli) kirjutamise hetkel oma pensioni just Tuleva pensionifondis.

Kuidas pensionifondi vahetada?

II samba pensionifondide tootlus, konservatiivsed pensionifondid ehk 100% võlakirjade osakaal

Konservatiivsete pensionifondide viimase kahe aasta tootlus ja hinnagraafikud november 2019 seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

Kui avastasid, et sa ei ole enda jaoks kõige mõistlikumat pensionifondi valinud ja soovid seda muuta, siis see on lihtne. Selleks tuleb internetipangas vastav avaldus täita, mille leiad reeglina pensioni sektsioonist.

Avalduse käigus saad teha kaks erinevat valikut:

  1. Suunata oma edaspidised maksed uude fondi.
  2. Viia olemasolevad II samba investeeringud osaliselt või täielikult uude fondi üle.

Kuna II samba puhul väljumistasusid ei ole, siis fondi vahetamine sinu jaoks midagi ei maksa. Seega kui arvad, et teises fondis on lõpptulemus parem, siis tasub üle tuua nii olemasolevad investeeringud kui ka edaspidised maksed.

Kas tasub II sambast hoopis väljuda?

Alates 2020. aasta lõpust on II sambast võimalik väljuda.

I ja II sammas kokku annavad pensionieas 30-40% sinu pensionieelsest sissetulekust. See võimaldab elus püsida, aga ei ole piisav elamisväärseks eluks.

Seega ei tasu kindlasti II samba raha tarbimiseks, laenude maksmiseks või reisimiseks kasutada. Ainus ratsionaalselt mõistlik põhjus väljumiseks on, kui suudad ise seda raha pikaajaliselt parema tootlusega investeerida (või vajad elupäästvat ravi).

Arvestades, et täna on olemas madalate kuludega II samba indeksfondid, siis valdav enamus inimestest seda tootlust ületada ei suuda. Lisaks tuleb väljumisel tasuda tulumaks ja edaspidi läheb 4% sotsiaalmaks II samba asemel I sambasse tänaste pensionide maksmiseks.

Seega võiks lühidalt kokku võtta, et reeglina väljuda ei tasu. Pikemalt kirjutasin II sambast väljumise mõtetest siin.

NB! Kui oled lugenud, et II samba fondide tootlused on ikka väga jubedad ja raha seal põleb, siis mine loe kindlasti seda kommentaari.

* Kirjutan lihtsuse mõttes võlakirjadest, kuigi tegelikkuses on võimalike varade valik veidi laiem.

** II sammast võib vaadata ka osana oma üldisest portfellist. Kui sul on lisaks II sambale suur hulk muid aktsiainvesteeringuid, siis liigutades kogu II samba vara passiivsesse võlakirjafondi, võib aktsiate osakaal portfellis olla endiselt väga suur.

*** LHV Pensionifond XL aruanded

**** Olulisim fondijuhi otsus on see, millise hajutatuse loogikaga indeksfonde ostetakse. Näiteks investeerivad nii LHV kui ka Tuleva indeksfondid mõlemad aktsiatesse globaalse hajutatusega, aga arenevate ja arenenud turgude osakaalud fondides on erinevad.

***** SEB näiteks on internetipangas oma fondisoovitaja spetsiaalselt nii üles ehitanud, et indeksfondi ei soovitata mitte kellelegi.

2 kommentaari

  1. Ping from Liivi Ramula:

    Aitäh hea ülevaate eest, Taavi!

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.