Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Aktsiad, börs ja omakapital » Kuidas börsikrahhi ajal edukalt raha kaotada?
 

Kuidas börsikrahhi ajal edukalt raha kaotada?

Päris pikka aega on juba räägitud sellest, et kohe-kohe tuleb järgmine krahh ja korralik majanduskriis. Igaks aastaks mõni “guru” jälle ennustab seda ja üsna sageli ka mõni RahaFoorumlane sellest lähtuvalt küsib, et kas peaks äkki investeerimisega alustamisega ootama, et siis ikka põhjast pihta hakata.

LHV on juba päris mitu aastat suurt osa tulevaste pensionäride kogutud vara hoidnud rahas ja alles lugesin ühte blogipostitust aastast 2012, kus selle blogi lugeja küsis, mida teha, kuna kõik räägivad, et hinnad on kallid ja kriis juba järgmise nurga taga.

Olgu selle ennustamise ja turu ajastamisega, kuidas on. Hirm majanduslanguse ja raha kaotamise ees on reaalne ning tänu nii mõnelegi “gurule” ka nii levinud, et paljud jätavad seetõttu investeerimisega sootuks alustamast.

Ära saa valesti aru, see on kindlasti asi, millele tuleks mõelda, millega arvestada ja milleks ka võimaluste piires valmis olla, aga kui sa juba 3 korda järjest pange oled pannud, siis äkki lõpetaks ennustamise ära? Leia mõni teine müügivõte omale…

NB! Kui sa mu koolitusele ennast kohe kirja ei pane, siis saadab sind 15 aastat ebaõnne, sa ei tee elus ühtegi edukat investeeringut ja ükski vastassooesindaja sinuga enam mingit tegemist teha ei taha. (Kuidagi peame ju ka meie oma arveid tasuma ja konkurentidega sammu pidama…)

Kes eelmise kriisi ajal raha kaotas?

Kuidas siis aru saada, mida kriisiks valmistudes tegema peaks?

Kuigi tulevikku ette ei näe ja ennustamine on üsna tänamatu tegevus, siis minevik võib meile mingit aimdust anda, mida järgmisest krahhist oodata. Seega, püüame leida strateegiaid ja lähenemisi, kuidas eelmise krahhi ajal raha sai kaotada ning ehk leiame siit mõned mõtted, kuidas seda vältida.

Lihtsuse mõttes eeldame järgmist:

  • Kõik investeeringud on tehtud turu tipust ehk kõrgeima hinnaga.
  • Valuutaga seotud kõikumisi ei arvesta.
  • Tehingutasusid ja inflatsiooni ei arvesta.

Täiendus: Suur tänu Dividend Investorile kasulikku linki jagamast. Uuendasin numbrid ära, nii et enamik fondidest arvestavad nüüd ka dividendidega.

Indeksfondidesse investeerimine

Alustame indeksfondidest. Alustuseks vaatame fonde, millesse saab läbi LHV Kasvukonto investeerida. Need fondid, mis ei oma piisavat ajalugu, olen välja jätnud.

Neisse küll päris eelmise buumi ajal läbi Kasvukonto sellisel kujul investeerida ei saanud, aga fondid olid olemas sellegipoolest.

Kasvukonto indeksfondid

SümbolTippTootlus jun.17
QQQokt.07190,0%
IWMmai.07100,5%
VTIokt.0797,9%
IVVokt.0793,0%
BNDokt.0749,6%
GMFokt.0729,0%
EPPokt.0719,5%
EWJveebr.078,0%
EFAokt.076,6%
IEVokt.071,9%
IEMM*okt.07-1,8%
LHV Maailma Aktsiad Fond*okt.07-4,8%
ILFmai.08-31,1%
LHV Kasvukonto kaudu saadavalolevate indeksfondide tootlus buumi tipust ostes.
*Ei arvesta dividendidega.

Siit jääb mulje, et kui oleks tahtnud eelmise krahhi ajal raha kaotada, siis selles nimekirjas olnud fondidega oleks isegi tipust ostes osta ja hoia strateegia korral üsna raskeks läinud.

Muidugi kui osanuks spetsiaalselt Ladina-Ameerika ILF-i (iShares Latin America 40 ETF) välja valida, siis oleks täitsa viisaka kaotusega tänaseks hakkama saanud tõesti.

Suuremad ETFid

Kuna fonde on üsna palju, siis valisin veel lisaks suurematest ETFidest enam-vähem mingid suvalised välja. Püüdsin teha nii, et oleks siiski arvestataval määral erineva alusvaraga ehk erinevatesse aktsiatesse ja erinevatele turgudele investeerivaid fonde ka sees.

Väga siiski sinna sisse vaatama ei hakanud ja mõnel juhul on kattuvus paratamatu.

ETFide tootlus peale buumi

SümbolTippTootlus jun.17
IJH?mai.07130,4%
VTSAX*okt.0797,1%
VIGokt.0796,1%
WFIVX*okt.0785,0%
VTVmai.0778,4%
VNQjaan.0770,5%
GLDokt.0759,7%
VEAokt.0710,4%
XLFdets.066,7%
VWOokt.07-1,4%
EEMokt.07-1,9%

Ka siin nimekirjas tundub olukord üsna sarnane. Kui buumi tipust ostsid, siis enamikel juhtudel ei õnnestunud osta ja hoia strateegiaga raha kaotada.

Antud valimi puhul õnnestus kaotus välja teenida kõige tõenäolisemalt arenevatel turgudel, aga ka siin on peale dividendidega arvestamist see kaotus naeruväärselt väike.

Kuidas siis ikkagi raha ära kaotada?

Selge on see, et korralikult hajutades osta ja hoia strateegiaga eriti edukalt eelmise krahhi ajal raha kaotada ei õnnestunud. Isegi meie kohalik Tallinna börsi indeks (OMXT) on eelmisest tipust tänaseks juba omajagu kõrgemale tõusnud.

Nasdaq OMX Tallinn börsiindeks

Allikas: Nasdaq

Mida siis oleks ikkagi pidanud tegema, et selle majanduskriisiga oma raha ära oleks saanud kaotada?

Panen siia järgnevalt ühe loetelu, mis tõenäoliselt oleks aidanud edukalt mingist osast oma investeeringutest lahti saada, kuigi ka siin kindlat garantiid ei ole:

  • Üksikaktsiatesse investeerimine – mida vähem erinevate ettevõtete aktsiaid, seda tõenäolisem kaotus.
  • Võimendusega investeerimine (loe: laenuga investeerimine) – pole kiiremat viisi oma portfelli õhku laskmiseks, kui üks korralik võimendus.
  • Kõrgete tasudega fondid – pole kindlamat viisi raha kaotamiseks, kui maksta kuni mitu protsenti haldustasu investeeringute eest, mille väärtus langeb.
  • Ja muidugi viimases hädas tuleb appi see kõige klassikalisem ja lollikindlam strateegia raha kaotamiseks – osta tipust ja müü põhjast.

Oled igati teretulnud kommentaarides seda loetelu täiendama.

Tähelepanu! Eelnev teave on informatiivse iseloomuga. Seda teavet ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega investeerimisega alustamise soovitusena. Enne mis tahes investeeringu tegemist tutvu investeerimise põhitõdedega ning vajaduse korral osale Alustava investori koolitusel.

Liitu 5000+ lugejaga

Saad teavitusi uutest ja populaarsematest artiklitest.

Me ei saada sulle spämmi. Saad igal ajal meililistist lahkuda. Powered by ConvertKit

4 kommentaari

  1. Comment by Arts:

    Põhjast mitte aktsiaid ostes kaotad kah 😛

  2. Comment by Eido:

    LHV on juba päris mitu aastat suurt osa tulevaste pensionäride kogutud vara hoidnud rahas … . Täna võttis Vikerraadios sõna juhtivpoliitik, kes otsib endale mõttekaaslasi, et II sammast on ca 20 aastat keerutatud ning sedasi ei ole see jätkusuutlik ning, et seda süsteemi peaks siis muutma, kas siis vabatahtlikuks (riik tahaks siis sellisel juhul oma panusest loobuda pankadele raha keerutamiseks anda, mis võib ka muidugi olla õige, kuna töötajaid jääb aina vähemaks ja riigipoolne peale maksmine saab varem või hiljem riigieelarvele koormavaks – sellisel juhul jääksid inimesed veel “vaesemaks”, kuna tegelikku juurdekasvu ju eriti ei toimu, vähemalt Eestis). Neil läks siis 20 aastat aega, et aru saada, et pangad (vähemalt Eestis II samba pensionifonde keerutavad) ei tekita eriti Eesti riigis tulevastele pensionäridele eriti midagi juurde ja ei lahenda ka tulevikus probleeme (enda ehk pankade probleemid on üsna edukalt lahendatud, personali palgafond on üsna kõrge, võrreldes muude sektoritega). Swedbank on mulle suutnud III sambaga teha ca 12 aastaga -150€, pole just kõige suurem tõus (loe: hetkel on turg tipus ja kogu keerutamise tulemus kaob fondi pidamisse ära). Plaan on siis nädalavahetusel need III samba osakud maha müüa ning enda tarkust kasutades paremat tulemust teha. Miinusest tuleb veel maha lahutada ka konto haldustasu ca -80€, kuna II sammas on Tulevas, siis pole enam mõtet III sammast eraldi pidada, kuna sellisel juhul miinus aina süveneb (kui isega headel aegadel miinus konto haldustasu, ei suuda plussmärki jõuda … .). Head nuputamist.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Selle poliitiku täies mahus sõnavõttu ei ole kuulnud, aga postimehes ilmunud tsitaatide põhjal jäi kahjuks mulje, et ta ei ole pensionisüsteemi toimimisest suurt aru saanud.

      Väitis, et pensionisüsteem ei ole sellisel kujul jätkusuutlik ja riik maksab selle eest peale. Lahendus olevat II sammas kaotada ja I sammas alles jätta.

      Samas, I sammas on see, koht, kus riik peale maksab ehk mille maksed sõltuvad otseselt tööealise elanikkonna sissemaksetest, mis läheb järjest enam väljamaksete suunas kaldu.

      II sammas on see, kuhu inimesed ise sissemakseid teevad (“riigipoolne” makse on siiski töötaja sotsiaalmakse, mis sisuliselt tõstetakse I sambast sinna ümber) ja mille tulemus sõltub üsna otseselt töötaja sissemaksetest ja investeerimistulemusest.

      Ehk lühidalt: soovib ära lõpetada ainsa osa pensionisüsteemist, mis on jätkusuutlik (kuigi täna mitmest kohast veel üsna puudulike lahendustega) ja hoida alles selle osa, mis on juba mitu aastat pigem kahjumis olnud ja mis prognooside järgi peaks veelgi vähem jätkusuutlik olema, mida aeg edasi.

      Või veel lühidamalt, hoida alles selle osa, mille garanteeritud jätkusuutmatuse tõttu üldse tänast süsteemi ehitama hakati.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga