Ühisrahastuse riskidest rääkides mõeldakse tavaliselt kahte asja: laenuvõtja ei maksa või platvorm läheb pankrotti.
Ajalugu näitab, et investor võib halva tehingu saada ka siis, kui kumbki neist riskidest ei realiseeru.
Lepingutingimusi võib muuta. „Garantii” võib tähendada hoopis midagi muud, kui investor eeldab. Järelturg võib kaduda just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Platvormi, laenuväljastaja ja investori huvide vahel võib olla oluline konflikt. „Hajutatud” portfell võib tegelikult sõltuda ühest kontsernist. Mugav automaattoode võib aidata platvormil rahastada investeeringuid, mida investorid ise ei rahastaks.
Olen aastate jooksul RahaFoorumis mitmeid selliseid juhtumeid lahti võtnud. Suur osa konkreetseid vanu artikleid ei vääri enam eraldi alles hoidmist, aga neist saadud õppetunnid väärivad küll.
Oluline: järgnevad näited kirjeldavad konkreetseid ajaloolisi olukordi sel hetkel kehtinud toodete ja tingimustega. Nende põhjal ei saa järeldada, et samade ettevõtete tänased tooted või tingimused oleksid samasugused.
Samuti ei ole iga investorile halb lahendus pettus. Mõnikord on probleem kehvasti joondatud huvides, investorile ebasoodsas lepingus, puudulikus läbipaistvuses või riskis, millest investor enne lihtsalt aru ei saanud.
Investori vaatevinklist on muidugi tulemus ikkagi sama: investor sai ühel või teisel moel kahju.
1. Platvormi ja investori huvid ei ole automaatselt samad
Investor tahab võimalikult head tootlust võimalikult madala riskiga. Laenuvõtja või laenuväljastaja tahab võimalikult odavat raha. Platvorm teenib rohkem siis, kui tema kaudu väljastatakse rohkem laene.
Nende eesmärkide puhul võivad kõigi osapoolt huvid mingil määral kattuda, aga ei pruugi.
Kui platvorm teenib suure osa oma tulust laenu väljastamise hetkel, on tal lühiajaliselt tugev motivatsioon väljastada rohkem laene. Olenemata nende kvaliteedist.
Investori jaoks selgub, kas laen oli hea, alles kuude või aastate pärast.
Seetõttu küsi alati:
- kuidas ja millal platvorm oma raha teenib;
- kas tasu sõltub ainult laenu väljastamisest või ka selle hilisemast sooritusest;
- kes maksab probleemsete laenude sissenõudmise kulud;
- kas platvorm või laenuväljastaja kannab osa kahjumist koos investoriga.
Kui peaaegu kogu tulu tekib laenu väljastamisel ja platvorm ka otsustab, milliseid laene sinu rahaga rahastada, siis on üsna tõenäoline, et investori huvid ei ole esirinnas.
„Skin in the game” võib olla päris või kosmeetiline
Üks populaarne viis huvide ühildamiseks on nõue, et laenuväljastaja või platvorm rahastab osa igast laenust. Mõte on hea: kui laen läheb hapuks, kaotab ka platvorm raha. Seega peaks tal olema justkui huvi hoida laenukvaliteeti kõrgel.
Aga oluline pole ainult see, kas oma raha on mängus. Oluline on ka kui palju.
Kui ettevõte jätab väikese osa laenust enda kanda, aga teenib laenu väljastamisest kordades suurema tasu, võib majanduslik motivatsioon endiselt olla võimalikult palju laene väljastada.
Ära vaata ainult „skin in the game” protsenti. Vaata tervikpilti.
Ühtlasi, kui platvorm ei ütle ausalt ja läbipaistvalt välja, kui suure osa nad laenust enda portfelli jätavad, siis ei pruugi see nahk mängus väide mitte midagi tähendada.
Üks tuntud pikaajaliselt tegutsenud portaal näiteks pani pikalt igasse laenu kõigest 1 €-5 €, samal ajal teenis iga laenu väljastamise eest keskmiselt mitusada eurot.
2. Investeerimistoote nimi ei ütle, mida sa omad
Ühisrahastus võib esmapilgul tunduda väga lihtne. Valid projekti või laenu, vajutad „investeeri” ja näed kontol selle nime. Juriidiliselt võib sinu investeering olla hoopis keerulisem.
Ajalooliselt on pakutud tooteid, kus investorile näidati konkreetset laenupakki, kuid tema juriidiline nõue ei olnud otseselt nende laenude vastu.
Selline erinevus tundub tähtsusetu seni, kuni kõik maksavad.
Probleemide korral muutub väga oluliseks:
- kelle vastu sul tegelikult nõue on;
- kelle nimel alusvara või laenunõuet hoitakse;
- kas alusvara kuulub pankroti korral sinu või vahendaja varade hulka;
- kes saab alusvara sinu investeeringu kestel muuta või asendada;
- milliste kriteeriumide alusel seda teha saab.
Alusvara asendamise risk
Kui investeerid täna ühte laenupakki, aga selle sees olevaid laene saab hiljem teistega asendada, ei ole sinu tänane due diligence tingimata sama portfelli due diligence, mida sa lõpuks omad.
Sellisel juhul pead hindama lisaks tänastele laenudele ka:
kas usaldad protsessi, mille järgi sulle tulevikus uusi laene asemele valitakse?
3. Vaata projekti tegelikku ajalugu
Uus osaühing ei tähenda alati, et tegemist on uue ettevõttega. Kinnisvaraprojekti taga olev vara võib olla varem olnud teise ettevõtte käes, teise platvormi kaudu rahastatud või sattunud juba varem raskustesse.
Üks ajalooline Eesti näide puudutas kinnisvara, mille uus rahastamine tuli teise ühisrahastusplatvormi kaudu pärast varasema projekti probleeme.
Konkreetne investeering lõppes iseenesest investoritele lõpuks edukalt, aga see pole tingimata see õppetund, mida siit kaasa võtta. Pigem:
Ära piirdu uue SPV või osaühingu taustaga. Uuri ka vara, projekti ja seotud osapoolte ajalugu.
Küsi:
- kust vara tuli;
- kuidas seda varem rahastati;
- miks eelmine finantseerimine lõppes;
- kas projektis on olnud makseraskusi või vaidlusi;
- kas ostja, müüja, arendaja ja rahastaja on omavahel seotud;
- mida uus raha tegelikult finantseerib.
4. Seotud osapooled võivad muuta näilise turu sisuliselt üheks grupiks
Platvormil võib olla kümneid laenuväljastajaid või SPVsid. See ei tähenda automaatselt, et oled hajutanud kümnete erinevate riskide vahel.
Mitmed juriidilised isikud võivad:
- kuuluda samale omanikule;
- sõltuda samast rahastamisallikast;
- kasutada sama garantiid;
- sõltuda sama kontserni maksevõimest;
- olla platvormi endaga seotud ettevõtted.
Kui ühe grupi ettevõtted moodustavad suure osa platvormist, ei pruugi kümne eri nime vahel raha jaotamine anda erilist lisahajutust.
Sama kehtib garantii kohta. Kui kümne erineva laenu „kaitse” sõltub ühest ja samast garantiiandjast, on sul olulises osas üks vastaspoole risk, mitte kümme sõltumatut riski.
Võid ju hajutada tuhande erineva laenu vahel, aga kui selle laenukontoriga midagi juhtub, saavad kõik su investeringud korraga pihta.
5. Lepingutingimused võivad muuta hea laenu halvaks investeeringuks
Kõrge intress ja hea laenuvõtja ei aita palju, kui probleemide tekkimisel võetakse sinu rahast enne maha suur hulk muid kulusid.
Ajalooliselt on platvormide tingimustes muudetud näiteks:
- kes maksab inkassokulud;
- kes kannab kohtukulud;
- mis järjekorras taastunud raha jaotatakse;
- millal platvorm oma tasud kätte saab;
- kelle kanda jäävad uued haldustasud.
Seetõttu ära loe lepingut ainult hea stsenaariumi järgi.
Vaata eriti hoolikalt seda, mis juhtub sinu rahaga siis, kui investeering läheb halvasti.
Ja samal ajal pead olema valmis ka selleks, et kui tegid investeeringud ühtede tingimuste järgi, siis portaal on ajalooliselt tagantjärgi neid tingimusi sinu jaoks kahjulikumaks muutnud. Sealhulgas ka investeeringute osas, mille tegid eelmiste tingimuste ajal ja millest sisuliselt pole võimalik vahepeal väljuda.
Või lühidamalt öeldes: ühisrahastusportaalid on muutnud tingimusi investoritele kahjulikumaks nii, et ka investori varasemad investeeringud muutuvad kehvemaks.
6. „Garantii” võib tähendada täiesti erinevaid riske
Ühisrahastuses on kasutatud tagatisfonde, tagasiostugarantiisid, grupigarantiisid, maksegarantiisid ja ennetähtaegse väljumise lubadusi.
Kõik võivad turunduses kõlada üsna sarnaselt:
„Kui midagi läheb valesti, maksame sulle raha tagasi.”
Sisult aga võivad need olla täiesti erinevad asjad.
Tagatisfond
Tagatisfondi puhul kogub portaal mingit raha, millest siis makstakse kahjumite korral investoritele hüvitist. Tagatisfond on piiratud rahapuhver.
Küsi:
- kes fondi rahastab;
- kui suur fond on võrreldes kaitstava portfelliga;
- milliseid kahjusid see katab;
- mis saab siis, kui kahjusid tekib korraga väga palju.
Ajalooliselt on raskematel aegadel mõni portaal ühepoolselt otsustanud, et nüüd on väljamaksed väiksemad.
Tagasiostugarantii
Tagasiostugarantii puhul ei pruugi krediidirisk kaduda. See võib lihtsalt liikuda üksikult laenuvõtjalt laenuväljastajale.
Tavalisel ajal võib tugev laenuväljastaja mõne üksiku probleemse laenu lihtsalt tagasi osta. Kriisis võib juhtuda, et sama ettevõte peab korraga tagasi ostma väga palju laene just ajal, mil tema enda rahaline seis halveneb.
See tähendab, et ta peab korraga ostma rohkem laene tagasi, laenudest tulnud tagasimaksed vähenevad ja tal on ka oluliselt raskem ühisrahastuse kaudu uut raha kaasata ja uusi laene väljastada.
Ajalooliselt on selle garantiiga probleeme olnud nii üldiste majanduslike raskuste, sanktsioonide või ka konkreetse laenuplatvormi enda probleemide ja pahatahtlikkuse tõttu.
Grupigarantii
Grupigarantii lisab veel ühe ettevõtte lubaduse. Ehk kui antud laenukontor ei suuda oma tagasiostugarantiid täita, siis tuleb appi tema emaettevõte, kes lubab ise laenud tagasi osta.
See on väärtuslik ainult selles ulatuses, milles garantiiandja ise suudab kohustust täita.
Kui mõlemad ettevõtted sõltuvad samast ärist, turust ja rahastamisallikast, võivad nad kriisis korraga hätta sattuda.
Likviidsuslubadus ei ole krediidigarantii
Hoopis teine asi on lubadus, et platvorm ostab sinu investeeringu soovi korral ise tagasi.
See ei kaitse tingimata alusinvesteeringu krediidiriski eest. See lubab sulle lihtsalt kiiremat likviidsust.
Siin tuleb küsida väga lihtne küsimus:
Kust tuleb raha, kui suur hulk investoreid tahab korraga väljuda?
Kui sellele pole usutavat vastust, võib „garanteeritud väljapääs” kaduda täpselt sel ajal, kui seda kõige rohkem vaja on.
7. Tee selgeks, kuidas raha tegelikult liigub
Ühe laenu ja sinu pangakonto vahel võib olla terve pikk ahel:
laenuvõtja → laenuväljastaja → platvorm → investor
Igas vahepunktis võib tekkida:
- vastaspoole risk;
- raha viivitus;
- arvestusviga;
- pankrotirisk;
- raha segunemine mõne teise osapoole vahenditega.
Ajalooliselt on olnud olukordi, kus laenuvõtja oli oma makse teinud, kuid investorini vastav raha ei jõudnud. Näiteks investoril oli laenus A osalus, sealt laekus tagasimakse laenukontorile, aga makse sai hoopis investor, kellel oli osalus laenus B.
Sellisel juhul pole enam küsimus ainult laenuvõtja krediidiriskis. Oluline on kogu makseahela töökindlus ja usaldusväärsus.
8. Järelturg ei ole likviidsusgarantii
Järelturg tähendab ainult seda, et sul on koht, kus oma investeeringuid müüki panna.
See ei garanteeri:
- ostja olemasolu;
- mõistlikku hinda;
- kiiret müüki;
- võimalust müüa probleemseid investeeringuid.
Halvas turuolukorras on rohkem investoreid, kes tahavad müüa ja vähem neid, kes on valmis ostma. Mõni portaal võib ka otsustada, et järelturu võimalust enam ei paku või kehtestada neile tehingutele üsna viisakad tasud.
Seetõttu mõtle enne investeerimist läbi, kuidas väljuksid juhul, kui järelturgu ei oleks ja kas oled valmis istuma aastaid portaalis, kuni viimased laenud tagasi tiksuvad.
9. Automaattoode võib lahendada platvormi probleemi
Automaatne investeerimine võib investori jaoks olla väga kasulik. See vähendab ajakulu ja aitab hoida investeerimisotsuseid kindlate kriteeriumite järgi ratsionaalsena. St, lõikad ära ajakulu ja enda impulsiivsed ja emotsionaalsed otsused.
Aga ära eelda, et automaattoode on loodud ainult sinu probleemi lahendamiseks. Platvormil võib samal ajal olla teine probleem:
kuidas saaks rahastada neid laene, mida investorid ise väga osta ei taha?
Ajalooliselt on olnud selliseid automatiseeritud tooteid, mille kaudu liikus märkimisväärne osa investorite rahast laenudesse, mida ise valivad investorid poleks pigem rahastanud. Sealhulgas ka segmentidesse, mis olid ajalooliselt selgelt kahjumlikud.
See tähendab, et pead aru saama:
- kes investeeringud valib;
- milliste reeglite järgi;
- kas saad riskipiire ise muuta ja millises osas;
- kas platvormil on võimalust ja motivatsiooni kasutada toodet raskemini rahastatavate laenude jaoks;
- millise osa tegelikust alusvarade tootlusest sina saad.
Kui sina riskitaset seal eriti seadistada ei saa, siis on üsna kindel, et sinu rahaga väljastatakse ka laene, millesse sa muidu teadlikult ei investeeriks.
10. Sinu upside võib olla piiratud, downside mitte
Laenuinvestoril on juba olemuselt piiratud upside. Praktiliselt kunagi ei maksta sulle rohkem, kui lepingus kehtestatud laenuintress. Kui läheb väga halvasti, võid kaotada kogu põhiosa.
See asümmeetria ei tee laenu koheselt halvaks investeeringuks. See tähendab lihtsalt, et tootlus peab olema riskiga kooskõlas.
Eriti tähelepanelik tasub olla toote puhul, kus:
- investor kannab suure osa alusvara riskist;
- tootlus on piiratud;
- platvorm või laenuväljastaja saab hea tulemuse korral ülejääva tootluse endale.
Näiteks kinnisvaraarendused, kus riski realiseerumise korral oled sina kogu rahast ilma, aga eduka projekti korral saad vaid väikese osa tootlusest. Või laenud, kus kogu risk on sinu kanda, aga laenukontor võtab olulise osa intressitulust vahelt endale.
Küsi:
Kui mina kannan kahju, siis kes saab hea stsenaariumi korral ülejäänud kasu?
11. Populaarsus ja soovitus ei ole due diligence
Tuhanded investorid võivad investeerida halba tootesse, ilma et nad sellest arugi saaks. Samuti võib inimene olla endiselt platvormis „investor” lihtsalt sellepärast, et ta ei saa oma vanu laene kiiresti maha müüa või portaal ei kustuta juba tegevuse lõpetanud investoreid oma statistikast ära.
Seetõttu on küsimus:
„Millistel platvormidel sa investeerid?”
üsna sisutu. Küsi parem:
„Kas sa alustaksid sellel platvormil investeerimist ka tänaste teadmiste juures?”
Võid ka muidugi küsida, kas ta soovitaks sul sellel platvormil alustada, aga kuna soovitamine on investeerimismaastikul veidi riskantne variant, siis sedasi pigem ei sõnastaks.
Vaata ka soovitaja motivatsiooni
Ühisrahastuse buumi ajal tekkis palju blogisid ja ülevaatelehti, kus platvorme kiideti ning kõrval oli registreerumislink. Soovitus võib olla täiesti aus ja samal ajal tasustatud.
Aga investor peaks teadma:
- kas soovitaja saab sinu liitumisest tasu;
- kas tasu sõltub sinu investeeritud summast;
- kas soovitaja avaldab ka negatiivseid kogemusi ja portaalide puudusi;
- kas analüüs sisaldab päriselt riske või on portaalilt saadud turundusjutt ja registreerimislink.
Kellegi usaldusväärse inimese soovitus võib olla esimene kasulik sisend, kust edasi hakata uurima.
Kui soovitajal on ainult positiivsed kogemused ja positiivsed soovitused kõigis artiklites, siis ei tasu teda liiga tõsiselt võtta. Tõenäoliselt ta kas ei saa asjadest suurt aru või ta kirjutab neid artikleid selleks, et soovitustasusid teenida.
12. Kriisis võivad kõik riskid korraga realiseeruda
Üks ohtlikumaid vigu on mõelda riskidest sõltumatult. Heas majanduskeskkonnas võib korraga tunduda, et:
- default‘e on vähe;
- tagatised on väärtuslikud;
- garantiid töötavad;
- järelturg on likviidne;
- platvorm kasvab kiiresti.
Kriisis võivad kõik need asjad korraga teises suunas liikuda. Võib juhtuda, et:
- probleemsete laenude hulk teeb järsu hüppe;
- tagatiste hinnad langevad;
- tagatiste müük võtab kauem;
- garantiiandjal tekivad korraga suured kohustused ja finantsseis nende eest tasumiseks halveneb oluliselt;
- platvormi uute tehingute maht ja tulu langeb;
- investorid tahavad raha välja võtta;
- järelturg kuivab kokku ja hinnad langevad.
Investeeringuid tehes mõtle ka, mis võiks olla lõpptulemus, kui sõidad nendega läbi terve tsükli, sh korraliku krahhi.
Kokkuvõtteks
Ühisrahastuse kõige suurem risk ei pruugi olla investeeringute endiga. Suurim risk võib olla hoopis peidus tingimustes või portaalide tegevuses.
Toote nimi ei pruugi kirjeldada, mida sa tegelikult omad. Garantii võib olla lihtsalt järgmise tühi lubadus. Järelturul ei pruugi midagi müüa õnnestuda. Kümme laenuväljastajat võivad kuuluda samasse kontserni. „Skin in the game” võib olla vaid formaalsus. Populaarne automaattoode võib olla kasulik eelkõige halbade laenude rahastamiseks.
See ei tähenda automaatselt, et investeering on halb või keegi üritab sind petta. See tähendab, et investorina pead aru saama:
Millist riski ma tegelikult võtan ja kui palju mulle selle riski eest makstakse?
Kui sellele ei ole võimalik mõistlikult vastata või see pakutav tootlus neid riske ei kompenseeri, on ka investeerimata jätmine täiesti põhjendatud investeerimisotsus.