Hajutamise kohta on öeldud, et see on ainus tasuta lõuna investeerimises. Hajutamise mõte on jagada raha mitmete erinevate investeeringute vahel, et vältida olukorda, kus ühe ebaõnnestunud tehingu tõttu kaotad kogu raha ära.
See on kindlasti väärtuslik mõte, kuid nagu paljude muude investeerimisreeglite puhul, ei ole ka hajutamise puhul tegemist universaalse tõega. Alati ei ole mõistlik hajutada. Räägime sellest, miks.
Hajutamine on tööriist, mitte eesmärk
Hajutamise eesmärk ei ole lihtsalt “olla hajutatud”, vaid vähendada riski või parandada tootluse ja riski suhet. Kui hajutamine ei aita kumbagi neist teha, ei pruugi see olla mõistlik tegevus.
Et mõista, kas hajutamine on mõistlik, tuleb esmalt aru saada, millist riski soovime vähendada. Ühisrahastuse kontekstis räägime peamiselt kahest riskist:
- Krediidirisk – see, et laenusaaja ei maksa laenu tagasi.
- Operatiivne risk – see, et platvorm lõpetab tegevuse või kaob turult.
Krediidiriski saab vähendada investeerides erinevatesse laenudesse, laenugruppidesse ja erinevatel aegadel ehk ajas hajutades. Operatiivset riski saab vähendada investeerides erinevatesse platvormidesse või teistesse varaklassidesse (nt aktsiad, kinnisvara).
Hajutamise hind: aeg, raha ja tähelepanu
Mida rohkem erinevaid platvorme või varaklasse sa kasutad, seda rohkem kulub sul aega nende uurimisele, jälgimisele ja haldamisele. Igal platvormil on oma tingimused, tasud, investeerimisloogikad ja riskid. Nendega kurssi viimine nõuab aega ja energiat. Kui investeerid väikeste summadega, siis hajutamise lisakulu võib ületada selle kasu.
Lisaks tekib nn cash drag probleem ehk raha seisab platvormide kontodel tegevusetult, ootab investeerimist või väljamakset ning ei teeni midagi. Mitmel platvormil tegutsemine võib ka tähendada suuremaid teenustasusid (nt väljamaksed, haldustasud jms).
Kõige lõpuks kaasneb iga platvormiga ka vähem või rohkem bürokraatiat, alates rahapesu küsimustikest kuni tuludeklaratsioonide või raamatupidamiseni.
Risk = tõenäosus × mõju × teadmatus
Hajutamise kasulikkust aitab hinnata mõte, et risk koosneb kolmest komponendist:
- Tõenäosus, et midagi halba juhtub.
- Mõju, kui see halb asi juhtub.
- Teadmatus ehk kui täpselt suudame hinnata eelnevat kahte.
Uute või tundmatute investeerimisvõimaluste puhul on suurim probleem sageli just teadmatus. Kui meil puudub info või kogemus, on väga raske hinnata nii tõenäosust kui ka mõju. Seetõttu ei pruugi uue riigi laenude või järgmise portaali lisamine alati olla mõistlik, sest võid sellega hoopis oma riski suurendada.
Kui hajutad madala riskiga turvalisest portaalist mõnda uude kahtlasemasse kohta, siis sa tõenäoliselt hoopis suurendad oma riski, mitte ei vähenda.
Hajutamine ei pruugi sobida väikeste summade puhul
Kui portfell on alles väike, ei pruugi suurem hajutamine ära tasuda. Näiteks 1000-eurose portfelli jagamine viie erineva platvormi vahel võib suurendada kulusid ja vähendada tootlust rohkem, kui see aitab riski maandada. Suurema portfelli puhul on riskide hajutamine sageli mõttekam ja lihtsam.
Küll tasuks ka 1000-eurose portfelliga hajutada erinevate laenude vahel, ehk krediidiriski vastu, mitte kogu raha ühte investeeringusse paigutada.
Hajutamine ainult siis, kui see loob lisaväärtust
Iga hajutamisotsus peaks lähtuma küsimusest: kas see muudab mu portfelli paremaks?
Hajutamine mõjub hästi siis, kui:
- see vähendab riski rohkem, kui see vähendab tootlust;
- see lisab stabiilsust või paindlikkust;
- selle mõju on hinnatav ja mõistetav.
Küsi kõigepealt, mida sa hajutamisega saavutada tahad ja seejärel hinda, kas sinu valitud lähenemine aitab sind selle eesmärgi suunas või mitte.
Kui hajutamine aga tähendab kehvemat tootlust, rohkem tööd ja väikest riski vähenemist, siis ei pruugi see olla väärt ettevõtmine. Kui see aga hoopis suurendab riski, ilma tootlust tõstmata, siis on see koguni kahjulik tegevus.
Mida suurem risk, seda rohkem hajutamist
Üks rusikareegel siiski hajutamise kohta tundub kehtivat. Mida suurem on investeeringuga seotud risk, seda rohkem tuleks hajutada.
Näiteks kunagi ühisrahastusportaalide laenuandmetel tehtud analüüsid viitasid, et madalama riskiga tagatiseta laenude puhul oli mõistlik omada ca 250 laenutükki. Kõrgema riski korral aga juba 500+.
St, et sellise arvu laenutükkide puhul saavutasid sa tõenäoliselt selle tulemuse, mis sellise riskitasemega laenud kokkuvõttes andsid. Kui sinu portfellis oli aga väiksem arv investeeringuid, siis mõjutas juhuslik õnn või ebaõnn sinu tulemust oluliselt rohkem.
Teisisõnu, kinnisvaraga tagatud madalama riskiga investeeringutega piisab vähemast hajutamisest ja ilma tagatiseta kõrge riskiga laenude või startupi osade korral oleks vaja oluliselt enam hajutada.
Siiski aitab korrektne hajutamine saavutada ainult selle tulemuse, mis selliste investeeringutega võiksid saada. Kui hajutad 1000 erineva petuskeemi vahel, siis kaotad endiselt oma raha ära. Sama juhtub ka negatiivse tootlusega investeeringute vahel hajutamisega.
Isiklik riskitaluvus loeb
Investeerimine on väga individuaalne tegevus. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Mõnele investorile on aktsepteeritav võtta suuremat riski ja hoida investeeringuid ühes kohas, kui ta tunneb turgu hästi ja näeb seal paremat tootlust. Teine investor võib tunda end turvalisemalt siis, kui portfell on jaotatud paljude erinevate varade ja platvormide vahel.
Oluline on aru saada, mis on sinu enda riskitaluvus ja investeerimise eesmärgid. Alles siis saab hakata otsustama, millised hajutamisvõtted on sinu jaoks mõistlikud.
Mõtle, miks, kuidas ja mille vastu sa hajutad. Lihtsalt hajutamine hajutamise pärast ei pruugi lisaväärtust luua ja võib halvemal juhul koguni kahjulikuks osutuda.
Lisaks
Loe ka minu pikemat mõttekäiku teemal Kas hajutamine on lollidele? ja kuula RahaRaadio 8. saadet Investeeringute hajutamine. Miks ja mille vastu?.