Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

40 võtet, kuidas investeerimiseks raha säästa ja koguda

kuidas raha säästa

Reeglina säästmise teema on suhteliselt ebaseksikas. Millal viimati tehti mõni Hollywoodi film sellest, kuidas keegi rämedalt säästis ning kari modelle selle peale kohale ilmusid ja järgnes 5 minutit eriti lõbusas meeleolus inimestega peostseene?

Säästmine on ikka tavaliselt pildis siis, kui mitte mingit muud võimalust pole ja tuleb sente lugeda, et viimase rahaga ikka kuu lõpuni kuidagi välja veaks ja päris hullult nälga ei jääks.

Ilmselt sellest tuleneb hoiak, et niipea kui keegi säästmisest räägib, siis tähendab see iga viimsegi sendi pooleks saagimist ning väga hädist ja nigelat eluviisi.

Paljude investorite eeskuju ja üks maailma rikkamaid inimesi Warren Buffett suuresti just sentide pooleks saagimisega oma teekonda alustaski. Arvestades tema rikkust, on ta siiani äärmiselt säästliku eluviisiga.

Vaevalt me kõik just Warren Buffettiks tahame hakata, nii et räägime siinkohal siiski mõistlikust säästmisest, mida mõistlikud inimesed teevad. See ei tähenda viimse hingetõmbeni vöö koomale tõmbamist ja depressiivset elu, vaid parema tuleviku, finantsilise vabaduse või mõne muu väärt eesmärgi nimel kulude vähendamist.

Kui muud eesmärki pole, siis tegelikult on ka lihtsalt niisama säästude omamisel omajagu positiivseid tagajärgi.

Säästmine vs kogumine

Säästmisest räägitakse kahes erinevas kontekstis:

  • Säästmine kui raha kogumine ehk paned 100 € kõrvale mingi suurema ostu jaoks.
  • Säästmine kui soodushinnaga millegi ostmine ehk hoiad raha kokku.

Antud juhul räägin mõlemist läbisegi, kuid eeldan igal juhul, et see säästetud summa pannakse lõpuks siiski kõrvale, kas investeeringuteks või muude oluliste eesmärkide jaoks, mitte ei kulutata lihtsalt juhuslikult ära.

Säästmise ja kogumise võtted

Kuidas siis edukalt raha säästa? Toon siinkohal välja 37 erinevat võtet ja mõtet.

  1. Väldi petuskeeme
  2. Tea oma eesmärke
  3. Vaata oma tellimused üle
  4. Kontrolli panga teenustasusid
  5. Kõrvalda oma kohustused
  6. Loobu autost
  7. Osta allahindlusega asju
  8. Juhi oma kulusid teadlikult
  9. Esimesena maksa endale
  10. Tee raha säästmine mugavaks
  11. Tee raha kulutamine ebamugavaks
  12. Kasuta sularaha
  13. Säästa toidupoes
  14. Võta kaasa piiratud kogus raha
  15. Osta vanemat tehnikat
  16. Külasta tasuta üritusi ja osta soodusega pileteid
  17. Vajadusel otsi tasuta asju
  18. Joo kraanivett või kaevuvett
  19. Osta piisavalt hea, mitte parim
  20. Enne ostu võta aega mõtlemiseks
  21. Teisenda hind ajakuluks
  22. Kasuta nädala- või päevaeelarvet
  23. Harjuta tänulikkust
  24. Suuna palgatõus automaatselt säästudeks
  25. Kasuta kapselgarderoobi põhimõtteid
  26. Osta vajalikke hooajakaupu peale hooaega
  27. Lase riigil enda eest raha koguda
  28. Kustuta ennast müügi meililistidest
  29. Arvesta ostusid tehes ka Diderot efektiga
  30. Tööta elukoha lähedal
  31. Paranda asju, kui mõistlik
  32. Mõnikord eelista kallimat
  33. Kuluta, et kulusid vähendada
  34. Ole teadlikult naabrist “halvem”
  35. Küsi allahindlust
  36. Taaskasuta
  37. Ajasta elektri tarbimist
  38. Ära osta lotopileteid!
  39. Ostmise asemel rendi
  40. Vajadusel säästa raamatutelt

1. Väldi petuskeeme

Üks lihtsamaid viise raha säästmiseks on see, kui sa ei anna seda petistele ära. Mõned näited sellistest skeemidest leiad siit.

Kuidas aru saada, et tegemist on petuskeemiga? Üldiselt aitab vana hea põhimõte: kui see kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis see ei olegi tõsi.

Natukene detailsemaks minnes, aga mõned mõtted, mis on ehk abiks selliste skeemide otsa sattumisel:

  1. Mitte kunagi ja ei, ma ei mõtle siinkohal, et kõik muud korrad peale selle ühe, kus tundub ülihea diil olevat. Mitte kunagi tähendab MITTE KUNAGI ära tee otsust kohe kohapeal peale agressiivset müügiesitlust.
  2. Kui investeeringuga on ülikiire, siis tavaliselt on tegemist väga kehva asjaga ja kiire on sellepärast, et sa ei jõuaks aru saada, millega tegu. Hea rusikareegel – kui on kiire-kiire, siis sul pole selleks aega, jäta vahele. Kiiruga tehtud tehingud ei lõppe peaaegu kunagi sinu jaoks hästi.
  3. Enne investeerimist tee minimaalselt selgeks järgmised asjad:
    1. Kui palju sina investeerima pead?
      Mis on sinu kulu koos kõikvõimalike tasudega jne. Kas see on ühekordne või igakuine?
    2. Kui palju sa sealt tagasi võiksid saada?
      Mis on sinu investeeringu oodatav tootlus? Kui paned sisse 1000€ ja lubatakse tagasi 2500€, siis kirvemeetodil 2500€/1000€ – 100% = 150%.
    3. Kuidas see ettevõte, millesse sa investeerid, teenib selle raha, millest nad sulle seda tulu maksavad?
      Kui sulle lubatakse 150% tootlust aastaga, siis kuidas see ettevõte teenib 150% pluss nende enda ettevõtlusega seotud kulud pluss nende kasumid pluss võimalikud maksukulud jne jne? Mida konkreetsemalt ja detailsemalt sellest aru saad, seda parem.
    4. Kas see viimane on realistlik?
      Näiteks kui ettevõte räägib sulle numbritest, mille eelduseks on, et 20% suure riigi kodanikest kasutab aktiivselt nende toodet, siis kui realistlik see mõne tundmatu firma jaoks on? Kui realistlik see üldse sellise toote jaoks on? Võrdle sarnaste konkurentidega.
    5. Küsi, kui palju selle skeemi tutvustaja raha teenib, kui sina tema kaudu liitud. Siis võid sellest järeldada, kui usaldusväärne allikas on see inimene objektiivse info saamiseks.
    6. Kui mõni 1.-5. punktist jääb selgusetuks, sest sulle ei osata või ei taheta vastata, siis hoia eemale. Reeglina tegelikult piisab juba sellest, kui sulle lubatakse ulmelist 50%+ tootlust. Kui see tootlus oleks nii hea ja kindel, nagu sulle räägitakse, siis:
      • Oleks see firma ammu kuskilt kasvõi 20%-list laenu võtnud ja ise selle investeeringu ära teinud.
      • Leidnud mõne investori, kes 20% tootlusega rahul oleks ja taaskord kordades odavamalt selle asja ära teinud.
      • Oleks see skeemi tutvustaja oma kodu, auto, sõbrad ja sugulased maha müünud, laenu võtnud ja sinu käest ka pigem laenuks raha küsinud, mitte sulle seda 50%+ tootlusega varianti pakkunud.
  4. Nii nagu enamus inimesi ei topi tumedat värvi vänge haisuga asju omale suhu, kui nad ei saa aru, millega tegemist, peaks ka investeerimises järgima reeglit, et kui ei saa aru, siis ära näpi.

Vaata lähemalt minu täiesti tasuta videokursust levinumatest petuskeemidest ja nende vältimisest.

2. Eesmärgid aitavad raha säästa

Täiesti mõttetu on säästa lihtsalt sellepärast, et säästa. Nagu juba eelnevalt öeldud, see pole isegi mitte seksikas.

Eesmärk on see, mis annab sulle nii motivatsiooni kui ka konkreetsemad numbrid, mille põhjal tead, kas ja kui edukalt sa oma eesmärke oled täitnud. Ilma selleta kulutad säästetud summad kas lihtsalt niisama ära või piinad ennast iga senti pooleks saagides, kuigi tegelikult oled edukalt juba oma eesmärgid täitnud.

Kui sa ei tea, miks sa üldse säästma peaksid ja kui palju nende eesmärkide saavutamiseks igakuiselt kõrvale oleks vaja panna, siis soovitan Alustava investori käsiraamatust eesmärkide seadmise peatükid läbi teha.

3. Vaata oma tellimused üle

Tegid kunagi ammu omale telefonipaketi ja nüüd on sellest juba mitu aastat möödas? Oled kindel, et sa asjatult üle ei maksa? Uuri konkurentidelt, kas nad teeksid sulle parema pakkumise. Kui jah, siis küsi enda praeguselt teenusepakkujalt, kas nad suudavad konkurentsivõimelise pakkumise teha.

Üldjuhul on klientide võitmine küllaltki kulukas ettevõtmine, nii et odavam on olemasolevale kliendile tema hoidmiseks parem pakkumine teha. Minul õnnestus sedasi mitte ainult paketitasu enam kui poole võrra vähendada, vaid suurendada samal ajal ka paketis olevate kõneminutite, sõnumite ja interneti mahtusid.

Sama pilguga vaata üle ka kõik muud tellimused: internet, telekanalite pakett, ajakirjad, ajalehed, igakuised tellimused. Eemalda ebavajalikud ja ebamõistlikud asjad ja mõtle hoolega järgi, kas sul on ikka vaja seda 100 Mbit/s internetti või tegelikult saaks Facebooki külastada ka 10 Mbit/s kiirusega.

4. Kontrolli panga teenustasusid

Vaata üle, kui palju maksad oma pangas pangaülekannete, pangakontode, pangakaartide jt igapäevaste teenuste eest. Lisaks kontrolli üle, kas aktsiate ostmise ja hoidmise tasud on ikka mõistlikud või on olemas oluliselt soodsamaid alternatiive.

Näiteks Balti aktsiate ostmine, müümine ja hoidmine on 2022. aastal nii Swedbankis kui ka LHVs tasuta. Kui sina maksad nende eest täna tasusid, siis oledki leidnud omale koha, kust raha kokku hoida.

5. Kõrvalda oma kohustused

Mõningatel üksikutel juhtudel on laenude omamine mõistlik. Ülejäänud olukordades on tegemist küllaltki rumala ja kahjumliku asjaga, mida omada, kui tahad finantsiliselt heale järjele jõuda.

Säästa raha selle arvelt, et maksad oma kõrge intressiga laenud, järelmaksud, liisingud jmt laenutooted ära. Kõrge intressi juures pean silmas sellist intressi, millest omajagu suuremat tootlust sa ei suuda täna oma rahaga teenida. Reeglina võiks 7%+ juba kõrgeks intressiks pidada, kui sa pole just pikaajalise kogemusega parema tootluse ajalooga investor.

6. Loobu autost

Kui sa elad linnas ja sa ei teeni just tublisti üle keskmise palka või ei kasuta autot lisaraha teenimiseks (näiteks läbi Uberi või Taxify või Autolevi), on auto omamine üks suurimaid kohustusi ja kehvemaid rahapaigutusi, mis sa oma eluea jooksul teed.

Ei usu? Arvuta ise välja, kui palju aega auto omamine sul kokku aitab hoida või kui palju ta hoopis maksma läheb.

Jah, isegi kui arvutad välja, et asi on ülikahjumlik, siis ilmselt ei ole endiselt tegemist eriti populaarse mõttega. Auto on ikkagi ju staatuse näitaja jmt…igaljuhul kordades seksikam kui säästmine.

7. Osta allahindlusega asju

Jalutad poes ja näed, et seep ja shampoon on -50% hinnaga? Tõsta paar pudelit omale korvi. Ostad WC-paberit? Võta samaväärne soodsama brändi pakk. Olen päris kindel, et su taguots ei tee vahet, kas hõõrud seda orava pildiga 3-kihilise või soodukaga müügil oleva brändi 3-kihilise peldikupaberiga.

Kas saad sellega rikkaks? Kindlasti mitte. Küll aga hoiad ilma erilise vaevata omajagu raha igakuiselt kokku asjade pealt, mida sa nii või naa ostaksid. Mõttetu on maksta rohkem, kui ilma vaevata saab vähem. See on sinu aeg, mis sul selle raha teenimiseks kulus, miks mitte seda säästa.

Tuntud liialdusena mõni tahaks nüüd ilmselt küsida: “Kas see tähendab, et liha asemel peaks viinereid ostma?” Ei. Ma ei soovitanud WC-paberi asemel saepuru või kassiliiva soetada. Jutt käib ikka samaväärsetest toodetest.

Samuti ei tähenda see seda, et laod korvi soodushinnaga šokolaade või õllekaste täis, sest neil on allahindlus. Jutt käib ikka asjadest, mida sa nii või naa ostaksid, mitte oma ostukoguste suurendamisest, kuna soodukaga pakutakse.

Lisaks võiksid e-poodidest tellides kasutada erinevaid sooduskoode, kui neid leidub. Mõnikord guugeldades ikka saab täitsa arvestatavaid soodustusi.

Lihtsam variant on muidugi installida omale selline väike vidin veebilehitseja külge, nagu Honey, mis enne igat ostu püüab mingi sobiva sooduskoodi sulle leida. Alati ta ei suuda, aga aeg-ajalt ilma erilise ajakuluta annab täitsa häid tulemusi.

Miks mitte maksta mõned eurod siit-sealt vähem, kui saab?

8. Juhi oma kulusid teadlikult

Õigesti ja eesmärgipäraselt järgitav eelarve annab väga hea ülevaate sinu rahaga toimuvast. Viimane omakorda võimaldab jällegi mõttetuid kulukohti kärpida.

Klassikaline põhjalik eelarve koostamine toimib praktikas pigem väheste jaoks. Küll aga on kulude juhtimiseks mitmeid lihtsamaid ja peaaegu kõigi jaoks toimivaid viise.

9. Esimesena maksa endale

Ilmselt kõige vanem ja kõige parem soovitus edukaks säästmiseks. Samas tundub, et vaid vähesed suudavad seda järgida.

Kõige esimese asjana peaksid raha kõrvale panema oma eesmärkide jaoks. Kui tahad saavutada finantsvabadust ja selleks peaksid 400€ igakuiselt kõrvale panema, siis peale palgapäeva panedki kõige esimesena selle summa kõrvale ja seejärel vaatad, kuidas ülejäänud rahaga muud asjad tasutud saad.

Samamoodi, kui tahad reisile minna, siis esimese asjana paned reisi jaoks kogutava raha kõrvale, mitte ei võta laenu, et siis tagantjärele esimese asjana oma palgast laenuandjat nuumata.

10. Tee raha säästmine mugavaks

Kõige mugavam on säästmine siis, kui see toimub automaatselt. Kui oled näiteks SEB klient, siis võiksid kasutada digikassat. LHV puhul on sarnane asi olemas mikroinvesteerimise näol. Swedbankil on Rahakoguja.

Eelmise punkti jätkuks võiksid vabalt selle esimesena endale maksmise automatiseerida läbi püsikorralduse, kus kannad soovitud summa kas otse kuhugi investeeringusse või mõnele kasutushoiusele/teisele pangakontole.

Selle automatiseerimine tänapäeval on tegelikult väga lihtne ja sisuliselt sõltub sinu järgnevate aastate edukus siinkohal ca 5 minutisest püsikorralduse ülesseadmisest.

Siia võiks veel lisada ka II samba pensionifondid ja III samba investeeringute tegemise. III samba puhul saab kasutada püsikorraldust, aga kõige mugavam variant on see, kui su tööandja on nõus ise otse palgast juba sissemaksed ära tegema.

11. Tee raha kulutamine ebamugavaks

Inimesed on loomult mugavad ja kui midagi on ebamugav, siis teeme seda tunduvalt vähem.

Näiteks võiksid panna osa rahast ajutiselt kogumis-/kasutushoiusele, kust väljavõtmiseks tuleb paar päeva oodata.

Kui kasutad sularaha, siis pane igal õhtul sendid ja mündid hoiupõrsasse. Münte ja sente on reeglina suht tüütu ja ebamugav suuremas koguses kulutada. Jällegi, rikkaks ei saa, aga mingi 100€ ostu jaoks võiks raha kokku saada küll lõpuks, ilma et see sinu igakuist elustiili rikuks või sa jälle järelmaksu näol laenu peaks võtma.

12. Kasuta sularaha

Swedbanki andmetel on pangakaardiga tehtud maksed keskmiselt ligi 40% suuremad kui sularahamaksed. Teisisõnu, inimesed, kes maksavad kaardiga, kulutavad keskmiselt omajagu rohkem raha kui need, kes maksavad sularahas.

Sellise statistika põhjal on muidugi keeruline öelda, kas tõesti kaardiga maksmine põhjustab suuremaid kulusid või makstakse suuremate kulude puhul lihtsalt sagedamini kaardiga.

Samas teadlased Drazen Prelec ja George Loewenstein on avastanud, et raha maksmine põhjustab meis psühholoogilist valu. Kuna psühholoogiline valu käivitab ajus samad protsessid, mis füüsiline valu, siis järgneb sellele ka sama reaktsioon, mis füüsilise valu puhul – me üritame seda võimalusel vältida ja vähendada.

Pangakaart ja eriti veel krediitkaart aitavad meil makse tegemise mõju psühholoogiliselt leevendada. Me ei anna mitte otseselt raha ära, vaid paneme oma kaardi automaati ja saame selle ka kohe tagasi. Krediitkaardi puhul jääb vaimselt maksmine justkui täielikult ära, kuna selle eest tuleb maksta alles kunagi hiljem.

Seetõttu kulutame sularaha kasutades vähem, kui kaardimakset tehes, sest see on psühholoogiliselt valusam. Mingil määral aitab raha säästa ilmselt ka see, et kui sul on rahakotis konkreetne summa sularaha, siis pead arvet pidama, kui palju korvis asju on, et kassas piinlikku olukorda ei satuks.

Kasuta väiksemaid ja puhtaid rahatähti

Kui meil on rahakotis suurem rahatäht, siis kipume rohkem kulutama. Teisisõnu, kui sul on 50-eurone, siis kulutad ilmselt rohkem, kui kulutaks juhul, kui rahakotis oleks 10€+10€+10€+10€+10€ ehk 50 eurot 10-eurostes.

Tõenäoliselt on see tingitud mõtlemisvildakusest, mida teadlased nimetavad ankurdamiseks. Nähes suuremat rahaühikut, võrdleme ostetava kauba hinda just selle numbriga. Seetõttu võibki juhtuda, et 4-eurone ost tundub väiksem kulu, kui sul on 50-eurone (8% su rahast) kui 10-eurose (40% sellest) puhul.

Lihtsamalt seletades ja julgemalt üldistades võiks öelda, et suurem rahatäht paneb meid ennast rikkamana tundma kui väike, nii et kui tahad säästa, võta automaadist raha välja väikestes kupüürides.

Kuigi väiksemat valuutat kulutame tavaliselt vähem, on siinkohal üks erand. Olulist rolli mängib ka see, kui räpane ja kulunud see on. Nimelt, kulunud ja musta raha kipume suurema tõenäosusega ära kulutama.

Muro ja Noseworthy (2012) uurimuses kulutasid katsealused $20 puhul räpaseid dollareid keskmiselt $8.35 ja puhta uue paberraha puhul $3.68 ehk määrdunud dollari korral ligi 127% rohkem.

gold-coins

Samuti ollakse vana rahatähe puhul nõus märksa enam riske võtma (~3,5x suurema tõenäosusega), mis võib viidata sellele, et kulunud välimus vähendab meie silmis selle raha väärtust.

Samal ajal tuli aga välja, et kui teised näevad, siis kipume ikkagi kulutama uut ja ilusat kupüüri, et mitte häbisse jääda. Ei saa ju ometi välja näha, nagu mingi vaene ja räpane tegelane, kes sellist kasinat kupüüri rahakotis hoiab…kui sa nüüd veel sellele lisaks ka ilma autota või veel hullem, 5+ aastat vana autoga, poodi tulid, siis on ikka väga suur jama käes…

13. Säästa raha toidupoes

Vanad head soovitused:

  • Tee omale enne poodi minemist ostunimekiri ja järgi seda.
  • Söö enne toidupoodi minemist kõht täis.
  • Käi toidupoes harvem – osta näiteks nädala toit korraga.
  • Käi poes jala. Äkki sa ei viitsi liiga palju asju tassida ja ostad seetõttu vähem. Või kui ostadki rohkem, siis vähemalt saad natukene trenni teha neid kotte tassides.
  • Planeeri oma nädala menüü ette ära ja osta ainult selleks vajalikku toidukraami.

Ja veidi moodsam soovitus. Kasuta e-poodi ehk telli toit koju. Sellisel juhul on lihtsam enne lõplikku tellimuse esitamist üleliigne kraam korvist välja heita või see sootuks lisamata jätta. E-poed on olemas näiteks Coopil, Selveril, Prismal ja Maximal.

14. Võta kaasa piiratud kogus raha

Peole minnes jäta pangakaart koju ja võta ainult nii palju sularaha kaasa, kui oled valmis kulutama. Sama võtet võid kasutada ka shoppamisel. Nii on tõenäosus impulssostude peale suuri summasid kulutada üsna väike.

15. Osta vanemat tehnikat

See võib kõlada kui soovitus osta vanu mustvalgeid kineskooptelekaid. Tegelikult mitte. Kuna paljud tehnikavidinad arenevad väga kiiresti edasi, siis nende hind kukub samuti väga kiiresti ja väga korralikult.

Näiteks võib 6-12 kuud vana nutitelefoni mudel olla täna juba kümneid kui mitte sadu eurosid soodsam, kui ta välja tulles oli. Samas kvaliteedilt ja kasutusmugavuselt on ta endiselt sama hea.

Lisaboonusena on sul võimalik ka kasutajakogemusi guugeldada ja probleemidega mudelid kõrvale jätta.

Teine variant on osta mõni selline tehnikavidin kasutatuna. Päris palju on inimesi, kellele meeldib igal võimalusel kohe kõige uuem ja vingem mudel omale soetada. Samas niipea kui see pakist välja on võetud, kaotab ta sageli kümneid protsente oma väärtusest, kuigi töötab endiselt samamoodi edasi.

Kui saad mõne sellise normaalselt hoitud telefoni, hoiad sadu eurosid kokku ja kasutad endiselt sama head tehnikat. Eriti hea, kui sul on mõni sõber, tuttav või sugulane selline, kelle käest võiksid tema seisma jäänud “vana” mudeli sõbrahinnaga ära osta. Võit-võit-võit sulle, sõbrale ja loodussõpradele.

Siia juurde muidugi ka see, et kui sul on juba iPhone 13 ja see töötab korralikult, siis kas sul ikka on tarvis iPhone 14 järjekorda minna ja üks eestlase keskmine palk selle soetamise alla hakkama panna?

16. Külasta tasuta üritusi ja osta soodusega pileteid

Meelelahutuseks on suhteliselt palju täiesti tasuta või soodsaid võimalusi, mida võiks kasutada. Seda eriti just suvel. Looduses käimine, talupäevad jms on toredad ettevõtmised ka lastega.

Tahad lastega loomaaeda minna? 1. juunil on võimalik seda väga soodsalt teha. Tahad muuseume külastada? Muuseumiööl saab täiesti tasuta. Tahad kallisse restorani minna? Mingi üritus oli, mille raames sai tavapärasest tunduvalt soodsamalt minna ja kõiksugu restorane külastada.

Samuti on päris paljude tegevuste jaoks, alates väljas söömisest ja iluteenustest kuni autohoolduse, langevarjuhüpete ja reisipakettideni, võimalik soetada sooduspileteid erinevatelt kupongilehtedelt.

Soodsate lennupiletite jaoks sobilike saitide kohta on Rahakratt ühe hea ülevaate teinud. Soodsa öömaja nii Eestis kui välismaal saad omale broneerida näiteks läbi Airbnb.

17. Vajadusel otsi tasuta asju

Kui sissetulekud on väiksed ja kohustused suured ning väga raske suuremate ostude jaoks raha kõrvale panna, siis võib abi olla tasuta asjadest.

Inimesed on nõus tasuta ära andma kõike alates võtmehoidjatest, kartulitest ja arvutimonitoridest kuni diivanite ja trenažöörideni. Jah, tõenäoliselt ei saa seda diivanit täpselt sellist värvi ja täpselt sellist mudelit, nagu sa ideaalis tahaksid ja ilmselt ei ole see ka alati päris esimeses nooruses.

Samas kui sul on võimalik paarkümmend eurot kuus kõrvale panna, siis abiks ikka, et saad esialgu paarsada eurot diivani või külmkapi ostu pealt säästa.

Mõned kohad, kus abi küsida:

18. Joo kraani- või kaevuvett

Eestis on peaaegu kõikjal tänapäeval kraanivesi piisavalt puhas, et seda võiks juua. Kui tahad, osta filterkann ja lase veel söefiltrist vesi läbi.

Pudelivesi on üks ülehinnatumaid asju, mille peale sa raha raisata saad. Sarnases pudelis olev suhkruvesi pole muidugi parem. Eriti mõttetu on seda kodus juua.

Saan aru, kui oled kuskil kodust kaugel või mingil välisüritusel ja tekib janu, siis pole valikut. Samas kui ostad omale koju suure pudeliga vett, siis Eestis on see küll puhas jaburdus.

Samuti võiksid näiteks vabalt omale kodust pudeliga vett kaasa võtta, kui palava ilmaga pikemaks ajaks välja lähed ja/või midagi aktiivset tegevusplaanis on, nii et tead juba ette suurema janu tekkimisest.

Samamoodi võid täitsa vabalt omale autosse mingi pikema sõidu ajaks vee kaasa võtta, mitte ei pea seda omale tanklast ostma. Jällegi, rikkaks sellega ei saa, aga raha raiskamine millegi ajuvabalt ülehinnatud jama peale, mis muuhulgas saastad loodust ja on ilmselt ka ebatervislikum.

19. Osta piisavalt hea, mitte parim

Sul ei ole vaja, et telefonil oleksid kõiksugu lisafunktsioonid, mida sa niikuinii ei kasuta. Tõenäoliselt ei ole sul vaja ka, et sinu arvutil oleks kõik kõige uuemad ja vingemad võimalused ja võimsused.

Samamoodi olen üsna kindel, et sul ei ole vaja 300 Mbit/s internetiühendust ega 139 telekanalit koos 68 raadiojaamaga üle maailma. Ja kohe kindlasti ei ole sul lõuapuhkajat vaja, mis sest, et see Jaapanis popp leiutis võib olla.

Inimesed jaotuvad valikute tegemise viiside osas kaheks:

  • Maksimeerijad (maximizers) – inimesed, kes tahavad kõige paremat, kõige uuemat ja kõige vingemat varianti. Selline inimene võib vabalt kulutada tunde või päevi, et välja selgitada, milline on kõige parem röster ja võrrelda tehnilisi näitajaid ja omadusi detailideni, et teha kõige parem valik.
  • Rahuldujad (satisficers) – inimesed, kes otsivad piisavalt hea lahenduse ja valivad selle. Kui nõuded on täidetud, siis sobib ja vahet pole, kas on kuskil mõni veel parem või mitte.

Maksimeerijad saavad küll reeglina n-ö kõige parema hinna ja toote suhte ehk teevad parima valiku, kuid tavaliselt ei ole tehtud valikuga väga rahul.

Rahuldujad kulutavad vähem aega ja teevad tavaliselt objektiivsete kriteeriumite alusel kehvema valiku, aga on sellega rohkem rahul. Lisaks, kui lähtud otsuse tegemisel sellest, kas asi on piisavalt hea, siis võid ka omajagu raha säästa.

Näiteks isiklikult ostsin omale kunagi uue arvuti tingimusega, et üks veidi ressurssenõudvam programm peaks selle peal vabalt töötama. Kõik vajalikud osad olid kuni mitu aastat vanad mudelid ja seetõttu tunduvalt odavamad kui täiesti uued ja võimsamad mudelid. Samas aastaid hiljem töötas masin endiselt laitmatult ja võimsusest puudust polnud.

20. Enne ostu võta aega mõtlemiseks

Mida suurem ost, seda kauem mõtlemiseks aega võta. Sellepärast on ka hea, kui sa suuremate ostude jaoks eelnevalt raha kokku kogud, sest siis võid vahepeal aru saada, et tegelikult sul polnudki seda asja üldse vaja.

Ei, sa ei pea toidupoes banaane ostes hakkama mõtlema, kas sul ikka on neid vaja. Küll aga mõnekümneeurose panni puhul võiksid juba korraks aja maha võtta ja mõtelda, kas sulle ikka tegelikult ka juba kodus olevast kolmest pannist ei piisa või äkki…

Kui aga autot kavatsed ostma hakata, siis võiksid vähemalt paar nädalat, kui mitte paar kuud, mõtteaega võtta, enne kui raha välja käid.

Küsi endalt enne ostu: “Kas ostaksin selle asja, kui see maksaks 10x rohkem?” Kui vastus on jah, siis ilmselt on tegemist olulise, vajaliku ostuga või on hind millegipärast väga odav.

Kui vastus on ei, siis saad taaskord kergemini hakata mõtlema, kas see on ikkagi vajadus või lihtsalt tahtmine ja kas see on ajutine soov või reaalne pikaajalises perspektiivis ka mõistlik ost.

Taaskord, ei, sa ei pea puuviljaleti ääres seda tegema hakkama. Eeldusel, et sa seda puuviljaletti ära ei taha osta muidugi.

21. Teisenda hind ajakuluks

Kujuta ette, et sa pead raha teenimiseks aega kulutama. Ei tohiks ilmselt väga raske olla. Kui palju sa umbes tunni aja tööga teenid? Nüüd võta oma soovitud ostu hind ja jaga see tunnitasuga ning saadki teada, mitu tundi pidid töötama, et seda ostu omale lubada.

Oletame, et läksid pizzeriasse sööma. Vaatad menüüst, mida tellida ja arve tuleks kokku 20 €. Kui saad tunnipalgana kätte 5 € (neto tunnipalk), siis 20 / 5 = 4h. Järelikult sul kulub umbes 4h, et see pizza raha välja teenida.

Kui see tundub sulle okei, siis lase käia. Samas paneb selline mõtteharjutus sind hindasid vaatama perspektiivist, et mitu tundi oma elust sa selle ostu eest ära pead andma. Tõenäoliselt kaotab nii mõnigi ost peale seda suure osa oma ahvatlusest ära.

Teisenda hind alternatiivkuluks

Kui ajakuluks teisendamine sinu jaoks liiga mõjus pole, siis võid rakendada Warren Buffetti lemmikut alternatiivkulu arvutust. Pane oma kulutuse summa mõnda liitintressi kalkulaatorisse sisse ja arvuta välja, kui palju sellest 30 aastaga kasvada võiks, kui sa kulutamise asemel selle hoopis investeeriksid.

Seejärel otsusta, kumba sa rohkem tahad, kas seda toodet/teenust või seda summat raha.

22. Kasuta nädala- või päevaeelarvet

Niiöelda ekstreemsema säästmise olukorras võiks abiks olla see, kui jagad oma eelarve nädala või päevade peale ära. Näiteks, ühel hetkel läksin Tartusse tööle, kus palka sisuliselt ei makstud, nii et pidin oma säästudest küllaltki tagasihoidlikult elama.

Seega jagasin kuu toidueelarveks ette nähtud summa nädalate ja päevade peale laiali. Igapäevaselt panin kulutused kirja ja nägin, kui palju mul sellel nädalal ja keskmiselt ühel päeval toidueelarves veel raha järele jäi.

Näiteks kui toidueelarve on 200€ kuus, siis nädala peale tuleb umbes 50€ ja päeva peale 7€ toiduraha. Igapäevaselt jälgid, et püsiksid selle 7€ sees ja iganädalaselt jälgid, et kokkuvõttes ei ületaks 50€.

Kulude vähendamise motivaatoriks tekitasin omale veel purkidest “hoiupõrsad”, kuhu panin iga nädala lõpus raha, mis toidueelarvest üle jäi. Purgi täitudes läks raha sihtotstarbeliselt kasutusse.

Eelarve, säästmine ja kogumine

Kui nüüd on soovi kulusid veelgi vähendada, siis võid ka rakendada põhimõtet, et kui hakkab nädalas juba pidevalt vähemalt 10% ettenähtud eelarvest üle jääma, siis vähendad iganädalast eelarvet.

Näiteks oletame, et nädalane toidueelarve on 40€, aga sinu kulu on juba kolmandat nädalat 35€, siis võid järgmisel nädalal panna eelarveks näiteks 35€.

Samuti võib ka väga hästi seda põhimõtet rakendada kõikide jooksvate kulude kohta kokku (väljaskäimine, toit, hügieenitarbed, impulssostud jmt). Sellisel juhul on muidugi raskem eelarvet väiksemaks saada, sest “ootamatud” kulud on kergemad tulema.

Vähemalt teoreetiliselt võiks sellisel kombel eelarve väheneda, kuni enamus üleliigsed ja ebavajalikud kulud on kadunud. Samal ajal saaksid mõne soovitud asja jaoks raha kõrvale panna ehk säästmine ja kogumine samaaegselt.

See on muidugi üks neist ekstreemsematest lähenemistest, mille tegemiseks peab kas vastav olukord või väga motiveeriv eesmärk olema.

23. Harjuta tänulikkust

Kuidas aitab tänulikkus raha säästa? Niimoodi, et kui sa selle punkti väga hästi paika saad, siis ülejäänud punktid on kas täiesti ebavajalikud või kordades lihtsamad rakendada.

Praktiliselt kogu turundus on üles ehitatud just selle peale, et tekitada sinus emotsiooni, mis paneks sind toodet tahtma. Tavaliselt on see negatiivne emotsioon, mis saadab sulle sõnumi, nagu sul oleks midagi puudu ja lubab, et see toode rahuldab selle puudujäägi: “Osta uus deodorant ja muutud naistele vastupandamatuks ja selle pesukaitsega saad juba homme ametikõrgendust ja põneva elu.”

Päikesetõus.
Millal sa viimati hommikuse päikesetõusu eest tänulik olid?

Kui tavaliselt eeldatakse, et sellest emotsionaalsest tõmbejõust tuleb tahtejõuga üle olla, siis teadlased avastasid, et ka tänulikkus aitab raha säästa. Kui sellele mõtlema hakata, siis tegelikult tundub üsna loogiline, et tänulikkus võiks aidata impulssostude vastu. Samuti võiks see abiks olla sellise nähtuse nagu hedonic treadmill vastu.

Kuna turundussõnumid ja impulssostud on peamiselt tingitud sellest, et sul tundub justkui midagi puudu olevat, siis tänulikkus töötab just vastupidiselt – sa mõtled millelegi, mis sul on ja mille üle sa tänulik oled.

Näiteks, kui sa mõtled selle üle, et sa oled jube tänulik oma telefoni üle, mille abil on sul võimalik iga päev oma naisega/mehega/lastega suhelda, isegi kui nad sinust kaugel on, siis vaevalt tuleb su pähe mõtet, et peaks uue telefoni ostma.

Su mõtlemise fookus on hoopis teises kohas ja impulssostuni jõudmiseks tuleb peas üsna mitu suurt sammu teha, et ostuks vajalikku seisundisse jõuda.

Kuidas tänulikkust tekitada?

Tänulikkust on uuritud omajagu, sest on leitud, et see aitab õnnelikkusele tublisti kaasa ja on väärtuslik emotsioon, mida üsna sageli kogeda võiks, kui soovid oma elukvaliteeti parandada.

Selle tekitamiseks on katsetatud erinevaid harjutusi ja toon välja kaks kõige lihtsamat ja levinumat, mida teadlased on uurinud ja mis on positiivseid tulemusi andnud.

a) Tänulikkuse päevik

Sageli on kõige suurem mõju asjadel, kui need üles kirjutada, sest siis need muutuvad konkreetsemaks ja selgemaks. Ka tänulikkust aitab tekitada see, kui kirjutad üles 3 asja, mille üle sa tänulik oled.

Need võivad olla suvalised väikesed asjad, nagu “ma olen tänulik, et mul täna pea ei valuta” või “olen tänulik ilusa ilma üle” või “tänulik, et jõudsin õigeks ajaks tööle”. Ühesõnaga, ära muretse sellepärast, kui sul ei tule mingisuguseid ülivõimsaid mõtteid pähe, mis maailma muudavad.

Samuti ei ole probleem, kui sul mõni asi juba päevast päeva kordub. Peaasi, et sa selle eest reaalselt tänulik oleksid, mitte lihtsalt formaalsusest seda üles ei kirjutaks. Viimase saavutamiseks tuleb kasuks, kui seda asja võimalikult elavalt ette kujutad, mille eest sa tänulik oled ja mõtled, miks sa selle üle tänulik oled.

Kui mõned aastad tagasi õnnelikkuse teemal oma lõputööd tegin ja paarsada teadusartiklit ning mitu raamatut sel teemal läbi lugesin, tegin ka seda harjutust katsetuseks kaasa ca kuu aega peaaegu iga päev.

Üsna ruttu tajusin reaalset muutust oma mõtlemises, nii et tabasin sageli ennast päeval erinevates olukordades mõtlemas, kui tänulik ma mingi kogemuse eest olin, mis parasjagu toimus või oli just olnud.

Isiklikult usun, et kuna ma igal õhtul kirjutasin need 3 asja üles, siis lõpuks olin oma ajule selgeks teinud, et see on oluline teema ja peaks juba päeval silmad lahti hoidma, et oleks õhtul, mida kirjutada.

Kahjuks tookord selle mõju kulutamisele ei mõõtnud. Samas, tol ajal olid mu sissetulekud üsna väiksed, aga investeerida õnnestus sellegipoolest üle 50% sellest, nii et ehk oli abiks küll.

b) Tänulikkuse kiri

Teine asi, mis on aidanud tänulikkust suurendada ja õnnelikkust tõsta ning suhteid paremaks teha, on tänulikkuse kiri. Kuna see on psühholoogiliselt raskem ja ilmselt enne poodi minekut keerulisem teha, kui eelmine harjutus, siis alusta esimesest.

Harjutus iseenesest on lihtne. Sul tuleb kirjutada kiri inimesele, kes on sinu elu kuidagi positiivselt mõjutanud. Kirjas täna teda kõigi nende asjade ja tegude eest, mille eest sa tänulik oled.

Tõenäoliselt aitab ainuüksi juba see osa tänulikkust suurendada, aga tegelikkuses on harjutuse järgmine samm see, et saad inimesega kokku ja loed talle kirja ette.

Kui kokkusaamiseks võimalust pole, võid neist uurimustest inspireeritud videoga sarnaselt ka helistada:

24. Suuna palgatõus automaatselt säästudeks

Iga kord, kui sul õnnestub omale palgatõus välja teenida, suuna automaatselt arvestatav osa sellest oma säästude ja investeeringute reale.

Seda on oluliselt lihtsam teha, kuna tegemist on rahaga, mida sul siiani ei ole olnud. Palgatõusust säästmine ei muuda sinu elukvaliteeti halvemaks, seega ei teki ka tunnet, et pidid justkui sammu tagasi astuma.

Hea idee on juba ennetavalt enda jaoks mingi reegel paika panna, et ei peaks palgatõusu korral otsustama hakkama ega oleks kiusatust seda raha muuks otstarbeks laiaks lüüa.

Näiteks otsustad täna juba ära, et iga tulevase palgatõusu puhul paned 50% sellest oma finantseesmärkide nimel kõrvale.

25. Kasuta kapselgarderoobi põhimõtteid

Kapselgarderoobi mõte on üsna lihtne. Osta omale ainult selliseid riideid, mis sobivad omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole sul vaja 15 erinevat paari kingi, sest iga püksipaari ja särgiga sobivad erinevad jalanõud.

Lisaboonusena, kui üks osa garderoobist näiteks ära kulub, siis sa ei pea kogu komplekti maha kandma või midagi uut spetsiaalselt selle asenduseks ostma. Võid samu riideid mõne teise kampsuniga kanda.

26. Osta vajalikke hooajakaupu peale hooaega

Kui vähegi võimalik, siis proovi oma vajadustele ennetavalt mõelda. Näiteks, kui sul talvesaapad hakkavad talve lõpus otsi andma, siis vaata, kas leiad omale uued saapad peale talvehooaja lõppu.

Tüüpiliselt tahavad poed sellisest hooajalisest kaubast lahti saada, et lattu uue kraami jaoks ruumi teha. Seega võid leida päris hea hinnaga pakkumisi. Tõsi, valik ei pruugi olla tingimata nii hea ja sobivat varianti ei õnnestu alati leida.

Sama kehtib ka näiteks jõulutoodetega. Kui sul on vaja uusi jõuluehteid või -tulesid või muud jõuluteemalist kraami, siis kõige soodsamalt saad need omale järgmiseks aastaks peale jõule.

27. Lase riigil enda eest raha koguda

Kui sinu aastatulu 2018. aastal on väiksem kui 25 200€ ehk alla 2100€ kuus, siis võid oma tööandjale esitada avalduse, et sa ei soovi maksuvaba tulu oma palgast maha arvestada.

Sellisel juhul saad 2019. aastal peale tuludeklaratsiooni esitamist enammakstud tulumaksu tagasi ehk riik kogub seda raha sinu eest. See muidugi eeldab, et sinu kogumiseesmärk on suhteliselt kaugel ja annad oma raha riigile selleks ajaks tasuta laenuks.

Kui aga muudmoodi midagi kõrvale panna ei suuda, siis see on üks lihtsam võimalus enda kulutamist piirata ja vajalik summa kokku koguda.

Loe sellest veidi pikemalt siin.

28. Kustuta ennast müügimeililistidest

Kui avastad, et oled mingites meililistidest, kust kogu aeg saad agressiivseid müügipakkumisi ja kipud regulaarselt ostma asju, mida sa ei vaja, siis kustuta ennast sealt listidest ära. Märksõnaks siinkohal, et tegemist on asjadega, mida sa ei vaja.

Mõtle: järjekordne kleit, mis lisandub juba kapis olevale 30le, millest pooli pole kanda jõudnud, uus tehnikavidin, mis on olemasolevast 10% parem, aga sa ei kasuta isegi olemasolevast maksimumi ära jne.

Selliste kirjade lõpus on “unsubcribe“, “eemalda mind meililistist” vmt kirjega link. Jah, see käib ka minu meililisti kirjade kohta, kui tunned, et sa neist kasu ei saa.

29. Arvesta Diderot efektiga

Diderot efekt tuleneb näitest, kus üsna vaene prantsuse filosoof Denis Diderot ostis omale uhke mantli. Seejärel aga avastas, et muud asjad on selle mantli kõrval liiga räbalad ja pidi hakkama järjest uusi kulutusi tegema.

Seega enne igat ostu mõtle hoolega läbi, mis kulusid see veel kaasa võib tuua. Kas otseselt (pead hakkama hooldama, remontima, mingeid juppe vahetama, lisasid hankima) või kaudsemalt (selle kasutamiseks on hea, kui sul on x, y ja z veel lisaks).

Näiteks ostad lastele Käpapatrulli seeriast mõne mänguasja ja siis avastad, et on tervet seeriat tarvis või leiad ägedad kingad, aga need on sellist värvi, et sinna kõrvale on nüüd tervet uut garderoobi tarvis.

30. Tööta elukoha lähedal

Pikk tööle ja koju sõit võib olla väga kallis nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Seetõttu tasub võimalusel kas kolida töökoha lähedusse või leida töökoht, mis asub kodule lähedal. Lisavariant on muidugi enamus ajast kodukontorist töötamine, aga see kindlasti kõigile ametikohtadele ja tööandjatele ei sobi.

Sarnaselt võiksid kõik muud regulaarsemad tegevuspaigad kodule lähedal asuda. Näiteks trennid, lasteaiad, toidupoed. Mida väiksemad distantsid kõigi nende kohtade vahel, seda rohkem säästad nii rahas kui ajas.

31. Paranda asju, kui mõistlik

Enne, kui katki läinud asja prügikasti kiirustad viskama, uuri, kas seda oleks mõistlik parandada. Mõnikord võib remont olla üsna soodne. Teinekord aga pole remontida mõtet. Kontrollida aga tasub, võid teinekord kopsaka summa kokku hoida.

Kui tahad aga veidi loodust säästa, siis enne prügimäele saatmist, paku mõnes “Prügi aardeks” facebooki grupis. Ehk keegi teine soovib remontida või taaskasutada.

32. Mõnikord eelista kallimat

Kuigi see on justkui säästmisele vastand, siis tegelikult mitte. Pean siinkohal silmas asju, mis on lisaks kallimale hinnale ka oluliselt kvaliteetsemad. Nii võib näiteks 100+ € kingapaar vastu pidada aastaid, aga 25 € jalanõud mõne kuuga ära laguneda. Lõpptulemusena on see ühe korra 100 € maksta oluliselt soodsam, kui kaheksa paari 25 € jalanõusid osta.

Mingi suvalise Hiina firma segisti võib tunduda soodsam, aga kui mõne kuu pärast on seal tihend läbi, siis avastad, et remontimiseks tuleb osta täiesti uus segisti. Selliseid imelikke tihendeid lihtsalt ei müüda, sest antud suvalise firma ärimudel ongi pidevalt uusi segisteid müüa.

Vanem auto võib küll olla soodsam osta, aga kui iga kahe kuu tagant vaja remonti minna, puksiiri tellida või mõni jupp asendada, siis muutub ta väga ruttu kulukamaks.

Sama kehtib paljude teiste asjade kohta. Ürita jälgida, mida sa sellist ostad, mis justkui tundub soodsam, aga mis kipub pidevalt ära lagunema.

33. Kuluta, et kulusid vähendada

Tee selliseid kulusid, mis aitavad sul kulusid vähendada. Siia võib minna näiteks päikesepaneelide paigaldamine, küttesüsteemi vahetamine, kodu soojustamine, sõiduki asendamine säästlikuma vastu, kodu vahetamine soodsama vastu.

Tihtipeale lähevad siia alla erinevad hooldamiskulud. Kui näiteks tehnikat korralikult hooldada, võib selle eluiga oluliselt pikeneda. Küll tuleb kõigi sedalaadi kulude puhul tasuvusarvutus hoolega läbi teha.

34. Ole teadlikult naabrist “halvem”

Kui oled täheldanud ennast naabriga võrdlemast ja kisub sellesse “naabrist parem” võistlusesse osalema pidevalt, siis võta omale teadlikult väljakutse olla hoopis naabrist “halvem”.

Selle asemel, et naabrist uhkemaid asju omada ja rohkem kulutada, püüa hoopis teadlikult temast vähem kulutada ja minimalistlikumalt elada. Võidab sinu rahakott ja vaimne tervis ning võidab ka naabri rahakott, kui tema sinuga võistlema peaks, sest siis ei pea sinust “parem” olemiseks nii palju kulutama.

35. Küsi allahindlust

Kui ostad füüsilisest poest midagi, siis tasub küsida allahindlust. Tüüpiliselt on müüjatel võimalik seda teha. Eriti, kui tootel on mingi kasvõi pisikene puudus. Näiteks kingal on pisikene plekk üsna nähtamatus kohas või mänguasja karp on veidi lömmis.

Seda tasub muidugi küsida viisakalt, mitte üleolevalt. Kui normaalselt küsid, siis võid endalegi üllatuseks avastada, et tihtipeale ka saad. Toidupoes või kütuseautomaadi juures siiski ilmselt ei saa.

36. Säästa raha läbi taaskasutuse

Kasuta korralikku teise ringi kaupa. Järelturult võib leida täitsa korralikku kraami alates riietest kuni raamatute ja tehnikani välja. Võid vaadata nii taaskasutusega tegelevatest poodidest kui ka facebooki turuplatsilt ja gruppidest.

Säästad omajagu raha ja lisaboonusena pole ka eriti kahju, kui laps 2 € eest saadud riietega poris lõbusalt mängib.

37. Ajasta elektri tarbimist

Aegadel, kus elektrihind on taevas ja kõikub märkimisväärselt, võib olla mõistlik suuremat elektri tarbimist ajastada. Kõige lihtsam samm on näiteks pesumasinatel taimeri kasutamine, aga olenevalt olukorrast võib ka abi olla, kui spetsiaalne nutipistik kasutusse võtta.

Muidugi kui su elektriarve on 10-20 €, siis ilmselt ei ole mõtet liiga palju tarbimise ajastamise pärast rabeleda.

38. Ära osta lotopileteid!

Loteriipiletite kohta on põhjusega öeldud, et see on lollusemaks. Statistiliselt on see ka vaesusemaks, sest vähemalt USA statistika põhjal kipuvad just vaesemad inimesed loto peale oluliselt rohkem raha kulutama.

Põhjus on selles, et lotomängijad tervikuna kaotavad alati raha. Seega iga pileti oodatav tootlus on negatiivne. Konkreetne number sõltub konkreetsest loteriimängust, aga tüüpiliselt on pileti ostmise statistiline eeldatav väärtus seal 30-40% kandis.

Teisiti öeldes, iga 1 € eest, mis sa lotopiletite alla paned, võid ootuspäraselt tagasi võita umbes 0,30-0,40 €. Kui mängid lõputu arv kordi loteriid, siis umbes -60%…-70% vahemikus kaotus on garanteeritud. Mida rohkem mängid, seda suurem see kaotus summalt olema saab.

NB! Sama mõte kehtib ka kasiinos olevate õnnemängude kohta. Kuigi kasiinos on kaotuse tempo tihtipeale aeglasem, siis lõpptulemus on endiselt kaotus.

Kõige kurvem ja iroonilisem, on seejuures, et väga suur osa neist olematu tõenäosusega pihta saanud suurtest lotovõitjatest on juba hiljemalt mõne aasta pärast selle raha ära kulutanud või koguni vaesemaks jäänud, kui enne võitu.

Kui see kõlab liiga abstraktselt, siis vaatame natukene konkreetsemaid numbreid.

Kui palju Eesti lotomängijad kulutavad?

2021. aastal oli lotomängijaid 439 120 inimest ehk tüüpiliselt mängib ja kulutab lotopiletitele raha igal aastal ca 40%-50% 16+ aastastest eestlastest. Lotopiletitele kulutasid eestlased 86,3 miljonit eurot. Keskmiselt 196,50 € inimese kohta aastas.

säästa raha kasiino ja loteriipiletite ostmata jätmisega

Sellest rahast läks:

  • 13,9 miljonit eurot Eesti Loto kasumiks (13,6 miljonit maksti Eesti riigile dividendideks)
  • 19,2 miljonit läks maksudeks
  • 34,4 miljonit läks lotomängijate võitudeks

Vaatame seda viimast numbrit uuesti. Lotomängijad kulutasid piletite peale 86,3 miljonit eurot. Lotomängijatele maksti võitudena välja 34,4 miljonit eurot ehk 40% piletitele kulutatud rahast.

Lotomängijad kaotasid seega kokkuvõttes 60% oma “investeeringust”. Kas teeksid investeeringuid, mille oodatav tootlus on -60%? Kas ostaksid tooteid/teenuseid, millega kaotad kohe 60% ostuhinnast? Kui vastasid neile küsimustele jah, siis mul on sulle pakkumine…

39. Ostmise asemel rendi

Kõike ei ole mõistlik osta ega omada. Enne kui midagi ostma hakkad, mida kord elus või paar korda aastas vaja läheb, kaalu, kas võiksid seda hoopis rentida?

Rentida saab näiteks tööriistu, pulmakleiti, matkavarustust, järelkäru, erinevaid sõidukeid jne. Selle asemel, et osta omale 500 € eest tööriistu, neid ühe korra kasutada ja seejärel neile ladustamiseks kohta otsida, võidki need samad tööriistad näiteks 50 € eest rentida ja pärast tagasi viia.

Kusjuures, isegi auto omamise asemel võib olla tihtipeale soodsam ja mõnikord ka mugavam seda hoopis rentida. Selle jaoks oleks vaja välja arvutada, kui palju sul auto peale raha kulub (vt eespool viidatud kalkulaatorile) ja kui palju sa sellega sõidad.

Seejärel arvutad välja alternatiivide kulu (Citybee – koodiga XA1KX peaks esimeselt sõidult soodustust saama; Bolt; Autolevi; aga ka Uber, ühistransport, elektritõukeratas) samasuguste sõitude kohta.

Uue hobiga alustades rendi

Uute hobide puhul samuti. Kõigepealt rendi varustus ja proovi järgi. Kui tekib harjumus ja soov tihedamini seda harrastada, siis alles vaata ostmise poole.

Sulle võib tunduda, et sa kohe ostes säästad raha. Paraku näitab tegelikkus, et inimeste kodud, garaažid jm ladustamiskohad on sellist kasutult seisvat vara täis. Esialgne entusiasm kipub tihtipeale vaibuma.

40. Vajadusel säästa raamatutelt

Kui vaadata eestlaste kulutamisharjumusi, siis peale minu on vist ainult paar inimest veel, kes raamatute peale korralikult raha kulutavad. Mul kulub tihtipeale kuus rohkem, kui suurematel ostjatel aastas. Sellegipoolest, mõned mõtted, et raamatutest teadmiste hankimine ei jääks raha puuduse taha.

Telli väliskirjandust originaalkeeles. Enamus välismaist investeerimiskirjandust saab inglisekeelsena umbes 2-3x soodsamalt kui eestikeelsena. Sealjuures on näiteks Book Depositoryst tellides ka rahvusvaheline postikulu juba hinnas. See on natukene kurb, aga nii ta paraku on täna. Eestlasi ja eestlastest lugejaid on lihtsalt liiga vähe.

Head soodushinnaga kirjandust võid leida ka järelturult. Vaata näiteks facebooki gruppidest või turuplatsilt või küsi otse sinu temaatikaga seotud gruppidest, kas kellelgi on sulle huvipakkuvat teost seisma jäänud. Teise ringi poodidest võib samuti aeg-ajalt huvitavaid raamatuid poolmuidu leida.

Lisaks on olemas selline leht, nagu Raamatuvahetus, kust võib ühtteist huvitavat leida. Populaarsematele raamatutele on muidugi konkurents päris karm.

Lõpetuseks ei tasu unustada, et meil on olemas raamatukogud, kust saab raamatuid lausa tasuta laenutada. Lisaks paberraamatutele on võimalik laenutada e-raamatuid ja heliraamatuid (sh välismaiseid).

Boonus: Harjuta ja harrasta minimalistlikku ja loodusesõbralikku elustiili

See on nüüd küll laiem mõtteviis, mitte konkreetne nipp. Suur osa eelnevalt mainitud nippidest sobiksid ka selliste elustiili juurde. Küll on see hea raamistik, mis aitab muuhulgas säästlikumalt elada.

Seejuures võib aidata säästa ohtralt närvirakke, korduvaid varvaste ära löömisi jalus oleva kola vastu, omajagu aega koristamise jms arvelt ning anda positiivse põhjuse kuludest loobumiseks.

Selle asemel, et tunda, nagu peaksid pidevalt millestki “loobuma”, aitab see mõtteviis aru saada, et tegelikult sa hoopis saad midagi palju olulisemat.

Kuidas veel raha säästa? Milliseid säästmisvõtteid sina kasutad või kasutanud oled? Kas mul jäi mõni hästi töötav mõte siit nimekirjast puudu?

Artilit uuendatud 2022. juulis.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

8 replies on “40 võtet, kuidas investeerimiseks raha säästa ja koguda”

Olen teel finatnsvabaduse poole alles päris algaja ning siinkohal veel sõna ei võtaks, kuid olen palju uurinud/lugenud külgetõmbeseaduse, tänulikkuse ning mõtete manifisteerumise kohta, mis kindlasti aitavad mind lähemale minu soovitud eesmärgi saavutamisele. Ma usun, et selleks, et saavutada finantsvabadus, tuleb kõigepealt iseendasse uskuda. Säästmisega peaks kaasas käima ka reaalne usk sellesse, et see sääst toob mulle üks hetk kasu nt investeerimise kaudu. Iga investeeringuga peaks suutma tuleviku sündmuse tuua olevikku, s.t suutma endale ette kujutada investeeringu tasuvust ning samal ajal tundma seda sama ülevat tunnet, mida tunneks siis, kui see tehing tõepoolest on ka reaalselt toonud passiivset tulu. Kui me suudaksime oma emotsioone/tundeid, mida tunneksime tulevikus edu saavutamisel tuua praegusesse hetke, manifisteeruksid meie soovid kiiremini. Kogen oma igapäevaelus üha enam seda, kuidas mõtted ja nendega kaasas käivad emotsioonid loovad ja kujundavad minu tulevikku ja see tunne on suurepärane – teada, et mina ise loon oma elu.

Mida teen mina, et luua endale helgem tulevik, liikudes järk-järgult finantsvabaduse poole?

Säästmine – igakuiselt maksan kõigepealt iseendale. Ma tean et kui lükata asi kuu lõppu, ei jääks mul selleks kunagi raha. Niisiis läheb osa minu sissetulekust eraisiku hoiusele. Hetkel aga ei ole ma veel kindel, mida selle rahaga hiljem teha, sest plaan investeerimisega tegeleda on pigem ettevõtte kaudu (olemas väikeettevõte, tegevusala küll hoopis midagi muud, kuid õnneks tänapäeval võib ühes ettevõttes tegeleda ka mitme tegevusalaga korraga)
Olemas ka digikassa, mis kogub mulle ühes kuus ca 20€ lisa. Samuti iga kord internetipangas käies, kannan hoiusele summa, mis on üle sellest, et pangakontol olev summa oleks ilus ümmargune 5-ga jaguv number (s.t kui kontol 184,23€, siis kannan hoiusele ära 4.23€), sellist kandmist teen ca üle päeva. Kuna summad on väiksed, siis kadu ei ole eriti tuntav, kuid minu meelest on see väga hea säästmisnipp.

Mis puudutab tänulikkust, siis olen teinud nii tänulikkuse nimekirja (igal õhtul enne magama minekut kirjutada üles, mille üle oled tänasel päeval tänulik), kui ka lihtsalt püüdnud igapäevaselt mõelda kõigele sellele, mis on minu elus hästi. Tänulikkusega loome juurde seda, mille üle tänulik olla.

Iga päev mitu korda päevas sisendan endale kõva häälega ka seda, et olen raha, õnne ning külluse magnet (vastavalt olukorrale lisan teinekord ka sõnu juurde). Samal ajal on oluline oma öeldusse ka uskuda ning tunda head emotsiooni. Iga kord, kui ma autoroolis või kasvõi voodis pikutades seda ütlen (kas siis mõttes või kõva häälega, see ei olegi oluline), on mul olemas usk iseendasse, et ma tõepoolest olen magnet kõigele, mida ihkan ning iga kord tunnen ma enda sees õnnetunnet.

Võin öelda, et tänu positiivsele suhtumisele, oskusele olla tänulik, tänu igapäevastele sisendustele ning iseendasse uskumisele, olen ma oma 24 aasta kohta saavutanud märkimisväärselt rohkem, kui ma varateismelisena unistada oskasin. Iga 24-aastane ei saa oma hoiusele kanda igakuiselt 450€, elades sealjuures Tallinnas üürikorteris ning olles sealjuures veel ka üksikvanem.
Olen siiralt tänulik, et olen jõudnud siia, kus ma parasjagu olen ning veelgi tänulikum, et mul on võimalus areneda, õppida ja jõuda veelgi kaugemale. Ma tean, et mind ootab ees veel suur edu.

Samuti olen ma tänulik, et olen leidnud nii palju häid investeerimisalaseid blogisid, Facebook-i gruppe ning raamatuid, tänu millele saan omandada vajalikud teadmised ja oskused saavutamaks oma elus finantsvabadus. 🙂

Hea kuulda, et blogidest, facebooki gruppidest ja raamatutest on abi. Töö läinud vähemalt asja ette. Aitäh tagasiside eest!

€450 kuus on tõesti tublisti üle keskmise eestlase võimekuse (tegelikult üle enamus eestlaste võimekuse, kui vaadata, kui paljud reaalselt midagi teevad), nii et väga hea algus on juba tehtud.

Kõik väga head asjad, mille pealt raha säästa. Esimesed kaks ka tervisele ning seeläbi praktiliselt kõigele muule kasuliku mõjuga.

Viimane on vabatahtlik lolluse maks, mida millegipärast vaesemad inimesed tunduvad tugevalt rohkem maksvat.

Selles osas võiks tõesti oma maksukoormust vähendada ja raha panna mõnda sellisesse kohta, kust on lootust ka tulevikus rohkem tagasi saada.

Tere, lugesin su lehelt:
“Kui mõned aastad tagasi õnnelikkuse teemal oma lõputööd tegin ja paarsada teadusartiklit ning mitu raamatut sel teemal läbi lugesin, tegin ka seda harjutust katsetuseks kaasa ca kuu aega peaaegu iga päev.”

Saaksid täpsustada, milliseid raamatud sellel teemal siis loetud said? Teema on väga huvitav 🙂

Neid oli ikka päris palju ja see oli nii mitu aastat tagasi nüüdseks, et ega väga täpselt ei mäleta, millised need kõige huvitavamad olid.

Kuna see oli tol ajal ka veel üsna uus valdkond, siis ilmselt on vahepeal ka palju uut ja vingemat ilmunud, aga ma pole väga silma peal hoidnud.

Üks netiloeng oli, mille helikvaliteet on kesine, aga ehk saab hunniku viiteid ja mingi kiire ülevaate teemast:
https://www.youtube.com/watch?v=IwUecXRvnS0

Kaks sellist huvitavamat ja praktilisema suunitlusega teost tõin siin kunagises postituses ka välja:
https://rahafoorum.ee/kuidas-sama-rahaga-rohkem-saada/

Barry Schwartz „Paradox of Choice“ ja “Happy Money: The Science of Smarter Spending” Elizabeth Dunn, Michael Norton.

Natukene sügavamõttelisem ja akadeemilisemas suunas arutelu oli “The Happiness Hypothesis” Jonathan Haidt ja võib-olla Martin Seligmanilt midagi.

Kui teema vastu huvi on, siis googlesse happiness books vmt ja saad sellise lõputu nimekirja, et järgmiseks aastaks tegevus olemas. Esiteks, et sealt nimekirjast igasugu rämps välja filtreerida ja siis ülejäänu läbitöötamiseks 🙂

Auto omamine. Enamasti ongi tegemist suure kuluga, sageli ka mõtetu kuluga. Kuna aga meil ettevõttes makstakse isikliku auto kasutamise kompensatsiooni (isegi, kui igapäevaselt autoga tööle ei sõida), siis kulutan aastas autole oma raha üksnes 200-300€. Arvutuskäik juba pisut muutuks, kui auto müüa ja saadav raha investeerida. Automaksu tulles on aga autost loobumine ilmselt juba vägagi ratsionaalne otsus.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: