Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

Õpetasime Peetrile finantskirjaoskust

finantskirjaoskus ja rahatarkus
RahaFoorumi kampaania facebookis

Umbes sarnane ülesanne esitati ühel rahatarkuse koolitusel, kus ma mõni aeg tagasi käisin kuulamas, kuidas siis inimestele finantskirjaoskust õpetatakse. Seal olid küll summad ja intressid veidi teistsugused, aga mõtet see väga ei mõjuta ja soovitus jääks ka endiselt samaks.

Tookord leidis koolitaja, et tarbimislaenuga/arvelduskrediidiga ostmine on kõige mõistlikum lahendus. Seda nutitelefoni on ikka hädasti vaja ja kogudes läheks liiga palju aega.

Isiklikult leidsin siis ja leian ka praegu, et see soovitus on üsna jabur ning sellepärast ma ka eriti ei soovita sellistel koolitustel käia. Sellegipoolest otsustasin küsida RahaFoorumlaste käest, mis te sellisest olukorrast arvate.

Eestlased annavad sõpradele nõu privaatselt

Kuna uurimustest on välja tulnud, et väga suur osa eestlastest otsib finantsteemadel eelkõige nõu oma lähedastelt ja sõpradelt, siis ootasin pisut suuremat osavõttu ja rohkemat nõu Peetrile.

Tundub, et siiski nõu antakse peamiselt privaatselt oma sõbrale ja mitte rohkem. See tuli tegelikult ka sellest katsetusest välja, et ma sain privaatselt rohkem vastuseid, kui facebooki pildi alla.

Finantsteadmistes puudub enesekindlus?

Kas see on tingitud sellest, et eestlased on tagasihoidlikud või lihtsalt ei julgeta oma arvamust sel teemal avalikult avaldada? Ei tunta ennast rahaasjades piisavalt enesekindlalt?

Kahjuks ei oska öelda, aga kui on tegemist viimasega, siis tõsiselt loodan, et inimesed harivad ennast neil teemadel jätkuvalt edasi. Muidu saab suur hulk inimesi ainult üsna kesist nõu ja olukord väga ei parane.

Et asi võimalikult aus oleks, panin enda arvamuse kirja enne selle pildi facebooki lisamist. Siin siis minu arvamus ja postituse lõpus kommenteerin ka mõningaid soovitusi, mis minuni jõudsid.

Miks on jabur tarbimislaenuga osta?

Kõige ilmselgem seletus on see, et Peeter ei saa seda telefoni omale hetkel lubada. Tarbimislaenuga asjade ostmine, mida sa endale lubada ei saa, on praktiliselt alati jabur. Tegelikult on isegi neid asju üldiselt jabur laenuga osta, mida sa endale lubada saad.

Siin on muidugi paar erandit, millal võiks laenu ostmiseks kasutada. Näiteks:

  • Kui Peeter saaks tänu uuele nutitelefonile teenida nii palju lisatulu, et see teenib talle vähemalt 20% intressid + lepingu sõlmimise kulud tagasi.
  • Kui Peetril oleks 300€ eurot olemas, aga see on investeeritud ja teenib suuremat tootlust kui 20% intressid + lepingukulud.
  • Kui see aitaks Peetril enda või kellegi teise elu päästa, mis ilma selleta oleks ohus.

Kuna need on üsna ebarealistlikud stsenaariumid, siis kindlasti ei tasuks selle laenu eest omale telefoni osta.

Asja teeb veel hullemaks see, et Peetri rahaline seis ei ole ilmselgelt kiita, kui ta saab igakuiselt ainult €25 kõrvale panna. Sedasi kuluks tal 300€ kokkusaamiseks 12 kuud.

Kui ta nüüd võtaks 20% intressiga laenu, tuleks tal võtta laenu kas pikema perioodi peale kui aasta või maksta igakuiselt rohkem kui 25€. Kui ta saab viimast teha, siis ta võiks hoopis rohkem koguda.

SMS-laenust ei hakka rääkimagi. Sellest saavad ilmselt kõik aru, miks see mõttetu lahendus on.

Miks Peeter peaks raha koguma?

Järelikult on etteantud lahendustest ainukene realistlik variant raha kogumine. Muidugi kui natukene kaugemale mõelda, siis võiks ka küsida, kas tal on ikka vaja seda 300 € nutitelefoni või piisaks 150 € telefonist?

Või kas tal üldse seda telefoni vaja on? Äkki on tal juba täiesti töötav nutitelefon olemas.

Oletame siiski, et tal telefoni pole või praegune on otsi andmas ja tõesti tahab omale nutitelefoni. Kui ta nüüd hakkab koguma, siis 300 € kogumiseks kulub tal 12 kuud.

Samas, teades tehnoloogiat, siis tõenäoliselt on juba 6 kuu pärast see sama mudel omajagu odavam. Üsna suure tõenäosusega saab 8 kuu pärast juba 200 € või vähema eest selle telefoni kätte.

Alati on muidugi variant, et kui ta natuke vaeva viitsib näha, siis ta ostab omale kasutatud nutitelefoni. Telefon kaotab juba arvestatava osa oma väärtusest siis, kui see pakendist välja võetakse.

Selliseid inimesi on omajagu, kellel on kogu aeg kõige uuemat vidinat vaja. Järelikult võib üsna hea hinnaga nende inimeste vähekasutatud nutitelefoni kätte saada.

See on muidugi kõigest minu nägemus olukorrast.

Kuidas sina käituksid?

Kui sina oled sellise valiku ees, siis mida sina teed? Kas ostad soovitud tehnikavidina laenuga (arvelduskrediit, krediitkaart, järelmaks, liising) või pigem kogud/ootad hinna langust?

Enne kui konkreetseid soovitusi välja hakkan tooma, jäi mulle silma, et suurem osa soovitajaid ei lasknud ennast etteantud variantidest eriti häirida. Pakuti ka võimalusi, mida valikus ei olnud.

Ühtlasi on see hea meeldetuletus, et kui keegi küsib sinult finantsteemadel nõu ja pakub mingeid variante, siis tegelikult ei pruugi ta kõige paremat varianti üldse teadagi. Seega õige lähenemine ongi see, et ei lase ennast väljapakutud variantidest väga palju häirida.

Siin siis mõned huvitavamad mõtted, mida soovitustena välja toodi:

  • Peeter võiks kasutada mõnda telefonioperaatori sooduspakkumist. Näiteks, kui mõni su perekonnaliige või tuttav on vastava firma klient, saad tema kaudu osta kliendisoodustusega.
  • Raha tuleks koguda, sest siis on enne ostmist ka mingi ootusärevus ning ühtlasi ei tee sa impulsiivset otsust. Seega, kui vahepeal siiski otsustad, et see telefon ei olnud sinu jaoks, on sul juba mingi summa kõrvale pandud ja saad midagi muud olulist selle eest soetada (või seda investeerida).
  • Tauri tõi välja ka raha ajalise väärtuse aspekti (kõrge inflatsiooni puhul on raha praegu väärt rohkem kui tulevikus, seega võib laenamine olla mõistlik). Kui on oht, et selle telefoni hind peaks aja jooksul tõusma rohkem, kui laenu eest makstav intress, siis on mõtet ka laenuga osta. Samuti mainis ta asja kasutamisest saadavat väärtust ehk kui Peeter tänu sellele telefonile saab rohkem tulu ja teenib selle raha ühel või teisel moel tagasi, siis võib isegi SMS-laen mõttekas olla, kui paremat alternatiivi pole.
  • Lisaks käidi välja ka idee, et Peeter võiks oma sugulastelt raha laenata ja seeläbi heal juhul isegi 0% intressiga laenu saada.

 Igal juhul oli hea näha, et RahaFoorumi lugejad suudavad ka väljapoole etteantud raame mõelda ja huvitavaid lahendusi välja pakkuda.

E-raamatud on nõuandjatele edastatud ja loodetavasti saavad sellised ettevõtmised tulevikus veelgi suurema osavõtu.

***

Lõpetuseks aga annan sõna sulle. Kust sina peamiselt finantsalaste teemade kohta infot saad ja otsid?

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.