Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Millise laenu maksaksid esimesena?
 

Millise laenu maksaksid esimesena?

Tänapäeval kasutame peaaegu kõik mingil kujul laene (krediitkaardid, õppelaenud, eluasemelaenud) või laenulaadseid tooteid (liisingud, järelmaksud, arvelduskrediit, kohustusliku kestvusega telefoni-/telekanalitelepingud).

Mõnel juhul kasvab see laenukoorem nii suureks, et tuleb hakata teadlikult seda vähendama. Siia kuuluvad ilmselt suurem osa neist inimestest, kes mulle SMS-laenude asjus on kirjutanud.

Millisest laenust alustada?

Selge on see, et igakuiselt tuleks kõikide laenude puhul tasuda (võimalusel) vähemalt minimaalne nõutav summa, sest muidu kaasnevad sellega negatiivsed tagajärjed (pannakse su nimi maksehäireteregistrisse, mis teeb edaspidi elu omajagu raskemaks) ja lisakulud (võlateavitused, viivised, trahvid, kohtukulud).

Ütlesin, et võimalusel, sest alati ei pruugi seda võimalust igakuiselt olla, kui laenukoorem nii suur on. Siis tuleb teha mõned rasked otsused ja kannatada…

Aga nüüd on küsimus, et kuhu peaksid ülejäänud raha paigutama? St, milliseid laene peaksid esimesena proovima ära maksta?

Ratsionaalne laenu tasumine

laenude maksmine ratsionaalselt

Autor: SalFalko

Ratsionaalne lähenemine ütleks, et alusta maksmist kõige suurema intressiga laenust. Sedasi pead igakuiselt järjest vähem intressideks maksma ja saad laenud kiiremini makstud.

Näiteks, oletame, et sul on kaks suurt laenu:

Laen A €1000 intressiga 10% kuus

Laen B €500 intressiga 5% kuus

Igakuiselt saad lisaks intressidele maksta ka €100 põhiosa. Kui nüüd maksad laenu A, siis järgmisel kuul on intress €100 asemel kõigest €90 ja seega saad maksta €110. Seega ülejärgmisel kuul on intress veelgi väiksem jne jne.

See tundub igati ratsionaalne ja mõistlik (umbes nagu eelarve koostamine raamatupidamislike põhimõtete järgi), aga kahjuks see eriti suure tõenäosusega ei tööta. Suurem osa inimesi kaotab kiiresti motivatsiooni ja ei suuda oma laene ära maksta.

Järgnevalt aga kaks levinumat meetodi, mis töötavad paremini.

Lumepallimeetod

Üks levinumaid lähenemisi laenude maksmisel on lumepallimeetod. Hästi lühidalt seletades on selle mõte järgmine – maksa ära kõige väiksem laen kõige esimesena, see annab sulle eduelamuse ja motiveerib sind edasi vaeva nägema.

Lumepalli all on siis silmas peetud seda, et alustad väikselt ning kogud motivatsiooni ja enesekindlust, kuni saad ka kõige suurema laenu tasutud. Nagu lumepall, mis mäest alla veereb ja järjest enam lund külge võtab.

Arvestades, et suurem osa inimesi satuvad samamoodi ka võlakoorma alla (alguses üks väike laen ja siis veel ja veel…), siis on natukene irooniline, et samamoodi saab ka võlast välja.

Nüüdseks on igatahes ka teadlased seda uurinud ja see meetod töötab paremini, kui ratsionaalne meetod. Sa küll maksad tõenäoliselt kokkuvõttes rohkem (intressid on suuremad) ja seetõttu ratsionaalselt on see lähenemine raskem, aga nagu keegi kunagi ütles: “Inimene pole ratsionaalne olend, inimene on ratsionaliseeriv olend.”

Tsunamimeetod laenude maksmiseks

laenude maksmine tsunami meetodiga

Autor: DeeAshley

Teine lähenemine, mis tundub ka paremini töötavat, on tsunaamimeetod.

Siinkohal ei alustata maksmist mitte kõige väiksemast ega ka kõige kõrgema intressiga laenust, vaid sellest laenust, millest sa emotsionaalselt kõige enam lahti tahad saada. St, sa valid välja laenu, mis sinu jaoks kõige ebameeldivam on ja maksad seda esimesena.

Jällegi maksad tõenäoliselt intresside näol rohkem, kui ratsionaalse lähenemisega maksaksid (kui just suured intressid sinu jaoks emotsionaalselt ei mõju), aga kuna lähenemise mõju on psühholoogiline, siis saad ilmselt laenud suurema tõenäosusega makstud.

Ratsionaalne vs emotsionaalne mõtlemine

Laenude maksmine on vaid üks vähestest näidetest, kus ratsionaalselt kõige lihtsam ja kiirem lähenemine ei anna soovitud tulemusi, sest inimene on psühholoogilise mõtlemisega.

Täpselt samamoodi on selliseid olukordi nii igapäevases rahaga ümberkäimises, investeerimises ning eelarve koostamises ja järgimises, kus meile on õpetatud ratsionaalseid põhimõtteid, mis paraku ei anna siiski soovitud tulemusi.

Eriti on selliseid teoreetilisi ratsionaalseid lähenemisi täis majandusteooriad, mis räägivad, et inimesed käituvad ühtmoodi, aga ometi käitume nii tihti teisiti.

Just seda psühholoogilist poolt olen püüdnud pidevalt ka enda lähenemistesse segada ja lähtuda sellest, mis paremaid tulemusi annab. Neid põhimõtteid olen püüdnud läbivalt järgida ka peagi avanevas e-töötoas.

Milline on sinu isiklik kogemus laenudega ja rahaga ümberkäimisega? Kas oled selles vallas rohkem ratsionaalse või emotsionaalse mõtlemisega?

Kiirlaenude refinantseerimine

Kui mingi osa sinu laenukoormusest on tingitud kõikvõimalike SMS-laenude või muude selliste üüratult kõrgete intressidega laenudest, siis on ehk mõttekas püüda neid odavama laenuga refinantseerida.

See tähendab siis seda, et hangi omale laen näiteks sellistest keskkondadest nagu Omaraha, Moneyzen ja TFBank 25% aastaintressiga €1000 ja maksa ära oma 150% aastaintressiga €1000 SMS-laen.

Lõppkokkuvõttes võidad sellega päris arvestatava summa ning saad oma kohustused tunduvalt kiiremini tasutud.

Liitu 6000+ lugejaga

Saad teavitusi uutest ja populaarsematest artiklitest.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

3 kommentaari

  1. Comment by Margo:

    Olengi hetkel dilemma ees. Tarbin laenulaadset toodet-autoliisingut.
    Maksta on veel 48 kuud, intress on 2,2%.
    Igakuine liisingumakse on 17% minu palgast. Lisaks suudan 21% palgast panna kõrvale (mustadeks päevadeks, investeeringuteks). Kui ma maksaksin liisingu ära tsunaami meetodil 24 kuuga, siis kõrvalepanekuks jääb 4% palgast, mis mulle psühholoogiliselt ei sobi:)
    Hetkel sobib mulle variant, et maksan pangale ja maksan ka endale. Kui ma suudaksin endale maksmise lõpetada kaheks aastaks, siis saaksin jällegi maksta endale hiljem juba 38% palgast ?! Numbrid on ilusad, aga ma ei tea, kas tahtejõudu jätkub.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui intress on 2.2%, siis tasub ka mõelda, kas on üldse mõtet kiirustada? Investeeringutest võiks ju üsna lihtne olla teenida sellest suuremat tulu enamus ajast.

      • Comment by Margo:

        Ka mina mõtlesin sellepeale. Kui praegu on ühisrahastuses intress 10+%, siis ma ei taha sellest kõrvale jääda.
        Valitsus lubas, et majandustõus ja hea elu kestavad vabalt veel 2 aastat. Riigi raha põletatakse ära üha suuremates kogustes ning pidu kestab ööpäevläbi.
        Kuigi siin rahafoorumis ning ka mujal(blogijad,finantsnõustajad,koolitajad) soovitavad ennekõike laenudest lahti saada, siis põhimõtteliselt on laenul ja laenul vahe ning laenaja peab ikkagi ise otsuse vastu võtma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.