Categories
Tegemised ja mõtisklemised

Miks ma pole juba aastaid tootlust arvutanud?

investor portfelli tootlust arvutamas

Täpsemalt öeldes ei ole arvutanud portfelli tootlust tervikuna või aastate lõikes tootlust kasvõi mõnes varaklassis. Lühike ja aus vastus küsimusele oleks, et ei ole viitsinud. Mulle tundub, et see info ei anna midagi kasulikku ega vajalikku. Mõnes olukorras võib see isegi kahjulik olla.

Kuidas siis nii, et teised muudkui arvutavad, aga minu arvates ei ole sellel mõtet? Vaatame seda läbi erinevate põhjuste, miks tootluse arvutamine võiks mõistlik olla. Teisisõnu, miks ja millal tasub tootlust arvutada. Käsitlen siin läbisegi nii portfelli tootlust tervikuna kui ka üksikute varaklasside ja investeeringute tootluseid.

1. Seadus nõuab

Kui pead seda seadusest tulenevalt arvutama, siis ilmselgelt tasub seda teha. Näiteks fondihaldurina.

2. Haldad/kaasad teiste raha

Lisaks fondihalduritele võib siia alla minna ka sõpradega ühine investeerimine või mingi investeerimistegevuse jaoks raha kaasamine (sh laenuna).

Fondide puhul on täiesti mõistetav, et investorid soovivad teada, kuidas nende rahal on läinud. Tegelikkuses oleks isegi loogiline, et selle tootluse kõrvale kuvatakse automaatselt ka asjakohase indeksi tulemus. Nii saab kohe näha, kas see raha haldamise teenus on väärtust loonud või hoopis hävitanud (tüüpiliselt pigem see viimane).

Ühtlasi tuleb kasuks, et sul on ette näidata uhke tootlusega varasemad tehingud, kui soovid oma investeerimisprojekti jaoks või järgmise kinnisvara flippimiseks veidi laenu kaasata. Siinse konnatiigi parimale flippijale pakutakse ikka parematel tingimustel raha, kui potentsiaalsele sarifloppijale.

3. Sa õpetad inimestele, kuidas turgu ületada

Iga kord, kui mõni fondijuht räägib, kuidas täna on mingi sektor parem kui teine, oleks täiesti mõistlik kuvada selle jutu kõrvale ka vastava fondijuhi poolt juhitavate fondide pikaajalist tootlust indeksiga võrreldes.

Sama võiks ka teha kõigi nende facebooki kommentaaridega, kus keegi räägib tagantjärele, kuidas ta enne krahhi väljus. Hea meelega kuulaks ainult neid, kes väljusidki õigel ajal, aga ka sisenesid õigel ajal ja enne seda õiget aega ei väljunud veel 6-7 korda või 9 aastat enneaegselt valel ajal.

Siis võiks vabalt üle poole investeerimisalasest infost lugemata jätta, sest nende numbrite järgi on koheselt selge, millega tegu.

Ehk kui sa väidad, et tead, kuidas edukalt pikaajaliselt turgu ületada, siis on täiesti põhjendatud ootus, et selle kohta ka tõestust jagad.

4. Püüad ise turgu ületada

Kui sinu eesmärk on börsil turgu ületada, siis ilmselgelt pead oma tootlust arvutama ja muidugi siis indeksiga võrdlema.3 Kuigi ka sellisel juhul ei ole mõtet väga lühiajalist (aasta on ka lühiajaline) tootlust vaadata ega pruugi tegelikult tootluse arvutamine olla see esimene asi, mida vaadata.

Oletame näiteks, et sa ostad aktsiat A hinnaga $110. Sinu hüpotees on, et hinnal on potentsiaali aasta pärast tõusta $150 peale. Tegelikkuses aga on aasta pärast hind $90 juures.

Tehingu tootlus on -18%. Järelikult halb tehing? Mitte tingimata.

Sinu investeerimishüpotees

Päris tihti ongi investeerimishüpotees, et hind tõuseb $150 peale, sest mis iganes kõhutunne või graafikule tõmmatud ilus joon või finfluentser meedias ütles. Reaalselt aga võiks sellise ootuse taga olla mõni veidi sisukam hüpotees.

Oletame näiteks, et mingil põhjusel oli sul alust arvata, et ettevõtte käive kasvab aastaga 50% ja kasum 30%. Selle põhjal eeldasid, et õiglane hind võiks tõusta $150 kanti.

Kuigi hind langes $90 peale, siis võis käive endiselt tõusta näiteks 40% ja kasum ehk lausa 35%. Tootluse järgi teeksid järelduse, et halb tehing, aga sisu järgi võiks siin hoopis olla hea täiendava ostu koht. Kui see langus just mingi selle ettevõtte või aktsiaga seotud tähtsast asjaolust ei tulenenud.

Hüpoteeside tabavusprotsent vs tootlus

Tootlusest märksa olulisem on reeglina hinnata oma hüpoteeside tabavust. Sama põhimõte kehtib ka kauplemisstrateegiate puhul, kus olulisem on hinnata pigem konkreetse strateegia tulusust, mitte sinu x perioodi jooksul saadud tulemust.

Siinkohal tuleb ka välja üks punkt, miks ei ole eriti mõtet vaadata, mis oli tootlus konkreetsel aastal. Investeeringuid väga ei huvita, kas tegemist on eelmise aasta detsembri lõpu või käesoleva aasta mai keskpaigaga.

Hüpotees võib realiseeruda ja korralik tootlus tulla hinnaliikumise näol ka peale mõnda väga negatiivse tootlusega aastat. Ühest sellisest investeeringust on isegi hea tuntud film ja raamat tehtud. Võib ka vastupidi mitme positiivse tootlusega aasta tootluse ühe ühisrahastusportaali pankrotiga ära nullida.

Samamoodi võib muidugi mõnikord aastaid oodata, ettevõtte tulemused liikuda õiges suunas, aga hind kohe üldse ei taha kaasa tulla. Siis saab endiselt parima õppetunni, kui oma hüpoteesi lähemalt analüüsida.

Hind on sageli infomüra

Sageli on aktsia hinna liikumine (tootlus) lihtsalt infomüra. Seda eriti lühiajaliste perioodide või üksikute tehingute puhul. Seetõttu ei näe ma isiklikult ka erilist mõtet selle põhjal mingisuguseid põhjapanevaid järeldusi teha.

Head ja halvad tulemused pole sageli kuidagi seotud investori enda otsustega. Kui aga seda tootlust sedasi pingsalt jälgida, siis loome väga kergelt arvamuse, et see on meie kätetöö. Täpsemini küll meie kätetöö on tüüpiliselt heade tulemuste puhul ja kehvade korral leiame mõne muu süüdlase (õnne teemaliste videode all tuli ka sellest juttu).

See on omakorda üks tüüpilisi alustaja investori kogemusi, kus juhuse tahtel läks kuidagi jube hästi ja hakkamegi arvama, et oleme päris tegijad (sh minu algus oli sama mustriga). Selle vastu võiks mõnikord aidata, kui tulemusi indeksiga võrrelda. Sageli heana tunduv tulemus polegi nii hea, sest sinu 20% tootluse asemel on turg samal ajal 50% teinud. Küll oleks sellist võrdlust alustajalt veidi paljuvõitu küsida ja mõnikord tulemus ongi reaalselt hea.

Minu selliste üksikaktsiatega spekulatiivsete tehingute (mida üritan järjest vähem teha) edu/ebaedu (pigem viimane) saab tüüpiliselt hinnata üsna lihtsalt juba ilma tootlust arvutamata. Tuleb tõdeda, et siin on ette tulnud ka rumalaid ilma erilise hüpoteesita kauplemistehinguid.

5. Mingi otsuse langetamiseks

Tootluse arvutamisest võib kasu olla ka erinevate otsuste langetamisel. Näiteks isiklikult arvutan ühisrahastusportaalide tootlust regulaarselt. Eelkõige eesmärgiga näha, kui midagi laenuportfelli kvaliteedis on muutumas või enda poolt tehtud seadete muutuste mõju nägemiseks.

Sellest tulenevalt ei arvesta ma tootluse hulka kõikvõimalikke boonuseid.1 Need on arvutustes kirjas kui sissemaksed portaali. Sellisel juhul ei peida boonused laenuportfelli kvaliteedi muutuseid.

Samuti võib sellise arvutuse puhul tootlust mõjutada see, et laenud ei lähe enam välja ja raha jääb kontole seisma või laenukontorid venitavad tagasimaksetega (vana hea Mintose “Pending payments).

Kõik need probleemid tulevad regulaarse tootluse arvutusega välja ja seejärel saab nende suhtes midagi ette võtta.

Investeeringute võrdlemiseks

Muidugi mõnikord võib olla nii, et ühes portaalis makstakse pidevalt boonuseid ja teises mitte. Siis võib olla asjakohane boonused tootlusearvutusse sisse võtta. Sellisel juhul saad võrrelda kahte erinevat ühisrahastusportaali omavahel.

Selle võrdluse põhjal võid siis otsustada, kumba rohkem raha kanda või kust esimeses järjekorras raha välja hakata võtma. Tõsi, päris üks-ühele võrreldavaks on neid arvutusi keeruline muuta, sest tänase seisuga on portaalide loogikad sageli veidi erinevad.2 Samas piisavalt sarnaseks saab ikka.

Samamoodi võid ka oma üürikorterite tootlusi võrrelda ja kehvema tootlusega objekti maha müüa. Sarnast tootluste võrdlust võib teha ka erinevate varaklasside vahel, kui suudad nende tootlused võrreldavale kujule teisendada.

Turvalise väljamaksemäära arvestamiseks

Enda portfelli tootluse jälgimisest võib olla abi ka siis, kui oled kogutud raha eest näiteks pensionile läinud või finantsvabadust hakanud nautima. Sellisel juhul võib seda mõne lähenemise puhul kasutada, et hinnata turvalist väljamakse määra, st summat, mida võid kulutada, ilma et enneaegselt raha otsa saaks.

6. Plaanitud investeeringu potentsiaali hindamiseks

Oletame, et oled mitu aastat omanud paari 2-toalist korterit Mustamäel ja plaanid ühe juurde osta. Sellisel juhul võib olla heaks sisendiks, kui lööd nende korterite pealt teenitud reaalse tootluse kokku.

Selle abil saad oma uue objekti kohta Excelisse toksitud äriplaanile kas toetust või korrektuure teha. Võib olla selgub, et plaanitud hinna juures ei mängi numbrid reaalses elus ikkagi kuidagi välja ja püüad mingil kujul hinda allapoole kaubelda.

7. Excel on su armuke

Kindlasti võib kõiksugu numbreid ja tootlusi arvutada, kui tegemist on tegevusega, mida sa naudid ja mis sind motiveerib oma eesmärkide suunas liikuma. Sellisel juhul võid isegi kõiksugu muid eksootilisi numbreid arvutada, graafikuid joonistada, Monte Carlo simulatsioone jooksutada ja Excelisse päevade kaupa sisse kolida.

Mulle tundus see portfelli numbrite kõiksugu viisidel kokku löömine ka kunagi jube huvitav tegevus. Aastatega on selle võlu minu jaoks kadunud. Nüüd mängin selle asemel pigem oma lastega või miks ka mitte mõnda arvutimängu.

Kokkuvõtteks

Minu jaoks tundub mõistlik arvutada numbreid, millega mul on reaalselt midagi peale hakata. Selline tootluse mõõtmine saadab signaali, nagu see oleks tähtis ja peaks sellega midagi ette võtma. Portfelli lõikes tervikuna see number tegelikult mingit praktilist signaali mulle ei anna. Portfelli tootlus sõltub sellest, mida erinevad osad portfellist tegid. Seega võib see olla hea või halb ka ainult ühe osa soorituse tõttu. Mujal tehtud head ja vead jäävad märkamata.

Isegi varaklasside lõikes ei ole selle infoga liiga palju peale hakata. Näiteks aktsiate tootlust saaks välja arvutada. Samas ei ole indeksfondide sooritus kuidagi seotud minu tegevusega. Tõsi, tootlust mõjutab mõnevõrra see, millal ma neid juurde ostan või maha müün, aga kuna ma ei ürita üldiselt turgu ajastada, siis see on pigem jällegi infomüra.

Võiksin ka ühisrahastuse tootlust kokkuvõttes arvutada, aga see info ei ütle mulle kahjuks midagi selle kohta, kui ühes portaalis on asjad tublisti allamäge minemas. Teiste portaalide hea sooritus võib selle info lihtsalt ära varjata.

Samuti ei anna konkreetse aasta lõikes toimunu mulle liiga sisukat infot, nagu juba eespool välja tõin.

PS! Kui kunagi peaksin hakkama kasutama portfelli kohta ülevaate saamiseks mingit tarkvara, siis need tavaliselt arvutavad ka tootlust automaatselt. Siiani aga pole veel leidnud mõjuvat põhjust selleks.

Mida ma siis tootluse asemel arvutan?

Päris pimesi muidugi ei saa tegutseda, nii et midagi peab ikkagi vaatama. Nagu ka eelnevalt välja tõin, siis konkreetsetel juhtudel arvutan tehtud investeeringute tootlust küll. Eelkõige, kui see sisaldab minu jaoks praktilist infot (nt ühisrahastusportaalide lõikes).

Enda isikliku arvestuse jaoks pean tublisti lihtsustatud eelarvet (kunagi alustades tegin ülipõhjalikult) ja arvutan regulaarselt bilanssi. Viimasest jälgin eelkõige netoväärtuse muutust ajas, selle suhet kuludesse (minu n-ö runway) ja kohustuste suhet varadesse ehk n-ö võimenduse suurust.

Tõsi, ka siinolevad numbrid ei ole täielikult minu kontrolli all ega lühiajaliselt asjakohane hinnang minu otsuste kvaliteedile. Küll aga saan selle info põhjal kergemini midagi konkreetset ette võtta. Olgu selleks siis tulude tõstmine, kulude kokku tõmbamine, investeeringute ümber mängimine või kohustuste vähendamine.

Lisaboonusena võtab see ka tüüpiliselt vähem aega, kui nii mõnegi investeeringu puhul tootluse arvutamine.

Milliseid numbreid sina oma investeeringute kohta arvutad? Kas mul jäi mõni oluline põhjus tootluse arvutamiseks mainimata? Anna kommentaarides teada.

Viited ja märkused

1 Ühisrahastusportaalides on ajalooliselt pakutud investorite meelitamiseks kõikvõimalikke boonuseid. Olgu selleks siis soovitustasu uue investori portaali toomise eest või vastava lingi kaudu liitumise pealt, kingitus lisaraha portaali kandmise eest või cashback boonus mingil perioodil konkreetse laenukontori laenudesse investeerimise pealt. Kokkuvõttes võivad need tootlusele täitsa mitu head lisaprotsenti juurde anda.

2 Näiteks erinevates portaalides loetakse laen n-ö “hapuks” või punaseks peale erinevat ajaperioodi. Kui arvutad tootlust XIRR meetodiga, siis see võib mõjutada su tulemust selles osas, kui suuri summasid kuskil portaalis oma arvutustes maha kannad.

3 Sellegipoolest olen täheldanud, et isegi nii mõnigi aktiivne kaupleja ei viitsi oma tootlust tegelikult arvutada. Sageli arvutatakse ka mingi väga leidliku metoodikaga, nii et indeksiga võrdlus on võimatu.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.