Categories
Finantsvabadus: reisimine, nautimine, areng

4% reegel: mis see on ja kust tuleb?

Kui palju võiksid pensionieas oma investeeringutest välja võtta?
4% reegli abil saad teada, kui palju võid pensionieas investeeringutest välja võtta, nii et raha enneaegselt otsa ei saaks.

Pensionile minnes tekib küsimus, kui palju sa võiksid oma investeeringutest välja võtta, ilma et sul raha enne elu lõppu otsa saaks.

Äärmiselt lihtne oleks mõelda, et võtad välja ainult investeeringute tootluse või dividendid. Teoorias ju hea mõte. Praktikas aga tähendab see seda, et headel aastatel elad loodetavasti üsna hästi ja negatiivse tootlusega aastatel…sured nälga?

Selliste olukordade vältimiseks mõtleski William (Bill) Bengen oma 1994. aasta uurimuses välja 4% reegli. 4% reegel ütleb, et võid oma investeeringutest välja võtta 4% ja seda iga-aastaselt vastavalt inflatsioonile tõsta.

Iseenesest väga hea lihtne mõte, mida järgida, aga vaatame seda veidi lähemalt.

4% reegli eeldused

Kuidas Bengen sellise järelduseni jõudis?

1. Kõige mustemad stsenaariumid

Alustuseks võttis ta ette kõige mustemad stsenaariumid, mis tolleks ajaks olid juhtunud. Lühiajaline krahh börsil ei ole näiteks eriti suure tähtsusega. Samas mitu aastat kestnud krahh ja samaaegne kiire inflatsioon on väga negatiivse mõjuga.

Sa mitte ainult ei kaota suurt osa oma portfelli väärtusest, vaid allesjäänud summade eest saad ka tunduvalt vähem osta. Selline periood oli näiteks 1973.-1974. aasta krahh.

Oluline oli leida lähenemine, mis aitaks portfellil ka sellised võimalikult negatiivsed stsenaariumid endiselt edukalt üle elada. Edukalt üle elamine tähendas seda, et raha jätkus elu lõpuni.

2. 50/50 portfell

Teisena võttis ta oma stsenaariumites kasutusele 50/50 portfelli ehk 50% kogutud pensionivarast oli aktsiates ja 50% võlakirjades.

Aktsiaportfell koosnes tal valikust USA börsilt ja võlakirjad olid USA keskmise pikkusega riigivõlakirjad. Portfelli rebalansseeriti iga-aastaselt, et osakaale hoida.

3. Vähemalt 30-aastane periood

Lisaks oli simulatsioonides eesmärk, et portfell peaks vastu vähemalt 30 aastat. See, kui palju lõpuks alles jäi, ei olnud oluline. Peaasi, et raha lõpuni jätkus.

Oluline tähelepanek on neist testidest, et isegi kui pensioni algusaegadel läks hästi, siis liiga kõrge esialgne väljamakse võis portfelli raskel ajal ära nullida. Isegi kui see raske aeg saabus ca 20 aastat peale pensionile minekut.

Seega, kui hakkad headel aegadel liiga palju kulutama, võib see isegi 20 aastat hiljem väga valusalt kätte maksta.

Miks just 4% reegel?

Bengen tegi läbi simulatsioonid, mis oleks juhtunud, kui inimene läks erinevatel aastatel pensionile ja esimesel aastal võttis erinevatel juhtudel välja 3%-5% oma portfellist.

Näiteks 200 000 € portfelli puhul tähendanuks see siis, et esimesel aastal võeti välja 6000 € – 10 000 €, sõltuvalt valitud protsendist.

Väljamakse summat korrigeeriti igal aastal inflatsiooni võrra. Pensionile mindi aasta alguses alates 1. jaanuarist 1926 – 1. jaanuar 1976.

Kolme protsendise väljamakse puhul oli kõigil juhtudel ka 50 aasta pärast portfell esialgsest suurem. 5% puhul aga sai portfell kohati juba 20 aastaga otsa.

4% reegli simulatsioon Bill Bengen, 1994
4% reegli simulatsioon Bill Bengeni poolt 1994. aastal. Mida madalam tulp, seda kiiremini sai raha otsa.

4% reeglit kasutates jätkus portfellist kõige negatiivsema ajastuse korral 33 aastaks. Enamus juhtudel aga jätkus raha 50+ aastaks.

Seega 4% reegel lähtub põhimõttest, et pensionivaradest peaks jätkuma vähemalt 30 aastaks. Isegi kui lähed pensionile ajalooliselt kõige halvemal ajal.

4% reegel on konservatiivne

Eelnevast saab järeldada, et tegemist on üsna konservatiivse lähenemisega. 100% juhtudel on sellisel juhul portfellist jätkunud 30+ aastaks.

Ainult viiel aastal 51-st võimalikust pensionile mineku ajast on portfell enne 40. aastat otsa saanud. Vähemalt selle perioodi põhjal oli üle 90% tõenäosus, et raha ei saa otsa ka enne 40. aastat.

Seega võiks öelda, et tegemist on väga konservatiivse lähenemisega ja praktiliselt garanteeritud tulemusega. Päris nii lihtne see siiski ei ole, aga sellest juba hiljem.

Alternatiivsed valikud

Mõned inimesed soovivad siiski rohkem raha välja võtta, kui 4%. Näiteks võib see kiusatus tekkida, kui portfell on liiga väike, et 4%-st normaalselt ära saaks elada või tahad maksimaalselt palju oma varast enne surma ära kasutada. Kaasa ju seda ei võta.

Bengen tegi seetõttu läbi veel muidki stsenaariume. Lihtsalt väljamakse määra tõsta ei saanud, sest juba 5% korral sai raha üle 60% juhtudest enne 30. aastat otsa.

Seetõttu vaatas ta erinevaid aktsiate osakaale ja nende mõju portfelli elueale erineva väljamakse määra korral. Graafikul on iga kombinatsiooni kõige negatiivsem tulemus, nagu konservatiivsele lähenemisele kohane.

Bill Bengen pensioni väljamaksed erinevate aktsiaosakaalu korral
Bill Bengeni simulatsioon sõltuvalt portfellis olevast aktsiate osakaalust.

Nagu näha, siis aktsiate osakaalu vähendamine alla 50% on iga stsenaariumi korral kehvema tulemusega lõppenud. Seega liigne aktsiate vältimine on vähendanud nii portfelli eluiga kui ka tootlust.

Sarnaselt on suurema aktsiate osakaalu korral (eriti 100%) kõige negatiivsem stsenaarium 4% reegli 50/50 portfellist kehvema tulemusega lõppenud. Kuigi see vahe 50% ja 75% aktsiate osakaaluga portfellide minimaalse eluea vahel on väike.

75% vs 50% aktsiad

Suuremat pilti vaadates oleks 75% aktsiate osakaal nii 4% kui ka 5% reegli korral enamus juhtudest parema tulemuse andnud. Samas krahhide korral oleks tulemus jällegi mõnevõrra halvem ehk raha jätkuks vähemateks aastateks. Vahe ei ole siiski eriti suur.

Teine oluline erinevus on see, et aktsiatel on ajalooliselt olnud võlakirjadest tunduvalt kõrgem tootlus. See tähendab enamus stsenaariumite korral, et portfell kasvab pensionieas märkimisväärselt suuremaks.

4% reegel läbi Trinity uurimuse tulemuste.
Allikas: Cooley, Hubbard, Walz 1998. a nn Trinity uurimus. Vaata viiteid artikli lõpus.

Risk on aga just see, et kehvade aegade korral lõpeb see väga valusalt, nii et Bengeni hinnangul pigem ei ole tavaliselt tegemist mõistliku valikuga.

Samas 1998. a Trinity uurimuse põhjal tõenäosusi vaadates tundub 100% aktsiate osakaal täitsa kena. Isegi 5% väljamaksemääraga peab portfell 85% juhtudest vähemalt 30 aastat vastu.

Kuidas rasketel aegadel käituda?

Kui nüüd juhtub, et otsustasid näiteks 5% väljamakse ja/või 100% aktsiate osakaalu kasuks ja saabub mõni selline suurem krahh. Kuidas oleks võimalik oma olukorda parandada?

Ka selliseks olukorraks on soovitusi välja toodud.

a) Aktsiate osakaalu suurendamine

varaklasside osakaalud portfellis

Kui aktsiate osakaal on su portfellis 75% või väiksem, siis selliste börsikrahhide ajal võiks kaaluda näiteks aktsiate osakaalu suurendamist. Soovi korral kasvõi kuni 100%-ni.

Seda aga eeldusel, et sul on piisavalt suur portfell ja saad vajadusel paar aastat ilma aktsiaid liigselt müümata hakkama.

b) Väljamaksete vähendamine

Teine variant on oma väljamakseid neil aastatel tublisti vähendada. Sõltuvalt sinu portfelli seisust võib see tähendada vägagi märkimisväärset mahu vähendamist. Eriti kui suurem krahh leiab aset sinu pensioniea alguses.

Selline lähenemine kõlab teoorias hästi, aga praktikas on enamus inimeste jaoks raske oma harjumuspärast elukallidust alla tuua. Tunduvalt lihtsam on liigset elustiilipuhitust ennetada, kui seda tagasi pöörata.

Eriti raske saab olema see muutus siis, kui headel aegadel oma kulutusi tõstsid ja nüüd pead selle arvelt veel tugevamalt väljamakseid allapoole korrigeerima.

c) Mida kindlasti mitte teha

Kõige tüüpilisem reaktsioon (eriti investeerimisest kaugete inimeste puhul) on soov aktsiad maha müüa ja näiteks võlakirjade osakaalu suurendada. See on aga üks rumalamaid asju, mida sa aktsiaturgude languse ajal teha saaksid.

Kas 4% reegel on seega mõistlik?

Idee ise on väga hea ja selle lihtsus on ainult boonuseks. Siiski on selle reegli nii lihtsustatud käsitlusel omajagu võimalikke puudusi, mida võiks rakendama asudes kaaluda. Mõned mõtted näiteks:

  • 30-aastane periood ei pruugi olla mõistlik. Eesti pensioniealiste meeste oodatav eluiga on ca 15 aastat ja naistel 20 kandis. 15-aastane puhver meestele ei pruugi just kõige mõistlikum olla.
  • Erinevate turgude tootlus on olnud erinev. Näiteks S&P 500 tootlus vs USA turg tervikuna vs globaalsed aktsiaturud. Sama ka erinevate riikide võlakirjadega.
  • Täna on võlakirjadel ajalooliselt madalaimad intressid. See võib tulemust omajagu muuta. Mõned arvavad ka, et aktsiate tootlused saavad olema lähikümnendil ajaloolisest keskmisest madalamad.
  • Eestlastel lisandub USA börsile investeerimisel valuutarisk. See, et dollarites on kõik hästi läinud, ei tähenda, et eurodes asi samamoodi oleks lõppenud.
  • USA ja Eesti inflatsioon on erinev. Eestis reeglina kõrgem. Sealhulgas vanemate inimeste jaoks on inflatsioon sageli üldpopulatsioonist erinev, sest nende ostukorv on teistsugune.
  • 4% reegel ei arvesta mingisuguse lisatuluga. Olgu siis töötamisest, I sambast või mujalt.
  • Maksureeglid võivad tekitada olulisi erinevusi sisse. 4% reegel nendega ei arvesta.
  • Selles analüüsis ei võetud arvesse mingisuguseid tasusid. Ei ostu-müügi teenustasusid ega haldustasusid.
  • Tegelik pensionäride kulude kasv ei liigu inflatsiooniga koos, nagu 4% reegel eeldab. Erinevad uurimused (USA põhjal vähemalt) näitavad, et pigem pensionieas kulud enamus ajast hoopis vähenevad.
  • Kui tahad oma järglastele ka pärandust jätta, siis pead sellega lisaks arvestama.
  • Finantsvabaduseni jõudes või nooremana “pensionile” minnes tuleb arvestada teistsuguste teguritega, nii et selles kontekstis pole see reegel eriti hästi rakendatav.

Lisaks kujutan ette, et pensioniikka jõudes võib siin tekkida omajagu küsimusi, kuidas seda reeglit siis ikkagi konkreetsemalt rakendada. Eriti kõiki eespool mainitud tegureid arvesse võttes.

Viited

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

2 replies on “4% reegel: mis see on ja kust tuleb?”

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.