Categories
Laenud ja ühisrahastus

Kas oled ühisrahastusest väljumisega hiljaks jäänud?

Ühisrahastuses on kõik halvasti ja viimane aeg oleks laevalt lahkuda. Vähemalt selline mulje võib jääda viimasel ajal paljude investorite sõnavõttudest. Ja miks ka mitte RahaFoorumis ilmunud artiklitest:

Kas see tähendab, et ühisrahastus on üks mõttetu koht ja peakski sellest suure kaarega eemale hoidma? Vaatame natukene lähemalt.

Minu ühisrahastuse investeeringute tootlused

Otsustamaks, kas ühisrahastus on tõesti mõttetu investeering olnud, tuleks vaadata senist tootlust. Vaatan esialgu enda tootlust erinevate portaalide lõikes.

Kõigil juhtudel olen võimalusel lisaboonused (soovitustasud, liitumisboonused, cashback kampaaniad) tootlusest välja jätnud. Koos boonustega on tootlus enamus portaalides olnud kuvatavast XIRRist parem.

PortaalInvesteerimisperioodTootlus (XIRR)
Bondora07.2010 – 10.201628,8%
Omaraha06.2011 – 08.202017,1%
Estateguru12.2014 – 03.20209,2%
Mintos06.2015 – 08.202010,8%
Twino10.2015 – 06.201814,3%
Portfell kokku07.2010 – 08.202014,3%

Bondora

Minu esimene kogemus ühisrahastuses. Investeerimisperiood juuli 2010 – oktoober 2016. Tänaseks on kogu raha välja võetud.

XIRR: 28,8%

Teisisõnu, minu investeeringu tootlus oli keskmiselt üle 28% aastas. Täna sellist tootlust sealt enam ei teeni. Hea kui üldine portfell positiivse tulemuseni jõuab.

Abikaasa investeerimisperiood oli lühem (03.2014 – 02.2017). Tema portfelli keskmine tootlus tuli pisut üle 18% aastas.

Omaraha

Investeerimisperiood juuni 2011 – tänaseni. Jätkan väikestviisi endiselt investeerimist.

XIRR: 17,2%

Viimase 9 aasta tootlus on keskmiselt olnud natukene üle 17% aastas. Kusjuures tegemist on konservatiivse arvutusega, millest olen maha kandnud kõik viivises laenud (punased ja kollased) täismahus.

Kui eeldada, et kollastest 50% tagasi saab, siis on tootlus 19% kandis. Omaraha tagatisfond ostab täna punased 60% eest ära, seega ka 50% eeldus on pigem konservatiivne.

Estateguru

Estategurus oli mul ainult paar investeeringut ja väga väike summa. Seega tootlusenumber on pigem reaalsest kehvem. Tänu väikesele portfellile vähenes raha tagasi tiksumise käigus tootlus omajagu.

Investeerimisperiood 12.2014 – 03.2020.

XIRR: 9,2%

Tagatisega laenude väiksem tootlus ei tundunud mulle ahvatlev. Olen valmis võtma rohkem riski ja seega investeerin pigem alternatiivsetes platvormides.

Mintos

Investeerimisperiood Mintoses 06.2015 – tänaseni. Tootlusest on 100% ulatuses maha kantud in recovery staatuses laenud.

XIRR: 10,8%

Twino

Twinos investeerisin alates 10.2015 kuni 06.2018.

XIRR: 14,3%

Börsi tootlus vs ühisrahastus samal perioodil

Minu ühisrahastusportfell on 2010. juulist kuni tänaseni iga-aastaselt tootnud keskmiselt 10,8% (Mintos) kuni 28% (Bondora kunagine portfell) vahemikus.

Kui panna kõik ühisrahastuse investeeringud ühte tabelisse kokku, siis saan ca 10-aastase perioodi peale keskmiseks annualiseeritud tootluseks pisut üle 14% (väga konservatiivne lähenemine) või üle 15% (eeldab, et 50% Omaraha kollastest laenudest taastub).

Globaalse aktsiaindeksi tootlus 2010-2020.
Globaalse aktsiaindeksi ACWI brutotootlus ca 10 aasta jooksul.

Globaalne börsiindeks ACWI on umbes samal perioodil eurodes näidanud brutotootluseks ligi 160% ehk keskmine aastane tootlus on olnud veidi alla 10%1.

Minu ühisrahastuse portfell on viimase 10 aasta peale börsiindeksist üle 4% kõrgemat keskmist aastatootlust näidanud.

Börsi ja ühisrahastuse tootluse võrdlus.
Umbes selline võiks välja näha 100 € kasv keskmise börsi ja minu ühisrahastuse portfelli tootluse korral. Reaalsuses muidugi ei käi see võrdlus ligilähedaltki nii lihtsalt.

Kumulatiivse tootluse puhul tähendab see umbes 160% vs 285% kogutootlust. Kusjuures, minu kõige kehvema aastatootlusega portfell (Mintose 10,8%) näitab kõrgemat tootlust, kui börsiindeks.

Selleks, et mu ühisrahastuse portfelli tootlus kukuks 10% peale ehk börsiindeksiga võrdseks, peaksin tänastest graafikus olevatest investeeringutest veel vähemalt 40% kohe ära kaotama.2 Seda siis enne igasuguseid boonuseid ja raha tagasi kampaaniaid.

PS! Kui valisid viimase 10a jooksul paremat tootlust näidanud S&P 500 indeksi, siis see on eurodes näidanud 13,2% aastatootlust. Jääb sellises kirvemeetodi võrdluses natukene minu ühisrahastuse portfellile alla.

Teiste investorite tootlused

Portaalide statistikat tootluse kohta on raske usaldada. Küll võib arvata, et keskmine Omaraha investor on oma portfelli tootlusega börsiindeksit ületanud.

Globaalse börsiindeksiga võiks ka konkureerida ilmselt Estateguru (kuigi raske hinnata, mil määral probleemseid projekte sealt maha on arvestatud) ja Twino investorite keskmine tootlus.

Mintos vastavat statistikat ei avalda, nii et raske on hinnata. Kuigi pikemalt portaalis tegutsenud investorid on tõenäoliselt isegi probleemseid laenukontoreid arvesse võttes keskmiselt 10%+ tootluse kandis.

Ükski portaal ei arvesta minule teadaolevalt cash drag mõju tootlusele, nii et reaalne tootlus on kodulehel kuvatust mõnevõrra väiksem.

Investorite hinnang oma tootlusele

Investorite tootlus ühisrahastuses nende endi hinnangul.
2020. ühisrahastuse küsitlusele vastanute ühisrahastuse investeeringute tootlus.

Minu ühisrahastuse küsitlusele vastanute seas hindas ainult 3% investoreid oma tootlust negatiivseks ja 2% väiksemaks kui 5% aastatootlus. Ülejäänud 95% investoritest hindasid tootluseks üle 5% aastas.

Kusjuures 80% investoritest olid enda hinnangul teeninud üle 10% tootlust. Kui see on tõsi, siis on tegemist ikka väga hea tulemusega.

Börsiindeks on sellele tootlusele pigem alla jäänud. S&P 500 indeksfondi 5a ja 3a tootlus on 10% kandis. 1a tootlus aga koguni kõigest 6,6%. Enamus börsiinvestorid jäävad indeksile alla.

Seega selle valimi põhjal võiks arvata, et ühisrahastuses on enamus investorid suutnud teenida börsiinvestoritest paremat tootlust.

Kokkuvõtteks ühisrahastuse investeeringutest

Kuigi hetkel võib tunduda, et ühisrahastuses on kõik asjad kehvasti, siis sarnaselt tundub ka börsikrahhide ajal aktsiatesse investeerimisega. Oluline on aga pikem perspektiiv.

Ühisrahastuse puhul on muidugi olukord erinev. Siin on investoril nii mõndagi ise ära teha, et vähendada kriisidega kaasnevaid kaotusi. Börsil on selline tegevus kordades raskem.

Kriiside mõju tootlusele

Samuti ei saa ühisrahastuse puhul kriise lihtsalt läbi sõites loota selle peale, et pärast teenid kaotuse kiiremini tagasi. Kui laen/projekt läheb hapuks või laenukontor pakib pillid kokku, siis reeglina on see võrreldav ettevõtte pankrotiga, mitte lihtsalt aktsiahinna langusega.

Pankrotistunud ettevõttest ei saa peale kriisist taastumist endiselt midagi. Nagu ei saa ka tagatisfondile maha müüdud laenust või pankrotistunud ettevõttele antud laenust hiljem enam midagi tagasi. Kaotused realiseeritakse ära.

Ühisrahastuse tootlusest

Sellegipoolest, isegi praegust kriisi arvesse võttes, on ühisrahastus võimaldanud teenida börsiindeksist omajagu paremat tootlust.

Omaraha investorite tootlus statistika järgi
Omaraha statistika järgi on invsetorite keskmine tootlus olnud pisut üle 17% aastas.

Minu puhul globaalse indeksfondiga võrreldes kümne aasta peale 125% lisaks. Seda juba ilma erinevaid portaalide poolt pakutavaid boonuseid arvesse võtmata.

Muidugi ühisrahastuses investeerimise ajakulu on tunduvalt suurem, kui indeksfondidesse investeerimisel.3 Samas, põnevust ja õppetunde on ka tunduvalt rohkem.

Tahad õppida ühisrahastuses edukamalt investeerima? Liitu minuga siin.

NB! Väga palju segadust tekitab juurde see, et paljud investorid kasutavad tootluse arvutamiseks väga loomingulisi meetode. Nii võibki isegi täitsa hea portfelliga investor rääkida, kuidas ta raha kaotab.

Riskide võrdlus börsiga?

Arukas investor ei saa muidugi ainult tootlusega piirduda. Oluline on arvestada ka riski. Kui tootlus on 2x kõrgem, aga risk 50x kõrgem, siis üldiselt ei ole selline investeering väga mõistlik.

Riski hindamine ühisrahastuses ja aktsiaturuga kõrvutamine on aga juba omaette korralik väljakutse. Riski olemused on suures osas erinevad ja riskitasemed erinevad platvormide vahel märkimisväärselt.

Siiski on näiteks LendingClubi portfelli põhjal volatiilsust vaadatud ja jõutud järeldusele, et ühisrahastus portfelli osana võiks investeeringu riski-tulu suhet parandada.5

Isiklikult ma muidugi ei usu, et see meie ühisrahastusportaalide riski kohta liigselt palju ütleks. Tõsi, tootluste volatiilsus on küll börsiga võrreldes tunduvalt väiksem ka siin. Kas ka risk tervikuna? Kahtlustan, et mitte, aga riski-tulu suhe võiks mõistlikult tegutsedes siiski parem olla.

Laiem kontekst

Ühisrahastuses on tootluse ülemine piir suhteliselt selgelt piiratud. Üle pakutava intressimäära on juba pigem keeruline tootlust teenida. Lähenemisi on, mis seda teha aitavad, aga neid saab rakendada kas piiratud aja jooksul või nõuavad need aega ja lisateadmisi.

Küll aga on võimalik valesid otsuseid tehes kasvõi kogu oma investeeritud summa ära kaotada. Suurem osa inimesi teenivadki keskmisest väiksemat tootlust just selliste vigade tõttu.

Sellest tulenevalt on loogiline, et mina keskendun RahaFoorumis just sellele, kuidas neid ämbreid vältida ja aidata sul seda tootluse kaotust ennetada. Sellel on sinu tulemusele tavaliselt kõige suurem mõju.

Positiivsest kirjutamine

Samuti on ühisrahastuses levinud reegel, et kõik portaalid on väga läbipaistvad. Senikaua, kuni neil on midagi positiivset jagada. Positiivseid kiidulaule jagavad väga aktiivselt ka sisuturundajad ja soovitustasusid taga ajavad blogijad.

See pool on väga hästi kaetud. Kui (potentsiaalne) investor tahab mõne portaali häid külgi teada, siis ta leiab selle info tavaliselt portaali kodulehelt kergelt üles.

Ma ei näe liigselt vajadust siia veel omaltpoolt sama jutuga takka kiita. Mul ei ole eesmärk ennast soovitustasudest ära elatada (kuigi olen tänulik, kui registreerumisel minu linki kasutad) ega soovitustasu nimel positiivseid ülevaateid kirjutada.

Kui portaal korraldab jama, siis ma ei soovita sul sellega liituda. Mis sest, et soovitamise eest koguni 5% tasu pakutakse.

Investeerimisperioodiga arvestamine

Kui sa alustasid ühisrahastusse investeerimisega alles hiljuti, siis täna on selles osas suhteliselt eriline aeg. Sa sisenesid vahetult enne suuremat krahhi, nii et madal või negatiivne tootlus on täiesti ootuspärane.

börsil investeerimine negatiivse tootlusega
Kui vaataksid börsil lühikest ajaperioodi ja teeksid selle põhjal tootluse kohta järeldusi.

Tegemist on aga lühikese perioodiga. Kui sa vaatad oma aktsiaportfelli tootlust buumi tipust krahhi põhja, siis sealt positiivset tulemust oodata oleks jabur. Jabur on sellise lühikese perioodi põhjal pikaajaliste järelduste tegemine nii börsil kui ühisrahastuses. Sama kehtib ka buumiajal tehtud järelduste kohta.

Näiteks paljud rääkisid päris pikalt, et 10%+ intress ühisrahastuses on liiga kõrge, sest nii head tootlust ei ole mõistlik investorile pakkuda. Mõistmata, et see on ainult buumiaja tootlus, millest on vaja kriisiga kaasnevad kaotused maha võtta (nt kuula siit, algusega 19:35).

Millisest ühisrahastusest me räägime?

Ühisrahastus on lai valdkond, kus on võimalik investeerida erinevatesse varaklassidesse, erinevates regioonides ja läbi erinevate juriidiliste struktuuride. Bondora põhjal öelda, et ühisrahastus on mõttetu, oleks umbes sama loogiline kui penny stock või Baltika põhjal öelda, et investeerimine tervikuna on mõttetu.

Isegi sama portaali sees on head või normaalsed investeerimisvõimalused ja väga halvad segmendid olemas. Näiteks Omarahas Soome turule laienemine ebaõnnestus korralikult ja Crowdestate ärilaenude segment on olnud alla igasugust arvestust.

Paraku on ühisrahastuse nime all ka paljud portaalid, mille puhul on tegemist labaste pettustega. Kuigi eks börsil ole ka sarnaseid valikuid. Kui need kõik ka tootluse sekka arvata, siis on tõesti tulemus nukravõitu.

Samas, kui võtta ka penny stockid börsi tootluse sekka (keskmine aastane tootlus seal -30% kanti), siis ilmselt kisuks see ka börsi tootlust omajagu alla?

Märkused

1 Tootlused ei ole päris üks-ühele võrreldavad. Ühisrahastuse tootlus arvestab seda, millal ja millise summa investeerisin. Sealhulgas suurem mõju on just hilisemate aastate tootlustel, sest siis olid summad suuremad. Börsitootluse puhul aga eeldan, et kogu summa investeeriti perioodi alguses.

2 Mintose puhul kirjutan 100% mahus maha kõik in recovery staatuses põhiosa ja loen viivises olevaks pending payments staatuses põhiosa.

3 Tõenäoliselt ei ole ühisrahastuses veel kogu koroonakriisi mõju tootlusele täna arvesse võetud. Tootlus võib lähikuudel veel langeda. Samas ei ole ka välistatud probleemsete laenude taastumine.

4 Minevikutootlused ei ennusta tulevikutootlusi. Antud juhul võiks eeldada, et tulevikus on tootlused mõnevõrra väiksemad, kui need olid ühisrahastuse algusaegadel, kus investorite huvi oli väiksem. Täna on surve intresside langetamisele suurem ja kõikvõimalikke boonuseid vähem (kuigi minu tootlused neid arvesse ei võtnud). Tulevikutootlus võib seega olla mõnevõrra madalam.

5http://blog.lendit.com/wp-content/uploads/2015/04/LendingRobot-How-Much-to-Invest.pdf – Kui aktsiate puhul on tüüpiliseks riskimõõdikuks volatiilsus, siis ühisrahastuse puhul on detailsemalt riskideks näiteks (ja mitte ainult) krediidirisk, operatiivne risk, intressirisk ja likviidsusrisk. Volatiilsus ei arvesta kõiki neid riske täies mahus (eriti tänase lühikese ajaloo või üksiku portaali andmete põhjal). Samuti ei ole USA LendingClubi portfell tingimata võrreldav meie Ida-Euroopa platvormide laenudega.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.