Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Kas praegu tasub ühisrahastusse investeerida?

Mõned mõtted, mida tänases ebaselge tulevikuga majanduskliimas (2020. aasta aprillis) enne ühisrahastusse investeerimist kaaluda.

Kas tasub ühisrahastusse täna investeerida?
Kas tasub täna oma säästud ühisrahastusse panna?

Siinkohal pean ühisrahastuse all eelkõige silmas just laenupõhist ühisrahastust, aga üldiselt kehtib sama põhimõte ka näiteks kinnisvaraarenduse projektidel, kus intress on fikseeritud.

Maksimaalne tootlus on piiratud

Üks asi, mida me ühisrahastuse projektide puhul kindlalt teame, on see, et pakutavast intressist kõrgemat tootlust me ei teeni. Seega, kui annad laenu välja 18% intressiga, siis see on ka max tootlus, mis sa sealt saada võid. Tavaliselt siiski maksimumi ei saa isegi headel aegadel.

Sarnaselt järelturult allahindlusega 25% tootluse ootusega projekti puhul sa üle 25% tootlust ei teeni. Kui sul just ei õnnestu seda järelturul kasumiga maha müüa.

Maksimaalne kaotus on samuti teada ehk endiselt võib kaotus olla kuni -100%, kui sa just laenurahaga ei investeeri.

Võimalikud ohud, millele mõelda

Riskid on teadmata

Krediidirisk ehk laenaja ei suuda maksta

Täna ei ole teada, kui paljudel juhtudel krediidirisk lähiajal realiseeruma hakkab. Ühelt poolt on olemas erinevad riikide poolsed toetused, mis aitavad inimestel sissetulekut mitte kaotada.

Teiselt poolt on need toetused reeglina lühiajalised ehk juba täna käivad jutud, et nii mõnigi tööandja on valmis töölepingu ühel või teisel moel lõpetama niipea, kui toetused otsa saavad.

See tähendab omakorda, et need inimesed ei ole enam võimelised oma laene tagasi maksma. Kui palju selliseid inimesi olema saab, seda näeme alles tulevikus.

Täna on aga selge, et neid inimesi saab olema tunduvalt rohkem, kui viimastel aastatel töötute osakaal on olnud.

Operatiivne risk ehk portaalirisk

Raske on ka hinnata ühisrahastusportaalide ja laenukontorite jätkusuutlikkust tänases olukorras. Enamus ühisrahastusportaalides on tulubaas tänaseks kokku kuivanud ja seda hetkel veel teadmata ajaks.

Näiteks Mintose kaudu rahastatud laenumaht võiks aprilli lõpuks jõuda natukene üle 40 miljoni euro. Veebruaris oli see aga 317 miljonit ehk mahud on üle 85% võrra langenud.

Sarnaselt on Bondora praeguse tempoga väljastamas pisut üle 2 miljoni euro aprilli lõpuks. Veebruaris oli maht 12,6 miljonit ja enne seda koguni üle 15 miljoni. Üle 80% langust võrreldes varasemaga.

Bondora platvormil igapäevaselt rahastatud laenumahud.
Igapäevane investorite poolt rahastatud laenusumma Bondora platvormil viimase kolme kuu jooksul.

Kahekordselt saavad pihta tagasiostugarantiiga laenukontorid. Esiteks on uute laenude väljastamine raskendatud. Teiseks on paljudes riikides kuulutatud laenumaksetele moratoorium ja/või pandud karmid piirangud lubatud intressidele ja tasudele, mida küsida võib.

Lühidalt, tagasiostugarantii lubaduse täitmine nõuab järjest rohkem raha, sest rohkemad laenud lähevad hapuks, aga raha teenimine on igast küljest järjest keerulisemaks läinud.

Kui ühisrahastusportaal või laenukontor ei saa oma kulusid sisuliselt nullilähedaseks viia (mida tagasiostugarantiid täites on võimatu teha), siis võime piisavalt pika kriisi jooksul veel nii mõndagi pankrotti näha.

Iga ettevõtte osas tuleb eraldi hinnata, kui pikaks ajaks neil uutes oludes puhvrit võiks jaguda.

Järelturult laenude ostmine

Paanikamüükide käigus on järelturult võimalik väga korraliku allahindlusega laene leida. Sedasi võid saada investeeringuid, mille oodatav tootlus on omajagu üle 20% aastas.

Kindlasti tuleb arvestada, et seda tootlust võib mõjutada nii operatiivne risk kui ka krediidirisk. Lisaks aga tasub arvesse võtta ka võimalust, et laenu pikendatakse.

Kui ostad täna lühiajalise laenu, mis lubab allahindlusega koos 30% tootlust, aga seda pikendatakse 5 aasta peale, siis on su uhke tootlus kadunud.

Kõrgema intressiga laenude andmine

Kriisi tõttu on laenumahud portaalides kokku kuivanud, sest investorid võtavad raha välja. Selle tagajärjel on aga intressid nii mõneski portaalis tunduvalt kõrgemale tõusnud.

Seetõttu võiks tunduda mõistlik, et kui intress on piisavalt kõrge, siis võib ju lisariski võtta. Maksegraafiku pikendamine oleks sellise laenu puhul isegi kasulik. Siin aga tekib vastupidine probleem.

Sina võtad täna suuremat riski ja sulle lubatakse vastu kõrgemat tootlust. Ühel hetkel aga hakkab laenukontoril paremini minema või investorite riskiisu tõuseb.

Kui siis ollakse nõus laene madalama intressiga rahastama, võib laenukontor su kõrgema intressiga laenu tagasi osta. Riski said küll kaasa teha, aga tootlusest jäid lõpuks ikkagi ilma.

Kehtib näiteks Mintose puhul. Kõigil ühisrahastuspaltvormidel ei ole portaalil/laenukontoril õigust sinult laene tagasi osta.

Inflatsioon või hüperinflatsioon

Mitmed keskpanga rahapressid on pandud täistuuridel tööle, nii et kuumast juba punaseks köetud. Natukene veel koormust tõsta ja läheb kogu see rahahunnik seal põlema.

Sellest tulenevalt on nii mõnigi seisukohal, et võime tõenäoliselt oodata tavapärasest kõrgemat inflatsiooni või koguni hüperinflatsiooni.

Kui see stsenaarium juhtub, siis on laenupõhises ühisrahastuses investori poolel olemine üks halvemaid kohti, kus olla (laenu poolel ei oleks sugugi halb muidugi).

Esiteks sellepärast, et investeeringu väärtus on fikseeritud valuutas ehk meie puhul tavaliselt eurodes. Kui annad välja 1000€ laenu, siis parimal juhul saad tagasi 1000€ põhiosa + intressid.

Kui hüperinflatsioon vahepeal 50% kuus selle raha väärtust ära sööb, siis see 1000€ ei ole laenuperioodi lõpuks enam suurt midagi väärt. Isegi tagumiku pühkimiseks ei ole see paber siis eriti hea ega pehme.

Teiseks on ühisrahastusest väljumine juba headel aegadel pigem raske ja aeganõudev protsess. Sellises olukorras ei oleks laenajal enam kuhugi kiiret oma laenu tagasi maksmisega ja järelturul sa ostjaid ei leiaks isegi väga suure allahindlusega.

Kokkuvõtteks

Kas siis tasub täna ühisrahastusse investeerida? Ühest lihtsat vastust ei saa anda. Isiklikult tulevikku ennustada ei oska, sest jätsin 1€ sooduskampaania ajal kristallkuuliga ennustamise raamatu ostmata.

Küll aga tean seda, et ainuüksi segase lähituleviku tõttu on täna ühisrahastuses riskid tunduvalt kõrgemad kui need olid mitu kuud tagasi.

Kui sulle tundub, et saad selle eest täna ka vastavalt kõrgemalt tasustatud (olgu siis järelturul soodushinnaga ostes või esmaturul kõrgema intressi näol), siis ilmselt tasub investeerida.

Kui aga tundub, et see pakutav tootlus ei anna sulle täna piisavalt riskipreemiat või sa näed, et on tunduvalt paremaid alternatiive, siis vast ei tasu.

Kus ühisrahastuses saab sinu arvates täna investeerimiseks sobivat riski-tootluse suhet? Kas on veel mõni oluline asi, mida täna lisaks kaaluma peaks?


Kui otsid ühisrahastuse kohta põhjalikumat infot või soovid regulaarsemat ülevaadet ühisrahastuses toimuvast, siis leiad selle Ühisrahastuse süvakursusest.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

4 replies on “Kas praegu tasub ühisrahastusse investeerida?”

Väga asjalikud argumendid, kuigi ühest vastust ei ole. Julge hundi rind võib olla nii rasvane, kui ka haavleid täis. Mina oma ühisrahastusse investeeritud raha välja võtnud ei ole, sest ma usun oma õnnelikku kätt. Siiani pole see mind kordagi alt vedanud. Aga ma ei ütle, kuhu ma oma raha olen paigutanud, et keegi hiljem ei saaks mulle näpuga näidata ja öelda: “SINA soovitasid, ja nüüd ma kaotasin kõik ja pean palja sellesamusega koju minema”.

Täpselt nagu kõigil ühisrahastuse laenudel, nii on ka tagatisega laenudel intressid tõusnud. Hetkel olen Mintoses Mogo autolaenudesse investeerinud ja arvestades, et tegemist on tagatise ja tagasiostugarantiiga laenudega,on minu jaoks nende tootlus piisav. Loomulikult on mul võimalus kiirlaenudega veel suuremat tootlust saada, kuid tunnen, et see oleks juba ahnus.

Jah, kõik eelnev kehtib suuresti ka tagatisega laenude puhul. Peamiseks erinevuseks ehk see, et nüüd võiks hinnata tagatise piisavust ka tänasest olukorrast lähtuvalt. Kui usud, et seal on piisavalt puhvrit (kinnisvaralaenu korral näiteks LTV piisavalt väike, et ka suurema languse korral endiselt võlg ära katta ja ostja leidmine oleks võimalik), siis miks mitte.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.