Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle Laenud ja ühisrahastus

Tagatisfondid, tagasiostugarantiid ja muud skeemid ühisrahastuses

Olen varasemalt kirjeldanud tagasiostugarantiisid ja tagatisfonde selles huvide konflikte käsitlevas artiklis. Lisaks kirjeldasin siin jooniste abil, kuidas tagasiostugarantii skeemiga sarnaselt süsteem toimib ja miks see on investori vaatevinklist jabur, kui neid laene sedasi ilma tagasiostugarantiita pakutakse.

Selles artiklis püüan mitte liigselt ennast korrata ja vaatame rohkem konkreetsete skeemide otsa, mis täna kasutusel on.

Tagatisfondid ja Omaraha

Kõige pikemalt on siinmail tegutsenud tagatisfond ja seda Omaraha portaalis. Kui algselt oli sul võimalus valida, millal ja milliseid hapuks läinud laene sa müüa soovid (nö vanad laenud), siis alates 01.03.2014. sõlmitud lepingud lähevad kõik sundmüüki orienteeruvalt 100. viivises oldud päeval.

Kusjuures tingimuste järgi vähemalt hinnaga 60% põhiosasumma eest. Näiteks, kui 100 € laen läheb hapuks, siis 100. päeval maksab Omaraha sulle 60 €, sina loovutad selle nõude ning see müüakse inkassofirmale edasi.

Algse info järgi kujunes see väljamakse nii, et 30% tuli tagatisfondist ja 30% oli tasu inkassofirmalt. Hiljem on väljamakse summa kasvanud ja kõikunud 60%-80% vahel.

Investori seisukohast on oluline hinnata, kas ja kui jätkusuutlik selline tagatisfond on, seega püüame seda põgusalt analüüsida.

Tagatisfondi sisse- ja väljaminekud

Kui kapoti alla vaadata ja püüda aru saada, kuidas tagatisfondi raha tekib, siis varasemalt oli selleks kaks viisi:

  1. Väljastatud laenudelt protsent sissemakseks tagatisfondi ehk iga kord kui laen väljastati, maksis laenaja mingi protsendi summast tagatisfondi.
  2. Investorite poolt tagatisfondile müüdud laenude taastumisest.

Teisisõnu, kui investorile maksti tagatisfondist näiteks 30-50% laenu ostu eest välja, siis igasugune taastumine neist laenudest laekus aja jooksul tagasi fondi.

Bondora tolleaegsete Eesti laenude ja enda Omaraha portfelli põhjal julgen oletada, et taastumine võis olla arvestatav. Omaraha juhi Arne kommentaar annab arvamusele ka kaalu juurde:

Omaraha tagatisfond kui suurim investor
Allikas: Omaraha foorum. (Suurendamiseks kliki pildil)

Seega lõppkokkuvõttes oli ostuhind tagatisfondile pigem soodsam kui esialgu makstud 30-50% põhiosast.

Täna maksab tagatisfond ostu eest endiselt 30-50% ära. Tagatisfondile müüdud laenud ja neist saadav võimalik taastumine lähevad aga edasi inkassole, seega sissemaksed tulevad vaid väljastatud laenudelt võetavast 3% tasust.

Tagatisfondi jätkusuutlikkus

Sellest lähtuvalt võib kirvemeetodil arvestada, et tagatisfond on jätkusuutlik, kui laenude hapuksmineku määr jääb 6-10% vahemikku, sõltuvalt sellest, kas tagatisfondist makstakse investorile 30% või 50%. Kui hapude osakaal kasvab üle selle, läheb fondist välja rohkem kui sisse tuleb.

Alternatiivina võib fond lühiajaliselt olla ka jätkusuutlik, kui väljastatud laenude hulk järjepidevalt kasvab. Nagu näiteks 2016. aasta jaanuari 500k € mahult kasvas see detsembris juba 1,3 miljoni € peale.

Eesti väiksel turul ei ole aga selline pidev kasv eriti realistlik.

Tagatisfondi kahanemine

Numbreid vaadates tundub, et see hapude osakaal on viimasel ajal olnud suurem, kui jätkusuutlik oleks. Kuna järjepidevat infot kätte ei saa, siis siin on väike aegrida tagatisfondis olevast summast, mille erinevate allikate põhjal olen suutnud kokku koguda.

Numbrid on ümardatud, võetud mingil suvalisel ajahetkel antud päeval (päevasiseselt võib kõikuda mitme tuhande € jagu) ja punktide vahel olevad ajavahemikud on andmete puudulikkusest tingituna erinevad.

Näeme, et tagatisfond on summaarses mõttes alates eelmise aasta lõpust arvestatavas mahus langenud ja tänaseks enam-vähem stabiliseerunud kuhugi 80k € kanti.

Tagatisfondi maht üksi aga ei anna tervikpilti, kuna investori vaatevinklist on oluline ka tagatisfondi suhe portfelli jääki ehk nö kattekordaja (tagatisfond jagatud portfellijäägiga). Taaskord saame kokku panna vaid ligikaudsete numbritega kirvemeetodil arvutused.

Graafikuga küll ühtegi iludusvõistlust kinni ei pane, aga sellegipoolest on selge, et Omaraha tagatisfond on viimasel aastal vähenenud nii summaarses mõttes kui ka kattekordaja osas.

Viimastel kuudel on aga vanemate laenude eest makstav väljamakse protsent vähenenud ja sundmüügi laenude väljamakse kõigub paari protsendi raames 80%-st allpool (minu viimane müük, mis märkasin oli 25. juulil 78.5% väljamaksega).

Eks näis, kas hakatakse tagatisfondi taaskord ülespoole kasvatama või jääbki edaspidi sihiks umbes 1% kattekordaja.

P.S. Slovakkia ja Soome turu jaoks on olemas eraldi tagatisfondid, mille kohta meil täpsem info puudub.

Tagatisfondid ei kesta igavesti

Isegi jätkusuutliku tagatisfondi puhul ei tohiks eeldada, et see jääb igavesti kestma. Näiteks on Finbee otsustanud oma tagatisfondi ära lõpetada ning regulatsioonide ja järelevalveameti survel on sama teinud mitmed suuremad brittide ühisrahastusplatvormid.

Samuti ei oleks see esimene kord, kui mõni tagatisfond kokku hakkab kuivama. Brittide RateSetteri puhul oleks see juba tõenäoliselt juhtunud, kui portaal poleks endamisi otsustanud, et nad katavad mõned suuremad kaotused omast taskust, mitte tagatisfondist.

Omaraha on oma foorumis öelnud, et neil tagatisfondi lõpetamise plaani ei ole.

Tagasiostugarantiid

Kuigi nimes on “garantii”, siis garanteeritud ei ole siin suurt midagi ja seda ei maksaks investorina unustada.

Toimimismehhanism on siinkohal suuresti sama, mis tagatisfondi korral, ainult et tagatisfondi asemel lubab halvad laenud ära osta laenuväljastaja, kes need sulle müüs. Reeglina 100% põhiosajäägi ja isegi kogunenud intressi eest.

Erinevuseks on ka see, et sina saad vaid osa laenu intressist (nt laenaja maksab 80%, sina saad 10%, laenuväljastaja võtab 70% ja pakub selle eest sulle tagasiostugarantiid).

Sarnaselt tagatisfondile, peaksid ka siin vaatama raha sisse- ja väljaminekuid, ainult et antud juhul peaksid seda vaatama terve ettevõtte tasandil. See on selgelt raskem ja arvestades, et tihtipeale nii Mintoses kui ka Twinos ei ole sul võimalik selleks vajalikku infot kätte saada, siis kobad suuresti pimeduses.

Reeglina sa ei tea enamus ajast või saad erinevate aegade ja pika viivitusega ligikaudsed numbrid kätte selle kohta:

  • kui palju on ettevõttel raha (nö tagatisfondi suurus);
  • kui palju võtab ettevõte tasusid (Omarahaga kõrvutades sissemakse protsent);
  • kui palju võtab ettevõte iga laenu pealt intressi vahelt;
  • kui suur on hapude laenude osakaal ja taastumine;
  • kui suur on ettevõtte võimendus (sh võlakirjad, pangalaenud, faktooringud jm võimalikud raha kaasamise meetodid ühisrahastusele lisaks);

Tugevalt võimendatud ettevõttel läheb küll tõusval turul väga hästi, aga üsna pisikene hapude laenude osakaalu kasv võib ettevõtte pankrotti ajada kasvõi lihtsalt rahavoogude probleemide tõttu. Heaks näiteks rahavoogudega hättasattumise kohta on Eurocent Mintose platvormilt.

Arvestades, et kõige suurema tõenäosusega tõuseb hapude laenude osakaal olukordades, kus majandusel hakkab halvemini minema, siis võib eeldada, et laenuväljastaja jaoks vähenevad või sulguvad samal ajal mitmed tavapärased rahastuskanalid.

Teisisõnu, olukorras, kus tuleks tagasiostugarantiide teenindamiseks rohkem raha välja käia, on seda tõenäoliselt raskem ja vähem saada. Kui ettevõttel selleks puhver puudub, on risk ebaõnnestumiseks suurem.

Ega ilmaasjata ei öelda, et pangad annavad hea meelega laenu neile, kel seda vaja ei ole.

Kas tagasiostugarantii on jätkusuutlik?

See “garantii” on jätkusuutlik ainult siis, kui seda pakkuv ettevõte on jätkusuutlik ning isegi sellisel juhul ei ole selle jätkusuutlikkus garanteeritud.

Eurocenti näidet taaskord vaadates näeme, et tagasiostugarantii on sisuliselt lõppenud ehk hapusid laene täna tagasi ei osteta, aga ettevõte ei ole ka pankrotis ega seda menetlust veel alustatud. Seega tagasiostugarantii tundub lõppevat/pausile minevat siis, kui ettevõte tunneb, et tema huvides ei ole seda kokkulepet enam austada.

Konkreetseid tingimusi pole Mintose esindaja välja toonud, aga ehk nüüd protsessi läbi tegemise käigus on nad sunnitud selle asja läbi mõtlema.

Erinevused on ka selles, mis pankrotistumise protsessis saama hakkab. Mintos on välja hõiganud mõtte, et investor jääb saama sama intressi, mis ta sai tagasiostugarantii korral, aga tagasiostugarantii asemel kasutatakse seda intressivahet laenude teenindamiseks/inkassole tasumiseks.

Viimati aga räägiti ka seda, et Eurocenti puhul intressivahe on juba praegu kasutuses tagasiostugarantii täitmiseks. Isiklikult ühtegi Eurocenti laenu ei oma, aga foorumitest on läbi käinud, et neid ei ole tagasi ostetud, kuigi tähtaeg justkui käes (kui sul need laenud olemas ja on tagasi ostetud, siis anna kommentaaris teada).

Twino on öelnud, et laenude puhul hakkab investor saama täisintressi. Sellest aga läheb ilmselt samuti maha mingi laenuhaldaja tasu, sest minule teadaolevalt ei ole ka neil olemas backup serviceri.

Samal ajal tasub tähele panna, et tagasiostugarantii ja tagasiostugarantii ei ole sama asi. Näiteks Mintosega seotud Lendo pakutav kokkulepe on oma olemuselt hoopis teine loom, kui teised tagasiostugarantiid.

Lihtsalt seletatuna garanteerib Lendo, et nad maksavad sulle sinult saadud laenu tagasi ja kui ei maksa, siis “ostavad selle laenu endalt ära” ja maksavad ikka…

Kui Lendo läheb pankrotti, siis on sul nõue Lendo vastu (NB! Seda isegi korrektselt maksvate laenude puhul!). Kui teised tagasiostugarantiid pakkuvad laenuandjad lähevad pankrotti, on sul nõue konkreetsete laenajate vastu, kelle laene sa ostsid (ja sõltuvalt lepingust EHK ka väike nõue laenuandja vastu tagasiostugarantii osas).

Täiendus 2020 veebruar

Mintose portaalis on tekkinud juurde mitmeid laenuväljastajaid, kelle puhul kehtib sarnane kaudne (indirect) skeem, nagu eelnevalt Lendo kohta välja tõin.

Eurocentiga sarnaselt probleemidesse sattunud ettevõtteid on vahepeal juurde lisandunud: Aforti, Metrokredit (Finko Venemaal), Rapido, Monego, Iutecredit Kosovo.

Mõned neist on oma kohustusi täitnud või keegi on nende eest kohustused üle võtnud ja hapuks läinud laenud tagasi ostnud. Teiste puhul ei ole mitme kuu jooksul mingit arengut näha olnud. Hapud laenud istuvad investorite portfellis rahulikult edasi.

Muud Skeemid

Tagasiostugarantii enneaegse väljumisega

Uuema leiutisena on mõned ühisrahastusportaalid pakkunud tagasiostugarantiid, millega lubavad sinu investeeringud ka siis ära osta, kui laen on ilusti graafikus, aga sa soovid enneaegselt raha tagasi saada.

Sellise mudeliga said kurikuulsaks Kuetzali ja Envestio portaalid. Selline lahendus ei ole jätkusuutlik ja pigem tasub neist suure kaarega eemale hoida.

Mõistlik ühisrahastusportaal pakub enneaegseks väljumiseks järelturu funktsiooni.

Tagasimaksegarantii

Twino on põhimõtteliselt asendanud tagasiostugarantii (BG – Buyback Guarantee) tagasimaksegarantiiga (PG – Payment Guarantee). Tehniliselt nad küll pakuvad mõlemat, aga arvestades, et BG kehtib ainult ühe maksega laenude puhul, siis on see oma olemuselt üsna sama asi, mis PG.

PG puhul lubab Twino, et laenu makseraskustesse sattumise korral maksavad nad seda laenu sulle algse graafiku järgi edasi kuni graafiku lõppemiseni. Seejuures tundub lepingute põhjal, et juriidiliselt loovutad nõude laenaja vastu ja see asendub nõudega Twino vastu.

See võimaldab neil oma rahavoogusid paremini planeerida, kuna laenu hapuksmineku hetkel ei tule investorile kogu summat välja maksta, vaid saavad seda teha kindla maksegraafiku alusel.

Sellist hapuksläinud laenu järelturul müüa ei saa ja Twino pankroti korral peaks sarnaselt Lendo skeemiga nõue olema vaid Twino vastu. Viimast muidugi vaid hapuksläinud laenude osas.

Omaraha tagatud laenud

Sarnase toimimismehhanismiga tundub olevat ka Omaraha pakutav tagatud laenude lahendus. Nii palju kui aru olen saanud, siis laenud ostad Koduliising OÜ ja Best Liising SIA käest, aga nimest sõltumata neil mingit otsest tagatist ei ole.

See tagamine tähendab lihtsalt seda, et eespool mainitud ettevõtted lubavad maksta laenud lõpuni vastavalt nende maksegraafikutele, olenemata, mida laenaja teeb.

Juriidilise struktuuri osas jään vastuse võlgu, kas ja kelle suhtes sul probleemide korral nõue on, kuna Omaraha on sellele küsimusele vastamist pigem vältinud ja lepingunäidist avalikult kättesaadaval ei ole.

Kokkuvõtteks

Tänaseni on need pakutavad lahendused investorina pigem majanduslikult kasumlikud olnud. Kahjuks ei tähenda see aga tingimata seda, et asi samamoodi ka tulevikus jätkuks. Eriti olukordades, kus majandusel enam nii hästi ei lähe või kus ettevõtted ennast ahnusest või liiga soodsate kasvutingimuste tõttu lõhki on võimendanud.

Seetõttu on oluline vaadata sügavamale kui nimetuses olevad “garantiid” ja “tagamised” ning teha endale selgeks, mida see tegelikult tähendab, kuidas see tähendus halvemates tingimustes muutuda võib ning millist mõju see konkreetsele laenuandjale ja sinu investeeringutele omada võiks.

Vastasel juhul võib juhtuda, et maksad lihtsalt garantii eest, mille puhul kõik “remontivajavad” tüsistused on välistatud. Pikas perspektiivis on sellise “kindlustuse” eest maksmisel mõtet vaid siis, kui riskide realiseerumisel see ka endiselt kehtib.

Mida sina neist tagasiostugarantiidest ja tagatisfondidest arvad?

Ühisrahastus on muutunud järjest keerulisemaks ja sellega kursis püsimine aeganõudvamaks. Kui soovid lihtsamini asjadel silma peal hoida või tahad ühisrahastusest rohkem aru saada, siis vaata lähemalt.

5 replies on “Tagatisfondid, tagasiostugarantiid ja muud skeemid ühisrahastuses”

Tänan Taavi järjekordse asjaliku artikli eest. Loen Sinu kirjutisi pidevalt ja pean tõdema, et Sinu blogi meeldib mulle kõige rohkem ja pea püsti selle jätkamisel, sellega aitad ka teisi. AGA NÜÜD ASJAST…

Mis Mintost puudutab, siis mind teeb ärevaks just see, et neil pole endiselt saadud Läti tarbijakaitseametilt? luba võtta vastu investeeringuid. Saan aru, et luba neil laene väljastada on, aga 3ndate isikute (investorite) raha keerutada ei ole. Siin on ka link https://www.fktk.lv/en/media-room/press-releases/3986-2015-02-09-fcmc-warns-of-risks-associated-with-the-new-type-of-financing.html
Since the activities of “Mintos” are not subject to supervision by FCMC the customers who receive services provided by the above company are not protected by any of the protection schemes available in the country, for example, the deposit guarantee scheme in case of deposits with credit institutions, or the investor protection scheme in case of investment services provided by the authorised service provider.
See teeb mind üsna ärevaks ja võtan seda tagasiostugarantiid pigem sooja õhuna kui lubadusena.

Omarahast ka…Olen ise ka murelikult jälginud seda fondi langust. Kahju on sellest, et Omaraha ei soostu midagi selgitama (v.a. “kõik on korras”). Ise mõtlen, et vbla nad leidsid, et fond on liiga suureks paisnud ja vähendavad seda poole võrra ja kui oht jälle paistma hakkab, siis suurendavad. Ei oska öelda, kuid nagu öeldakse, et kui tahad teenida raha, tuleb ka riskida. Positiivse küljena saab öelda, et Omaraha palgal on üsna vähe inimesi, mis tähendab, et palgakulu ei ole väga suur ning väiksemate laenumahtudega elavad ka ära. Pankrotioht muidugi on alati, aga võrreldes Bondora armeega on seis parem. Mida arvad? Edu.

Ei ole sellesse Mintose keissi nii põhjalikult süvenenud, aga teksti põhjal tundub, et jutt käib siiski deposiitidest ehk hoiustest. See ei ole päris sama asi, aga eks saab vaadata ka selle nurga alt, et mingil määral see skeem ju on sarnane (eriti Lendo puhul).

Lätis pidavat nüüd arutelus olema spetsiifilisem seadusandlus, aga kui õigesti aru sain, siis täpsemaks aruteluks läheb ilmselt käesoleva aasta lõpus alles ja kes teab, millal midagi lõpuks ka välja tuleb.

Eestis oleme selles osas sarnases seisus, et konkreetset seadust meil veel ühisrahastuse kohta ei ole, kuigi mingi ettepanek on olnud.

Seda küll otseselt tagasiostugarantii toimivusega ei seostaks täna.

Omaraha on raske kommenteerida. Sisulised küsimused on tavaliselt lõppenud sellega, et seda võetakse rünnaku või pahatahtlikkusena ja siis kas, ignoreeritakse, ähvardatakse või blokitakse foorumist ja kustutatakse kommentaar ära.

Iseenesest on need summad üsna väikesed ja neil väljamakse langetamise ruumi jagub, nii et otseselt täna sellepärast veel ei muretse.

Pigem teeb murelikuks just see osa, et nad ei kommunikeeri, mis toimub. See teeb raskeks mõista, kas neil on arusaam toimuvast olemas ja nad lihtsalt ei taha Omarahale tüüpiliselt seda investoritega jagada või ei ole tõesti kohale jõudnud, et see asi ei ole sellisel kujul praegu jätkusuutlik.

Arvestades, et sellele “kõik on korras” kommentaarile on järgnenud väljamaksete langetamine, siis vähemalt mingil tasandil on neil selles osas arusaam olemas ilmselt.

Jälgin ka omarahas toimuvat ja tundub küll, et sinu ja teiste postitustest tagatisfondi teemadel on kasu olnud ning mingid liigutused on toimunud. Samas, läbipaistvust on vähe ja ega ei tea mida nende tagatisrahadega tegelikult tehakse. Sinu foorumibänn on veider, ju siis tabasid märki.

Ei omistaks seda tingimata neile kommentaaridele. Pigem ehk nägid isegi, et see asi jätkas langemist liiga kiires tempos.

Bännist ma küll midagi välja ei loeks. See on neil üsna standardprotseduur juba pikemat aega. Vanadest aegadest saati kasutuses ja kustutatud postituste osas ei ole isegi ainuüksi selles teemas ma ainus õnnelik 🙂

Muutused on muidugi positiivsed. Minu arvates oleks võinud juba kuu või kaks tagasi selle 70% peale langetada ja täna tagatisfond ilmselt kasvaks jälle.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.