Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine RahaRaadio saated

Inflatsioon igapäevaelus lihtsalt ja selgelt

Inflatsioon põletab seisvat raha.
Inflatsioon põletab seisvat raha.

Paljud teavad, et inflatsioon sööb sinu säästusid, aga tunduvalt vähesemad saavad aru, mida see tegelikult tähendab. Püüame selles saates võimalikult lihtsal kujul rääkida, mis asi see inflatsioon on ja miks see üldse oluline võiks olla?

Tean, et teatud moodsam koolkond arvab, et ka lihtsalt rahavarude suurenemine tähendab inflatsiooni. See tundub aga mulle vähemalt üsna pentsik arvamus, sest see ei pea hindasid ei ühes ega teises suunas kuidagi muutma.

Seda oleme näinud ka praktikas. Seetõttu lähtun antud saate raames pigem nö klassikalisest inflatsiooni sisust.

NB! Saade sai lindistatud 2018. aasta detsembris.

Inflatsiooni vastu kaitseb sind see, kui investeerid varadesse, mille väärtus kasvab inflatsioonist kiiremini. Investeerimisega alustamisel on sulle abiks Alustava investori käsiraamat.

Helimontaaž Rauno Taluste poolt. Aitäh!

Ülejäänud RahaRaadio saated leiad kas siit või iTunesist.

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus hinnang ja/või tagasiside.

Lingid ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

6 replies on “Inflatsioon igapäevaelus lihtsalt ja selgelt”

Aktsiate puhul tuleb lisaks inflatsioonile vaadata ka muid kulusid, Kasvukonto näitel:
(tootlus ~ 8% (6-12%))
-inflatsioon ~6%
-teenustasu 12 x 0,5 € aastas
-müük 11 € +0,3%
-tulumaks 20%

Isiklikult vaatan tootlust juba tasudejärgsena, nagu iga varaklassi puhul. Eraldi arvutamine võib üsna vale pildi anda mõne investeeringu tootlusest. Kust selle 6% inflatsiooni võtsid? Ajalooliselt oli keskmine inflatsioon seal kusagil 4% kandis, viimasel ajal kusagil 2-3% kandis.

Keskmine inflatsiooni number on kusagilt majandusõpikust võetud, aga hetkel ei oska täpsustada. Pikaajaline investor ei tohiks kindlasti vaadata üksnes viimaste aastate inflatsiooni, vaid pigem viimase 30 aasta inflatsiooni, kokkuvõttena. Ma ise vaatleks inflatsiooni mitte kui hindade tõusuna, st tagajärjena, vaid defineeriks pigem raha väärtuse langusena. See on tingitud rahatrükist.

Inflatsiooni tõttu kannatavad eelkõige just väikeinvestorid. Just nende vara riisutakse ära. Võtame või näiteks selle LHV kasvukonto Lähis-Ida fondi. LHV likvideeris selle ära. Väikeinvestor, kes nt 100 € selle fondi rajamisel sinna investeeris, jäi miinusesse, isegi kui ülaltoodud kulusid mitte arvesse võtta (sunniviisilise müügi teenustasu, tulumaks jm). Igasuguste kriiside, krahhide, pankade pankrottide, likvideerimiste jm (olemasolevad finantsvarad kuulutatakse aeg-ajalt väärtusetuks) tõttu kaotavad väikeinvestorid kõige rohkem, rohkem kui peost suhu elavad palgatöötajad.

See oli siis ilmselt mingi lühiajaline või pigem vana number. Pikaajaline keskmine ongi pigem 4% kandis olnud. Koos viimaste aastatega võimalik, et madalamgi. Rahatrüki osas ei nõustuks, nagu ka saates mainisin. See, et raha tekib juurde, ei vähenda selle väärtust. Selle väärtust vähendab ikka see, et hinnad tõusevad ehk sa saad selle raha eest vähem. Kui hinnad jäävad samaks, aga raha on rohkem, siis ei ole raha väärtus vähenenud.

Kõik need näited ei ole enam inflatsioon. See on pigem erinevate riskide realiseerumine või investori rumalus (olenevalt olukorrast). Inflatsioon on täiesti teine teema. Peost suhu elav palgatöötaja tõesti ei kaota pankrottide jmt riskide realiseerumisega nii tihti raha, sest nad ei oma aktsiaid ega muid varasid. Nad on oma raha reeglina juba tarbimise käigus vabatahtlikult ära kaotanud.

Tere Taavi.Läheks veel praktilisemaks.Kuna enamus riike eesotsas Trumpiga asub ilmselt lähiajal raha helikopterilt igas suunas laiali pritsima,siis võib (aga ei pruugi) olla inflatsiooni kasv mõne aasta perspektiivis tõenäoline.Siit küsimus sulle.Millised balti börsi suuremad dividendimaksjad võidavad või kaotavad a)keskmisest kiirema (5-7%) inflatsiooni ja b) hüperinflatsiooni korral?Ise pakuks et pangad ja ilmselt ka Tallink võiks keskmisest kiiremast inflatsioonist võita.Aga hüperinflatsioonis?…Ei tea.Kuidas mõjutaks antud stsenaariumid aga TKM1T,TSM1T,TVEAT,TEL1L?Huvitaks väga sinu analüüs.

See on võib olla natukene filosoofiline küsimus, kas hüperinflatsioonis üldse keegi võidab? Tõsi, see, kes põlevast majast elusalt välja jõuab, on nö võidus võrreldes nendega, kes välja ei saanud, aga mis võit see on? Pigem jäid just kodust ilma.

Aga üldjoontes ei oska su küsimustele väga vastata. See eeldaks häid ennustamisoskusi ja päris paljude eelduste tegemist. Liikuvaid osi on lihtsalt väga palju. Näiteks võiks arvata, et kõrge inflatsiooni korral võidavad need, kel on suur laenukoormus, sest siis on lihtne laenu tagasi maksta. Samas, kui need ettevõtted ei suuda sel ajal mingit käivet teha ega tulu teenida, siis ei pruugi sellest võidust just suurt kasu olla.

Ühesõnaga, võidavad need, kes sellise keskkonnaga kõige edukamalt kohaneda suudavad. Kes need konkreetselt olema saavad? Elame-näeme, kui selline stsenaarium peaks saabuma.

Mis sa asjast arvad? Anna teada

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.