Home » Bitcoin, blockchain ja muud krüptovaluutad » 7 segadust Bitcoini ja krüptorahadega
 

7 segadust Bitcoini ja krüptorahadega

Bitcoini ja krüptorahasid uurides kipub ette jääma päris palju kommentaare ja artikleid, kust kumab läbi väärarusaamu või lihtsalt teadmatust, kuidas krüptorahadega seotud süsteemid töötavad.

Selline infomüra ja valearusaamad takistavad asja korrektselt analüüsimast ning õigetele järeldustele jõudmast. See on ka vähemalt osaliselt põhjus, miks seda teemat nii keeruline endale iseseisvalt selgeks teha on. Loodetavasti õnnestub neid veidi siinkohal kummutada ja selgemaks saada.

Pean tunnistama, et ega minagi kõike väga põhjalikult ei tea ja koodi sisse vaadata ei oska. Seega on tulnud igat asja kümne erineva nurga alt uurida ja püüan siinkohal välja tuua mõned tüüpilised segadust tekitavad punktid, mida olen korduvalt kohanud.

Kui siinkohal mõnest asjast ise valesti olen aru saanud, siis olen ka mina teemas õpipoisi rollis ja konstruktiivne tagasiside ning täiendavad selgitused on igati teretulnud. Õpin koos sinuga ja infot, mille läbi töötamiseni veel jõudnud pole, on ohtralt.

NB! Enamus väiteid kehtivad konkreetselt Bitcoini kohta ja ei ole kõigi krüptorahade kohta üldistatavad.

1. Exchange kaudu ostes omad Bitcoini

Coinbase leht 2017 detsembris maas

Coinbase leht 2017. aasta detsembris, kui BTC hind tegi kiiret rallit.

Üks populaarsemaid viise krüptorahade ostmiseks on läbi mõne exchange ehk nö maakleri/”börsi”. Näiteks läbi Coinbase, Krakeni (kaks suuremat) vt saitide.

Kuigi see on hea lihtne viis, kuidas krüptorahasid osta, siis sellega kaasneb ka üks oluline puudus. Nimelt, tundub, et reeglina ei ole sa otseselt sealtkaudu soetatud Bitcoinide omanik, vaid saad lihtsalt exchange poolt lubaduse, et nad maksavad sulle vastava koguse BTC-d välja, kui sa seda kasutada soovid.

Neid ostutehinguid blockchaini kirja ei panda ja sinul privaatvõtmeid selle raha kasutamiseks ei ole. Seega ei kaasne sellise ostmisega otseselt ühtegi neist kiidetud krüptorahade omadustest, mis blockchaini tehnoloogia annab ega ei ole sina blockchaini järgi nende müntide omanik.

Täiesti tavapärane on ka see, et suurematel saitidel kõrgema aktiivsusega perioodidel (reeglina: suuremad hinnalangused või tõusud) ei saa saidil tehinguid teha (leht on koomas ja tehingud ei lähe läbi) või oma raha sisse ja välja liigutamine toimub mitmepäevaste viivitustega.

coinbase väljamaksed viivitusega

Üks näide, kui väljamaksed olid kuni 10-päevase viivitusega. Tegelikkuses katsetasin ja ülekanne toimus siiski 2-3 päevaga.

Arvestades selliste teenusepakkujate üsna kesist track recordit, on tõenäosus seal hoiustatavast kogu või osast rahast ilma jääda keskmises ja pikas perspektiivis küllaltki märkimisväärne. Seega ei tundu seal suuremate summade pikemalt ladustamine kõige arukam tegevus.

Küll võid selliste saitide kaudu soetatud krüptoraha oma walletisse üle kanda. Siis maksad ka vastavalt teenustasu ja läheb tehing blockchaini kirja (mitte eriti mõttekas väikeste summade puhul).

Bitcoiniga teenuste eest maksmine

Teenustasu 2018. aasta jaanuaris €10 jagu BTC eest “ostu” puhul.

2. Kaevandamisvõimsusest sõltub Bitcoini skaleeritavus

Paljudes artiklites, kus kirjeldatakse, kui palju energiat Bitcoini kaevandamine raiskab, lähtutakse loogikast, et tehingute hulga kasvatamiseks peab ka kaevandamisvõimsus ja energiakulu proportsionaalselt kasvama.

Ehk kui täna on võimalik teha keskmiselt kusagil 3 kuni 7* tehingut sekundis, siis eeldatakse, et VISA 24 000 tehinguni sekundis jõudmiseks tuleks energiakulu korrutada mitme tuhandega läbi ja saaks vastuse kätte.

Selline mõttekäik näitab, et kommenteerija pole aru saanud ei kaevandamise elementaarsest toimimismehhanismist ega tehingute arvu skaleerimise probleemist.

Kaevandamisvõimsuse suurendamine võib küll lühiajaliselt mõnevõrra tehingute läbilaskevõimet parandada, aga pikas perspektiivis erilist mõju ei oma. Piiravaks teguriks on pigem ploki suuruse piirang. See on aga debatt, mis on kestnud juba aastaid ja mida Bitcoin Cash loomine oma 8MB ploki suurusega püüab lõpuks lahendada.

Teoreetiliselt oleks võinud algusest peale kuni tänaseni kaevandada käputäie arvutitega ja väga madala energiakuluga ning maksimaalne tehingute hulk sekundis oleks endiselt sama.

Kaevandamisvõimsus (ja kulutatav energiahulk) kasvab aga mitte sellepärast, et seda oleks tehingute läbilaskevõime kasvatamiseks vaja, vaid sellepärast, et Bitcoini hind on tõusnud ja rohkemad inimesed loodavad selle pealt raha teenida.

*Jätame siinkohal kõrvale selle, et tegelikult ka 3 kuni 7 tehingut sekundis on tehingu osapoolte vaatevinklist optimistlik liialdus. Ühe tavalise tehingu kinnitamiseks kulub siiski pigem ca tunnike või enamgi sõltuvalt teenusepakkuja eelistustest. Korrektsem oleks seega öelda, et keskmiselt saab blockchaini edastada 3 kuni 7 tehingukorraldust sekundis.

3. Bitcoini eest saab kõikjal maksta

Usun, et väga paljud artikli lugejad on käinud kunagi Rootsis. Kas maksid seal millegi eest kaardiga? Kas tehing läks läbi? Kui su kontol piisavalt raha oli, siis tõenäoliselt läks.

Arvestades, et sinu pangakontol olid eurod, kas see tähendab siis, et Rootsis saab maksta eurodega? Kindlasti mitte.

Rootsis käibel olev valuuta on SEK ehk Rootsi kroon ning see on ka ainus valuuta, mida enamik kauplejaid seal aktsepteerivad. Ometi aga saad maksta arvete eest oma pangakaardiga, mille kontol on ainult eurod.

Põhjus on väga lihtne. Sinu kontol olev EUR vahetatakse automaatselt vajalikus koguses SEK vastu ja makstakse kauplejale tema soovitud valuutas välja.

Sama kehtib ka Bitcoiniga makstes. On üsna vähe kohti, mis reaalselt aktsepteerivad Bitcoini. Reeglina kasutatakse teenusepakkuja abi, kes on nõus sinu käest BTC ära ostma, selle kaupleja poolt soovitud valuutaks (näiteks EUR või USD) vahetama ja selles valuutas sinu nimel müüjale tasuma.

Täpselt nii, nagu ei saa Rootsis eurodega maksta, ei saa ka enamike kauplejate juures seega tegelikult krüptorahadega tasuda. Isegi kui see on maksevahendina ära märgitud või kasutad vastavat maksekaarti.

Miks see erisus oluline on? Esiteks teeb see krüptorahades maksmise kallimaks (nagu Rootsis eurodes pangakaardigagi maksmisega kaasnevad lisatasud).

Teisena tähendab see seda, et kui too vahendaja ära kaob, kaob ka vastav maksevõimalus üsna paljudest kohtadest samaaegselt. Hiljutine Visa maksevõrku kasutatavate pangakaartide etteteatamiseta tühistamine on siinkohal heaks näiteks sellest erisusest.

Kolmandaks aga tähendab see, et on väga vähe hindasid, mida reaalselt määratakse Bitcoinides.

Muidugi senikaua, kuni asjad töötavad, pole ostjana erilist vahet, kas maksid otse BTC-s või ostis keegi selle vahepeal ära ja maksis sinu eest kohalikus valuutas. Sarnane maksekaart on muide olemas ka kullaga seotuna.

Erandiks on teiste krüptorahade ostmine, mille eest on tõesti võimalik otse Bitcoinides maksta. See tundub vähemalt eestlaste seas ka kõige popim ost olevat.

4. Blockchain on hea, järelikult BTC on hea

Tihti kohtan argumenti stiilis, et Bitcoini hind tõuseb Kuule, kuna blockchain on tegija asi. Argumendi toetuseks jagatakse mingit linki, kus näiteks Austraalia börs katsetab blockchaini rakendamist või mõni suurem ettevõte hakkas seda tehnoloogiat rakendama.

Oluline on siinkohal aru saada, et Bitcoin ≠ blockchain. Viimane on üks osa mitmest erinevast tehnoloogiast, mida Bitcoin kasutab. Seejuures tasub teada, et Bitcoin on open-source projekt, nii et igaüks võib võtta selle koodi täiesti tasuta ja selle põhjal teha, mida tahab. Kasvõi oma Gigacoini.

Kusjuures, need viidatavad projektid ei kasuta reeglina üheski aspektis BTC-d ennast ega ei maksa selle eest sentigi BTC omanikele. Kuidas selline tehnoloogia rakendamine muudes valdkondades viimase hinda tõstma peaks, jääb vähemalt mulle arusaamatuks.

Bitcoini väärtus ikka tõuseb siis, kui seda rohkem ostetakse ehk rohkemad inimesed reaalselt seda kasutama hakkavad. See, kui blockchaini tehnoloogia populaarsemaks muutub või mõni konkurent seda paremini kasutama suudab hakata, ei tohiks BTC hinnatõusu küll õigustada.

Tesla puhul ju ei ole eeldust, et selle aktsia väärtus tõuseb kui mõni konkurent hea elektriautoga reaalselt välja tuleb?

Samuti ei ole kohanud sarnast argumenti krüpteeringu kasutamise kohta muudes ettevõtmistes. Ka krüpteerimisel on krüptorahades väga oluline roll mängida. Võiks isegi öelda, et nii mõneski mõttes olulisemgi, sest ilma selleta oleks su varad päris kaitsetud.

Sarnane mõtteviis on jäänud silma ka näiteks Ripple’i puhul, kus ettevõte kuulutas, et teeb koostööd mõne pangaga ja paljudele tundus nüüd, et Ripple’i krüptoraha XRP peab kohe sellepärast taevasse tõusma.

Ei ole väga palju sellesse süvenenud, aga nii palju kui ette on jäänud, siis pankadega koostöö sisaldab endas Ripple Connect tarkvaralahenduse kasutamist.

XRP-d pangad kasutada ei plaani, seega ei tohiks asja hind väga sellest koostööst sõltuda (sinu iPhone ei muutu kallimaks, kui Apple’il hästi läheb). Ometi tundus paljude loogikast, et oodati kohest ulmelist hinnatõusu, kuna pangad hakkavad asja nüüd massiliselt üles ostma.

Ripple krüptoraha XRP hind

Ripple’i krüptoraha XRP hinnaliikumised.

 

Tundub, et siin valdkonnas on palju toote tarbijaid, kes arvavad end olevat aktsionärid.

5. Bitcoinil puudub inflatsioon

Korduvalt olen näinud välja toodavat, et Bitcoinil puudub inflatsioon või see on väga väike. Seejuures peetakse vähemalt osadel juhtudel silmas seda, et BTC-d on piiratud hulk ja seda ei “trükita” massiliselt juurde, nagu eurosid ja dollareid on viimastel aastatel juurde loodud.

Enne kui selle väite juurde läheme, kiire ja lihtne definitsioon inflatsioonile: Inflatsioon on hinnatõus.

Kui oleks palju kohti, mis reaalselt aktsepteeriksid krüptorahasid maksevahendina ja määraksid ka toodete hinda selles, siis võiks antud väitel ehk jumet olla. Kui toode maksaks 0.55 BTC olenemata BTC/EUR kursist, siis BTC puhul võiks teoorias inflatsioon olla madal.

Tegelikkuses aga on täna praktiliselt kõik hinnad määratud fiat valuutas ehk näiteks eurodes või dollarites. Seega sama toote hind võib ühel hetkel olla €6160 või 0.55 BTC ja järgmisel hetkel olla €6160 või 0.7 või 0.4 BTC sõltuvalt kursikõikumistest.

Kuna Eestis elades maksad sa asjade eest eurodes, siis isegi Bitcoini omades, koged sa endiselt inflatsiooni nii sellisel juhul kui eurodes hinnad tõusevad kui ka sel juhul kui BTC hind EUR suhtes langeb.

Arvestades krüptorahade äärmiselt kõrget volatiilsust, ei ole välistatud, et halval hetkel seda soetades, on sinu jaoks inflatsioon kümneid või lausa sadu kordi suurem kui see samal perioodil EUR hindades oleks. Näiteks 2018. aasta 6. jaanuari tipust muutus €20 toote hind Bitcoinides ~0.00141… BTC pealt 18. jaanuariks ~0.00213… BTC peale.

Muidugi BTC/EUR kursi tõustes võib see jällegi sulle tuua üsna korraliku deflatsiooni, nagu ta eelmise aasta jooksul tegi.

Peamine mõte on aga see, et senikaua kuniks kaupade ja teenuste hindasid ei seata krüptoraha vääringus, on Bitcoini hinna äärmuslik volatiilsus inflatsiooni seisukohalt tunduvalt olulisem kui müntide “juurdetrükk”. Seega selle trüki piiramine ei kaitse sind automaatselt fiat valuuta inflatsiooni vastu.

Bitcoinide kaevandamine

Kaevandatud Bitcoinide hulk läbi aja (suurendamiseks kliki pildil).

Huvitavat: Perioodil 2012-2017 lõpp tõusis euroala rahavaru M3 kokku ca 25%, M2 puhul ca 30%. Bitcoinide hulk tõusis sama ajaga enam kui 100%.

6. Bitcoin on anonüümne

Kuigi mitu aastat on juba selge, et ei ole, kohtab seda väidet ikkagi veel tänapäevalgi. Bitcoin on pseudonüümne ehk sa võid luua omale erinevaid aadresse (nö pangakonto), mida võid kasutada, ilma et see oleks sinu nimega kuidagi otseselt seotud.

Seejuures aga on kõik tehingud blockchainis avalikud ja võimalusi sinu nime ja aadressi kokku viimiseks on tänapäeval avastatud juba mitmeid (siin näiteks mõned näited).

Kõige tüüpilisem viis, kuidas anonüümsus ära kaob, on muidugi Bitcoini ostu- ja müügiprotsess. Arvestades, et exchange kaudu ostmine tundub olevat kõige populaarsem meetod, siis võiks ju eeldada, et see müüt on juba välja surnud.

Ometi tundub, et oma isikuttõendava dokumendi koopia saatmine ja pangakonto/-kaardi kontoga sidumise protsess mõne exchange konto avamise käigus, ei ole piisav, et seda arvamust anonüümsusest kummutada. Äkki edaspidi siiski.

7. Vähemalt ei saa seda konfiskeerida

See on mingil määral isegi tõsi. Kui sina oled ainus inimene, kes teab oma konto privaatvõtit ja igasugune ligipääs sinu walletile on krüpteeritud, siis on sinu krüptorahade konfiskeerimine tõesti raskendatud (kuigi mitte võimatu, nagu Silk Road ja nüüdseks juba mitmete teiste näidete baasil näha võib).

Ehk tehnikateadlikel inimestel on võimalik krüptoraha isegi nii hoida, et teoorias pole seda võimalik otseselt konfiskeerida. Muidugi kaasneb sellise väga turvalise säilitamisviisiga ka teine tagajärg. Kui sina oled ainus inimene, kes rahale ligi pääseb, siis ei saa seda ka sinu pärijad ega pere endale, kui sinuga midagi juhtuma peaks.

Kui sa aga hoiad neid mõnel exchangel, siis on konfiskeerimine pigem lihtsalt juriidiline küsimus. Veel enam, tegelikult ei peagi otseselt konfiskeerima Bitcoini, vaid vähemalt Eestis võib samas vääringus sinu muid varasid selle asemel võtta.

Seega oma ICOdega teenitud miljonite krüptorahas hoidmine sind ilmselt ei päästa, kui unustad need tulud deklareerida ja EMTA võlga sisse tuleb nõudma.


Bitcoin ja blockchain: sissejuhatus inimkeeli

Kuna olen Bitcoini kohta nüüdseks juba päris põhjalikult uurinud, siis püüdsin seda ka võimalikult lihtsalt ja inimkeeli mõistetaval kujul teistele koolitusel seletada. Osalejate poolt küsitud küsimuste, väga segaduses nägude puudumise ja tagasiside põhjal tundub, et tuli täitsa edukalt välja.

Kui leidub piisavalt palju huvilisi, kes tahaksid lihtsal moel aru saada, mis asi see Bitcoin ja blockchain on ning kuidas töötab, aga ei oma piisavalt palju aega, tehnilist taipu, inglise keele oskust või lihtsalt motivatsiooni, et ise sellest infomahust läbi hammustada, siis teeme seda koolitust veel.

Oma huvist anna teada nii, et pane ennast siin ootenimekirja ja anname teada, kui selle ürituse plaani võtame. Valdavalt positiivse tagasiside põhjal ju võiks täitsa uuesti ette võtta küll.RahaFoorumi Bitcoini koolitusNB! Tegemist ei ole kauplemiskoolitusega. Tutvu kindlasti sisukorraga.

Liitu 1% väljakutsega

Kas oled võimeline igakuiselt oma säästumäära 1% võrra suurendama? Pane ennast kirja ja saadame meilile täpsemad juhised ning igakuised meeldetuletused.

Me ei saada sulle spämmi. Kogume, kasutame ja kaitseme sinu andmeid vastavalt oma Privaatsuse Põhimõtetele. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

13 kommentaari

  1. Comment by ZingZung:

    Tehinguid on võimalik teha ka Ethereumi/IOTA jne jne abil. IOTA lubab teha näiteks kordades rohkem tehinguid sekundis, kui VISA.
    Räägitakse ka skaleeruvuse puhul, et kui BTC on level 1, siis ETH on lvl 2 (edasiarendus) ning IOTA lvl 3.

    Bitcoiniga ei piirdu krüptovaluutade maailm enam ammu, vaata https://coinmarketcap.com/ ntx. Market cap osa just. Bitcoinist on saamas kõigest jäämäe tipp. (vana tech).

    • Comment by Taavi Pertman:

      Olen täiesti nõus, et Bitcoin on kõigest jäämäe tipp. Mitte isegi lihtsalt market capi osas, vaid ka tehnoloogia mõttes. Selles mõttes on Bitcoini plusside ja miinuste mõistmine heaks lävepakuks, mis aitab teisi altcoine edasi uurida.

      Altcoinidest olen Bitcoiniga võrreldes vaid põgusalt uurinud mõndasid, nii et sealt liiga palju selliseid asju silma pole jäänud ja neid hetkel kommenteerima ei hakka.

      Meedias saab ka BTC ikka põhilise tähelepanu, nii et igati loogiline, kui selle kohta rohkem asju silma torkab.

  2. Comment by Lumos:

    Ma üldse ei mõista Mulli Bitcoini ümber, bitcoin on vigadega prototüüp või õigemini Idee. On ringluses tehniliselt palju paremaid coine mis ei ole lihtsalt suutnud massidesse minna. Bitcoin on määratud närbuma. Kõige otsesem BITCOINi järeltulija võiks olla monero, kuna see on loodud Cryptonite tehnoloogial ja sinna võib lisada komakohti palju tahad seega on see kaitse ka inflatsiooni vastu, kuigi ise eelistan endiselt Bitcoini põhjal tehnoloogiat kuna sellest saan vähemalt aru ja oskan koodist vaadata kui turvaline ta on. Kuna ise otseselt programeerija ei ole siis ei tea kas neid komakohti võib juurde lisada, et teha sellest mõitlik valuuta alus.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ei ole monerot ise põhjalikumalt uurinud. Tean vaid, et see pidavat reaalselt anonüümne olema. Sisusse süveneda pole jõudnud, et kuidas see anonüümsus seal toimib ning kui kiiresti, kui turvaline ja kui skaleeritav seal tehingute tegemine on.

      Eks Bitcoini üks suuremaid võlusid on see, et ta on esimene. Pikaajaline lojaalne fännkond ja progejate meeskond olemas (mis sellise projekti jätkusuutlikkuse puhul võib tegelikult väga suurt rolli mängida).

      Seda näitab kasvõi see, et on Bitcoin ja kõiki ülejäänud 1400+ nimetatakse altcoinideks.

      Iga BTC puuduse kohta on olemas ilmselt üsna mitu altcoini, mis seda ühel või teisel moel parandada püüavad ja tõenäoliselt nii mõnigi ka reaalselt seda suudab. Kasutajas- ja fännkonna osas aga konkureerivad täna vast kõigest käputäis neist.

  3. Comment by Igor:

    Miskipärast “Bitcoinil puudub inflatsioon” kõlab täitsa õigesti.

    Kuna kokku saab olla ainult 21 miljonit bitcoini, siis oletades et hind on stabiilne on ainult deflatsioon. Ühesõnaga, toote hinnad Bitcoinis langevad. Erinevalt eur/usd kus tõusevad.

    Teised punkid on õiged – Soovitaks huvilistel lugeda lighting networki kohta, proovida tasuta testnetis makseid ja näha milline bitcoini tulevik olema saab, suure tõenäosusega saab juba see aasta kasutajasõbralik versioon valmis. Siis hakkab alles õige kasutusele võtt pihta ja mainstream kasutus.

    Ehk tulevikus on teenuse pakkujatel odavam vastu võtta makseid näiteks Euro-Bitcoin-Euro, niiet toote hind ei ole mõjutatud kuidagi Bitcoini hinnast, aga teenuse pakkuja ei pea muretsema monopoli seisus olevate vahendajate suurtest tasust. (mastercard, visa, paypal, jne)

    • Comment by Taavi Pertman:

      Isegi kui Bitcoini hind on stabiilne, ei ole peaaegu miski hinnastatud Bitcoinides. Seega kui EURil on inflatsiooni ehk toodete/teenuste hinnad eurodes tõusevad, tõusevad need ka BTC-s.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Lightning Networki olen uurinud vaid põgusalt, kuna see juba aastaid kohe-kohe valmimas. Lisaks eeldab selle kasutuselevõtt Segwit rakendamist. Hetkeseisuga tundub selle toetus olevat marginaalne.

      Nii palju kui uurinud olen, siis jäi mulje, et see võimaldab side-chainis teha teatud osapoolte vahel lõputult edasi-tagasi stiilis tehinguid, ilma et need peaks blockchaini minema (selle sidechain omanik on muidugi omakorda vahendaja, kes selle eest teenustasu küsib).

      Samas, esimene tehing läheb ikka blockchaini, sellega broneeritakse kontolt mingi kogus Bitcoine ära (millega muud teha ei saa selle aja jooksul). Et nendega hiljem midagi muud teha, tuleb ka lõppseis blockchainis kirjega ära fikseerida ja tehing ära teha.

      Arvestades BTC valuutakursi kõikumist ka lühiajaliste perioodide jooksul, siis tundub veidi ebausutav, et selline teenus peale mingite nišilahenduste kusagil praktiliselt kasutatav oleks niipea.

      Samas võimalik, et ma pole piisavalt palju teemat uurinud. Oskad mõne hea lingi või selgituse jagada, kuidas see Euro-Bitcoin-Euro maksete lahendus LN kaudu töötama hakkaks?

  4. Comment by ZingZung:

    Väike viide tehingute arvule sekundis: (Crypto vs tuntud meetodid)
    https://youtu.be/y7JPQng-Vjc?t=173

  5. Comment by Mario:

    Ripple kohta natuke eksitav informatsioon. Pangad ise otseselt jah ripple münti ei vaja, kuid kolmandate osapoolte kaudu on need ülekannete jaoks siiski vajalikud.

  6. Comment by Mario:

    Parandus minu eelmisele kommentaarile. See info mis mul oli, osutus väheke vananenuks ning nüüd uuesti ülevaatamisel ka segadusttekitavaks. Pankade vaheliste ülekannete toimimiseks kasutatvates protokollides tõesti xrp-d ei kasutata.

  7. Comment by juuse rammo:

    eestlased päris oma krüptoraha püramiidskeemi välja mõelnud ja vallutavad aasia turge https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/04/01/kristel-harma-kruptoarile-pilk-peale-palun

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.