Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Hoiu-laenuühistud – ülevaade

Hoiu-laenuühistu pakub samu finantsteenuseid, mida pangad. Kuna aga nende kulud on mõnevõrra väiksemad, siis tavaliselt on laenuintressid madalamad ja hoiuste intressid suuremad kui pankades.

Ühistu liikmeks võivad hakata kõik alaliselt Eestis elavad või kinnisasja omavad inimesed ning juriidilised isikud, kes tegutsevad Eestis.

Hoiu-laenuühistu tegevusest osa võtmiseks (raha hoiustamiseks või laenamiseks), tuleb astuda selle hoiu-laenuühistu liikmeks. Selleks tuleb täita liitumisavaldus, tasuda sisseastumismaks ja vähemalt minimaalne osamakse. Need summad on erinevatel ühistutel erinevad ning samuti erinevad need eraisikute ja juriidiliste isikute puhul.

Kõigil ühistu liikmetel (olenemata sissemakse suurusest) on 1 hääl, seega osalevad kõik liikmed ka ühistu tegevuse juhtimises ja järelevalves.

PS! Enne liitumist tasub kindlasti uurida ka ühistu juhatuse liikmete tausta.

HLÜde hoiustamisvõimalused

Kuigi enamik ühistuid pakuvad mingil määral üksteisest erinevaid teenuseid nii laenude kui ka hoiuste kohapealt, on kõigil olemas võimalus enda raha hoiustada.

Hoiuseintressid on erinevate ühistute puhul ja erinevatel aegadel erinevad, kuid on omajagu pangahoiustest kõrgemad (kahjuks ei ole paljudel ühistutel kodulehel erilist infot või on koduleht koguni puudu).

Näiteks on Tartu Hoiu-laenuühistu tähtajalise hoiuse aastane intressimäär 5% ja Tallinna Hoiu-laenuühistu aastane hoiuse intressimäär 5,5%. Erial aga pakub samal ajal koguni 12% intressi (2019. aasta lõpus).

Samas pakub Tartu Hoiu-laenuühistu mitmeid muid hoiuse liike, näiteks:

  • Kullahoius – tegemist on hoiusega, kus sinu raha hoiustatakse füüsilises kullas prooviga 999,9, nii et sinu hoiuse rahaline väärtus muutub koos kulla hinnaga. Sissemakset on võimalik teha nii eurodes kui ka kullas.
  • Energiahoius – sihtotstarbeline hoius, millele kogunenud vahenditega arendatakse välja ja hoitakse töös liikmetele kuuluv energiatootmine Tartu Hoiu-laenuühistu tütarettevõtte Eesti Ühistuenergia OÜ näol.

Oluline on siiski mõista, et HLÜ hoiuse puhul ei ole tegemist samasuguse riskiga tootega, nagu pangahoiused. Enamus HLÜ hoiuseid ei ole kuidagi tagatud ja on seega pigem riskantsemad.

Erandiks on mõned HLÜd, kes on sõlminud lepingu SA Hoiuste Tagamise Fondiga. Nende hoiu-laenuühistute laenud on tagatud kuni 20 000 € ulatuses. Selle nimekirja leiad Eesti HLÜ kodulehelt.

Eesti vekslid

Vekslite puhul on tegemist Tartu Hoiu-laenuühistu poolt kasutusele võetud maksevahendiga, mille kaudu proovitakse propageerida ühistu liikmetevahelist kauplemist.

Veksleid saab osta hinnaga 1 veksel = 0,90 € ja kauplemisel loetakse nende väärtuseks 1 veksel = 1 euro. Seega saab liikmetevahelisel kauplemisel selle kaudu 10% soodustuse.

Hetkel on võimalik vekslitega tasuda peamiselt Tartus. Ettevõtmises osalejad pakuvad vekslite eest toiduaineid, õigusabi, kindlustusteenuseid, arvutiabi, riideid jm. Partnerite nimekirja leiad Tartu HLÜ kodulehelt.

Eesti Hoiu-laenuühistute Liit

Hoiu-laenuühistute tegevuse ja koostöö arendamiseks on loodud Eesti Hoiu-laenuühistute Liit. Nad esindavad oma liikmete huvisid riigi ja rahvusvahelisel tasandil ning võivad oma liikmeid ka kohtus esindada. Selle organisatsiooniga liitumine on vabatahtlik, kuid selle liikmeksolekut peetakse mingil määral kvaliteedimärgiks.

Kui kaalud mingi summa panustamist mõne HLÜ hoiusesse, siis võiksid alustada uurimist just selle liidu liikmete nimekirjast.

Tallinna Hoiu-laenuühistu ja Erial Hoiu-laenuühistu näiteks liikmete hulka ei kuulu.

Kiirlaenuühistud vs hoiu-laenuühistud

Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid organisatsioone, mis kasutavad küll HLÜ juriidilist struktuuri, aga on oma olemuselt midagi muud. HLÜ Liidu juhatuse liige Erki Pisuke on neid nimetanud kiirlaenuühistuteks.

Sellise HLÜ puhul kasutatakse hoiustega kaasatud raha oma muuks äritegevuseks. Näiteks antakse hoiu-laenuühistu rahadega laenu endaga seotud kiirlaenuettevõtetele, mis siis omakorda kõrgema intressiga sealtkaudu edasi laenatakse.

Erial HLÜ on seda raha kasutanud kinnisvaraarenduseks ja kinnisvaraga seotud tehingute jaoks.

Sellise lähenemisega kaasneb reeglina tunduvalt kõrgem risk ja nii mõnelgi juhul ka erinevate seadusest tulenevate nõuete rikkumine HLÜ poolt. Lubatud intress on küll tavaliselt kõrgem, aga risk oma raha kaotada on seda samuti.

Sedalaadi äri on ühel või teisel hetkel teinud näiteks Tallinna Hoiu-laenuühistu, Raha Hoiu-laenuühistu ja Erial Hoiu-laenuühistu. See nimekiri pole lõplik.

Maksustamine

Hoiu-laenuühistute hoiustelt teenitud intressitulu on maksustatav, seega intresse vaadates veendu, kas sulle kuvatakse maksueelset või maksujärgset intressimäära.

Lisalugemist:

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

16 replies on “Hoiu-laenuühistud – ülevaade”

Põhja-Eesti HLÜ-d kontollivad Eestis kuulsamam offshore ristiisa….Kas rahva raha on löögi
all?
Minu nimi on Marek. Olen Põhja-Eesti HLÜ klient juba mittu aastat. Kõik oma kogutud
rahad olen hoiustanud Põhja-Eesti HLÜ. Otsustasin kontrollida ka ühingu tausta registris,
ning imestasin, et alates 2013 aasta ühinguga on seotud A. Saaremägi, kes on tuntud offshore
tegelane Eestis.
Mind paneb muretsema minu raha ja hoiuste staatus. Palun abi selle olukorra vastuse
saamiseks…..

Faktid
Peamine seotud isik kõikides ühingutes: Alexey Kiprushenkov (faktid tema kohta)
Kokku on ta aastate jooksul juhtinud 13 ettevõtet. Täna on ta jätkuvalt 8 ettevõtte
juhatuses, millest 7 on aktiivse majandustegevusega, 1 on aga jäetud hääbuma.
Üldised infod
1. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on üks Eesti hoiu-laenuühistustest, mis nagu nimigi
viitab on mõeldud eelkõige Põhja-Eesti inimestele. Ühistu liikmeks on võimalik saada
ainult neil, kellel on sissekirjutus Tallinnas, Harjumaal, Virumaal, Läänemaal,
Raplamaal või Järvamaal – seega on tegemist üdini Põhja-Eesti inimestele mõeldud
ühistuga. Nagu ühistule omane, on võimalik hakata liikmeks ning seejärel taotleda
laenu, avada hoius või osaleda aktsionäride koosolekutel. Liitumiseks tuleb kõigepealt
tasuda 6 eurot sisseastumismaksuna ning 30 eurot osakumaksuna. Osakapitaliks
makstud summa ehk osakumaks on sisuliselt investeering, mis hakkab ka koguma
dividende. Sellel lehel teeme põgusa ülevaate Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu
pakutavatest laenudest ja hoiustest, mida saad liikmena taotleda.
Üldised teenused: Laenud:
Kodulaen ehk laen kodu ostmiseks – tegemist on laenuga, mille abil saab osta endale korteri,
maja või krundi Põhja-Eestisse (ehk eelpool nimetatud piirkondades). Omafinantseeringuna
peab olemas olema 30% ning laenu antakse kuni 150 000 eurot, tähtajaga kuni 15 aastat.
Intress algab seejuures 9,6%-st aastas.
Koduvahetuslaen – see omapärane laen on mõeldud juhuks, kui pead ostma uue kodu, kuid
vana ei ole näiteks veel maha müüdud. Näiteks: sa soovid osta uue kodu, aga peaksid seda
finantseerima vana kodu müügisumma eest. Koduvahetuslaen aitab just selle probleemi katta.

Laen kinnisvara tagatisel – tegemist on klassikalise hüpoteeklaenuga, mille summaga võid
teha täpselt seda mida heaks arvad. Laenusumma ulatub 1000 eurost 25 000 euroni,
laenuperioodiks on kuni 10 aastat ning intress algab 13%-st aastas.
Autoliising – ühistu autoliisinguga saad osta endale kas uue või kasutatud masina ning see,
kui vana sõiduk on, ei ole määratud. Summa ulatub 30 000 euroni, omafinantseering on 10%
ning laenuperiood ulatub 6 kuust 6 aastani. Kusjuures, madalaim intress on 12%!
Eraklientidele on hoiuseid loodud
3: Tähtajaline hoius – tegemist on pikaajalise hoiusega, mille maksimaalne periood on kuni 5
aastat. Minimaalselt saab investeerida 500 eurot, kuid ka intress on kõrgem. Intress oleneb
suuresti sellest, kui pikaks ajaks sa kavatsed hoiust hoida ning millal soovid intresse saada,
kuid üldiselt on intress 5% läheduses (netointress).
Kogumishoius – see on üks kõige pikaajalisemaid hoiuseid ning ka sellel on teatud tähtaeg
nagu tähtajalisel hoiuselgi, kuid erinevalt eelmisest on võimalik sellele hoiukontole teha
täiendavaid sissemakseid. Maksimaalne hoiustamisperiood on 5 aastat, minimaalne summa
300 eurot ning intressid on pisut väiksemad, jäädes 4-5% vahemikku.
Pensionihoius – pensionihoius on täiuslik variant selleks, et koguda endale lisaraha pensionile
mineku ajaks. Iga kuu tuleb teha fikseeritud sissemakseid ning intressimäär on garanteeritult
6%. Esimene sissemakse võib olla ka üksnes 20 eurot ning igakuiselt tuleb samuti maksta
vähemalt 20 eurot. Hoiustamisperiood on 3-10 aastat. Olemuselt on hoius liitintressiga, mis
tähendab, et intressid liituvad kokku, seega on intressitulu hiljem suurem.

2. AB Kreditex AS

AB Kreditex AS – laenu väljastav ettevõtja. Kodulehel puudub igasugune info teenuse
õiguslikkuse kohta. ei ole ka viidatud kellele on teenus suunatud. Eksitav kodulehekülg, kus
ei ole võimalik leida infot ühingu tegevuse ning tarbija peamiste õiguste kohta. Olemas ainult
viited teistele kodulehekülgedele ilma põhjendava osa.

kodulehekült – https://www.kreditex.ee/?lang=ru

seotud ettevõttega: Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga läbi Alexey Kiprishenkovirevisjoni
revisjoni komisjoni liige: Aleksei Saaremägi. Olemas karistusregistri väljatrükk. Olemas
kehtiv karistus Kars alusel. Finantsasutuse revisjoni komisjonis on Karistusseadustiku alusel
karistatav isik, kelle eesmärgiks on kontrollida ühingu tegevust. Temaga kõrvuti on
vandeadvokaat Julia Klykach, kes peaks oma kogemuste ja pädevuse juures olema kursus
asjaoluga, et finantsasutuses ei saa olla isikut, kes oleks ohtlik ühiskonnale.

Aleksei Saaremägi on seitud ka tundud ettevõtetega Larssen CS OÜ ning Larssen Capital AS.
Kes on saanud tuntud Panama offshore skandaalis. A. Saaremägi nimetatakse kui eesti
offshore ristiisaks….https://majandus24.postimees.ee/3689031/panama-paberite-eelmine-leke-nimedelt-rebiti-saladuskate

Seoses Boris Adel-iga….kes on omakorda tuntud negatiivses mõttes äritegelane Eestis. Adel
oli AB Kreditex asutaja ja ka endine juhatuse liige…Tänapäeval B. Adelil on kaks tõsist
kriminaalmenetlust, mis on finantsidega. Tegemist rahvusvahelise kriminaalmenetlusega.
Ning karistuseks võib oodata täiendavalt ka ärikeeldu lisaks trahvile…

3. Ühisraha OÜ

Seos on otseselt märgatav etevõttes AB Kreditex AS Ühisraha OÜ Kreditex ja Põhja-Eesti
Hoiu-laenuühistu on uudne ühisrahastusplatvorm, mis kuulub Kreditexi gruppi – see ettevõte
on kindlasti paljudele tuntud oma väga paindlike kinnisvaralaenude poolest. Seoses läbi
juhatuse liikme. Ühisraha portaali kaudu pakutakse võimalust nii laenata väga paindlike
tingimustega endale just sobiv summa kui ka investeerida teiste inimeste laenudesse, teenides
niiviisi lisaraha.

Komntaarid:

Investeeringute koha pealt vähe infot – järelturg puudub – jube palju läheb hapuks,
tekib tunne nagu kreditexil pole mingit kontrolli ja antakse suvalistele inimestele
Kokkuvõtteks: proovisin, ei soovita. Jään Mintose juurde.

platvorm on väga lihtne ja hea 20-40 laenu seal saadaval investeerimiseks, aga
sain juba vastu näppe ja olen päris mitme investeeringuga raha kaotanud

Mul on paar asja hapud olnud juba varsti pea 3 kuud (st räägin investori küljelt).
Küsisin teenindajalt, see ütles et nad tegelevad, aga seda öeldi siis, kui asi oli veel
ca kuu aega üle tähtaja. Tänase päevani pole makset tehtud ja kusjuures hapuks
läks kohe esimese makse ajal ehk laenu anti ilmselgelt kellelegi, kes sellega toime
ei tulnud. Olen kahevahel Ühisraha osas – tahaks väga loota, et läheb hästi ja
iseenesest on seni tootlikkus päris kobe, aga arvestades portaali passiivsust… ei
tea. Ei julge tänasel päeval veel kahe käega soovitada investoritele.PS:
plusspoolelt: paar inimest maksis laenu kohe tagasi ja hapud on ca 30%, mitte
rohkem

(allikas: https://financer.com/ee/ettevote/uhisraha-ee/)

Arvamus: ei kontrolli laenusaajade tausta!!!

Kokkuvõtte:

1- Põhja Eesti HLÜ

On info….

1. Linnas levib jutt, et kui keegi ei anna laenu, mine Põhja-Eesti HLÜ-sse. Seal,
mõistliku tasu eest, saad õiged dokumendid, mille alusel saad ka laenu.
2. ei arvesta hea laenutava põhimõtteid. Väljastavad kiirlaene. Ei aktsepteeri ning
analüüsi laenusaaja maksetausta

2. Kreditex Grupp

1. Palub klientidel registreerida äriühingud, eesmärgiga eirata FInantsinspektsiooni
nõuded Krediidiandjale. Ning mitte anda tarbijale õigust lepingust taganeda 14 päeva
jooksul.
2. pahatahtlikult ning eesmärgipäraselt ei luba kliendil lepingust taganeda, eirates
notariaalseid tehinguid. KREDITEXI töötaja ei tule tehingule kohale, mille tulemusel
kasvavad kulud
3. Põhja Eesti HLÜ-s ja Kreditex Groupis on samad töötajad. Kuigi, registrikaardil on
erinevad aadressid, tegelikult Põhja-Eesti HLÜ üks kontoritest asub samas kohas
Rävala pst 3 (sama, mis Kreditex Group kontor).
4. Huvitav, et raamatupidamis dokumentide alusel võlgade protsent on äärmiselt madal.
Seega, on alust arvata, et Põhja-Eesti HLÜ ning temaga seotud ühingud tahtlikult
varjavad tegelikku asjaolu.
5. Audiitor Irina Somova…..kaa tuntud audiitor, kellel olid mitmekordselt probleemid
Audiitrokoguga….küll hetkel probleeme ei esine, on tema kuulus oma leebe ja
arusaava suhtumisega kliendi ärisse…

Intressi protsent on võhikule eksitav. Mõned aastad tagasi uurisin võimalusi ja tegin väikseid arvutusi – Eriali 12% teenis vähem, kui Tartu Hoiulaenuühistu 9%, sest Erialis said sa oma intressi kätte korraga hoiuse tähtaja lõpus, THL aga tegi väljamakseid kord kvartalis (kord kuus oli intress minu jaoks liiga madal). Võlusõna on LIITINTRESS. Kui Erialis raha oleks lihtsalt seisnud, siis esimene THL-i intressimakse hakkas juba kolme kuu pärast uut intressi teenima (teises kohas, mitte hoiusena). Kõrge intressi number on reeglina lollide petmiseks ainult, kes aru ei saa, kuidas rahaasjad tegelikult käivad. Kui arvutada ei viitsi või ei oska… Isiklikult on THL-iga väga positiivsed kogemused, intressid on siiani alati täpselt laekunud, mõnikord isegi päev või kaks varem (kui maksepäev langeb nädalavahetusele). Hetk tagasi vaatasin, intress oleks 7,5% väljamaksega igas kvartalis. Natuke madal minu jaoks. Alla 8% ei tahaks raha paigutada… Lepingu sõlmimiseks piisab digiallkirjast (kui see nüüd vahepeal muutunud ei ole suures rahapesu hüsteerias).

Tere! Olen ka jälginud Eriali ning võrrelnud nende hoiuseid teistega. Neil on tegelikult palju erinevaid variante. Tekitas kohe küsimust, kommentaar- Mõned aastad tagasi uurisin võimalusi ja tegin väikseid arvutusi – Eriali 12% teenis vähem, kui Tartu Hoiulaenuühistu 9%, sest Erialis said sa oma intressi kätte korraga hoiuse tähtaja lõpus, THL aga tegi väljamakseid kord kvartalis (kord kuus oli intress minu jaoks liiga madal).

Erial on asutatud aastal 2018, pole väga mitu aastat tagasi ja kui vaadata hoiust Era 10, siis on hoiuseintresside väljamaksmine võimalik: 1 kord kvartalis, 1 kord poolaastas, 1 kord aastas või perioodi lõppemisel. Küll aga pakutav protsent on 10 mitte enam 12. Hoiusumma põhiosa väljamaksmine perioodi lõppemisel. Ehk on võimalik ka valida erinevate hoiuste vahelt, mitte eeldada, et kõik hoiused kohe samad oleksid ja seetõttu on üks või teine hoiu-laenuühistu parem. Panin veidike põhjalikuma kommentaari juurde eraldi Eriali teemal. Kui on veel miskit lisada täiendavalt, ootaksin heameelega veel tagasisidet.

Küllap see oligi 2018, kui nad alustasid reklaamikampaaniaga ja nende 12% oli igal pool üleval. Tegelikult sai otsustavaks kõhutunne ja ma valisin THL-i. Eriali kohta olen ma kuulnud kuulujutte, et nende rahadega nad finantseerivad oma kinnisvara äri. Kuni majandus stabiilne, pole karta midagi, kui kinnivara hinnad hakkavad langema… See on see “munad ühes korvis” probleem ja lõpuks maksab selle kinni hoiustaja, kes oma rahadest ilma jääb. Rumal on sellise stsenaariumiga mitte arvestada.
Aga kommentaaris tuleb esile veel üks oluline erinevus: raha kogumine ja investeerimine. Need on kaks täiesti erinevat asja. Investeerides sa kogud KAPITALI ja seda kapitali sa ei kasuta MITTE KUNAGI. Kapital teenib sulle raha, aga kapital ise on puutumatu – sa võid seda vaid ühest kohast teise paigutada, aga sa ei võta sealt sentigi vähemaks – ainult juurde. See on see, mida suure maailma rikkurid teevad. Seepärast pole ka hoiusele juurde maksmise võimalus minu jaoks oluline, sest mul on teisigi kohti, kuhu ma oma raha paigutan.

Olen samuti nõus, et raha tuleks ja peakski hajutama erinevatesse allikatesse. Ei otsinud ma hetkel investeerimiseks inspriatsiooni vaid puhtalt põhjuseid miks ja millist hoiust kasutada. Seni pole hoiusega positiivseid kogemusi omanud. Erialiga skeptiline hetkel, sellest tõstatasingi küsimuse. Eriali Era 10 tundus ainukene minu jaoks potentsiaaliga hoius, kuhu paneksin ja põhjednasin ka eespool ära miks.

Eriali asutajad on minu teada raha kaasanud juba üsna mitu head aastat. Võimalik, et ajan segamini, aga mulle justkui meenuks, et nad kaasasid eelnevalt raha ERE(?) nime alt oma kinnisvaraprojektide jaoks ja mitte HLÜ formaadis.

Olen ise uurinud ja jälginud Eriali tegevusi, neil on mitu erinevat toodet, teenust ja hoiust, kuid mind huvitab puhtal ainult Era 11 hoius. Otsisin hoiust, kuhu asetada põhiosa ning millele saaks igakuiselt raha juurde kanda. THL-il sellist võimalust ei ole. Osad pangad pakuvad sellist hoiust, kuid intress on oluliselt madalam. Lisaks ei paku sellist varianti ka Raha Hoiu-Laenuühistu ega Eesti Areng hlü. Era 11 kogumishoius avatakse perioodiks, mille kestus on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt kuni 180 kuud. Hoiuse tingimustega on ette nähtud rahalised tehingud ja hoiuse täiendamine kogu lepingu kehtivuse perioodil. See sobib neile, kes soovivad koguda suuremat rahasummat, ning selleks tuleb hoiust regulaarselt täiendada. Seejuures ei ole lepingu kehtimise ajal võimalik teha rahalisi tehinguid hoiusumma põhiosa või selle intresside osaliseks täiendamiseks või väljavõtmiseks. Hoiuse kogu intressimäära kättesaamiseks peab raha jääma hoiu-laenuühistu valdusesse lepingu kehtivusaja lõpuni, kuna sellist liiki hoiuse intressimäärad arvestatakse iga kord ümber ja kantakse üle, kui hoiusummat regulaarselt täiendatakse. Hoiuse iseloomult just see, mida ühelt hoiuselt otsiksin.

AGA kui nüüd vaadata Eriali kui tervikut, siis tekib paar mõttekohta. Olgugi, et Erial lõpetas 2018. aasta plussis (31.01.2019 andmetel), siis tegutsenud ongi nad kõigest ühe aasta ja ei ole pikka ajalugu, mille alusel teha järeldusi, prognoosida tõuse ja mõõne ega hinnata riske. Lisaks kui jälgida Eriali teemal uudiseid, siis on üks väga hea ja põhjalik artikkel leitav Äripäevast: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/09/11/hoiustajate-rahaga-toidetakse-keelatud-tehinguid. Sellest artiklist võib lugeda välja erinevaid ohukohte, millega võiks ennast kurssi viia enne ja kui üldse raha paigutada. Eks iga rahapaigutamisega, kas hoiusesse, fondi, investeeringusse jne tuleb olla valmis selleks, et tulu on oodatavast väiksem ja võib olla risk hoopis jääda ilma rahast. Selleks, et neid olukordi vältida tuleks esmalt toote puudujääkidega kurssi viia ja siis vaadata üle kas positiivsed küljed neid kompenseerivad ning kas sealt ka lõpuks tulu oodata.

Kas kellegil oleks Eriali kohta reaalseid praktilisi näiteid tuua veel? Kas keegi on valinud ka Era 11 hoiust? Või kas kellegil on pakkuda alternatiive Era 11 hoiusele (põhiosa pluss igakuised sissemaksed).

Ette tänades!

Sa loed artiklit sellest, kuidas Erialiga seotud inimesed on teinud pettusi ja eiravad seadusi. Miks sa arvad, et nad raskematel aegadel sind üle ei võiks lasta?

Oletame, et paned täna sinna 1000 € sisse ja lisad igakuiselt 100 €. Kolme aastaga oled sisse pannud 4500 €. Intressi on kogunenud maksujärgselt pisut üle 800 €. Nüüd saabub raske aeg ja oled näiteks kogu rahast ilma. Tasus ära?

11% lähedale intressi saad sa täna ka ühisrahastusest. Seejuures näiteks kas kinnisvaraga tagatud laenude näol läbi Estateguru või tagasiostugarantiiga laenudega läbi Mintose laenuväljastajatele laenates. Mõlemal juhul on sul investeeringute üle tunduvalt rohkem kontrolli ja kaasnevaid riske on samuti reeglina lihtsam hinnata (info on üldiselt kergemini kättesaadav ja seda otsivad/jagavad palju rohkemad inimesed).

Lisaks saad hajutada erinevate laenajate vahel (Mintoses võib lugeda laenuväljastajat laenajaks), lisada raha millal tahad ja väljuda, millal tahad (läbi järelturul müümise).

Mis on eelis Eriali puhul, et sa tahad sarnast/madalamat tootlust teenida ettevõttes, millega seotud isikud on juba teadaolevalt teadlikult seadusi rikkunud ja tunduvad vähemalt Äripäeva artikli põhjal seda ka täna selle rahaga tegevat? Ajalugu ei ennusta tulevikku, aga kipub sellegipoolest korduma.

Ühisrahastusest olen positiivselt meelestatud, kuid kui oleksin sellest teemast tahtnud arutada, poleks ma siia kategooriasse laskunud, sest tegemist erinevate teemadega. Alternatiivi all pidasin silmas piirduda hoiustega, mis on turul pakutavad. Artiklit jagasin selleks, et olgugi alustasin justkui positiivse kommentaariga, siis tahtsin ma ka välja tuua infot ka tagamaadest, millega võiks ennast kurssi viia enne kui üldse kaaluda Eriali. Ilmselgelt on oht üle saada ja sellesk ei pea ilmtingimata majandus halvenema, et neil selline otsus tuleks. Üle võib saada ja saavadki inimesed, kes langetavad otsuseid ühe või teise kasuks, süvenemata teemasse ja arvestamata võimalike tagajärgedega.

Mina soovitan küll hoiulaenuühistus raha hoida/koguda, ainult tausta tasub hoolega uurida. Aus ja hoolikalt majandatud ühistu vaevalt pankrotti läheb. Juurde maksta saab ka uut hoiust avades – THL-is on miinimumsumma 500 euri.

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.