Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » 7 levinud viga, mida sa eelarvestamisel teed
     

7 levinud viga, mida sa eelarvestamisel teed

Kui oled kuskilt finantskirjaoskuse kohta lugenud või mõnel vastaval koolitusel käinud, siis oled kindlasti kursis mõttega, et eelarve koostamine on oluline osa oma finantside juhtimisest. Minu kogemuse põhjal on need lähenemised enamikel juhtudel üsna sarnased ja seetõttu tehakse neid kasutades ka üsna samasuguseid vigu.

Järgnevalt toon välja 7 sellist levinud viga, mis takistavad sul edukalt eelarvet kasutada ja kuidas minu kogemuse põhjal paremini saaks teha.

1. Eelarvel puudub eesmärk

Sageli piirdub eelarve koostamise õpetus sellega, et näidatakse, milline eelarve peab välja nägema ja öeldakse, et see on oluline.

Sellisel juhul saad tõesti ehk esimesel kuul teada, kuhu su raha kaob ja üllatavalt paljude inimeste jaoks on see sageli ka suureks üllatuseks, kui palju nad mõttetutele asjadele oma raha raiskavad.

Heal juhul saad ka teisel kuul veel midagi teada (kui nii kaua vastu pidasid üldse õpetatud meetodiga), aga edaspidi on see üsna mõttetu üritus, sest midagi uut sa enam ei avasta ja pigem lähiajal loobud seda üldse tegemast.

Eelarve koostamisel peaks siiski olema kindel eesmärk:

– alustamiseks sobib väga hästi eesmärgiks oma kulude tuvastamine

– edaspidiseks aga peaks olema juba kindel kulurida, mida sa mingi summa/protsendi võrra vähendada soovid ja milles eelarve järgimine sind aitab.

Näiteks avastad esimesel kuul, et sul kulub 250 € kuus väljas söömise ja kohvitamise peale ja tahad seda eelarve abil 200 € peale vähendada.

2. Sa teed raamatupidamist

Eelarve ei ole raamatupidamine

Finantsinspektsioon ei tule sinu isiklikku eelarvet kontrollima.

Sul on iga kõige mõttetuma kulu jaoks oma kategooria. Isegi riided on eraldi kategooriates, kus ühel real on sokid, teisel jalanõud, kolmandal püksid jne. Peale mõningast kaalumist jätsid õnneks mustad ja valged sokid samale reale, aga värvilised paned siiski eraldi.

See on viga üsna mitmel põhjusel. Esiteks, see ei anna sulle mitte mingit lisaväärtust. Isegi kui sa avastad, et sel kuul kulutasid sooja vett rohkem kui eelmisel kuul, siis selle eraldi reale kirjapanemine või sellele üleliia tähelepanu pööramine ei aita midagi muuta niikuinii (kui sul just ei ole harjumust ööpäevaringselt soojaveekraani lahti hoida).

Teiseks, isegi kui sa avastad sealt mõne uue kategooria, kus saaksid kulusid kokku hoida, siis see on kas:

a) mõttetult väike kategooria, nii et igasugune kokkuhoid sellest oleks üsna olematu

b) sa kulutad nii palju aega ja ressursse selle 30 kategooria täitmisele ja jälgimisele, et see ei tasu ennast ära.

Lisaks teeb selline lähenemine eelarvestamise üleliia keeruliseks ja ajakulukaks, nii et suurem osa inimesi pigem loobub selle tegemisest ühel või teisel hetkel.

Isegi kui sa avastad selle abil 12 erinevat kategooriat, kust saaksid kulusid vähendada, siis ma ei ole siiani näinud peaaegu ühtegi inimest, kes ka reaalselt suudaks korraga rohkem kui 2-3 kategooria kulude vähendamisele keskenduda ja seda nii, et ka reaalset tulemust tuleks.

Kui sa ei suuda oma eelarvet koostada max 10 mitte kattuva kategooria abil, siis on sul neid tõenäoliselt liiga palju.

3. Kulude sisestamine kord kuus

Üsna tihti võib koolitustel kuulda, kuidas koolitaja räägib, et ta kord kuu lõpus istub maha ja paneb kõik oma tšekid eelarvesse kirja ja vaatab tulemusi.

Esiteks, kui sa oled kuu aega omale tšekke hunnikusse kogunud, siis tähendab see kuu lõpus ilmselt paaritunnist istumist ja kulude sisestamist. Kui sa ei ole just sellise tegevuse fanaatik, siis üsna tõenäoliselt tüdined sellest päris kiiresti ära ja ega enam järgmine kuu sama jama teist korda teha ei viitsi.

Rääkimata sellest, et mõned kulud teed kindlasti ka sularahas ja alati ei saa tšekki või kaotad ära ja igal tšekil pole kirjas, mille eest sa täpselt tasusid. Kõik see jama kokku tekitab tavaliselt üsna palju negatiivseid emotsioone, sest sa ei suuda kõiki oma kulusid normaalselt kokku panna ja peale paaritunnist jändamist on kannatus ka kiirem katkema.

Teiseks, kui sa ka lööd need kulud kuu lõpus kokku ja siis avastad, et kulutasid väljas söömise peale 280  €, mis sa siis selle teadmisega peale hakkad?

Kord nädalas on parem, aga soovitatav on tekitada omale harjumus ja panna kõik kulud ja tulud igapäevaselt kirja.

4. Sa kasutad automaatseid lahendusi, nagu rahapäevik

See on mõnus ja mugav. Sina lihtsalt kulutad ja süsteem peab sinu eest ise arvestust. Selle suurim miinus ongi see, et see on automaatne.

Kui su eesmärk on ainult oma kulusid kaardistada, siis sobib see üsna hästi. Sellel eesmärgil see tehtud ongi, kuigi võimalik, et pigem kaardistab pank sinu kulusid ka enda huvidest lähtuvalt.

Kui su eesmärk on aga oma kulusid juhtida, siis on selline lahendus sageli pigem takistuseks.

Miks? Sest see on automaatne. Kui sa ei ole just fanaatik, siis sul pole väga asja seda vahtima minna ja ilmselt ei teeks sa seda üsna sageli. Isegi kui sa sisse logid ja seda vaatamas käid, aga ise kulusid kirja ei pane, siis sa siiski ei näe reaalselt, kuhu su raha igapäevaselt läheb.

Lisaks, sul ei teki harjumust eelarvet täita, nii et sellised mitte päris igapäevased sularahatehingud jäävad suurema tõenäosusega kirja panemata ja numbrid jällegi kuu lõpus väga ei klapi (eeldusel, et sa neid kuu lõpus üldse vaatama lähed).

Põhiline on siiski see, et sul ei ole jooksvat pilti sellest, mis su eelarvega toimub ja kui lõpuks märkad, et oled mingis kategoorias kuludega lõhki või eesmärgist maas, siis on sageli pigem hilja midagi selles osas ette võtta.

Ühesõnaga, energia- ja ajakulu on madal, aga kasutegur on sageli sama madal.

Soovitan kasutada lahendust, kus sa kulud pead siiski igapäevaselt käsitsi sisestama. Liitmised ja lahutamised võiks muidugi süsteem/tabel nende põhjal juba ise ära teha.

5. Sul puudub süsteemsus

Loo omale eelarve koostamiseks süsteem

Loo omale süsteem, mille abil kulud eelarvesse kirja paned.

Väga tihti piirdub eelarve koostamise õpetus sellega, et sulle näidatakse, kuidas eelarvet koostada ja heal juhul antakse ka mingi tabel kätte, mille abil seda koostada.

See, millal, kuidas ja kui tihti sa need kulud kirja peaksid panema, ei tule isegi mitte jututeemaks. Rääkimata siis sellest, mis alusel sa neid kategooriaid sinna valima peaksid (tavaliselt valikut ei olegi, kasutad neid kategooriaid, mis sulle ette antakse, olenemata, kas need üldse sinu elustiili juures on olulised või mitte).

Sageli lõpebki asi siis sellega, et alustaja saab vinge tabeli kätte, paneb oma “plaani” kirja ja siis mingi aja pärast avastab, et ta pole võtnud tšekke, ei mäleta oma sularahatehinguid ja kogu ettevõtmine on ebaõnnestunud ning eelarve koostamine on mõttetu üritus.

Loo omale süsteemne harjumus, mille abil oma kulusid kirja paned. Näiteks, kui sul on telefonis internet olemas, siis pane eelarve tabel google docsi ja pane iga kulu kohe peale selle tegemist kirja.

Kui internetti pole, pane omale meeldetuletus selleks hetkeks, kui koju jõuad, et saaksid kohe kirja panna.

Üsna kiiresti muutub see harjumuseks ja teed juba ilma suurema vaevata.

6. Sa järgid sõna-sõnalt koolitaja soovitusi

See on tore, et koolitaja on väga detailselt süsteemi kirja pannud ja õpetab sulle, kuidas kõik peaks käima.

Sageli on aga koolituse ettevalmistus esimene kord, kus see koolitaja ka reaalselt püüab läbi mõtelda, kuidas see süsteem toimima peaks ning väga tihti lõppeb asi sellega, et õpetus on selline tore teoreetiline ideaalne lahendus, mida isegi koolitaja ise ei järgi.

Paraku ei taha ta õpetada, et ka temal käib asi kohati pooljuhuslikult ja alles eelmisel suvel jättis ta hoopis ühe kuu eelarve täiesti tegemata.

Isegi kui koolitaja tutvustab üsna täpselt seda süsteemi, mida ta ka reaalselt kasutab (näiteks mina viimasel ajal), siis see ei tähenda, et see sinu jaoks täpselt just sellisena edukalt töötaks.

Inimesed on erinevad. Mina kasutan telefonis meeldetuletusi ja google docsi regulaarselt. Sina äkki mäletad kõike ideaalselt ja pole kunagi meeldetuletustega jamanud, nii et see hoopis takistaks sind.

Mulle meeldib seda arvutis teha, aga sina oled äkki paberi peal kritseldaja ja peaksid hoopis märkmikku taskus kandma ja sinna oma kulud kirja panema.

Ühesõnaga, võta pigem soovitustest see mõte ja põhjus, miks seda tegema peaks ning kohanda endale sobivasse formaati. Ja sobiva all ei mõtle ma sinu jaoks kõige laisemat ja mugavamat varianti, vaid seda, mis ka reaalselt sinu jaoks töötaks ja soovitud tulemuse annaks.

7. Idealism ja fatalism

Ideaalset eelarvet taga ajades jätad tavaliselt pooleli

Su eelarve ei pea olema ideaalne ega kohe esimesel korral õnnestuma.

Kuskilt on sulle külge jäänud see mõte, et eksimine on väga halb ja kõik peaks ideaalselt tehtud saama. Nii kui midagi natukene valesti on või mõni summa ununeb, siis tekib tunne, et kõik on p***** ja jätad üldse eelarvestamise sinnapaika.

Seda viimast nähtust on uuritud ka toitumise vallas, kus näiteks dieeti pidavad inimesed, kes ei suutnud kiusatusele vastu panna ja sõid näiteks tüki kooki, leiavad, et nad on juba niikuinii ebaõnnestunud ja söövad siis terve hunniku rämpsu veel lisaks.

Tuletan siinkohal meelde, et sa teed seda eelarvest iseenda jaoks. Sul ei ole vaja taga ajada raamatupidamislikku täpsust. Kui ei mäleta, kas see kohvi läks sul nüüd 2,13 või 2,23 maksma, siis vahet pole. Pane 2,23 kirja ja mine edasi.

Kui unustasid ära, et mingi päev viskasid peoga sente ühe viiuldaja kohvrisse, kes kuskil tunnelis väga inspireerivalt mängis, siis see pole maailma lõpp. Pane teised kulud kirja ja püüa järgmine kord jällegi kohe kirja panna või meeldetuletus lisada.

Ka minul on igakuiselt numbrid paar eurot siia-sinna paigast ära, kuigi olen juba aastaid eelarvet pidanud. Alles juulis unustasin kuu lõpus uut eelarvet alustada, nii et juuli ja augusti tulud ja kulud läksid ühisesse eelarvesse kokku ja mitte midagi pole sellest katki.

Päris tihti olen isegi kulude vähendamise eesmärke unustanud muuta, aga ka sellest pole midagi hullu lahti, sest mul on investeeringute tegemise real ikkagi eesmärk kirjas ja see on kõige olulisem.

Teise asjana võiksid meelde tuletada, et me kõik teeme vigu, kui midagi uut õpime. See on osa elust, lase oma uhkusest lahti ja lihtsalt tee ning õpi. Esimene kord ei pruugigi õnnestuda. Võimalik, et sulle minu lähenemine ei sobi, aga vähemalt proovi ja siis õpi sellest ning täienda vastavalt oma vajadustele.

Mina katsetasin ilmselt umbes kümmet või enamat erinevat programmi ja lähenemist, enne kui selle lahenduseni jõudsin, mida viimased paar aastat olen ka üsna edukalt kasutanud.

Kokkuvõtteks

Kasuta eelarvet selleks, et oma kulusid juhtida ja tee seda nii, et sellest ka reaalselt kasu oleks. Ära põe, kui esialgu ei tule edukalt välja, lihtsalt mõtle välja, miks ei õnnestunud ja tee vastavaid täiendusi ning lase lahti sellest lollist uskumusest, et kõik peab ideaalselt välja tulema ja juba esimesel korral.

Keegi sulle selle eest hindeid ei pane. Tulemuseks on pigem see, et sul on kas rohkem raha investeeritud/säästetud või vähem.

Kui soovid paar viga omal nahal tegemata jätta ja siinsetest soovitustest jäi väheks, siis olen oma lähenemist kirjeldanud ja eelarve plangi kaasa pannud ka oma e-raamatus, mille leiad siit.

Kas kasutad eelarvet? Milline on sinu senine kogemus?

***

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Pildid: Ken Teegardin ja Mark van Laere

8 kommentaari

  1. Comment by Hoooop:

    Väga hea postitus!

  2. Comment by Kristjan:

    Kas mingeid soovitusi ka reaalsete näidete varal? Mõni hea rakenduse soovitus vms?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kuna ükski olemasolev tarkvara minu jaoks väga ei sobinud, siis tegin enda lahenduse ja siiamaani kasutan sama lahendust, nagu see plank, mis e-raamatuga kaasa tuleb:
      http://rahafoorum.ee/rfraamat

      Kui excelit kasutada oskad, siis ei tohiks raskusi tekkida enda jaoks sarnane tabel valmis teha ilma suurema vaevata: https://www.youtube.com/watch?v=rjJcSwBnVQ4

      Aga nagu ka postituses ütlesin, ma panin kirja need asjad, mis minu kogemuse ja teadmiste põhjal on olulised järgida, kuid lõplik lahendus on mõistlik siiski vastavalt oma eripäradele kohendada.

      Kui ikka nutitelefoni pole ja google’i kontot ei kasuta, siis spetsiaalselt eelarve jaoks selle tegemine suure tõenäosusega häid tulemusi ei anna, sest vaevalt sa seda kasutama hakkad.

  3. Comment by Priit:

    Ei ole saanud siiani veel aru, et miks peaks tingimata olema eelarve ja näpuga kulutustel järge ajama. Minul endal on harjumus, et 30% palgast kannan kohe LHVsse investeerimiseks ja niisama buffriks ning ülejäänu eest elan nii nagu ise näen vajalik olevat. Kui on kuskile soov reisima minna või midagi suuremat osta, siis lihtsalt kulutan muudele asjadele vähem (toit, väljaskäimised, riided, muu meelelahutus).

    • Comment by Taavi Pertman:

      Sinu kommentaarist võiks järeldada ühte kahest (või mõlemat):
      a) teenid üle keskmise tulu igakuiselt
      b) oled finantsidega keskmisest tunduvalt vastutustundlikum.

      Paraku kipub väga tihti mitte investeerimiseks tulema vabanduseks midagi sellist, et selleks ei jää raha.

      Valdavalt on sellisel juhul probleemiks see, et tarbitakse üsna vatutustundetult laene, järelmakse, kulutatakse halbadest harjumustest kuhugi põhjatusse auku oma raha ära ja isegi ei ole aimu, kuhu see kaob.

      Sellises olukorras on eelarvel kaks erinevat eesmärki:
      1. kaardistada peamised kuluartiklid ehk saada aru, kuhu su raha kaob ja
      2. vähendada ebasoovitavaid kuluartikleid ehk eelarve on nö mõõdik nägemaks, kuidas su katse oma halbu harjumusi muuta edeneb.

      Olukorras, kus suudad igakuiselt oma seatud investeerimiseesmärgi ära täita ning oled sellega rahul, ei ole tõesti eelarvet pidada vaja.

  4. Comment by H.P.:

    Mina panen oma kulud ja tulud igakuiselt kirja alates 1999. aasta sügisest. Algselt oli see A6-paberil ja käsikirjaline. Olin vaene tudeng, kes elas toimetulekutoetusest ja õppelaenust, nii et jälgisin hoolega, millele kulutan, et terve õppe-aasta ots-otsaga kokku tulla.

    Hiljem tegin enda tarbeks Excelis tabeli.

    2013. aastal avastasin Aivar Halleri versiooni eelarvest: http://www.haller.ee/blogi/wp-content/uploads/2008/01/2010-kodune-eelarve1.xls , mida kasutasin edukalt käesoleva aasta augustini.

    Nüüd aga leidsin nomorewaffles.com lehelt variandi – http://www.nomorewaffles.com/2014/07/how-i-keep-track-of-my-budget-free-template/ – millele südame kaotasin.

    Ilmselt oleksin üle võtnud/katsetanud ka Rahafoorumi varianti, kui poleks eelnevalt mainitut nädal varem avastanud.

    Tulemus on hübriid minu esialgsest süsteemist, mõjutustega A. Halleri omast ning tehtud fancy-maks nomorewaffles abil. Aga ALATI olen ma süsteemi enda käe järgi kohendanud, uurinud välja, kuidas valemid toimivad jne.

    Siinne postitus pani mind aga eriti tugevalt mõtlema eelarvestamise vajadusele, mis seni on olnud kergelt juhuslik. Jah, ma olen suutnud koguda suuremateks kulutusteks (mõne vajaliku kodumasina ost, köögisisustus koos tehnikaga, silmade laserop jm) eelnevalt raha, mitte seda laenanud; aga investeerimise seisukohalt on alles tänavu augustist minu eesmärk jõuda 10%-klubist (põmst meelerahufondi tekitamine ja suuremate kulude katteks kogumine) järk-järgult 50%-klubisse…

    Rahafoorum on sellel teel abiks, ma loodan.

    • Comment by H.P.:

      Edit: Siinne postitus pani rohkem mõtlema eelarve EESMÄRGISTAMISE vajaduse peale.

    • Comment by Taavi Pertman:

      See enda jaoks kohandamine on tõesti üsna oluline tegur. Kui ikka eelarve täitmine on ebamugav või eelarve ülesehitus jääb pikaks ajaks häirima, siis pole mingit tahtmist seda edukalt täita.

      Isiklikult loodan ka, et RahaFoorum on sellel teel abiks. Muidu teeksin mõttetult palju kasutut tööd…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga