Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine

Finantseesmärgid ja nende seadmine

Teoreetiliselt on asi lihtne – sa pead leidma oma finantseesmärgid ja siis need ellu viima.

Oletame, et sa soovid finantsiliselt vabaks saada. St, sa ei taha enam teha seda tööd, mis sulle ei meeldi (nt: uuringud ameeriklaste peal näitavad, et 70% töötajatest käivad tööl ja teevad seda ainult nii palju, et neid lahti ei lastaks, aga mingit pühendumust ei ole) ja kus ülemus sind ebameeldivalt kohtleb.

Selle saavutamiseks peaksid igakuiselt mingi summa kõrvale panema ja investeerima, kuni sul on piisavalt, et saaksid sealt töölt ära tulla ja ei peaks muretsema, kas sul on tööd või mitte, sest vajadusel saad elada oma investeeringutest ja säästudest.

Lihtne?

Tegelikkus on siiski pisut keerulisem. Näiteks tahad peale finantsilise vabaduse ka oma kodu või on sul lapsed, kelle hariduse jaoks tahad raha koguda või on vaja uut autot, sest vana läheb katki või juhtub mõni õnnetus, mille tõttu sa ei saa pikka aega töötada ja tulusid sisuliselt pole või sul on unistus üks ümbermaailmareis ette võtta või tahad pensionieas ka normaalselt elada või…

Päriselus on sul korraga palju soove, unistusi ja vajadusi, millele tuleb mõelda ja mis nõuavad oma raha. Kuidas siis otsustada, mis on oluline ja mis võiks jääda tagaplaanile? Sest vaid väga vähestel on nii suured sissetulekud või säästud, et nad saavad kõik oma soovid korraga ellu viia.

Turniiriredel

Aja jooksul olen proovinud palju erinevaid viise, kuidas neid valikuid teha ja ükski pole töötanud nii hästi, kui turniiriredeli meetod.

Usun, et kui sa seda proovid, siis oled sellest samamoodi vaimustuses, nagu mina esimene kord seda kasutades olin. Eriti kui sul on neid soove seal väga palju…

Harjutus on iseenesest lihtne. Et veel lihtsam oleks, tegin ka lühikese video sellest, kuidas see harjutus käib. Ühtlasi on see ka minu elu esimene arvutis tehtud video.

Kes videot ei saa vaadata, siis käib asi järgmiselt:

  1. Võta omale A4 paber ja pastakas/pliiats.
  2. Pane vasakusse serva kirja kõik oma finantseesmärgid. Kirjuta need vaheldumisi paberi ülemisse ja alumisse serva, kuni kõik kirjas või jõuad ideedega keskele kokku.
  3. Vajadusel võta lisapaber ja jätka protsessi, kuni kõik ideed kirjas.
  4. Pane oma ideed ülevalt alates kahekaupa omavahel võistlema. Sinu jaoks olulisem soov kahest pääseb edasi ja kirjuta selle järele number, et pääses nt vooru 2. Teine kriipsuta ühekordselt läbi.
  5. Korda protsessi järgmise paariga ja nii edasi, kuni oled jõudnud nimekirja lõpuni.
  6. Kui eesmärke on paaritu arv, siis viimane pääseb automaatselt järgmisesse vooru.
  7. Järgmises voorus tee edasipääsenud ideedega jälle sama protsess läbi.
  8. Korda seda senikaua, kuni oled jõudnud ühe kõige olulisema ideeni.

Kui kirjutasid igas voorus ideede taha ka uue numbri, siis saad oma eesmärkide olulisuse nö edetabeli teha. Sellegipoolest soovitan tähelepanu pöörata siiski ainult esimesele 1-2 ideele (äärmisel juhul kolmele), kuni oled need ellu viinud, sest muidu kaob fookus ära ja edusammud on nii väikesed, et ei motiveeri eriti pikaajaliselt jätkama.

Kui palju peaksid investeerima?

Oletame, et said teada, et sinu jaoks kõige olulisem on finantsiline vabadus, sest see töö on ikka suhteliselt ebameeldiv ja ülemus talumatu. Üks võimalus oleks tööd vahetada, aga oletame, et mingil põhjusel ei ole see võimalik ja oled firmas kinni veel mitu aastat.

Järelikult peaksid palgast raha kõrvale panema ja investeerima, aga kui palju kõrvale peaksid panema, et enda soovitud ajaks see eesmärk saavutada?

Selleks peaksid oma eesmärgi tegema konkreetsemaks ehk peaksid läbi mõtlema, mida see finantsiline vabadus sinu jaoks siiski tähendab. Seda eriti ajalises ja rahalises mõttes.

Kui see on selge, alles siis saad välja arvutada, kui palju peaksid juba tänasest igakuiselt investeerima, et näiteks 10 aasta pärast saaksid lõplikult sealt töölt ära tulla.

See, kuidas neid arvutusi teha, on liiga pikk ja keeruline teema, et seda siin ühes foorumipostituses lahti hakata seletama. Seda võid õppida näiteks mõnest finantsmatemaatika loengust.

Alustava investori käsiraamatu e-raamatus oleme selle teema natukene detailsemalt lahti seletanud ja läbi teinud.

Raamatu saad soetada siin: https://rahatasku.ee/pood/alustava-investori-kasiraamat//

Miks see oluline on?

Oletame, et tahad sealt töölt 10 aasta pärast ära tulla ja sa ei tee oma eesmärki konkreetsemaks ega arvuta välja igakuist summat, vaid otsustad, et paned 10% oma igakuisest palgast kõrvale.

Möödub 8 aastat ja sa oled edukalt igakuiselt 10% kõrvale pannud ja täitsa viisaka tootlusega ka investeerinud. Tundub, et kõik on väga hästi.

Läheb veel 2 aastat mööda ja jätkad sama edukalt. Võimalik, et vahepeal tekkis ka mõni hädaolukord, kus pidid säästudest pisut välja võtma või mõni kuu said vähem investeerida.

Igatahes, 10 aastat on möödas ja tuled töölt ära, sest sul on sääste küll. Paraku selgub 5 aasta pärast, et su säästud on otsas ja pead uuesti tööle tagasi minema. Seekord oled aga 5 aastat tööturult eemal olnud, vana ülemus sind tagasi ei taha ja üldse on väga keeruline normaalse palgaga uut tööd leida.

Häda sunnil pead minema väiksema palga ja veel kehvemate tingimustega tööle, mida vihkad veelgi enam kui eelmist. Eriti kontrastina sellele vabadusele, mida sa just 5 aastat olid nautinud…

Kui oleksid targem olnud?

Oletame, et olid siiski pisut targem ja tegid vähemalt mingid arvutused enne kui töölt ära tulid.

Selle tulemusena avastasid, et sul on koos ainult 50% sellest summast, mis sul vaja oleks, et finantsilist vabadust saavutada. Teretulemast tugevale motivatsioonilangusele ja veel 6-8 aastasele töötamisele töökohas, mida sa ei talu.

Samas, kui oleksid koheselt arvutanud välja oma igakuise investeeringu suuruse ja regulaarselt näiteks iga 6 kuu tagant üle vaadanud, kus sa omadega oled, siis teaksid pidevalt, kui palju peaksid rohkem investeerima ja kas sul on lootust õigeks ajaks eesmärgini jõuda või mitte.

Praegune näide oli selle kohapealt veel leebe, et sul on võimalik edasi töötada. Kui aga pensioniks kogud, siis ei pruugi sul seda võimalust olla, sest näiteks tervis ei võimalda. Kui oled selleks ajaks liiga vähe kõrvale pannud, siis saad lihtsalt enda ettenägematust süüdistada ja kahetseda või õppida vähemaga läbi saama.

Viimast oleks muidugi palju lihtsam teha, kui oleksid juba varem vähesemaga harjunud ehk osa oma rahast juba varem kõrvale pannud. Vahest ei olegi siis enam vajadust pensionieas seda õppida, sest saad elada rohkemaga kui 30-40% oma senistest sissetulekutest.

Kas sul on oma finantseesmärgid paika pandud? Kas tead, kui palju sa igakuiselt investeerima peaksid ja kui kaugel sa hetkel oma eesmärgist oled?

Arvuta need summad näiteks selle kalkulaatori abil välja.

2 replies on “Finantseesmärgid ja nende seadmine”

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.