Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Bondora laenude taastumismäärad
     

Bondora laenude taastumismäärad

Bondora avaldas hiljuti blogis laenude taastumise numbreid. Paraku kasutati selle arvutamiseks imelikku loogikat, mida minu teada mitte kuskil ei kasutata ja ilmselt ka üsna hea põhjusega. Küll aga tunduvad numbrid sellise loogikaga kõvasti ilusamad.

Samal ajal on nad lisanud laenuandmete andmebaasi uue tulba, mis võimaldab ainult põhiosataastumise põhjal arvutada taastumismäärasid, nii et otsustasin korra siis pilgu peale visata.

Bondora taastumise arvutus

Kuna nad oma analüüsides tavaliselt väga detailselt seletama ei vaevu, mida ja kuidas tehtud on, siis päris täpselt pole võimalik teada, mida nad arvutasid, aga natukene midagi saame ka oletada.

Kui ma õigesti aru sain, siis Bondora kasutas taastumismäära arvutamisel loogikat, kus “hapuks” osaks loeti esialgse graafiku järgi viivises olev põhiosasumma ja taastumiseks loeti kogu taastunud põhiosasumma (umbes nagu nad XIRR arvutuse loogikas kasutavad).

Näiteks, kui defaultinud €10 investeeringul graafikus olid viivises maksed, nagu allpool väljatoodud (kokku laenul veel €9.40 põhiosajääk), siis kogu põhiosajäägist arvestatakse viivises olevaks nende punasega märgitud maksete summa ehk €0.67.

Aeg Makse summa Põhiosa summa Intressi summa
1.03.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
1.04.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
2.05.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
1.06.2016 0.35 € 0.14 € 0.21 €
1.07.2016 0.35 € 0.14 € 0.21 €

Selgituseks toodi välja, et see on rahavoog, mida sa selle perioodi jooksul oleksid eeldanud ja taastumise eesmärk on justkui see rahavoog taastada.

Mis selles analüüsis valesti on?

Kui välja jätta see, et mitte kuskil mitte keegi sedasi taastumist ei arvuta, siis tegelikult on siin omajagu puudusi, millest mõnda ka kiirelt vaatame.

Näiteks, kasvõi seesamune eespool väljatoodud argument. Ma ei tea, kuidas teiste investoritega on, aga mina oleksin ikkagi eeldanud selle aja jooksul ka intressi, nii et äkki tuleks taastumist hoopis sellega võrrelda? (see on retooriline küsimus ja ei eelda vastust)

Tegelikult on siin aga suuremaid probleeme.

Ma ei ole kindel, mis numbreid nad oma viimases analüüsis kasutasid, aga 15. juuli analüüsis kasutatud numbreid vaadates tundub, et kasutatud on hoopis sellist loogikat, kus viivises olevaks on arvestatud ainult need maksed, mis allolevas tabelis on punased.

Aeg Makse summa Põhiosa summa Intressi summa
1.03.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
1.04.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
2.05.2016 0.35 € 0.13 € 0.22 €
1.06.2016 0.35 € 0.14 € 0.21 €
1.07.2016 0.35 € 0.14 € 0.21 €

Ühesõnaga enne laenu hapuks muutumist maksmata olnud summasid mingil põhjusel viivises olevate hulka ei arvestatud ja neid justkui tagasi ei oodatud neis arvutustes. Vähemalt sellisele järeldusele võiks jõuda, kui vaadata andmebaasis olevat uut rida PlannedPrincipalPostDefault, mis just sedasi käitub.

Lühidalt €0.67 asemel eeldati siin arvutuses hoopis kõigest €0.28 hapuksläinuks kogu €9.4 defaultinud põhiosajäägist.

Kui see laenaja nüüd otsustab peale defaultimist järgmisel päeval oma laenu täielikult ära maksta, siis taastumine oleks €9.4 ja antud arvutusmetoodika järgi selle laenu taastumismääraks saab 3357%!

Pole paha!

Kui selle enne defaultimist viivises olnud summade mittearvestamise vea ära parandame, siis tuleb taastumismääraks 1402%. Juba rohkem kui 50% väiksem, aga noh, kõva sõna sellegipoolest.

Tegelikkuses tähendab aga selline taastumine reaalset taastumismäära 100% juures või kui kasutada Bondora Ratingus kasutatud loogikat, siis pisut alla selle. Bondora kuvab seda “kõigest” 14-33 korda suurema numbrina.

Ja aja jooksul igakuise “graafiku” edasiliikumise käigus see määr järjest väheneks, kuni jõuaks reaalse numbrini, 4 aasta pärast või nii.

23.07.2016. genereeritud andmebaasis on näiteks 749 sellist laenu, mille puhul on PlannedPrincipalPostDefault summa €0 ehk viivises justkui mitte midagi. Nende laenude pealt on taastunud üle €42,800 põhiosa, mis suurendab taastumismäära, kuigi need laenud justkui pole Bondora taastumise arvutuses isegi hapudena kirjas.

Et panna see number konteksti, siis tegemist on ~2% kogu ajaloo vältel seni taastunud põhiosasummadest. Arvestades, et tegemist peaks olema suhteliselt värskelt hapuks läinud laenudega, siis mõju antud arvutuste tulemustele on vägagi arvestatav.

Mis on taastumismäära eesmärk?

Taastumismäära eesmärk on näidata, kui suure osa sa oma nö kaotatud rahast tagasi oled suutnud saada.

Näiteks, kui sul oli taskutes €100, mis on kadunud, siis kaotatud raha on €100, mitte vastavalt sinu kulutamisplaanidele €10 iga järgmise kahe päeva peale. Kui sa nüüd leiad taskutest siiski €20 üles, siis taastumismäär on 20% ehk €20/€100, mitte 200% ehk €20 jagatud €10 euroga, mille sa muidu täna ära oleks tahtnud kulutada.

Kogu kaotatud summaga jagamisel on üsna hea põhjus. Nimelt, sind huvitab see, kui palju sa oma raha kokkuvõttes tagasi said kaotatud rahast, mitte kui palju esialgsest plaanitud graafikujärgsest rahavoost tagasi tuli.

Samuti on taastumine erinevatel aegadel erineva edukusega. Näiteks, on sul tunduvalt suurem tõenäosus see raha üles leida taskutest otsimise käigus. Kui taskutest ei leidnud, siis on juba väiksem tõenäosus see kusagilt tee pealt üles leida, kus sa täna käinud oled. Samas, kui lähed sinna tee peale nädala pärast otsima, siis on tõenäosus see raha üles leida praktiliselt null.

Samamoodi on ka laenudega. Mingi aja jooksul on võimalik vähemalt mingi osa rahast kätte saada, aga samas kui 3 aastat pole ühtegi makset toimunud, siis tõenäosus edaspidi sealt midagi saada on juba suhteliselt madal (eriti kui tegemist on juhtumitega, kus laenuvõtja suri 3 aastat tagasi ära).

Seega, kui sa täna üles leitud €20 põhjal ütled, et “taastumismäär” on 200%, siis sa justkui eeldad, et suudad ka edaspidi iga kahe päeva järel €20 leida ja lõpuks leiad taskutest hoopis kokkuvõtteks €200.

Reaalsuses seda ilmselgelt ei juhtu ja aja möödudes kukub see “taastumismäär” siis vaikselt 20% peale, kus ta reaalselt on.

Millegipärast aga meeldib Bondorale teha ja investoritele presenteerida pidevalt ülioptimistlikke järeldusi, millel reaalse lõpptulemusega väga vähe pistmist. Investorid, kes selliste järelduste põhjal investeerimisotsuseid teevad, peavad paraku aja möödudes oma tulemustes tõsiselt pettuma.

Kuidas taastumismäära arvutada?

Tegelikult on seda võimalik väga lihtsalt teha. Sul tuleb jagada taastunud summa hapuks läinud summaga. Kui hapuks läks €100 ja tagasi maksti sellest €10, siis taastumismäär on 10%.

Seda võib ka keerulisemaks ajada, näiteks kui üritad arvutada annualiseeritud taastumist või taastumist mingi perioodi jooksul (a la 1. aasta jooksul peale hapuksminekut vs peale 1. aastat taastumismäärad) või rahavoogusid diskonteerima hakata. Meil selleks aga otseselt vajadust pole.

Mõned head lihtsad juhendid taastumismäära arvutamiseks:

Keerulisemate juhendite jaoks võid omale selgeks teha näiteks IFRS nõuded taastumismäärade arvutamiseks.

Bondora laenude taastumismäärad

Senist taastumismäära on nüüd üsna lihtne arvutada. Laenude andmebaasist tuleb summeerida PrincipalRecovery tulp ja jagada see EAD1 tulba summaga. Vastuseks saadki taastumismäära.

Lihtsuse mõttes panin need numbrid võrdlusesse Bondora enda viimaste arvutustega. Huvitaval kombel ma esmapilgul ei märganudki, et Slovakkia andmed on Bondora analüüsist taaskord täiesti välja jäetud, kuigi ka need laenud saadeti inkassodele sarnaselt teistega.

Bondora laenude taastumine

Bondora arvutus vs klassikaline taastumismäära arvutus erinevates kvartalites hapuks läinud laenude taastumismäära kohta. Bondora andmed pärinevad 22. juulil 2016 Bondora blogis avaldatud postitusest.

Oma analüüsis ütles Bondora, et inkassosse saadeti laenud, mis defaultisid alates 2015 Q3. Reaalsuses paraku asi nii lihtne pole.

Kuigi algselt kuulutati tõesti, et inkassosse saadetakse ainult laenud, mis 2015. juulist alates on defaultinud, siis millalgi 2015. novembris-detsembris saadeti inkassosse ka varasemalt hapuks läinud laene.

Sealhulgas kõik minu tol ajal portfellis olnud “Stage 3” ehk kohtusse edastatud (?) laenud ja isegi mõned Stage 4 (kohtutäituri käes) olevad laenud. Ühesõnaga väga täpsete võrdluste tegemine on üsna raskendatud.

Tol korral põhjendati seda sedasi (klienditoe kirjast väljavõte):

Laenud, mis ei ole performinud või mille kohta on otsuse saamine kohtust veninud või kohus ei ole otsust teinud, oleme edastanud sissenõudmiseks inkassole, sest statistika näitab, et inkasso suudab töötada efektiivsemalt.

On kaheldav, et selleks ajaks sellist statistikat oli, sest inkassod olid heal juhul paar kuud tööd teinud. Samas lubati, et tehakse see statistika ka investoritele avalikuks, mille põhjal selline otsus tehti. Siiamaani ootan seda 2015. aasta detsembri alguses antud lubaduse täitmist.

Nende numbrite põhjal ja Bondora enda järelduste põhjal jääb mulje, et nad ise said ka lõpuks aru, et Eesti puhul on läbi inkassode taastumine olnud kehvem (läheb minu kunagise analüüsi tulemustega väga hästi kokku) ja Soomes samuti.

Huvitav aga, kus on see statistika, mille põhjal minu 2014. aastal defaultinud Eesti laenud inkassodele saadeti? Kus on see parem sooritus? Mitte ei näe siit kuskilt.

Veel huvitavam aga, miks Eesti puhul endiselt inkassosid kasutatakse, kui erinevus varasemaga on see, et taastumine on heal juhul sisuliselt sama, aga inkasso tasud võetakse investorile laekuvatest summadest maha? Miks Bondora investorite rahaga inkassosid sponsoreerida tahab?

Üksikute laenude taastumismäärad

Selliste summaarsete näitajate puhul on tavaliselt hea vaadata ka natukene laenude sisse, et näha, kust see taastumine tuleb. Eriti kui antud juhul võibki olla, et üks laen maksis täielikult ära ja ülejäänud mitte ning protsent on endiselt suhteliselt hea.

Selleks jaotasin laenud senise taastumismäära põhjal 5% kaupa vahemikesse. 0% peal on laenud, mille taastumine on 0%. 5% peal kõik laenud vahemikus 0.01-5%, 10% vahemikus 5.01-10% jne.

Kuna kvartalite kaupa läheks asi väga kirjuks, siis toon välja numbrid riigiti aastate lõikes. Suures osas tulevad erinevused välja küll.

Oluline asi, mida siit vaadata, on erinevused riigiti ja 0% peal olevate laenude osakaal. Kui väikese või täiesti olematu taastumise tasemega laenude osakaal on suur, siis enamus taastumisest on tulnud üksikutest suurema taastumisega laenudest.

Kui 0% osakaal on väike, siis on lootust, et ka sinu käes juhuslikult olevad laenud on taastumisest osa saanud ja tegemist on potentsiaalselt eduka taastumise, mitte paari üksiku õnneliku edulooga.

Bondora Estonian loan recoveryBondora Spanish loan recovery

Näiteks võib siit graafikutelt välja lugeda, et praktiliselt kogu Hispaania taastumine on tulnud paari üksiku edujuhtumi pealt ja valdav enamus laenudest pole antud hetkeks veel sentigi taastunud. See ka ilmselt põhjus, miks Hispaania taastumine suhteliselt nigel siiani on olnud.

Neile, kes mõtlevad, et äkki see protsent Hispaania 2015 laenudel on nii kõrge sellepärast, et enne inkasso sekkumist pole erilist taastumist suudetud saavutada, siis tegelikult alates 2015 Q3 hapuks läinud hispaanlastest on 77% täiesti ilma taastumiseta vs 71% Q1-Q2 laenudest.

Mina ütleks selle pildi põhjal, et inkasso ei ole tulemusi andnud, sest kui protsess töötab ainult paari üksiku laenu peal, siis protsess ei tööta. Pigem tundub, et üksikud laenud, mis taastuksid suhteliselt igasuguse sissenõudmise protsessiga, taastuvad nüüd lihtsalt inkassotasude võrra investorite jaoks vähem.

Kahjuks meetod, kuidas Bondora inkassodesse saatmise protsessi on implementeerinud, tähendab, et me ei saa tulemusi võrrelda. Saame jääda vaid oletuste tasemele.

Bondora Finnish loan recovery

Bondora Slovakian recovery

Slovakkias võiks esmapilgul tunduda, nagu inkassodest oleks kasu, sest 2015 Q3 alates on 0% taastumismääraga laenude osakaal vähenenud. Samas tuleks meeles pidada, et seal räägime vaid paarist üksikust laenust, kuna uusi laene 2015 enam ei väljastatud ja olemasolevatest olid juba 70%+ hapuks läinud ehk kõige probleemsemad juba ammu defaultinud.

Siin on ilmselt tegemist lihtsalt valimi erisusega ehk paremad laenud läksid hapuks hiljem, kuna nad tegid enne probleemseks muutumist makseid. Tõenäoliselt need laenud siis ka taastuvad keskmiselt paremini, kui need, kes ühtegi makset enne hapuksminekut ei teinud.

Oodatavad taastumismäärad

Siinkohal oleks huvitav vaadata ka Bondora poolt Ratingu käigus eeldatud taastumismäärasid, et näha, kui lähedal hetketulemused neile on. Hiljutiste uuenduste käigus on nüüd laenuandmetesse lisatud ka LGD ehk oodatav kaotusmäär, mille kaudu saame oodatava taastumismäära kätte.

Oodatav kaotusmäär

Oodatav kaotusmäär on riigisiseselt kõigil laenudel sama ja muutus Bondora Rating V2.0 loomise käigus võrreldes varasemaga ehk mudeli uuendamise käigus suurendati oodatavat taastumismäära kõigis riikides (siin ilmselt ka osaline mõju, miks intressid allapoole tulid).

EST: 65% –> 58%

ESP: 90% –> 75%

FIN: 90% –> 68%

Oodatav taastumismäär

Oodatava taastumismäära saame, kui lahutame 100% – oodatav kaotusmäär.

EST: 42%

ESP: 25%

FIN: 32%

Kuna Ratingu puhul on taastumise puhul arvestatud ka ajafaktorit ehk laekumiste väärtuse vähenemist sõltuvalt sellest, mis ajal see laekub, ning EAD (exposure at default) sisaldab ka defaultimise hetkeks kogunenud intressi, siis tegelikkuses on need numbrid siin pigem pessimistlikud.

Ühesõnaga, kui arvutada taastumist nii, nagu meie seda eespool tegime, peaksid need numbrid olema mõnevõrra suuremad. Kui palju täpselt, on raske öelda, sest diskonteerimismäära meile antud pole ja eelduseks võetud kogunenud intresside summat me ei tea.

Sellegipoolest saame nö kirvemeetodil võrrelda neid numbreid eespool saadud hetke taastumismääradega ja näeme, et:

  • Eesti 2014 – 2015 Q1 puhul on tulemused taastumise osas nüüdseks juba ootuspärasele küllaltki lähedal. Kui asi edukalt jätkub, siis ehk jõutakse ka oodatavate tulemusteni. Ülejäänud laenud on veel liiga värsked, et midagi järeldama hakata.
  • Hispaania laenudel on veel pikk tee oodatava tulemuseni minna ja arvestades, et ca 75-80% laenudest pole isegi ligi 2 aastaga sentigi taastunud, siis tundub eesmärgini jõudmine ebatõenäoline. Isegi kui võtta eesmärgiks Bondora Ratingu V1.0 eeldus ehk 10%, siis on endiselt pikk tee minna.
  • Soome puhul näeme, et varasema 10% eelduse puhul on tulemus olnud enne inkassode lisamist omajagu parem. Peale seda, aga üsna kesine. Samas 32% eesmärgini on veel tükk maad minna ka enne inkassode lisandumist defaultinud laenudel. Kuigi aega veel on ja võib nii mõnegi kvartali puhul täitsa teostatav tulemus olla.

Kokkuvõtteks

Bondora tegeleb endiselt mingite kahtlaste loogikate väljamõtlemisega, et numbreid tegelikkusest optimistlikemana näidata. Võiks lausa öelda, et Bondora tegeleb investorite tahtliku eksitamisega, et nad rohkem investeeriksid.

Oma analüüsides promotakse taastumisnumbreid, mida nende endi Bondora Ratingu mudelgi isegi ligilähedaselt ei ennusta. Kas tõesti pandi taaskord mudeli ehitamisel nii jubedalt puusse? Või äkki on ikkagi promotud “taastumisnumbrid” loomingulise arvutusmetoodikaga üleshaibitud?

Paraku, investorid, kes nende numbrite põhjal investeerivad, peavad oma tulemustes hiljem väga tugevalt pettuma. Muidugi eeldusel, et Bondora ka neid tulemusi ülioptimistlikult ei kuva neile (a la, laenuvõtmise eest Bondorale makstud tasud = netokasum jmt).

Kui reaalseid numbreid vaadata, siis taastumine Eestis on olnud suhteliselt hea ja võimalik, et tuleb ka oodatav tulemus lõppkokkuvõttes ära. Soomes on samuti 2014. aasta laenudel täitsa arvestatav taastumine toimunud.

Samas Hispaania ja Slovakkia laenud erilisi taastumismärke ilmutanud ei ole ja tänast seisu vaadates väga lootust nende osas omada ei julgeks. Slovakkias ilmselt on äkki rohkem lootust midagi tagasi saada, kui arvestada, et võrreldes Hispaaniaga on vähemalt natukene taastunud laene tunduvalt rohkem.

Samuti tundub antud numbrite põhjal, et inkassode lisamine on taastumisele mõjunud pigem negatiivselt ja ei täida investorite jaoks lubatud eesmärki.

Ei saa muidugi välistada, et nüüd täpselt seal üks aasta peale defaultimist hakkavad inkassod ülihästi tööle ja taastumine hakkab kohe-kohe tulema, aga nende kasutamise argument oli siiski, et nad toovad kiiremini suuremad summad koju, kui ilma selleta. Seda siit numbritest mina paraku välja lugeda ei oska.

Pealegi, inkassode aeg on paljudel juhtudel läbi ja siin väljatoodud laenud lähevad nüüd kohturingile.

Kuidas sulle inkassode tegevus siiani tundub? Mida arvad Bondora arvutusmetoodikast?

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

16 kommentaari

  1. Comment by Mairo:

    Kuulasin ÄP intervjuud Pärteliga. Kuna Bondora saab 80% rahast 20% investoritelt, siis tema sõnum oli selge. Mikroinvestorid neid ei huvita ja mingeid selgitustööd ega mikroinvestorite ringi laiendamist nad ei soovi ega plaani enam teha. Korduvalt andis märku ka, et mõnesaja euroga ärge tulge Bondorasse ning üldse aegamisi raha juurde lisamine oma investeeringutele ei ole teretulnud. Min 1000€ alustamiseks on tema sõnul sobilik. Üldiselt väga hapu mulje jättis ja pigem andis (vb ka tahtmatult) märku, et Bondora pole koht investeeringutega alustamiseks. Selline suhtumine käis läbi mitme tema intervjuu ja on selgelt näha ka portaalis toimuva kaudu.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Samas turundussõnumid on justkui “rumalale” rahale ehk just algajatele suunatud, kes väga aru ei saa, mida neile näidatakse.

      • Comment by Mairo:

        Kõigega nõus. Pärtel lihtsalt on unustanud välja ütlemata väga olulise punkti. Isegi kui alustad 100-200 euroga, siis pikemas plaanis peaks investeeringu suurus olema vähemalt 1000€ või rohkem, mis oleks jaotatud ära ca 200+ laenu peale. Mul tuli nende kommentaaride peale idee, et kui keegi viitsib, siis võiks nende riski/tulu suhete arvutamise teemal mõne postituse teha. Nii aktsiate, tagamata laenude kui ka kinnisvara ühisrahastuse kui tagatud laenude puhul. Puusalt tulistades kaldun arvama, et dividendiaktsiad ja 1. järgu hüpoteegiga tagatud Estateguru laenud on neist kõige “riskivabamad” ja kõige lõppu jäävad Bondora taolised laenud.

  2. Comment by morca:

    Ma arvan, et see 1000€ kommentaar Bondora kohta tuleneb sellest, et seal keskkonnas on palju “probleemseid laene”, kust ei pruugi raha üldse tagasi saada. Kui oled väiksema portfelliga ja satudki vaid probleemsete laenude otsa, siis raske on seal plussi jääda. Samas 1000€ investeerida on kindlasti mõtet (jah, võib-olla mitte Bondoras), seda näiteks läti portaalides, kus on probleemsetel laenudel tagasiostugarantii. Ma üldse mõtlen, et miks peaks keegi tahtma hetkel Bondoras investeerida kui sealsed isepakkujad näitavad hetkel tootluseks ~14-16% aastas. Kui eraisikuna investeerides maksude maksmine ka sisse arvestada vs probleemsete laenude hulk, siis sealne reaalne tootlus peaks olema kindlasti märksa madalam võrreldes näiteks Läti portaalidega. Seega kui Läti portaalides saab “riskivabalt” investeerida laenudesse, mis on kuni ~14% aastaintressiga, siis lõppkokkuvõttes teenib seal paremat tootlust.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Jah, see €1000 on ilmselt mõttega, et vähemalt 200 laenu saad omale portfelli, mis siis eelduslikult peaks piisava hajutatuse andma.

      Kui eraisikuna investeerida, siis kõige riskantsema grupi oodatav tootlus peale viimaseid uuendusi selle aasta aprillist alates on pisut üle 20%. Seejuures oodatav kaotusmäär keskmiselt on veidi üle 40%.

      Sedasi kirvemeetodiga võttes peaks €1000 investeering peale tulumaksu andma siis umbes €1080 tagasi. Korralik 8% tootlus.

      Madalama riski otsa peal on maksuEELNE tootlus juba 7-8% kandis peale seda, kui Bondora intresse alla tõi ja oma haldutasu tõstis.

      Põhimõtteliselt võiks ilmselt öelda küll, et kui vanade Eesti laenude rasva pealt tulevat tootlust arvesse ei võta, siis ei ole tänane Bondora pakutav tootlus just eriti konkurentsivõimeline võrreldes teiste Baltikumi platvormidega.

      Muidugi kui eeldada, et Bondora Rating on täpne, siis OÜ kaudu kõige radioaktiivsemat kraami võttes võiks kõrgemat tootlust justkui teenida küll. Muidugi riski-tulu suhet arvestades ei oleks see endiselt just eriti mõistlik.

      Rääkimata, et taastumismäärade ootused hinnastamisel on ehk pisut optimistlikud, kui seniseid tulemusi vaadata, nii et eeldatav tootlus seeläbi ka pisut optimistlik ilmselt.

  3. Comment by Kehvik:

    Tubli töö!

    Minul näiteks on see maagiline 1000 eurot ja 200 ning enam laenu, aga mida see aitab? Minu tähelepanekud on paraku sellised, et kui laenaja ei hakka kohe maksma, siis ta ei hakkagi, Bondora ei tee aga mitte midagi selleks, et võlgnikult raha kätte saada. Inkassode kasutamine on muidugi üldse üks naljanumber – mida saab teha inkasso peale helistamise ja kirjutamise? Mitte midagi.

    Minu meelest Bondora ärimudel ei võimaldagi tulemuslikku võlamenetlust, sest siis tuleks oma nõuetega kohtusse minna. See aga nõuaks raha ja mitte investorite, vaid Bondora enda raha. Bondora seisukohast vaadelduna oleks ju igasuguste kulude tegemine puhas kahjum – hoopis odavam on lasta laene inkassodel tiksutada ja ise mitte sentigi kaotada. Põleb ju investorite, mitte Bondora raha.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Tänaseks eelduslikult on see hinnastamise ja laenajate kontrollimise mudel ehk nii palju tulemuslikum, et see 200 laenu teema võib isegi asjakohane olla.

      Muidugi reaalsete numbrite nägemiseks läheb ilmselt veel natuke aega, sest pole veel aastatki uue mudeli juurutamisest.

      Varasemate laenudega võis jah üsna korralikult kahjumisse jääda. Kui ikka 200 Slovakkia laenu omale portfelli võtsid, siis väga vahet pole. Default rate tuli endiselt sinna 70-90% vahemikku.

      Esimesed aastad tegelikult ju Bondora käiski kohtus oma rahadega ja nõudis kulusid laenajalt pärast sisse. Muidugi siis oli tegemist Eesti laenudega, mille puhul default rate ei olnud 50% või enam ja taastumine oli omajagu parem.

      Hispaania, Slovakkia ja algusaegade Soome laenudesse investeerimise survestamise juures muutus see sissenõudmine Bondora jaoks ilmselt päris kalliks tõesti.

      Seetõttu see inkassode teema aitab päris korralikult neil raha kokku hoida tõesti, kuigi investori jaoks tundub see numbrite põhjal pigem kahjumlik ettevõtmine olevat.

      Rääkimata siis veel sellest 7-päeva viivises laenude inkassodesse saatmisest, mille eel nad isegi korrektset arvutust ei olnud teinud ega asja läbi mõtelnud. Ma isegi ei ole kindel, kas ma tahan üldse näha seda statistikat, kui see kunagi kättesaadavaks saab kuskilt datasetist.

  4. Comment by Kehvik:

    Inkassofirmade kasutamine on Bondorale sisuliselt tasuta – nii palju kui mina olen inkassodega sõlmitud lepinguid näinud, sõltub makstav tasu vaid tulemusest. Pole tulemust – pole tasu. Ei usu, et see Bondora puhul kuidagi teisiti oleks. Vüi kui on, siis on kasutatud vana skeemi – teen laenufirma, teen inkassofirma, teen õigusbüroo. Ning koorin heal juhul laenajat kõigi kolme firmaga. Kas keegi oskab öelda, kes Bondorat näiteks Eestis esindab?

    Lisaks maksavad selle tasu Bondora ärimudeli puhul kinni 100% võlausaldajad, Bondora käest ei lähe välja sentigi.

    Selles mõttes olen ma nõus, et praegused laenud (vähemalt Eesti laenud) on tunduvalt parema maksekäitumisega kui 1-2 aastat tagasi. See aga ei muuda ju tegelikult üldist pilti – lihtsalt Bondora on natuke kodutööd teinud ja ei laena enam igaühele – sellest ka parem laekumine. See oli paraku sundkäik, sest muidu poleks lihtsalt finantsinspektsioonilt tegevusluba saanud.

    Olematu on aga nii nagu varasematel aegadel ka nüüd võlamenetlus – no ei tule sealt reaalselt mingit raha tagasi kui tegemist on laenuga, millel pole ühtegi tagasimakset. Et oma võlamenetluse “tulemuslikkust” näidata ongi neil inkassode arvele kirjutatud ka kõik need “edusammud” kus lihtsalt üle 7-päeva võlglaste käest on tulnud laekumine. Lisaks veel see huvitav arvandmete esitamise viis, millest Taavi siin just pikalt kirjutas.

    Need 7-päeva ja rohkem võlad oleks arvatavasti tulnud tagasi nagunii – inimestel lihtsalt ongi tihti kombeks maksetega hilineda.

    Et saada selget pilti Bondora võlamenetlusest vaadake oma laene, mis ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Ja siis vaadake, palju selliseid laene on teie laenuportfelis jõudnud edasi faasist 1 või 2. Ning kui tahate tuju hoopis ära rikkuda, siis vaadake, palju sellistest laenudest on aastate jooksul üldse midagi tagasi maksnud. Minu näitel on see % ehk heal juhul 5%. Ja tegemist pole siin Bondora hea tööga, vaid lihtsalt osa inimesi maksavadki oma võetud laenud tagasi.

    Ja et teeme lõpetada veelgi negatiivsema uudisega – kui pankrotistumisest on üle 3 aasta, siis võite oma Eesti laenud korstnasse kirjutada, sest möödas on ka aeg, mil saab tulemuslikult kohtusse pöörduda ilma et teine pool saaks aegumisele tugineda.

  5. Comment by morca:

    Ma pole oma investeeringutel Bondoras enam eriti silma peal hoidnud ja seda juba viimased 12 kuud, sest kannan sealt keskkonnast igakuiselt raha välja. Seega ei ole ma enam väga täpselt kursis ka Bondoras toimuvaga. Täna aga vaatasin mõningaid oma vanemaid laenutaotlusi läbi ja ühel vanal laenul on näiteks asi antud kohtutäituri kätte ja tema kaudu on toimunud ka maksed. Nüüd kummalisel kombel näen seal ka mahakantavaid summasi. Kas vahepeal võeti kohtutäituri käest asi ära, et mahakantavad summad tekkisid ja asi anti inkassole üle või mis imelikke asju Bondoras tehtud on? Näiteks:

    11.04.2011 Võlamenetlus 1. etapp – Laen muutus täielikult sissenõutavaks, alustatakse võlamenetlusprotsessiga.
    13.05.2011 Sissenõudmine 2. etapp – Hagiavaldus esitatud kohtusse
    29.06.2011 Sissenõudmine 3. etapp – Otsus langetatud, jätkame vastavalt otsusele.
    15.09.2011 Sissenõudmine 4. etapp – Edastatud kohtutäiturile/täitemenetlus.
    7.03.2016 Sissenõudmine Kohtutäitur

    Siis on kohtutäituri kaudu toimunud maksed alates 2012 aastast vahelduva eduga ja alates 2014 aastast on maksed olnud põhimõtteliselt iga kuu (harva on mõni üksik kuu vahele jäänud) ja seda kuni 2016 aasta juuli kuuni. Võlglane vist on veel võlgu mulle tänaseks viiviseid alla 1€ (kui ma ikka õigesti sealt aru saan). Maksetabelis näen aga, et paaril korral on nüüd maksete lõpus tekkinud mahakantavad summad:

    Mahakantav summa 21.04.2016 2,03€
    Mahakantav summa 14.07.2016 0,57€

    Mis asjad need üldse on?

    • Comment by morca:

      Ja selliseid mahakantavaid summasi, kus kohtutäitur on korrektslt makseid teinud, on mul kohati teistegi laenude puhul. Mahakantavad summad pole küll suured, kuid millest need üldse tekkinud on kui inkassso kaudu reaalsed maksed ei toimu?

      • Comment by Taavi Pertman:

        Täpsustuseks minu eelmisele kommentaarile paar punkti.

        1. Inkassotasude tasumiseks ei pea laen olema inkassosse saadetud. Nüüd võetakse kõigilt hapudelt laenudelt tasu maha. Mis sest, et laen läks hapuks 3 aastat tagasi, kohtutäitus tegi laenajaga kokkuleppe 3 aastat tagasi ja laenaja on 3 aastat korrektselt vastavalt leppele ka makseid tasunud.

        Inkassotasud jagatakse ilusti laiali ja võetakse ka neist maksetest maha. Põhimõtteliselt tundub, et tegu on inkassotasude subsideerimisega.

        See protsess on siis alates 2016. aprillist, aga mahaarvamised implementeeriti nüüd tagantjärele augustis mitme kuu eest korraga. Selle käigus sai muuhulgas mahakantavast intressist osaliselt mahakantav põhiosa, kuna korraga kanti maha 3-4 kuu osa ehk maksustatava tulu hulk suurenes selle käigu arvelt.

        2. Minu eelnevalt mainitud juhtum, kus laenajal teine laen oli viivises, aga tasu võeti mõlema makse pealt, on siiski viga. Või vähemalt niimoodi selgus eile facebookis, kui teine investor samasuguse keissiga klienditoe poole pöördus.

        Raha maksti talle tagasi. Samas ma millegipärast kahtlen, et see kõigile tagasi maksti, kui eelmisele investorile ca kuu aega tagasi öeldi, et nii peabki olema.

        3. Väidetavalt otse tasumise korral siiski inkassotasusid maksma ei pea.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Mahakantav summa on Bondora keeles sisuliselt see inkassotasudeks makstud summa. Millegipärast ei tahetud seda ka sellisel kujul üles kirjutada. Vist oleks liiga kergelt arusaadav olnud.

      Samal ajal on seal all ka mingid muud mahakandmised, mis näiteks kohtu kaudu otsustati või kus Bondora süsteem on vigaselt intresse või viiviseid edasi arvestanud, kuigi kohtuotsus oli teistsugune või kohtutäitur leppis laenajaga mingi graafiku kokku, mida Bondora keskkond ei kajastanud. Ühesõnaga mingid segased teemad.

      Täna tuli ka välja, et ega tegelikult ei peagi laenu inkassosse saatma, et sealt inkassotasusid maha arvestada. Piisab, kui samal laenajal on mõni teine laen, mis inkassosse läks näiteks selle 7-päevase viivise pärast. Tasu võetakse maha ka sinu laenult, mis ei olnud 7 päeva viivises.

      Ühtlasi tundub, et tasu võetakse ka siis maha, kui laenaja maksis otse Bondorale, mis sest, et Bondora eelnevalt väitis, et siis inkassodele maksma ei pea.

      Näiteks avastasin täna järelturult sellise laenu, mis oli maikuus olnud inkassos 7-päevase viivise tõttu. Maikuu maksed laekusid täiel määral ja siis juulikuu õigaegselt tehtud graafikujärgsest maksest tehti äkitselt kaks kuud hiljem mahaarvestus inkassotasude tarbeks.

      Ühesõnaga väga kahtlased ja keerulised teod sellega.

      Üsna palju erinevaid keisse on Bondora Fellows facebooki grupis ka välja toodud ja Bondora esindaja on neile midagi vastanud, aga kuna nad mind Facebookis ära blokkisid, siis ma pole viitsinud väga põhjalikult uurida, mida seal vastati.

      Võimalik, et saad oma küsimustele sealt vastused või saad hoopis hunniku lisaküsimusi juurde.

      • Comment by morca:

        Ma ise Facebooki ei kasuta ja ei ole üldse kursis, mis seal toimub. Kas Bondora allub hetkel juba ka Eesti Finantsinspektsioonile? Ma olen juba eelnevalt mõelnud (alates sellest, kui Bondora omavoliliselt inkassode tasud sisse tõi ja otsustasin seeläbi seal investeerimise juba aasta aega tagasi lõpetada), et peaks saatma neile päringu, et uuritaks Bondora laenude menetlemise protsesse ja mismoodi seal üldse asju aetaks. Mul on lepingud tehtud eeldusel, kus investoril polnud võlamenetlemisega seoses mingeidki kulusi ja paistab, et praeguseks on need kulud tekkinud. Mina pole sellega nõustunud ja mingeidki allkirju pole ma ka andnud selliste nõusolekute jaoks. Lisaks veel need kantlased maksed, mis paistab sinu jutu põhjal, et ka teistel on tekkinud. Seega see maksete süsteem paistab olevat neil “mäda” ja minu arust finantsasutused ei tohiks sedasi üldse tegutseda.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Krediidiandja litsents Finantsinspektsioonilt Bondora AS-il täitsa olemas.

          http://www.fi.ee/?id=18372

          Iseasi, et see ei tähenda investorite vaatevinklist suurt midagi.

          Muuhulgas kasutad täna investorina hoopis Bondora Capital OÜ teenuseid, nii et ei teagi, palju sel otseselt Bondora ASiga ja selle litsentsiga seost on.

          Muidugi sellega on ilmselt paljud sinuga ühel meelel, et sellist lambikust ja lohakust finantsküsimustes kindlasti olla ei tohiks. Rääkimata siis sellest, et kulus aasta aega, enne kui neid kulusid kuskil kuvama üldse hakati.

  6. Comment by investor:

    Bondoral on väga lohakas andmete edastamine. Seal ilmselt laenuvõtja täidab mingid lahtrid ja täpselt nii läheb üles ka, ilma igasuguse kontrollita. Näiteks palk on mingi 1551 eur, siis igaks juhuks on pandud see ka muu tulu alla 1551 (mingi skeem selle palgaga). Bondora aga paneb automaatselt tulu 2×1551. Selliseid asju olen päris palju kohanud, aga need mõjutavad krediidireitinguid jne.
    Teine asi on maksehäiretega. Välismaistest laenuvõtjatest rääkimata, aga on ka Eesti laenajaid, kel kohustustes on lõpetamata jäägid inkassole või kohtule ja samal ajal maksehäired puuduvad.

    • Comment by Taavi Pertman:

      No kui tulud on topelt, siis võib ikka väga halb olukord olla, sest laenajale võidakse anda rohkem laenu, kui ta on võimeline teenindama.

      Samal ajal on kuvatud laenukoormus aga kõvasti madalam, kui see tegelikkuses on.

      Ma isiklikult pole viitsinud neid andmeid uurida pikemat aega, nii et ei oska kaasa rääkida, kui suur see probleem seal on. Käsitsi väga ei viitsiks ka seda tegema hakata.

      Küll aga on päris sassis ja lohakas kogu see collection ja recovery protsess, kus isegi küsimusele arusaadavat selgitust ei taheta vastuseks anda vist. Vähemalt siiani ei ole seda saanud paari kahtlasema keissi osas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga