14 tüüpilist alustajate viga ühisrahastuses investeerimisel

Artikli sisu on värskendatud 2025. aasta augustis.

Aja jooksul olen näinud üsna palju vigu, mida algajad ühisrahastusse investeerides teevad (ja olen ka ise mitmed neist läbi teinud). Kuna nii mõnigi neist kipub tihti korduma, siis mõtlesin, et püüan peamised välja tuua ja anda ka mõned näpunäited, kuidas neid tulevikus vältida.

Toon need vead välja juhuslikus järjekorras, nagu nad meelde tulid.

Suvalise portfellihalduri seadistamine

Mind siiamaani hämmastab see, kuidas inimesed seadistavad omale üsna suvaliste kriteeriumite järgi portfellihalduri (kuidas iganes seda ka erinevates portaalides ei nimetata), ilma et nad vaevuks isegi sealsamas ridadel olevaid abitekste läbi lugema.

Pärast siis hakatakse vaatama, et ühte taotlusesse läks liiga vähe, teise liiga palju ja kolmandasse poleks üldse tahtnud investeerida, sest see on halb taotlus (kuidagi eeldatakse, et need valikud peaksid seal ilma seadistamata sees olema).

Kogenud investoritel on ehk imelik mõelda, et sellist asja tehakse, aga paraku olen seda nii palju näinud, et see pole isegi naljakas enam.

Tasuks silmas pidada paari asja, enne kui seadistusi tegema hakkad.

Näpunäited:

1. Loe läbi kõik automaatse investeerimise kohta käivad abitekstid. Ära arva, et kui ühes portaalis oled aru saanud, kuidas asi käib, siis teised portaalid kasutavad sama loogikat. Sisuliselt on igaühel omamoodi loogika ja erinevused sees.
2. Üldiselt peaksid sind huvitama iga tingimuse kohta kaks asja:
   • Kuidas see riski mõjutab? (Ehk kui suur osa sinu valitud laenudest tõenäoliselt probleemseks muutuvad ja kui suure osa oma investeeringust sellisel juhul kaotad.)
   • Kuidas see tootlust mõjutab? (Kuna üks pool tootlusest on see osa, mis n-ö kaotsi ehk hapuks läheb ja mida eelmises punktis vaatasime, siis teine osa tootlusest on see, mis tagasi tuleb ehk antud kontekstis intress. Mina isiklikult eelistan vaadata n-ö “toorandmeid” ehk intressi, kuna tootluste arvutamisel kasutatakse erinevaid loogikaid ja see ei pruugi alati olla erinevate platvormide ega investeerimisstrateegiate puhul võrreldav. Kui sina väljastad laene intressiga 20%, siis 25% tootlust sa kindlasti ei saa.)
3. Vaata need numbrid ja seadistused aeg-ajalt üle (minimaalselt kord kvartalis, ideaalis alguses vähemalt kord kuus).

Platvormi tingimustega mitte tutvumine

Kuigi idee on neil platvormidel kõigil ühtne – ühel pool on hunnik inimesi, kellel on raha ja teisel pool on hulk inimesi/ettevõtteid, kes seda raha soovivad kasutada ning platvorm toob nad kokku – , siis teostuse osas on sisuliselt kõik platvormid üksteisest omajagu erinevad.

Erinevused on üldtingimustes (mõni võtab investoritelt tasu enne tulu, teine peale tulu, kolmas ei võtagi, mõnel juhul laenad sina laenuvõtjale, teisel juhul laenad platvormile, kes laenab selle laenuvõtjale jne), tehnilistes võimalustes (ühes on järelturg, teises on tagatisfond, kolmandas saab ainult käsitsi investeerida jne), laenutingimustes (mõnes lõpetatakse viivise arvestamine peale teatud perioodi, mõned laenud on tagatisega, teistes jällegi tagatiseta, osades ostetakse hapud laenud tagasi jne), pankrotistunud laenude osas (mõnel juhul on “punane” 60+ päeva, teisel juhul 90) jne jne.

Näpunäited:

Enne kui mõnel platvormil investeerima kavatsed hakata, tasub need tingimused omale selgeks teha. Näiteks, kui tahad portaalis investeerimise ära lõpetada, kas tead, kuidas (või kas?) seda on võimalik teha? Mis juhtub, kui platvorm pankrotti läheb? Kas sinu kontol olev raha ja laenutaotlused on sinu vara või on need firma pankrotivaradena arvel? Mis juhtub pankrotistunud laenudega ja kui ruttu viivises laenudega tegelema hakatakse? Mida mingid Ratingud, skoorid jmt näitajad reaalselt tähendavad?

Kui vajad platvormi valimisel abi, siis olen selleks loonud Ühisrahastusplatvormi valimise checklisti.

Kiirelt kogu raha ära investeerimine

Kui ma selle nimekirja koostamisel ka teistelt investoritelt küsisin tüüpilisemaid vigu, mida nemad täheldanud on, siis see oli üks kõige enam väljatoodud vigadest.

Uued investorid on üsna tihti kannatamatud ja tahavad sissekantud raha koheselt kuhugi ära investeerida. Tavaliselt tähendab see seda, et vaadatakse turul olevaid laenutaotlusi (ehk neid, mida automaatselt pole koheselt täis investeeritud) ja paigutatakse sisuliselt valimatult suvalistesse laenudesse oma raha ära (tuleb tunnistada, et tegin umbes samamoodi ka oma algusaegadel, kuigi siis ainult käsitsi saigi investeerida ja ega vist eriti keegi väga paremini ei osanudki).

Näpunäited:

Kuigi kontol tühjalt seisev raha on halb, sest tõmbab tootlust alla, on kehvasti investeeritud raha veelgi halvem. Kui sa ei jaga teemat piisavalt hästi, et käsitsi valides teada, millised laenud on head ja millised halvad, siis ära tee seda.

Üsna kerge on igas taotluses midagi head või halba leida, kui lähtud kõhutundest või tahad oma raha ära paigutada. Paraku pole siin laenamises kõhutundel väga tihti reaalsusega midagi pistmist.

Oota neid taotlusi, millesse investeerimine vastab sinu riskitasemele ja tootluse ootusele.

Suhtumine: “Ma tean paremini”

Jube palju näeb investoreid, kes kuulutavad suure suuga, kuidas mingid taotlused on täielik rämps ja mingi teine on ülihea. Veel rohkem on aga neid investoreid, kes samamoodi mõtlevad ja seda ei kuuluta.

Seetõttu juhtubki jube tihti seda, kus uus investor kannab portaali €100, kulutab tunnikese, et turul kõik taotlused läbi vaadata ja siis valib ühe välja, kuhu paneb kõik €100, sest see oli parim taotlus. Tihtipeale juhtub ka nii, et see taotlus satub hiljem makseraskustesse.

Selle tagajärjel on üsna tüüpiline, et investeeritakse liiga palju ühte laenu (a la, kui muidu on portfellis laenud €5-25 kaupa, siis “eriti hea” taotluse puhul pannakse €100-200), nii et kui see üks laen nüüd hapuks läheb, on kogu portfellile vesi peale tõmmatud.

Samuti tehakse päris tihti investeeringuid n-ö kõhutunde ja eelduste põhjal, sest “tundub loogiline”, et need laenud on head ja need teised on halvad. Probleemiks on muidugi see, et selline “loogika” või kõhutunne on jube tihti statistikaga vastuolus ning kõige kehvem on see, et antud viga selgub kõige varasemalt alles 5-6 või enamgi kuu pärast, kui lõpuks need laenud hapuks hakkavad minema.

Näpunäited:

Kõhutunne on tore, aga kontrolli statistikast, kas see ikka päriselt ka nii on. Kui sa seda teha ei oska või ei tea kedagi, kes reaalselt oskaks, siis ära investeeri selle kõhutunde põhjal.

Suurem osa meist kasutab kella abi, et hommikul õigel ajal üles ärgata, mitte ei lähtu kõhutundest. Miks peaksid siis oma raskelt teenitud rahaga kõhutunde põhjal riskima?

P.S. See, et “tavaliselt panganduses on sellised laenud paremad” ei ole piisav argument, sest valimid on väga erinevad ja see argument on statistika põhjal ka korduvalt ümber lükatud.

Investeerimine eelduste põhjal

See on eelmise punktiga üsna sarnane, kuid natukene siiski erinev. Kui eelnevalt visati raha konkreetsetesse taotlustesse, mis tunduvad head mingil põhjusel, siis antud juhul visatakse raha suht suvaliselt kõigesse või eeldatakse, et mingi asi tähendab midagi, mida see ei tähenda. Näiteks üsna tüüpiline alustajate seas, et intress = tootlus või et hapu laen on igas portaalis sama tähendusega.

Näpunäited:

Üsna samad soovitused, mis eelmise punkti puhul. Lühidalt öeldes: ära kunagi eelda, kontrolli. Loe läbi erinevad juhised, tüüta kliendituge ja suhtle kogenumate investoritega.

Iga suvalise kommentaatori kuulamine

Üsna palju on investoreid, kes teevad siin mainitud vigu või mingil muul põhjusel neile ei meeldi üks või teine asi ja siis nad jagavad üsna valjuhäälselt oma emotsionaalsetest reaktsioonidest põhjendatud arvamusi kui fakte foorumites ja muudes keskkondades. Samas mingit analüüsi ega muud infot oma arvamuse toetuseks välja ei tooda.

Samuti on inimesi, kes tõesti tahavad aidata, kuid teevad oma analüüsides teadmatusest või tähelepanematusest vigu ning jagavad seetõttu ebatõeseid tulemusi või jätavad mingi info kogemata või teadmatusest jagamata, nii et tulemustest saab teha valesid järeldusi.

Paraku võib näha investoreid, kes võtavad esimese grupi juttu tõe pähe ja kes ei oska analüüsi osas küsimusi küsida ega õigeid järeldusi teha, kuid ometi teevad oma investeerimisotsuseid sellest lähtuvalt.

Parimal juhul lõppeb asi sellega, et raisatakse oma aega või jäädakse headest investeeringutest ilma (mõnikord juhuse tahtel võib muidugi ka halbadest pääseda), aga halvimal juhul investeeritakse väga riskantsetesse taotlustesse, sest keegi jättis analüüsis midagi arvestamata.

Näpunäited:

Tasub meeles pidada vana head tõde ja mõelda ka infoallika osas kriitiliselt:

• Kas sellel kommenteerijal on reaalselt mingit infot, statistikat vmt, mis seda mõtet objektiivselt toetab või räägib ta lihtsalt emotsionaalselt, mis sülg suhu toob?
• Kas analüüsi jaganud inimene ka reaalselt analüüsi oskab või on ta üks neist entusiastidest, kes tahab analüüsi teha ja alles õpib ning võib seetõttu teha olulisi vigu?

Ega alguses väga hästi sellest aru ei saagi, et kes on niisama suur jutumees ja kes ka reaalselt analüüse teinud, aga aja jooksul ehk jäävad vastavad nimed meelde.

Esimeste viiviste peale paanitsemine

Võimalik, et siinkohal on mõnikord tegemist oma riskitaluvuse ülehindamisega, kuid sageli on ka lihtsalt valearusaam ühisrahastuse toimimisviisist. Ausalt pean tunnistama, et olin ka ise algusaegadel üsna ärevil, kui ühel hetkel avastasin selle lehe, kus neid laene kuvati ja nägin laene viivisesse minemas ja pankrotistumas.

See on eriti probleemiks siis, kui investeerimisega alles alustada, kuna esimesed laekumised on ikka kõrgendatud tähelepanu all ja käid tihedamini vaatamas, mis toimub (kõik on alles uus ja põnev).

Näpunäited:

Esiteks, tasub teada, et paar päeva viivises olevad laenud ei tähenda veel suurt midagi ja see viivises olevate laenude arv kõigub isegi kuusiseselt üsna palju. Inimesed lihtsalt unustavad makseid või teevad need välismaalt liiga hilja ja laekumine jõuab 2-3 päeva hiljem kontole. Kui laen on juba üle paari nädala viivises, siis võib juba vähehaaval eeldada, et arvestatav osa neist läheb hapuks.

Teiseks tuleks meeles pidada, et pankrotistuvad laenud on sisuliselt garanteeritud. Oluline ei ole mitte niivõrd see, kas sul on punaseid või mitte, vaid pigem see, kui suur osakaal sinu laenudest punaseks läheb ja kas laekuvad intressid suudavad sellest sõltumata pikas perspektiivis piisavalt head tootlust pakkuda.

Suvalise loogikaga tootluse arvutamine

Kui seda arvutust teha niisama enda jaoks, et näha, mis seis hetkel on ja kuidas trendid aja jooksul kujunevad, siis pole suurt hullu midagi. Samas, kui mingi suvalise arvutuse põhjal hakata otsuseid tegema, siis on see üsna rumal.

Üks tüüpiline lihtsustatud arvutuskäik on midagi sellist, kus loetakse kokku oma 60+ päeva viivises laenud ja lahutatakse see summa teenitud intressist ja siis jagatakse see investeeritud summaga.

Antud valemi puhul näiteks see investeeritud summaga jagamine on tavaliselt üsna mõttetu tegevus, kuna see ei arvesta absoluutselt sellega, millal sa investeeringu tegid või millal mingid summad laekusid jne (a la, kui ma täna panen 2x sama summa portaali, mis ma varasemalt olen investeerinud ja jagan teenitud intressid nüüd sissepandud summaga, on mu tootlus nullilähedane, mis sest, et see summa polegi saanud üldse midagi toota).

Olen kohanud ka igasuguseid muid eriti imeliku loogikaga tootluse arvutusi.

Näpunäited:

Ühisrahastuse puhul tasub arvestada, et üldiselt on tegemist üsna pikaajalise investeeringuga. Enamik laene on 3+ aastase perioodiga.

Kui nüüd arvestada ka seda, et väga suur osa probleemsetest laenudest on ajalooliselt tekkinud just esimese aasta jooksul (eriti seal 4-6 kuu vahel peale väljastamist), siis võib eeldada, et kui sa teed näiteks seda halbade laenude lahutamist teenitud intressidest, siis alguses on tõenäoliselt intressidest järelejääv summa üsna väike või lausa olematu (olenevalt sinu investeeringute riskitasemest). Samas, mida aeg edasi, seda suuremaks see vahe samal ajal väljastatud laenude osas muutub.

Ehk teisisõnu, kui sa väljastad täna €10,000 eest laene, siis 6. kuuks näiteks läheb hapuks €500 ja intresse oled ehk teeninud €450 ja tundub, nagu oleksid omadega kahjumis. Samas on sul aga €9,500 eest laene, mis jätkuvalt maksavad sulle igakuist intressi järgmised paar aastat ja osa sellest €500 eurost makstakse sulle ka aastate jooksul tagasi. Kindlasti tuleb sealt €9,500 seest aastate jooksul veel näiteks €500, mis satub makseraskustesse, kuid selleks ajaks on ka laekunud intresside summa juba tunduvalt suurem.

Segaseks teeb jälgimise see, et keegi ei investeeri ühel hetkel suurt summat ja ei jää siis ootama, vaid kogu aeg tagasilaekuvad summad reinvesteeritakse, nii et sisuliselt tekib igakuiselt üks selline “komplekt” laene, millest mingi osa läheb hapuks ja millest ülejäänutest tiksub aja jooksul intresse.

Täiesti võimalik on, et sa ei olegi näiteks isegi esimese aasta lõpus kasumis, kui arvestad punased laenud kaotuseks (eriti kui investeerid riskantsematesse gruppidesse).

Seda tuleks siiski vaadata kui pikaajalisemat investeeringut ja oluline on jälgida trendi. Kui ikka seis läheb ka seal aasta ja enama pärast aina kehvemaks (ja vahepeal ei ole suuri summasid juurde kandnud, vaid sisuliselt reinvesteerid vanasid), siis ilmselt on midagi valesti kas sinu investeerimisstrateegias või laenajate maksekäitumisega antud platvormil või oled lihtsalt hakanud riskantsemat strateegiat rakendama.

Isiklikult soovitan oma tootluse arvutamiseks kasutada siiski XIRR meetodi ja jälgida trende selle abil.

Rumalused järelturul

See on tihtipeale kiirelt kogu raha ära investeerimise n-ö alamviga, kuna sageli minnakse seda raha just sinna investeerima. Tulemusena ostetakse kokku terve rida ülehinnatud laene, alles väljastatud laene jne, ilma et väga süvenetaks, mida erinevad näitajad üldse tähendavad.

Samas on siin ka investoreid, kes näevad, et viivises laenud on tublisti allahinnatud ja ostavad neid kokku lootuses, et need hakkavad uuesti maksma (enamjaolt põhineb see lootus mingile puudulikule loogikale või ei põhinegi millelgi). Tegin sama viga ka ise kunagi, kui tegin oma arvutustes väikese vea sisse ja praegusel hetkel on vist endiselt seetõttu ca €200 ringis rohkem punaseid, kui peaks.

Näpunäited:

Kõige parem soovitus algajatele on ilmselt see, et hoia järelturult laenude ostmisest eemale, kuniks sa pole ülejäänud süsteemist veel piisavalt hästi aru saanud ning enne kui ostma hakkad, tee omale sellega seotud riskid selgeks.

Liiga paljude platvormide vahel hajutamine

Arvestades soovitusi hajutada, võib tunduda imelik, et ma seda veaks nimetan.

Pilt saab aga ehk selgemaks siis, kui vaatad üle siin teised tüüpilisemad vead ja avastad, et üsna paljud neist on tingitud sellest, et ei ole võetud vaevaks piisavalt hästi enda jaoks selgeks teha selle platvormi võimalusi ja tingimusi.

Mida rohkematel platvormidel sa investeerid, seda rohkem pead aega kulutama, et sealsed tingimused selgeks teha ja sealseid investeeringuid hallata ning tulemustel silma peal hoida.

Kui sul on arvestatavalt suur portfell, siis võib omale ilmselt seda luksust lubada, aga väiksemate summadega investeerides sa pigem suurendad tõenäosust, et teed mõnes või kõigis neist platvormidest rumalusi, sest sul pole lihtsalt aega (või kui sa selle aja võtad, siis see kulutatud aeg ei tasu ennast selle tootluse juures ära), et oma investeeringuid piisavalt hästi hallata ja ennast olukorraga kursis hoida.

Näpunäited:

Kui sul on väike portfell, siis vali 1 platvorm ja investeeri seal. Kui see on selge ja portfell kasvab, võta ka teine juurde ja kasvata seda arvu soovi korral vähehaaval või lisa midagi mõnest muust varaklassist.

Riskide mitte tundmine

Tihti visatakse suure hurraaga raha sisse ja siis mitu kuud hiljem hakatakse mõtlema, et aga mul on ju seda raha nüüd nädala pärast vaja või avastatakse, et osad laenud lähevad pankrotti jne.

Ka mina tegin seda algusaegadel, kuigi siis ei olnud kuskilt nende riskide kohta midagi lugeda. Mõni üksik postitus foorumis leidus ja seda ma ka lugesin, aga jah. Praegu on riskide osas üsna palju infot saada.

Näpunäited:

Alustuseks tutvu kasvõi baastasemel erinevate ühisrahastuse ja laenudega kaasnevate riskidega.

Kannatamatus

Paljud ei suuda oodata tulemusi või teevad järeldusi suvaliste tulemuste põhjal ehk näevad oma portfellis kahte laenu, üks neist läheb viivisesse ja otsustavad, et see on halb grupp kuhu investeerida või vastupidi, et kõik 4 laenu maksavad hästi, nii et ilmselgelt võib sinna rohkem raha panna.

Sama kehtib ka taastumise osas, kus mõni investor vaatab, et “tervelt kaks kuud” on laen juba punane ja midagi pole veel taastunud, nii et kõik on p*****.

Näpunäited:

Liigne agarus on ogarus suhteliselt igas suunas. Kui ei tea, kas tasub millessegi investeerida või mitte, siis oota ja vaata või katseta väikeste summadega, kuni oskad öelda. Umbropsu fatalistlike järelduste tegemine ja suurte summade loopimine ei vii headesse kohtadesse.

Ebarealistlik tootluse ootus

See on ilmselt osaliselt ka minu ja teiste vanemate investorite süü, kes oma tulemusi on jaganud, aga üsna suur osa investoritest loodab teenida ebarealistlikult kõrget tootlust ning siis on pettunud, kui see ei õnnestu.

Teises osas on siin ilmselt ka süüdi see, millest tootluse arvutamise punkti all rääkisime.

Näpunäited:

Üldiselt tasuks arvestada sellega, et tootlus on väiksem, kui vanade portfellidega investoritel. Ootus täna alustades 20%+ tootlusi teenida on üsna ebarealistlik. Pigem on realistlik 10% +- paari protsendi piires.

Liiga suur ühisrahastuse osakaal investeeringutes

Kui küsimus on selles, kas investeerida ühisrahastusse €200 või €100, siis tegelikult ei ole väga vahet, kas investeerid 100% või 50%. See kehtib pigem sellisel juhul, kui sul on varasemast kusagil suurem kogus säästusid või investeeringuid.

See, mis on suurem kogus, on muidugi igaühe jaoks suhteline, aga üldiselt ei soovitata ühisrahastusse enam kui max 10-20% oma portfellist paigutada.

Näpunäited:

Kui sul on väike portfell, siis ära väga palju sellega oma pead vaeva, aga kui sul on varasemast säästud või saad suure päranduse, siis ära torma kogu seda raha ühisrahastusse investeerima. Mõtle välja, millise osakaalu oled valmis sinna investeerima ja pea sellest ka kinni.

Kokkuvõtteks

Nagu näha, siis on võimalik ka ühisrahastuses investeerides teha üsna palju vigu ja kindlasti ei ole see nimekiri siin lõplik. Üsna suure tõenäosusega on ka paljud muude instrumentidega investeerides tehtavad vead siia kohaldatavad ning unustasin mõne sinu arvates olulisema välja tuua (nagu näiteks vähene hajutatus).

Ühtlasi loodan, et said vähemalt selle postituse põhjal aru, et selleks, et ühisrahastuses passiivselt investeerida, oleks kasulik siiski eelnevalt vähemalt põhitõed omale selgeks teha ning täiesti passiivselt investeerides ei maksa loota ulmeliselt häid tootlusi.

Siinkohal on muidugi ka üks väike aga. Isiklikult olen nimelt seda meelt, et kui sul on raha mängus, siis oled tunduvalt motiveeritum neid asju selgeks tegema. Seega minu soovitus on olnud, et pane väiksem summa sisse ja tee kasvõi sellega vigu, aga siis saad asja selgeks. Suurte summadega muidugi ei soovita seda sellises järjekorras teha.

Samas, ka mina olen teinud üsna palju neist vigadest ja minu tootlus oli endiselt veel täiesti arvestatav. Suur osa selles on see, et aeg on need vead ära aidanud siluda, aga teine pool on ka see, et ma tegin suurema osa neist vigadest väiksemate summadega.

Näiteks ma ei tormanud järelturult laene ostma kogu oma portfelliga, vaid katsetasingi seda strateegiat ettenähtud väiksema summaga ning sain oma õppetunni kätte.