Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine Investeerimine: raha sinu eest tööle

Mis on investeerimine?

Peaaegu iga kord, kui mõne investeerimismaailmas võhikuga rääkima juhtun, öeldakse, et investeerimine on liiga riskantne. Sellele tavaliselt järgnev küsimus annab hea vihje, miks paljud meist nii mõtlevad. Reeglina on see seotud parasjagu meedias olevate uudistega ja midagi stiilis: „Mis sa praegusest aktsiate langusest arvad?”

Investeerimine ≠ börs

Mulle tundub, et enamiku inimeste jaoks seostub investeerimine ainult aktsiate ja börsiga. Sealjuures just börsil kauplemisega. Põhjuseks võib olla see, et kokkupuude investeerimisega on olnud väike või olematu.

Tüüpiline investeerimisalane hoiatus: Investeeri ainult raha, mida oled valmis kaotama.

Teise põhjusena, kui räägitakse investeerimisest või korraldatakse investeerimiskoolitusi, siis sageli käsitletaksegi ainult aktsiaid, fonde ja börsi. Eriti kui tegemist on mõne panga poolt korraldatava üritusega. Samuti räägitakse uudistes investeerimise kontekstis peamiselt börsiga seotud instrumentidest ja ettevõtetest.

Ka filmides näidatakse reeglina börsimaaklereid ja aktsiatega kauplejaid (day traderid). Sel tegevusel pole aga investeerimisega suuremat pistmist. Tegelik investeerimine on reeglina nii igav, et sellest filme ei tehta ega uudiseid ei kirjutata.

Kui, siis nendest lugudest, kus kogemata avastatakse, et keegi on aastakümneid investeerinud ja miljonäriks saanud või keegi kaotab suure varanduse. Tüüpilisest finantsvabaduse poole pürgivast, või selle saavutanud, investorist ei ole igapäevaselt midagi kirjutada. Täiesti tavalised inimesed, nagu sina ja mina.

Esimesel kuul investeeritakse 700 € (tume joon) või jäetakse see 700 € investeerimata (hele joon). Investor tegi halva tehingu ja kaotab iga kuu 3% investeeringust.

Esimesel kuul investeeritakse 700 € (tume joon) või jäetakse see 700 € investeerimata (hele joon). Investor tegi halva tehingu ja kaotab iga kuu 3% investeeringust.

Mis on investeerimine?

Kui investeerimine ei olegi ainult aktsiatega kauplemine, siis mis see ikkagi on?

Investeerimine on teenuste või toodete ostmine lootuses, et saad selle ostuga rohkem kasu kui kahju. Igat ostu ei saa küll investeeringuks pidada, aga see mõtteviis tuleb kindlasti kasuks. Lihtsuse mõttes keskendume praegu rahalistele investeeringutele.

Head ja halvad investeeringud

Hea investeering on see, millega saad lõppkokkuvõttes tagasi rohkem kui kulutasid. Halb investeering on täpselt vastupidine – investeerid rohkem kui see tagasi toob.

Investeeringust võib kasu saada nii tulude suurenemise kui ka kulude vähenemise kaudu. Viimast siiski reeglina investeeringuks ei peeta, kuna see tulusid ei tekita. Küll võib see olla endiselt arukas samm.

Näide: Ostad omale 3 000 € eest auto. Autoga kaasneb igakuine kulu ~200 € (ebaregulaarsed remondi-, varuosade, hooldus- jmt kulud on jagatud kuude peale ära). Kui kasutad autot töö tegemiseks või ettevõtluseks, mis toob igakuiselt 700 €+ tulu, siis on tegemist hea investeeringuga. Kui sa aga sõidad autoga lihtsalt tööle ja koju, kuigi võiksid ühistransporti kasutada (mis jõuab sinna max 10–15 min aeglasemalt), siis on tegemist kehva investeeringuga. Viimast nimetatakse kulutamiseks või tarbimiseks.

Sama loogikat saab rakendada igapäevaostude puhul. Alateadlikult ilmselt teeme seda iga suurema ostuga. Näiteks saad uut telefoni ostes iseendalt küsida, kas see loob praegusega võrreldes piisavalt lisaväärtust, et oleks hea investeering. Kas telefoni ostmise kulu on väiksem, kui selle ostmisega kaasnevad tulud?

Tulud võivad olla emotsionaalsed – saad popimaks, naeratad 3x päevas rohkem, sõbrad norivad su kallal vähem. Või funktsionaalsed – hoiad aega kokku, saad bussis investeeringuid teha, RahaFoorumi artikleid lugeda ja kõik RahaRaadio saated kuulamiseks alla laadida.

Investeeringust saadav tulu on ainult see osa, mida ei oleks olnud võimalik ilma investeeringuta saada. Sageli unustame ära, et suur osa uue asja ostmisest saadavast kasust on meil juba olemas (helistada saab ka vana telefoniga). See osa tuleks investeeringuga kaasnevast tulust maha lahutada.

Näide: Maiu käib tööl, kus ta saab 700 € kuus kätte ja õpib õhtuti personalijuhtimist, et paremat tööd saada. Tänu sellele oskusele saab ta parema töö, kus palk on 800 € kätte. Investeeringu kulu on õppemaks ning edasine tulu tänu paremale tööle 800 – 700 = 100 € kuus. Kui Maiu koolitus läks maksma 300 €, siis juba nelja kuu pärast on investeering kasumisse jõudnud.

Täiendkoolitus ei pea alati tasuline olema. Väga palju on võimalik õppida tasuta internetist ja raamatukogust või mõnikord saab enda arendamise käigus lausa raha teenida. Isiklikult läksin näiteks müügitööle, kus läbisin koolituse, omandasin müügiteadmisi ja -kogemust ning tänu sellele oli võimalik hiljem edasi liikuda paremale töökohale. Samal ajal sain õppimise eest palka. Kindlasti aga ei peaks kartma endasse investeerimist. Koolitused, raamatud, mentorlus ja coaching võivad olla uskumatult hea tootlusega, kui neid arukalt kasutada.

Ostmine kui investeering

Sa tead nüüd, mis on investeerimine, millised investeeringud on head ja millised halvad. Kordamise mõttes kirjutan need uuesti lahti:

  • Investeerimine on teenuste või toodete ostmine.
  • Hea investeeringuga sinu kulud vähenevad või tulud suurenevad rohkem kui investeeringuks kulus. Sellisel juhul sa võidad.
  • Halva investeeringu tegemisel sinu kulud vähenevad või tulud suurenevad vähem kui investeerimiseks kulutad. Sa kaotad.

Tähelepanelikumad lugejad märkasid, et muutsin investeerimise definitsiooni lühemaks. Tegelikult võib mõelda, et kõik meie ostud on investeeringud.

Me ostame või üritame osta asju ja tarbida teenuseid, mis meie arvates on väärt rohkem kui nende hind rahas. Vähemalt mina ei ole kohanud inimest, kes käiks poes tahtlikult ülehinnatud asju ostmas. See ei tähenda muidugi, et me alati häid investeeringuid teeksime. Pigem oleme poes üsna kesised investorid.

Millal sind viimati poes hoiatati, et osta asju ainult raha eest, mida oled valmis kaotama?

Investeeringute liigid

Me lihtsalt ei mõtle neist olukordadest kui investeeringutest, sest tavaliselt me ei looda neist asjadest mitte raha tagasi saada, vaid midagi muud. Enamjaolt teeme oma rahalisi investeeringuid selleks, et saada vastu energiat, aega või rahuldada mõnda emotsionaalset vajadust ehk üldisemalt öeldes saada õnnelikumaks.

Erinevat liiki investeeringud, tulud ja ressursid.
Tegemist on eeldatavate tulude ja kuludega. Alati ei pruugi telefon aega juurde anda. Näiteks kui sul juba on töötav telefon või istud selle abil sotsiaalmeedias. Samamoodi ei pruugi auto aega juurde anda, nagu paljud avastavad, kui lisamaterjalide alt auto omamisega säästetud aja kalkulaatorit kasutavad.

Me ei mõtle oma tavalistest ostudest kui investeeringutest, sest loodame vastu saada midagi muud kui raha. Enamjaolt investeerime raha selleks, et saada vastu energiat, aega, rahuldada mõnda emotsionaalset vajadust või lahutada meelt ehk üldisemalt öeldes – saada õnnelikumaks.

Üldjuhul on raske saadud energiat, võidetud aega ja oma emotsionaalsete vajaduste rahuldatuse taset rahas mõõta. Seetõttu on keeruline öelda, kui hea või halb investeering selline ost on.

Investeeringud, mille kasumlikkust me mõõta ei oska, on riskantsed, sest võime neisse aastakümneid investeerida ja kaotada, ilma et arugi saaks. Samas, kui investeerid raha, et seda kasvatada, on kasumlikkust oluliselt kergem mõõta.

Kui suudame mõõta investeeringu tulu ja võrrelda seda kuluga, saame öelda, kas tegemist oli hea või halva investeeringuga. See ei võta küll kaotuse riski ära, kuid vähendab tõenäosust, et me ei tea tulemust. Tänu sellele saame oma vigadest õppida ja halba investeeringut mitte korrata.

Sa kardad kaotada, kuigi sa juba kaotad

Teadlased on tõestanud, et kardame kaotusi märgatavalt rohkem kui tahame võite. Saja euro kaotamine tekitab sama palju valu, kui üle 200 € võitmine rõõmu.

Seega oleme valmis kaotuse vältimiseks nägema palju rohkem vaeva, kui samaväärse võidu saavutamiseks. See on üks põhjustest, miks paljud meist investeerimisega alustada ei julge – seal on kaotused selgelt näha ja lühiajaliselt garanteeritud.

Samal ajal teeme igapäevaselt tehinguid, millega kaotame. Need ei hirmuta meid, sest me ei märka neid kaotusi. Kõige suuremate kaotustega on erinevad tehnoloogiavaldkonna tooted, uued autod ja igapäevane tarbimine.

Iga kord kui ostad omale uue telefoni või arvuti, on tegemist investeeringuga, mis kaotab oma väärtust suure kiirusega. Sageli juba paar aastat hiljem maksab tänane kõige uuem arvuti poes 50–75% vähem ja sinu kasutatud arvuti ei ole sedagi väärt.

Sama olukord on autodega. Uute autode väärtus kukub juba esimese aasta jooksul 15–20%. Seega uue auto ostmisel 15 000 € eest kaotad 2 250 – 3 000 € ning viie aasta pärast oled kaotanud üle poole väärtusest (ligi 10 000 €).

Lisaks tekitab auto ostmine sulle regulaarseid lisakulusid. Näiteks kindlustusmaksed, kütuse-, hoolduse-, osade vahetamise, remondi- jm kulud. Mida vanemaks auto jääb, seda suuremaks muutuvad lisakulud.

Teisisõnu, uue auto ostmisel on tegemist investeeringuga, mis 1) kaotab koheselt ligi viiendiku oma väärtusest ja 2) millega kaasnevad aja jooksul kasvavad lisakulud.

Juku, Juss ja Juhan teenivad kõik 10 000 € aastas. Lihtsuse mõttes eeldame, et igakuiselt ostetakse sellises osas asju, et vara väärtus on 25% aasta jooksul teenitud rahast. Igal aastal vara väärtus väheneb 50% võrra (asi kaob ära, läheb katki või muutub väärtusetuks). Kõik investeeringud tehakse 1x aastas ja esimene tehti 2019. aasta alguses.

Juku otsustab investeerimisega seotud riske vältida ja ei investeeri millessegi, mis võiks rohkem raha tagasi tuua.

Juss on käinud investeerimiskoolitusel ja kuulnud, et börsil investeerimine on tulus. Ta otsustab 10% oma sissetulekutest igal aastal kindlustusega investeerimistootesse paigutada. Kuna ta õppida ei viitsi, suudab ta iga-aastaselt 10% portfellist kaotada.

Juhan teab investeerimisest rohkem ja otsustab samuti 10% sissetulekutest investeerida. Ta paigutab oma raha indeksfondidesse ja saavutab 10% aastatootluse.

Tulemus: Juku ei riskinud üldse. Aastaks 2032 on tema vara väärtus 5 000 € ja sealt edasi ei kasva. Vana vara kaotab sama kiiresti väärtust, kui uut juurde tekib.
Varade ja investeeringute väärtus:
2019: 2 500 €
2032: 5 000 €
2048: 5 000 €

Juss riskis ja investeeris 10% tulust, aga ei viitsinud ennast harida. Seetõttu kaotas ta igal aastal 10% investeeringust.
Varade ja investeeringute väärtus:
2019: 3 150 €
2032: 11 441 €
2048: 13 118 €

Juhan teadis investeerimisega seotud riske ja võimalusi. Jälgis oma investeeringute käekäiku ja sai aru, mida tegi. Tänu sellele õnnestus tal portfelli keskmiselt 10% aastas kasvatada.
Varade ja investeeringute väärtus:
2019: 3 350 €
2032: 35 272 €
2048: 185 443 €

Kokkuvõtteks: Isegi pideva kaotusega investeerides oled aastate pärast paremas finantsilises seisus kui riske vältides ja investeerimata jättes. Järelikult, kõige riskantsem asi, mida sa teha saad, on jätta investeerimata. Hästi investeerides võid aga olla kümnetes kordades paremas seisus.

Raha investeerimisel raha teenimise eesmärgil on kaotuste nägemine lihtne. Teiste investeeringu liikide puhul on see keeruline või sootuks võimatu. Me kardame kaotusi, mida suudame näha või ette kujutada ja paneme oma raha investeeringutesse, kus neid kaotusi märgata ei oska. Kaotused on aga viimastes reeglina suuremad ja tõenäolisemad.

Enamik meist on valmis liikluses, kiirust ületades ja möödasõite tehes, regulaarselt enda ja kaassõitjate eludega riskima. Seda riski on raske mõõta. Samas kardame investeerides natukene raha kaotada.

Järgmine kord, kui tabad end mõttelt, et investeerimine on riskantne, küsi endalt: kas sa üritad vältida kaotusi või püüad vältida lihtsalt neid kaotusi, mida on lihtne näha?

Investeerides raha energia, aja või mõne vaimse vajaduse rahuldamiseks, on tehingu kasumlikkust äärmiselt keeruline hinnata. See on ilmselt põhjus, miks me tihtipeale rumalaid oste teeme.

Kasum vs tulu

Rahalise tehingu puhul on kõik lihtne. Kui paned 100 € sisse ja tulu on 150 €, siis kasum on: tulu – kulu = 50 €. Kui aga räägime emotsionaalsetest vajadustest, läheb asi keeruliseks.

Võime endiselt investeerida 100 €, et osta endale ja oma kaaslasele lõõgastav nädalavahetus spaas. Kulu on teada, see on 100 €. Tulu on sealt saadav lõõgastus ja pingete maandamine, oma kaaslasega meeldiva nädalavahetuse veetmine ja uute mälestuste loomine.

Kahjuks lõõgastusest ei saa lihtsalt 100 € maha lahutada, et teada saada, kui kasulik see investeering oli. Samamoodi ei saa lihtsalt öelda, mitu ühikut emotsionaalset rahulolu see väärt on.

Seetõttu esimesel juhul vaatame, kas tulu on suurem kui kulu ehk arvutame välja kasumi. Teisel juhul vaatame nii tulu kui ka kulu eraldi ja teeme otsuse selle põhjal, kas kulu on meile aktsepteeritav ja kas tulu on piisavalt ahvatlev. Kas tulu on suurem kui kulu, jääb teadmata ehk investeerime pimesi.

Kui see näide rahasse panna, siis mõttekäik võiks käia nii, et vaatad täiesti eraldiseisvalt:

  1. Hinda: 100 € võin kulutada küll. Teises kohas maksis sama asi 130 €, nii et hea hind.
  2. Tulu: Saan 50 € (lõõgastuse väärtus rahas näiteks). Mulle 50 € meeldib. Teeme ära.

Omavahel neid ei võrdle, sest need ei ole mõlemad rahas ja me lihtsalt ei oska seda võrdlust teha.

Kaotus ja võit

Samuti tundub, et kui investeerime raha kasvatamise eesmärgiga, siis keskendume riskile ja hindame võimalikku kaotust. Investeerimine raha teenimiseks tundub just seetõttu eriti ohtlik.

Kui aga ostame emotsionaalsete vajaduste rahuldamist (nädalavahetus spaas või uus telefon), siis keskendume võimalikule tulule ja mõtleme, mida head see ost meile annab.

Sellisel juhul me kaotust ei karda, kuna raha on juba läinud. Selliste ostude puhul ei tule isegi pähe, et kulutatud raha kunagi tagasi võiks saada. Seega arvestame kogu raha kaotamisega juba otsuse tegemise hetkel.

Objektiivses mõttes tähendab see, et kuigi teine tehing on rahaliselt palju suurema kaotusega, hindame selle puhul riski väiksemaks, sest me isegi ei vaata sellega kaasnevat kaotust.

Esimene samm sellise mõttevildakuse mõju vähendamisel on endale tunnistada, et me sageli nii mõtleme ning püüda neid olukordi juba varakult ära tunda. Kui õpime mõttevigu märkama, siis on suurem tõenäosus nende suhtes midagi ette võtta.

Teise sammuna peaksid mõlema investeeringu liigi puhul mõtlema nii kaotuste kui ka võitude peale võrdselt. Alles siis saad neid objektiivsemalt omavahel võrrelda ja riski hinnata.

Kuidas kaotust emotsionaalsele tasandile viia ehk võrreldavamaks muuta? Arvuta välja, mitu tundi pead selle summa teenimiseks tööd tegema. See ei ole küll päris üks-ühele võrdlus, aga siiski lähemal kui lihtsalt rahasumma vaatamine.

Kui sa kujutad ette, et nädalavahetus spaas läheb maksma kaks nädalat tööd või uus telefon terve kuu aega rügamist, siis on kulu ja tulu omavahel võrdlemine oluliselt lihtsam.

Kaotust võib vaadata ka teiselt tasandilt. Iga kord kui otsustad oma raha ühte investeeringu liiki paigutada, kaotad võimaluse seda teise liiki investeerida ja sealt tulu teenida.

Kas on mõistlik investeerida oma raha ainult aega, energiasse ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks ning seeläbi kaotada võimalus lisaraha teenimiseks?

Lisaraha, mille abil saaksid edaspidi võtta näiteks igal aastal mõned kuud vabaks, et tegeleda sellega, mida kõige enam naudid. Lisaraha, mis võiks sulle anda nii aega, energiat kui ka muid resursse, ilma et selle nimel lisatööd oleks vaja teha.

Iga investeeringu tegemiseks on vaja ressursse, mida saab, kui investeerid teisi ressursse. Iga tulu abil saab teha uue investeeringu, et saada uut tulu. Hea investor suudab saadud tulu investeerida nii, et järgmine tulu oleks suurem kui investeeringu kulu ning investeerimiseks olevad ressursid järjest kasvaksid.

Investeerimine ON riskantne

Selles osas olen siiski nõus, et tegemist on riskantse tegevusega. Iga investeeringuga võib kaotada. Veelgi riskantsem on aga investeerida ja endale mitte teadvustada, et sa seda teed.

Ma ei eelda, et sa iga nätsupaki või banaani ostmise puhul hakkad mõtlema, mida sellest investeeringust saada tahad ning võrdled seda kõigi võimalike alternatiividega. Ma ei eelda ka, et hakkad otsima võimalusi, kuidas aega, energiat, emotsionaalseid vajadusi ja raha omavahel võrreldavaks muuta.

Minu eesmärk oli lihtsalt sinu mõtteviisi investeerimisest avardada. Vähemalt suuremate kulutuste puhul võiksid hakata mõtlema ja hindama, kas tegemist on hea investeeringuga või mitte.

Samuti loodan, et sa edaspidi ei hoia raha teenimise nimel tehtavatest investeeringutest eemale, kuna „see on riskantne”, vaid teadvustad, et samad riskid esinevad kõigi sinu ostude puhul.

Sellised investeeringud on kõigest üks võimalikest „ostudest”, mida rahaga teha saab. Nende tegemine või tegemata jätmine peaks sõltuma sinu eesmärkidest, mitte irratsionaalsetest hirmudest või teadmatusest.

Näiteks: Investeerid aega (magad) ja raha (ostad hommikusööki) selleks, et saada energiat. Selle energia investeerid koos ajaga (teed tööd), et teenida raha (saad palka). Selle raha investeerid mõne emotsionaalse vajaduse rahuldamiseks (käid massaažis) ja energia saamiseks (ostad süüa). Emotsionaalse vajaduse rahuldamisest saadud ressursid (oled õnnelikum – suurem produktiivsus, kõrgem motivatsioon ja enesekindlus) investeerid koos aja ja energiaga jällegi raha teenimiseks (teed efektiivsemalt tööd, saad rohkem palka).

Kui sa ei soovi raha mustadeks päevadeks, laste koolirahaks, kodu ostmiseks, elamisväärse pensioni, ümbermaailmareisi või mõne muu unistuse jaoks kõrvale panna ja tead, mis riskid selle tegematajätmisega kaasnevad, siis palun väga, jäta see tegemata.

Kui su eesmärk on aga pensionipõlves finantsiliselt kindlustatumalt elada (või vähemalt söögiraha omada), 5 aasta pärast Aasia ringreisile minna, teada, et mõne tõsisema õnnetuse või tervisehäire korral saad normaalselt edasi elada või vähemalt omada ülemuse pikalt saatmise fondi, siis alusta investeerimisega juba täna.

Investeerimine ei ole müstiline imeloom või piiratud rikaste seltskonna tegevus. Investeerimine on mõtteviis, kus püütakse olemasolevate ressurssidega luua lisaväärtust ehk suurendada järjepidevalt oma ressursside hulka. Ja see on tunduvalt lihtsam, kui sa arvad.

Kui otsustasid, et peaks…

Siis võta kätte Alustava investori käsiraamatu 3. trükk, kust see tekstilõik pärineb, ja hakka sammhaaval astuma.

2 replies on “Mis on investeerimine?”

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.