Uuendatud nii, et info kehtib 2024. aastal teenitud tulude kohta.
NB! Tegemist ei ole maksunõuga ega soovitusega ühel või teisel moel tegutseda. Artiklis on minu parima teadmise järgi korrektne informatsioon, aga ei saa välistada võimalikke vigu. Igaüks vastutab oma tulude deklareerimise eest ise. Vajadusel konsulteeri mõne asjatundjaga, kes võtab sinu konkreetset olukorda ja kõiki nüansse arvesse.
Investeerimise tulude deklareerimisega seotud küsimused ja vead kipuvad aastate jooksul korduma. Seega jagan siia paar kiiret meeldetuletust ja tähelepanekut. See pole kindlasti ammendav nimekiri. Põhjaliku juhendi leiad vajadusel siit.
Järgnev kehtib eraisikuna tehtud tehingute kohta. OÜ alt tehtud investeeringuid nii ei maksustata.
Investeerimiskonto vs tavasüsteem
Kui sa oled investeerinud finantsvaradesse (peamiselt avalikult kaubeldavad väärtpaberid ehk aktsiad ja võlakirjad, hoiused, valuuta ning ühisrahastuse tegevusloaga ühisrahastusportaalides tehtud investeeringud), siis on sul maksustamise mõttes kaks võimalust:
- investeerimiskonto ja
- tavasüsteem ehk n-ö vana süsteem
Reeglina on investeerimiskonto rakendamine mõttekam, sest see võimaldab maksustamist kaugemasse tulevikku edasi lükata. Investeerimiskontot pole mõtet kasutada siis, kui tead, et plaanid lähiaastatel välismaale elama minna.
Investeerimiskonto võib olla pangakonto või ka mõne investeerimisühingu (näiteks Lightyear või Interactive Brokers) juures loodud konto. Igal inimesel võib investeerimiskontosid olla ka mitu tükki korraga.
Kuigi seadus seda alates 2024. aastast võimaldab, ei pruugi ühisrahastuse puhul investeerimiskonto kaudu investeerimine olla eriti praktiline. Näiteks kui sul on portaalis tehtud palju investeeringuid juba enne 2024. aastat.
Investeerimiskonto kaudu deklareerimine
Kui kasutad investeerimiskontot, siis tasub meeles pidada, et deklaratsioon tuleb esitada juba järgmisel aastal peale esimesi ostutehinguid/investeeringuid. Isegi kui sa pole tulu teeninud. Samuti tuleb see seejärel esitada iga-aastaselt.
Deklareerida tuleb kõik sisse- ja väljamaksed investeerimiskontolt ehk raha, mille lisad investeerimiskontole ja mille võtad investeerimiskontolt välja, näiteks tarbimisse.
Kui investeerimiskonto kaudu soetatud aktsiate dividendidelt on maksud kinni peetud, siis deklareerid need laekumised netosummas investeerimiskonto sissemakseks. Kui makse kinni ei ole peetud, siis on tegemist investeerimiskonto sisese tehinguga ja seda sissemaksena ei deklareeri.
Börsil kaubeldavate kohalike ettevõtete võlakirjade puhul on investeerimiskontoga võimalik intresside maksustamist edasi lükata. Selleks pead võlakirja emitenti teavitama, et investeerisid läbi investeerimiskonto.
Krüptovarad ja üüritulu investeerimiskonto alla 2024. aastal ei sobitu.
Tavasüsteemis deklareerimine
Tavasüsteemi puhul pead deklareerima kõik kasumiga tehtud müügid ja saadud tulud.
Tasub teada, et tavasüsteemis on lubatud väärtpaberite müükidest saadud kaotuseid tulust maha arvestada. Selleks tuleb ka need tehingud tuludeklaratsioonile kanda.
Investeerimiskonto süsteemi kasutamisest ja deklareerimisest saad põhjaliku ülevaate siit.
Aktsiatulu tavasüsteemis
Aktsiate puhul tuleb deklareerida kasumlikult lõppenud müügitehingud. Ka kahjumlikud tehingud tasub deklareerida, sest kaotused saab võitudest maha arvestada.
Balti aktsiate müügid on tuludeklaratsioonil juba eeltäidetud. Küll pead ise lisama soetusmaksumuse ja seotud tasud. Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu, nt konto haldustasu.
Aktsia soetusmaksumuse puhul saad rakendada FIFO või kaalutud keskmise meetodi. Küll pead meeles pidama, et kasutaksid sama väärtpaberi puhul ka aastast aastasse sama lähenemist, kui teed müügitehinguid mitme aasta jooksul.
Ära unusta ka dividendide osa üle vaadata. Kõik dividendid tuleb deklareerida ja need on maksustatavad kas väljamakse tegemise ajal või peale tulude deklareerimist.
Võlakirjadelt saadud tulude deklareerimine
Võlakirjad on samamoodi väärtpaberid, nagu aktsiadki. Nende deklareerimine käib sama loogikaga, ainult et dividendide asemel võid teenida intressitulu.
Ühisrahastuse tulude deklareerimine
Ühisrahastuse laenudega tekib tulu sel hetkel, kui intress, viivis või müügilt teenitud tulu laekub sinu ühisrahastusportaali kontole. Sellest hetkest tekib ka tulumaksukohustus.
Tulu tuleb deklareerida iga-aastaselt. Kogu saadud intress on tulumaksuga maksustatav.
Ühisrahastuse tegevusloaga portaalis võib kapitalitulust, ehk laenu või osaluse kasumiga müügist saadud tulust, maha arvata samal perioodil müügiga teenitud kahjumid ja portaali poolt maha kantud laenud.
Sellist ühisrahastuse tulu või kahju saab tasaarveldada ka tavasüsteemis väärtpaberitelt teenitud tulu või kahjuga.
Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud laenunõude, väärtpaberi või osaluse soetamismaksumusele võib juurde arvata ühisrahastusteenuse platvormi kasutamise tasu. Kui platvormil selline tasu eksisteerib.
Enamjaolt on deklareerimine ise üsna lihtne. Kõige keerulisem osa on erinevatest portaalidest õige info üles leidmine, sest nii mõnigi raport on näidanud meie maksude mõttes natukene valesid numbreid. Õnneks on see aastatega omajagu paremaks läinud.
Vajadusel leiad õigete numbrite üles otsimise juhised siit.
Krüptovaradest teenitud tulude deklareerimine
Kui oled kaubelnud krüptorahadega, siis siin kehtib sarnane loogika, nagu ühisrahastuses kuni 2023. aasta lõpuni (ja praktiliselt kõigis valdkondades, kus pole spetsiaalselt erandeid tehtud). Kõik teenitud tulud on maksustatavad ja kahjud on sinu kanda.
Tulu tekib valuuta vahetamise hetkel eurodeks või kasvõi mõneks teiseks krüptovaluutaks. Sealhulgas tekib maksukohustus ka siis, kui teed krüptorahade eest poes mõne kaardimakse, kui sel ajal oli krüptoraha hind ostuhinnast kõrgemal.
Samuti tekib maksustamiskoht müügi/vahetamise hetkel siis, kui oled krüptoraha niisama saanud (nt airdrop).
Krüptoraha maksustamise kohta leiad põhjaliku ülevaate näidetega siin.
Üürikinnisvarast saadud tulude deklareerimine
Ära siis teenitud üüritulu deklareerida unusta. Muuhulgas hea teada, et eraisikule pikaajaliselt eluaset välja üürides saad riigilt tulumaksusoodustust ehk maksumäär tuleb 20% jagu väiksem. Sina deklareerid endiselt kogu tulu, aga riik arvestab sealt maksu madalama määraga.
Maksustatavaks tuluks loetakse ka näiteks seda, kui üürnik tasub sinu eest maamaksu või laenumakseid või teeb korteris parendusi, mille arvelt korteri väärtus kasvab.
Ülevaate üüritulu maksustamisest leiad jällegi siit.
Lapse investeeringute tulude deklareerimine
Kui oled oma lastele investeeringuid teinud, siis need tuleb samamoodi deklareerida. Näiteks lapse LHV Kasvukonto kaudu tehtud investeeringud deklareerid lapse tuludeklaratsioonil investeerimiskontona.
Varasematel aastatel investeerimiskontoks deklareeritud kontod tuleb ka järgnevatel aastatel uuesti deklareerida.
Võib ka tavasüsteemi kasutada, kui sellel mingisugust eelist näed. Investeerimiskonto on siiski reeglina ka siin paindlikum. Investeerimiskontost tavasüsteemi saab alati ümber kolida, aga vastupidi mitte.
Kindlasti ära unusta dividendilaekumisi õigesti deklareerida.
Lastele raha kogumise kohta olen pikemalt rääkinud siin.
Vigade parandus
Üks asi, mida tihtipeale ei teata, on see, et tuludeklaratsioone saab kuni 3a tagasiulatuvalt parandada. Kui oled minevikus kogemata midagi valesti teinud (unustasid nt investeerimiskonto deklareerida), siis saad Maksuametil paluda vanad deklaratsioonid uuesti avada ja selle vea korda teha.
NB! Vanu deklaratsioone avades pea silmas, et antud artikkel räägib 2024. aastal kehtivatest põhimõtetest. Varasematel aastatel olid seadused teistsugused.
Vigade parandusest rääkides. Kui märkad artiklis mõnda viga, siis anna julgelt teada!
Siin artiklis ei ole välja toodud kõiki tulusid, mida maksustatakse ega kõiki võimalikke nüansse. Kui oled teeninud tulu mingil muul moel, siis kontrolli Maksu- ja tolliameti kodulehelt üle, kas ja kuidas seda maksustatakse.
Head deklareerimist!
9 replies on “Investeerimistulude deklareerimise lühike meelespea”
Kas III sambasse makstud summa ja muud maha-arvamised (eluaseme intress, koolituskulud jms) mõjutavad ka tulumaksuvaba summa arvestust?
Eeldusel, et aastane sissetulek on 20 000€.
Maksuvabastust andvad kulutused annavad ainult maksuvabastust. Need ei vähenda sinu aastatulu.
Väga hea kokkuvõte!
Mul on küsimus natukene teisest vallast.
Nimelt tegin endale LHV-s Pensioni Investeerimiskonto.
Siiani olen raha kasvatanud Tulevas ning tootlikus kokku üle 30% ja kogusumma natukene üle 7000€.
Kuna indeksfondide pealt olen juba priske kasumi saanud siis soovin edaspidi investeerida ise balti aktsiatesse, LHV võimaldab seda ilma tehingu/haldustasudeta.
Hetkel on laual 2 varianti:
1. Võtta LHV ja Coop aktsiat 50/50 ja minna kasvu peale välja.
2. Kogu summa eest Tallinna Vee aktsiaid ning reinvesteerida igal aastal dividendid uuesti.
Tahaks kuulda su mõtteid mõlema variandi osas.
Tänud!
Viltz
Ei kommenteeri konkreetseid ettevõtteid. Puhtalt seda loogikat kommenteerides, et võtad indeksist välja ja paned 1-2 ettevõttesse, julgen väita, et mõlemad variandid on tõenäoliselt indeksfondist tunduvalt kehvemad. Isegi kui tootlus peaks tulema suurem, siis risk on samuti kordades suurem, kuna hajutatus on olematu. Võimalik muidugi, et sul mingi ülikõva analüüs taga, mis just konkreetseid ettevõtteid pensioniplaanideks õigustab ja näitab, et riski-tulu suhe ületab globaalse indeksi pakutavat.
Kuna siin vaatasin kommentaare juhuslikult, siis hea hetk ehk vahekokkuvõte teha. Hindasin seda ideed tol ajal halvaks, kuna üksikaktsiate risk on oluliselt suurem ja kuna ajalugu on ikka ja jälle näidanud, et üksiaktsiaid valides on tulemused oluliselt kehvemad. Antud juhul muidugi ei tea, kas sul oli mingi strateegia, millest lähtudes sa vahepeal positsioone ümber oleks mänginud, aga vaatame, mis oleks juhtunud, kui oleksid 1. või 2. variandi 2021. aasta 22. veebruaril käiku lasknud. Oletame, et lisainvesteeringuid vahepeal ei teinud.
1. LHV on selle perioodi peale näidanud 45,51% tootlust ja dividendid ilma reinvesteerimata 38.6% juurde. Coop 14,87% ja dividendid annavad ca 9,5% lisaks. 50/50 portfelli puhul siis umbes 54%. Dividende reinvesteerides veidi suurem. Mis on päris hea tulemus, aga üsna samasse auku, mis II samba indeksfondid samal perioodil saavutasid. Kui LHV eriline variant välja jätta, siis 54-63% vahemik. Küll aga oli Coop + LHV portfell oluliselt riskantsem.
2. Tallinna Vee aktsiahind on langenud -27,92%. Dividendid andsid ilma reinvesteerimata 21% tootlust ja reinvesteerides oleks vähem andnud. Ehk selle variandiga oleksid kaotanud märkimisväärse osa oma pensionisäästudest.
Lühidalt kokku võttes oli see lähenemine päris kehv. Hea õnne puhul oleksid indeksfondidega üsna sarnase (võib olla isegi natuke parema) tulemuseni jõudnud, aga kordades enam riski võtnud. Halvemal juhul aga 50-60% tootluse asemel oleksid hoopis miinuses portfelli vaadanud.
Täpselt see tulemus, mida ka erinevad uurimused ja statistikad aastast aastasse ikka ja jälle ütlevad.
Mina ei saa aru, mis miinuseid on lapse investeeringute puhul tavasüsteemi kasutamisel. Lapsel üldiselt ei ole nii suuri tulusid, et maksuvaba miinimumi täis saaks, ja seega on enamasti ka investeeringute tulud siis maksuvabad (kuni selle hetkeni kuni ületavad maksuvaba piiri muidugi) ja kui laps kunagi seda raha kasutada tahab, ei ole vaja maksta tulumaksu. Muidugi kui ta ühel hetkel hakkab saama piisavat tulu, siis sellest hetkest alates võiks kasutada investeerimiskonto süsteemi.
Aga kui laps on kasutanud tulumaksu maksmise edasilükkamist läbi investeerimiskonto, siis ühel hetkel peab ta sellelt tulult maksma tulumaksu, mida oleks saanud vältida, kui oleks iga-aastaselt tavasüsteemis deklareerinud.
Kus mu loogikas viga on? See küsimus on eelkõige nn sportlikust huvist, sest mu laps on juba täiskasvanu.
Tavasüsteemis tekib maksukohustus sel hetkel, kui midagi kasumiga müüd. Investeerimiskonto puhul tekib maksukohustus sel hetkel, kui võtad rohkem välja, kui sisse oled pannud.
Ehk kui ostad 10 000 € eest täna lapsele aktsiaid, mille väärtus kasvab aastatega 15 000 € peale, siis tavasüsteemis laps müüb 1 500 € eest aktsiaid maha ja maksab 500 € pealt tulumaksu.
Investeerimiskonto puhul võtab 1 500 € välja ja võib 8 500 € veel võtta ja alles viimase 5 000 € pealt maksab tulumaksu, kui selle ka välja võtab.
Kui muidugi lapse nimel pidevalt ostad-müüd, siis saab jah vahepeal võimalik tulu ära “maksustatud”. See aga ei takista sama asja investeerimiskontoga tegemast. Lihtsalt investeerimiskonto annab rohkem paindlikkust ka tulevikus lapsel valida, millal ta makse soovib maksta.
Tere.
Eraisiku investeerimiskontol olev vaba raha on pärimisel tulumaksuvaba. Oskate ehk palun öelda kas PIK kontol olev raha on ka pärimise korral tulumaksuvaba? Tundub et pigem mitte.
PIK on II samba süsteemi sees ehk tegemist on maksueelse rahaga. Seega pärija saab selle soovi korral samamoodi maksueelselt oma II samba süsteemi kanda. Kui aga soovib raha kätte saada, siis kogu summa maksustatakse.