Categories
Aktsiad, börs ja omakapital Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kuidas ma halva investeerimisotsuse tegin

Tegin hiljuti ühe halva investeerimisotsuse ja panustasin väikselt Bikeepi kampaaniasse Funderbeamis. Miks see halb oli?

Kas see oli hea investeerimisotsus?

lotovõit ei muuda pileti ostmist arukaks
Pilt: Alina Botina

Investeerimise põhitõdede koolitusel küsin osalejatelt mitme erineva näite kohta, kas tegemist oli hea investeerimisotsusega või mitte. Mõned näited.

Oletame, et ostad 1000 € eest:

  • Tallinna Vee aktsiat, aasta aega hiljem on investeering 800 €
  • Bitcoine, aasta aega hiljem on investeering 5 000 €
  • Loteriipileteid, võidad 4000 €

Kuidas sulle tundub? Millised olid head ja millised halvad investeerimisotsused?

Tüüpiline lähenemine on lähtuda lõpptulemusest. Kui teenisid head tootlust, siis oli hea otsus, kui aga kaotasid raha, siis ilmselgelt halb. Paraku nii lihtne see asi ei ole.

Investeering vs investeerimisotsus

Tüüpiline mõtteviis ajab segamini või paneb ühte panna nii investeeringu kui ka investeerimisotsuse. Tegelikkuses on need aga kaks väga erinevat asja.

Investeerimisotsus on minu mõistes kogu protsess, mille tulemusena sa otsustad investeeringu teha. Investeering on aga investeerimisotsuse elluviimine ehk näiteks aktsiate ost.

Kui üleval toodud näiteid vaadata, siis Tallinna Vee puhul oli tegemist halva investeeringuga, Bitcoini ja loto puhul aga väga heade investeeringutega.

Samas otsuste osas võis Tallinna Vee ost olla hea (oleneb, mille alusel ost tehti), Bitcoini ost oli 90%+ tõenäosusega halb investeerimisotsus ja lotopileti ost oli kohe kindlasti halb otsus.

Eeldatav tulu

Investeerimisotsuse hindamine on sageli väga keeruline ja mõnevõrra ka subjektiivne. Eriti kui tegemist on hea otsusega. Seetõttu võtame eestpoolt kõige lihtsama näite ehk lotopileti.

Loteriipileti ostmine on majanduslikult alati rumal tegu ehk halb otsus, sest selle eeldatav tulu on negatiivne.

Hästi lihtsutatult öeldes tähendab see, et kui sa ostad hästi palju loteriipileteid, siis lõpptulemus on garanteeritult raha kaotamine. Järelikult on tegemist rumala otsusega.

Kõige enam segadust tekitab see, et isegi kui halva investeerimisotsuse tulemus on positiivne, oli otsus endiselt rumal. Loterii puhul saame sellest sageli aru, aga muude investeeringutega läheb juba raskemaks.

See võib esmapilgul tunduda ebaoluline eristamine, aga selle erisuse mõistmisest sõltub sinu pikaajaline edu või ebaedu investeerimises. Kõige valusamad õppetunnid saabuvad reeglina siis, kui oled halbade investeerimisotsustega palju häid investeeringuid suutnud teha.

Miks minu otsus oli halb?

Tulles minu Bikeep tehingu juurde tagasi, siis see oli halb investeerimisotsus peamiselt sellepärast, et ma ei teinud selleks erilist eeltööd.

Vaatasin materjale üsna põgusalt ja leidsin enda arvates mõned punktid, mis investeerimist toetasid:

  • ettevõte tundus rahaga mõistlikult ringi käivat ehk ei tegelenud selle põletamisega, nagu startupidel tänapäeval kombeks
  • tundus, et kaasatav raha läheb reaalselt laienemisplaanide elluviimisele, mitte nende välja mõtlemisele ja erinevate algjärgus olevate mõtete katsetamisele, elu üle järele mõtlemisele või välismaal puhkamisele
  • subscription mudeli ehk rentimise potentsiaal, mis omakorda sunnib ettevõtet ka toote kvaliteedile rõhku panema ja lippu kõrgel hoidma
  • suur investorite huvi ehk algse eesmärgi tubli ülemärkimine, mis viitab, et teoreetiliselt võiks olla võimalik järelturul soovi korral (kas äkki lausa kasumiga?) väljuda

Kuna eeltöö oli põgus, siis tõenäosus, et kõik need punktid ka paika peavad, ei ole kindlasti 100% ja tõenäosus, et midagi olulist märkamata jäi, on arvestatav.

Halb oli see investeerimisotsus just seetõttu, et kui teeksin sarnase meetodiga palju selliseid investeeringuid, siis oleksin päris kindlasti varsti omadega pankrotis.

Antud juhul muidugi usun, et investeering ise saab hea olema, aga sedasi järgi teha kindlasti ei soovita. Ise ka sellest harjumust tekitada ei kavatse, aga nagu näha, siis mõnikord ikka juhtub.

Millal sina viimati halva investeerimisotsuse tegid? Kas see oli lõpuks hea või halb investeering?

4 replies on “Kuidas ma halva investeerimisotsuse tegin”

Got to comment in English since my Estonian is insufficient. (Thank Bing Translate)

The article is making a very important point. I hope many people will read it.

First example – Tallinna Vesi – is an investment. That is a good thing.

The other examples, bitcoins and lottery tickets, are not investments but high risk speculation. Generally bad, ending with tears for the majority.
Might be OK in small doses as part of the personal entertainment budget.

I strongly recommend the average person to invest in traditional papers. For example some fund run by some of the big banks and perhaps some individual stocks like Tallinna Vesi. It sure sounds stable to me, assuming the guys running the company are honest and competent and the politicians don’t mess things up. Providing a growing Capital with water, what can go wrong?

What investing mistakes did I make recently?
Last larger regret was investing in some promising speculative US tech company. It didn’t turn out as well as I hoped and I recently sold with heavy losses.

Thanks to diversification I can survive but it hurts to make such mistakes.

Esimesed investeerimisotsused olid tagantjärgi vaadates halvad. Ma ei teinud eriti kodutööd ja taustauuringuid. Osad neist olid lõpuks head investeeringud, osad kesised või halvad. Tegelikult ma ei kahetse mõne investeeringu kaotust, sest nägin ja sain aru kuidas asjad töötavad erinevatel platvormidel.
Samas on ka palju räägitud, et alati ei ole mõistlik näiteks 2 tundi teha analüüsi või uurimist enne 50eur väljalaenamist.Suuremate summadega on muidugi teine lugu.

Viitad selle ajakulu arvestamisega huvitavale aspektile siinjuures jah. Ebamõistlikult suur ajakulu otsuse tegemisel võib selle tõesti halvaks muuta, kui oleksid saanud aega palju tulusamalt kasutada.

See läheb juba veidi keerulisemaks, et mida ja kuidas siin täpselt arvestada võiks. Mõni ütleb, et 50 € 10% intressiga tähendab aasta peale kõigest 5 € tulu ja seega ei vääri erilist aega.

Samas, kas oleks ikkagi võinud enne veidi rohkem aega panustada ja uurida, et laenutaotlejal on juba maksevõlad kaelas? 50 € kaotuse vältimine õigustaks juba justkui rohkem ajakulu, kui ainult seda 5 € tootlust vaadates.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.