Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Aktsiad, börs ja omakapital » Millal tasub meelerahufondi investeerida?
 

Millal tasub meelerahufondi investeerida?

Varasemalt olen öelnud, et meelerahufondi raha ei tohiks investeerida. Vahepeal aga hakkasin mõtlema, et äkki teatud juhtudel siiski võiks?

Näiteks oletame, et majanduskriis on just äsja üle käinud, börsid on -50% kukkunud. Sul on endiselt üsna stabiilne sissetulek ning ohtu sellele ka kuskilt ei paista.

Sellises olukorras võiks arvata, et järgmist kriisi niipea kuskilt ei saabu ja sul on mitu head aastat oma raha investeerimiseks, enne kui tekib oht mustade päevade fondi kallale minekuks.

Kui see investeering peaks vahepeal üle 100% jagu kasvama, siis võid ka kriisi põhjas peale -50% langust endiselt kasumis olla ega pea selle müümise pärast põdema.

Näiteks, investeerid 5000 €, see kasvab aastatega 10 000 € peale. Saabub kriis, investeering kaotab 50% ja sina kaotad samaaegselt sissetuleku. Halvimal juhul müüd aktsiad maha ja saad sama 5000 € kätte, mille sisse panid.

Meelerahufondi investeerimine

Oletame, et hakkadki 50 € kaupa omale fondi koguma ja investeerid selle ära. Võtame tootluseks 10% aastas ja eeldame, et järgmise kriisi ajal kukub investeeringu väärtus 50%.*

meelerahufondi investeerimine

10% tootlusega igakuiselt investeerides kulub 12,5 aastat, enne kui portfell on kahekordistunud ja -50% languse korral ületab see endiselt sissemaksete summat.

Seega, kui oled päris kindel, et sul pole seda raha järgmised 12-13+ aastat vaja ja saad 10%+ tootlust aasta kohta, siis võib meelerahufondi investeerimine täitsa mõistlik olla.

Isegi peale investeeringute 50%-st langust on sul endiselt sama summa alles, mis lihtsalt kontole kogudes oleks.

Nii pikki kasvuperioode ajaloos väga palju ei ole. Vaatame seega teist stsenaariumit.

Kogutud raha investeerimine

Oletame, et sul on juba 5000 € meelerahufondi kokku kogutud ja ülejäänud tingimused on samad, nagu eelmise näite puhul. Stabiilne sissetulek, hiljuti üle käinud börsikrahh jne.

Kas tasuks üks suurem summa ära paigutada?

meelerahufondi investeerimine peale kriisi

Kui raha on juba olemas, siis korraga paigutades oleks vaja umbes 7 aastat, et see jõuaks 10% tootluse korral kahekordistuda. 7-aastaseid tõusuperioode on ajaloos omajagu juba olnud, nii et see idee juba vaikselt annab lootust.

Kas see on võimalik?

Nüüd tekib küsimus, kas seitsme aastaga saab raha duubeldatud, et seda lähenemist ka reaalselt rakendada? Võtame kaks laiemapõhjalist indeksfondi ja vaatame, mis oleks eelmise kriisi järel juhtunud.

Vaatame globaalset indeksfondi ACWI (iShares MSCI All-World ACWI Index) ja USA S&P500 indeksfondi SPY (SPDR S&P 500 Index).**

Arvestades, et sa suutsid teha seda, mida keegi teine ei suuda ja võtsid positsiooni sisse täiesti põhjast 2009. aasta 2. märtsil, siis 7 aastat hiljem on seis selline:

ACWI ja SPY indeksfondide tootlus peale kriisi
  • ACWI: +155%
  • SPY: +226%

Tundub päris uhke. Kuna mõlemad fondid on dollarites, siis tuleks vaadata ka valuutakursi muutust. Kui see arvesse võtta, on tulemuseks:

  • ACWI: +195%
  • SPY: +278%

USD tugevnemine EUR suhtes on andnud arvestatava lisatootluse. Samas tasub meeles pidada, et see võib ka teises suunas tulemust mõjutada. Seekord aga oli lõppseis uskumatult hea.

Mis aga saab, kui sa nüüd päris imeinimene ei ole ja täitsa põhja ei tabanud? Oletame, et ostsid näiteks 7. jaanuaril 2009. peale suuremaid langusi. Seitse aastat hiljem 7. jaanuaril 2016. on tulemus järgmine:

  • ACWI: +88%
  • SPY: +147%

Peale valuutakursi muutust:

  • ACWI: +136%
  • SPY: +209%

Ka siin õnnestus tänu USA dollari tugevnemisele ületada 100% tootlus ja meelerahufondi investeerimine oleks võinud olla täiesti kasulik lüke.

Kui tihti saab investeering 7+ aastat kasvada?

Kuna selliseks investeerimiseks oleks vaja vähemalt 7+ aastat kasvavat turgu, siis vaatame erinevate majanduslanguste vahele jäävat aega, mida saaks teoorias meelerahufondi investeerimiseks kasutada.***

AlgusVahe järgmise kriisiga
19298
19378
19453
19485
19534
19573
19609
19694
19737
19801
19819
199011
20016
200712+

Keskmine kahe majanduslanguse vahele jääv periood on pisut üle kuue aasta. Seda peamiselt just tänu mõne viimase kriisi järel olnud pikemale pausile ja ainult kriiside alguste vahet mõõtes.

Mõnikümmend aastat tagasi olid need vahed valdavalt väiksemad ja mõni kriis on näiteks kestnud mitu aastat.

Samas tasub arvestada, et iga majanduslangusega ei kaasne börsikrahhi ega iga börsikrahhiga majanduslangust. Seetõttu võiks vaadata veidi suuremat pilti.

Püüdsin leida majanduslangustele järgnenud tootluse kohta head graafikut, aga midagi eriti head ette ei jäänud.

Üsna lähedal oli tabel****, mis näitas S&P 500 tootlust vähemalt kahekohalise protsendiga languse järel (kahjuks ainult ilma majanduslanguseta perioodidel).

Sealt tuleb välja, et keskmine langus oli -19%, sellele järgnev keskmine 5 aasta tootlus 80% ja 10 aasta tootlus 205%. See kõlab paljulubavalt, aga paraku ei ole siin majanduslangusega seotud börsikrahhe. Sissetulek kipub kaduma tavaliselt just viimaste ajal.

Parema graafiku leidsin First Trust Advisorsi poolt, kus on välja toodud karu- ja pulliturud.

USA S&P 500 indeksi pulliturg ja karuturg alates 1926-2015
Allikas: https://www.watsoncpagroup.com/BullsBears.pdf

Siit selgub, et keskmine pulliturg on kestnud 8,8 aastat ja toonud kaasa 461% tootluse. Keskmine karuturg aga 1,3 aastat ja -41% langust.

Sellest võiks justkui järeldada, et kui panna oma meelerahufond näiteks aasta aega peale krahhi algust börsile, siis on üsna suur tõenäosus, et see jõuab enne järgmist krahhi vähemalt kahekordistuda.

See 461% keskmine on küll ilus, aga selle sees on ikka väga väga erinevaid tulemusi. Sellegipoolest on kõige väiksem kasv olnud 75%, mis pole ka just teab mis paha tulemus.

Lisaks tuleb arvestada, et põhjale pihta saamine on üsna võimatu ülesanne. Seega tootlus saab tegelikkuses olema omajagu väiksem.

Investeering suvalisel ajal

Kuna turu ajastamine on teoorias ilusam kui praktikas, siis proovime korraks ka teistsugust lähenemist.

Vaatame, mis oleks juhtunud, kui viimase ligi 150 aasta jooksul oleks suvalisel hetkel investeerinud S&P 500 indeksisse kas seitsmeks või 12,5 aastaks (valuutakurssi ei arvesta).

S&P 500 tootlus viimase 150 aasta jooksul
Kõikvõimalikud tootlused, mida oleks saanud teenida, investeerides suvalisel hetkel 7 või 12,5 aastaks.

Ülemisel graafikul on protsentiilide järgi ritta pandud kõikvõimalikud tulemused, mida oleks võinud sellise perioodiga investeeringuga saavutada. Vasakus servas kõige halvemad tulemused ja paremal parimad.

Nagu näha, siis üle 90% juhtudel oleks investeering lõppenud positiivse tulemusega. Seejuures 7 aastase perioodiga oli üle 90% juhtudel tootlus üle 2% aastas ja 12,5 aastase perioodi puhul 3,7%. Keskmine tootlus mõlemal juhul ületas veidi 9%.

Seega, kui sinu tehtud investeeringu ja meelerahufondi kasutusse võtmise vahele jäi vähemalt seitse aastat, siis 90%+ tõenäosusega olid su säästud vahepeal kasvanud.

Kokkuvõtteks

Neid numbreid vaadates ja puhtratsionaalselt mõeldes tundub, et meelerahufondi investeerimine on vähemalt minevikus olnud päris hea idee.

Siin tuleks muidugi arvestada, et enamus näitajad on ainult USA S&P500 indeksi kohta ega arvesta kaasnevaid tasusid ja valuutariski. Samuti ei ole garantiid, et tulevik saab olema samasugune nagu minevik.

Miski ei taga ka, et börs peale sinu investeeringut hoopis ei lange, tootlus ei ole ajaloolisest väiksem ja sa seda vajaduse korral kahjumiga maha ei pea müüma.

Viimase graafiku numbrid on lootustandvad. Kahjuks ei ole see aga kõige suurem lohutus siis, kui sinu sissetuleku kadumine satub perioodile, kus sinu meelerahufond on enne kosuma asumist juba -40% kukkunud.

Ka ajastamise idee tundub teoorias lihtne, aga praktikas ei kipu see pea kunagi õnnestuma. Isegi Jesse Livermore, kelle kogu elu suht börsi ja turu ajastamise ümber käiski, ei saanud sellega just kõige edukamalt hakkama.

Püüa võimalikult elavalt nüüd ette kujutada, et paned oma mustade päevade säästud börsile alloleva graafiku keskel ja vaatad järgmised 2+ aastat, kuidas su meelerahu koos fondiga aina kahaneb.

Need on siis nood säästud, mis sind ja su peret elus hoiavad, kui kõik allamäge peaks minema.

Siia kõrvale peaksid veel igapäevaselt katastroofiliste pealkirjadega uudiseid lugema ja enda ümber järjest rohkem ja rohkem sissetulekuid kaotavaid inimesi nägema.

Teoorias tundub kriisi keskel meelerahufondi investeeringutesse paigutamine mõistlik mõte. Praktikas on siin aga omajagu psühholoogilisi aspekte, mis selle plaani edukuse kahtluse alla võivad seada.

Kuidas sulle tundub? Kas ja mis tingimustel oleks mõistlik oma mustade päevade fond ära investeerida?

Kuhu meelerahufondi paigutada?

Oletame teoorias, et sa siiski mõtled, et võiks oma meelerahufondi või osa sellest näiteks järgmise krahhi ajal ära investeerida. Kuhu seda siis paigutada võiks?

Väike vihje oli eespool juba selle näol, milliseid andmeid siin artiklis vaatasime. Sellel on oluline põhjus, miks just neid.

Kuna meelerahufondi puhul on tegemist rahaga, mida võib kõige jubedamatel hetkedel vaja minna, siis see tähendab, et antud investeering peab olema maksimaalselt likviidne.

Seega jäävad automaatselt valikust välja kinnisvara, ühisrahastus, startupid, laenud jne. Samal põhjusel jätaksin isiklikult pigem valikust välja ka Balti börsi.

Kuna kõik statistika ja ajaloolised andmed käivad laiapõhjaliste indeksfondide kohta, siis ise piirduksingi mõne USA turu suurema indeksfondi või globaalse indeksfondiga.

Arvestades, et tänase seisuga on kestmas üks pikimaid ilma majanduslanguseta perioode, siis ilmselt niipea seda plaani siiski ellu rakendama ei tormaks.

NB! Käesolev teave ei ole mingilgi juhul mõeldud investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Tegemist on puhtalt teoreetilise mõtteharjutusega.

Samal teemal varasemalt:

*50% võib tunduda palju, aga eelmise kriisi ajal see kukkumine umbes sinnakanti oli. 1929. aasta USA börsikrahhi ajal kukkus aga Dow Jones Industrial Average koguni 89%.

**Mõlemal juhul on eeldatud, et dividendid reinvesteeriti. Teenustasusid, haldustasusid, valuutavahetusega seotud kulusid jmt ei ole arvesse võetud.

***Allikas macrotrends.net

****https://www.adviceperiod.com/wp-content/uploads/2016/01/chart-2.png

2 kommentaari

  1. Ping from M:

    Nii raske on seda meelerahufondi puutumatuna hoida. Häid investeerimisvõimalusi tuleb kogu aeg uksest ja aknast sisse. Kuidas ma saan siis nii headele ahvatlustele EI öelda ? 🙂

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.