Home » Finantsvabadus: reisimine, nautimine, areng » Millise mõtteviisiga peaks investeerimist õppima?
     

Millise mõtteviisiga peaks investeerimist õppima?

Kui ma nüüd esimest korda ujuma otsustasin minna, ei olnud ma peaaegu aasta aega regulaarselt trenni teinud. Alati oli midagi “tähtsamat” teha ja lihtsalt ei jõudnud.

Tuli ju ikkagi täiskohaga tööl käia, blogi jaoks postitusi kirjutada, lugejate kirjadele vastata, e-raamatu ostjatele raamat saata, naisega koos aega veeta, vahetasin elukohta, tuli raamatupidamist teha, uuel töökohal korralikult sisse elada ning vahepeal tahaks natukene puhata ka…

Laskusin siis vaikselt basseini ja hakkasin aga ujumisega pihta. Pean piinlikkusega tunnistama, et ujusin küll paar otsa ära ja kuna kõrvalrajal ujusid noored tüdrukud neid otsi ilma erilise vaevata (hiljem selgus muidugi, et nad käivad seal vist iga päev treenimas), siis punnitasin veel mõne ringi lisaks, aga üsna ruttu sai selgeks, et võhma pole, tehnika on kehv ja kui maailm oleks selline nagu ta üllatavalt paljude inimeste peas on, siis oleks basseini ääres olnud suur publik, kes näpuga näitab ja parastab.

Fixed vs Growth mindset

growth vs fixed mindset investeerimiselStanfordi psühholoog Carol Dweck andis 4-aastastele lastele lahendamiseks lihtsa puzzle. Kui nad selle ära lahendasid, anti neile kaks valikut:
a) kas lahendad sama lihtsat puzzlet veel või
b) saad omale raskema.

Osad lapsed valisid sama ja teised jällegi raskema. Kumma sina valiksid, kui sa sellises olukorras oleksid?

Sarnaseid uurimusi on tehtud erinevates tingimustes veel ja selle käigus on jõutud järeldusele, et meil on sümboolses mõttes kaks erinevat mõtteviisi, kuidas me oma elule ja ettevõtmistele läheneme:

Fixed mindset (fikseeritud mõtteviis)

Esimesel puhul on meil uskumus, et meie oskused ja teadmised on sisuliselt fikseeritud ehk sõltuvad meie loomulikust intelligentsist ja talendist.

Sellised inimesed valivad lihtsama puzzle, sest sedasi on kindel, et nende sooritus on hea ja pole ohtu oma intelligentsuses pettumiseks (või veel hullem, et keegi seda ebaõnnestumist näeb). Sisuliselt tähendab ju see, kui sa rasket puzzlet ära ei lahenda, et sa pole piisavalt tark. Kuna aga tarkus on fikseeritud, siis jah…

Tänu sellele mõtteviisile tegelevad need inimesed tavaliselt asjadega, milles nad on osavad. Midagi uut alustada on raske, sest sellega kaasneb oht näida rumala, nõrga või saamatuna või sa tead juba ette, et sa ei oska seda, nii et pole mõtet proovidagi.

Kindlasti oled kuulnud neid “ujumine pole minu ala” ja “investeerimine pole mulle – ma ei jaga seda teemat absoluutselt” lauseid, kui keegi sinu ettepaneku või kutse tagasi lükkab. Üsna tõenäoliselt oleme kõik vähemal või rohkemal määral seda teatud kontekstides ka ise kasutanud.

Ilmselgelt sellises olukorras pole mõtet ujuma minna ega ka investeerimist õppima hakata või isegi kui korraks alustad, siis näed, et ei tule välja ja loobud.

Growth mindset (kasvule orienteeritud mõtteviis)

Õnneks on olemas ka teistsugune mõtteviis ehk growth mindset, mille puhul on meil eeldus, et kui me midagi ei oska, siis seetõttu, et me pole selle kallal piisavalt vaeva näinud või ei ole õigeid võtteid omandanud.

Põhiidee seisneb selles, et kui ei oska, siis saab vajadusel õppida. Sellise mõtteviisiga valid omale järjest raskema puzzle, et areneda ja kui ei oska, siis õpid sellest.

Samuti, kuigi investeerimine tundub täiesti võõras ja tume maa, lähed koolitusele, ostad mõne raamatu, leiad sarnaselt mõtlevaid inimesi ja investeerid esimesed väiksed summad ära, et asi omale selgeks teha.

Ujumise puhul viiks selline mõtteviis selleni, et kui võhma alguses pole, siis hakkad trennis käima ja treenid, et oleks.

Tagasi ujumise juurde tulles otsustasin tol korral, et tuleb hakata vähemalt 2-3x nädalas ujumas käima ja võhma treenida, sest see olukord oli pehmelt öeldes piinlik.

Isiklikult proovin mulle jooksmisest tuttavat meetodi, mille kohta ma pole küll kuulnud, kas see ujumise puhul sama mõju omab või mitte, aga vähemalt tundub omavat.

Ühesõnaga, sisuliselt teen ujudes nö “sprinte”, kus ujun veidi kiiremas tempos mõned otsad, kuni pulsi üles lööb ja siis puhkan, kuni pulss jälle alla tuleb ning seejärel kordan protsessi.

Minu vähesed teadmised füsioloogia ja spordi vallast ütlevad, et selline lähenemine peaks üsna hästi võhma kasvatama ja ka muus osas olema lihtsalt pikemalt ujumisega üsna võrdväärse kasuteguriga. Lihtsalt saab vähema ajaga tehtud, mis sobib minu graafikusse väga hästi.

Selline lähenemine ei sobi kohe kindlasti mitte kõigile, sest see pole kõige meeldivam, nii et kui sa just väga ujumist ja trenni ei naudi või väga otsusekindel endas pole, siis proovi levinumat viisi, kus lihtsalt ujud tavalise tempoga.

Kuidas investeerimisega alustada

Igat uut asja saab alustada kas suure hurraga pea ees vette hüpates ja täielikult panustades või siis põhjalikult oma eesmärke läbi mõeldes ning tasa ja targu.

Esimesel juhul saavutad tihtipeale lühiajalises perspektiivis tunduvalt paremaid tulemusi. Ma oleks võinud otsustada päevapealt, et hakkan nüüd 5 päeva nädalas ujumas käima, otsinud internetist mõne ujula ja ostnud omale kuukaardi ära.

Suure tõenäosusega oleksin käinud esimesel nädalal 5 korda kohal ja võrreldes minu valitud strateegiaga juba omajagu paremas seisus. Ka teisel nädalal oleksin ilmselt 5 korda käinud, kuigi võimalik, et äkki esmaspäev oleks vahele jäänud, sest uneaega jääb kuidagi väheks. Mõned nädalad veel ja ilmselt oleks 5 päevast saanud 2 või 3, kui sedagi. Muidugi kui juba nii vähe käin, siis tundub nagu 5 korraga võrreldes täitsa mõttetu ja ilmselt ühel hetkel lõpuks ei käikski enam.

Siinkohal võid mõelda kõigi nende uusaastalubaduste peale, mida sina või inimesed sinu tutvusringkonnas on andnud ning kuidas aasta alguses on ehk piisavalt entusiasmi, kuid millegipärast peaaegu kunagi ei ole järgmise aasta lõpus need ellu viidud.

Investeerimise puhul ma paneks siia inimesed, kes tahavad üleöö äkitselt oma eelarvest 50% kõrvale panna või oma elu säästud esimesse investeeringusse ära paigutada või koheselt 250%+ tootlust teenida nädalaga.

Kõik need asjad on teoreetiliselt võimalikult (nagu ka kaks korda järjest välguga pihta saada…mis peaks juhtuma suurema tõenäosusega, kui loteriis jackpoti võitmine…sorry, kes loto peale lootma oli jäänud ja nüüd pettuma pidi), kuid tegelikkuses sa vaatad, et see on liiga raske ja ebameeldiv ning loobud täielikult, teed rumala investeeringu ja viimasel juhul teenid pigem -250% tootlust.

Tasa ja targu

Teine variant on eelnevalt asjad läbi mõelda. Näiteks, kui otsustad, et lähed ujuma, siis kuhu? Kuidas sa sinna lähed ja millal sa seal käima hakkad ehk kuidas sa selle aja leiad?

Ma tean piisavalt hästi, et peale tööd ma enam ei viitsi ega pole ka eriti aega kuhugi trenni minna, seega oli selge, et hakkan ujumas käima hommikuti enne tööd. Samuti oli selge, et kuna teen ka RahaFoorumi asju suures osas just hommikuti enne tööd, siis ma ei saa just igapäevaselt käia, nii et jäin 2-3x nädalas peale.

Teades, kui laisk ma olen, siis ega ilmselt ei viitsikski 5x nädalas käia, isegi kui saaks, nii et ei ole mõtet ennast alguses kohe piinama hakata. Kui trenn muutub väga vastumeelseks, siis tõenäosus, et sa seda teed, muutub ka väiksemaks.

Oluline on ka mõelda, mida sa tegema pead, et trenni jõuda. Kui see tähendab, et sa tuled õhtul töölt koju, sööd ja siis peale seda pakid oma asjad, et sõita teise linna otsa trenni, siis kui sa just väga ei naudi selle tegemist, võid üsna kindel olla, et sa seal just väga kaua ei käi.

Mida lihtsam sul seda alustada on, seda parem. Seetõttu võiks trennikoht asuda kas kodu või töö lähedal või kusagil tee peal. Teisisõnu, kusagil, kuhu sa nii või naa juba lähed, nii et trenniminek on lihtsalt väike vahepeatus. Usun, et parem maksta €10 rohkem ja kohal käia, kui säästa see €10 ja trennist loobuda, sest sa ei viitsi sellist ringi õhtuti peale rasket päeva teha.

Ühtlasi pakin tavaliselt õhtuti juba oma ujumisasjad ära, nii et hommikul piisab sellest, et kott selga ja minek. Sellisel juhul oleks üsna piinlik mitte minemist sellega välja vabandada, et ma ei viitsi asju pakkida.

Ka trenni võiks sellisel juhul rahulikult alustada. Näiteks ujud esimestel kordadel lihtsalt paar otsa ning käid pärast mullivannis ja saunas ning lihtsalt naudid seda protsessi. Järgmine kord ujud ehk juba natukene rohkem või pisut kiiremini ning sedasi vähehaaval suurendad oma koormust.

Kas see aitab sul esimeste nädalatega heasse vormi saada? Ei, kindlasti mitte. Küll aga aitab see kaasa sellele, et sa oleksid seal ka peale esimesi nädalaid ning aastate pärast on selle mõju juba kordades suurem kui kuu aega intensiivselt trenni tehes ja seejärel loobudes, sest see oli ebameeldiv, raske ja su lihased on haiged.

Investeerimise puhul tähendab see seda, et peab läbi mõtlema, kust sa investeerimise jaoks raha saad, kui palju sul seda vaja on ning kuhu sa selle investeerid.

Ilmselgelt, kui sa tahad esimese asjana omale üürikorteri osta, aga suudad igakuiselt kõrvale panna €20, siis peaksid seda raha oma 10+ aastat koguma, enne kui vajalik omakapitali osakaal koos ja ega sul isegi siis ei jätkuks ju raha, et eluasemelaenu tasuda.

Samuti ei ole ilmselt sul mõtet hakata börsikauplemisega tegelema, kui sa börsist suurt midagi veel ei tea ning sa ei kavatse sellega igapäevaselt tundidekaupa tegeleda.

Seega nagu trenni osas, vali ka siin midagi, mis vastab sinu finantsilisele seisule ja teadmistele ehk tee enda jaoks töö lihtsamaks. Näiteks ühisrahastusse saad juba väikeste summadega investeerida (kaotad ära kogumise vajaduse) ning kui teed mõnes portaalis põhiasjad selgeks, on võimalik üsna kergelt saavutada ka keskmine portaali tootlus (ei ole vaja enne alustamist liiga palju midagi juurde õppida).

Sarnaselt trenniasjade valmispanekule, võiksid ka siin näiteks teha pangas püsikorralduse, et iga kuu palgapäeval kannad selle €20 sinu valitud ühisrahastuse portaali, nii et isegi kui sa üldse ei viitsi või ära unustad, teed sa selle investeeringu sellegipoolest.

Nii nagu trennigi puhul, võiks ka siin investeerimist alustada vähehaaval ja väikeste summadega. Kui sa varem pole midagi investeerinud, siis on kindlasti ärevus sees ja kui su esimene investeering on ka summades, milles sa igapäevaselt ei arvelda, siis ärevus võib mitmekordselt suureneda, kuni lõpuks viib selleni, et sa ei julge üldse tehingut teha või teed midagi rumalat.

Miks tasub investeerimist vaikselt alustada?

Kujuta nüüd ette olukorda, kus ma hakkan igapäevaselt ujumas käima ja kuna mul läheb nii hästi, siis usun, et võiksin vabalt ka ametlikku trenni minna ja mingitel võistlustel käia, nii et panengi ennast mõlemasse kirja ja maksan raha ära.

Paar nädalat hiljem aga selgub, et mulle on siiski ujumine vastumeelt ja kloori vastu olen ka allergiline, nii et ega pikalt ujuda ei tohigi, kuid raha ka enam tagasi ei saa. See pole muidugi eriti midagi hullu.

Samas juhtub samasuguseid asju erinevate spordialadega jube palju, kus mõni on oma algsest edust jube palju enesekindlust saanud ja siis üsna kurvalt lõpetanud.

Sama kehtib ka investeerimise puhul, mistõttu ma olen isegi seda meelt, et pigem on hea, kui su esimesed tehingud lähevad aia taha või vähemalt on täiesti keskpärased, sest edu ajab tihtipeale rumalate tegudeni.

Nimelt on olemas selline psühholoogiline nähtus nagu illusoorne korrelatsioon, mille puhul me arvame, et kaks asja, mis toimusid samaaegselt või järgnesid üksteisele, on omavahel põhjuslikkus seoses. Lihtsamini öeldes, kui sa teed investeeringu ja see läheb hästi, siis järelikult on asi selles, et sa tegid hea investeeringu.

Nii valus kui see ka tunnistada pole, siis enamik häid tehinguid on suures osas siiski ka õnnega seotud. Eriti veel alguses, kui sa ei tea, mida sa teed. Nii tegin ka mina näiteks ülihea tehingu, kui osalesin Olympicu IPO-s ning arvates, et tean, mida teen, kaotasin tol ajal minu jaoks täitsa korraliku summa Eesti Ekspressi IPO-ga.

Paraku kasutavad sama mehhanismi ära ka väga suur osa petuskeemidest, kus sul lastaksegi alguses suuri võite saada (tihtipeale isegi kõigest virtuaalselt ehk sa näed, kuidas sinu kontole mingid “aktsiad” või “punktid” või “virtuaalraha” koguneb ja see muudkui kasvab) ning seeläbi motiveeritakse aina rohkem ja rohkem raha sisse panema.

Seetõttu oleks isegi hea, kui algselt natukene kaotad ja siis muutud ehk veidi alandlikumaks ja püüad oma vigadest õppida, et neid mitte enam korrata (muidugi paraku on ka siinkohal meil hea psühholoogiline kaitsemehhanism olemas, mis aitab meile selgitada, miks viga ei olnud mitte meis, vaid milleski muus ja see paraku raskendab neist õppimist).

Omast kogemusest tean öelda, et vähemalt mind on tehtud rumalused ja saadud kaotused sundinud oma tehinguid paremini läbi mõtlema ning aidanud seeläbi nii mõndagi suuremat viga vältida.

Kuidas on lood sinuga?

***

Pilt: Kathryn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

6 kommentaari

  1. Comment by Maire:

    Aitäh, Taavi! Väga hea artikkel.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Aitäh tagasiside eest! Isiklikult hindan oma ettevõtmiste headust selle põhjal, kuidas see inimesi reaalsete tegudeni on aidanud.

      Kas said sellest postitusest ka motivatsiooni midagi reaalselt ära teha/millegagi alustada?

  2. Comment by MinaIse:

    Eks ta ole. Endal hakkas ka krooni aja lõpu poole raha üle jääma. Hakkasin aktsiaturul kauplemist vaatama. Kiiresti jõudsin järeldusele, et aktsiatega kauplemiseks raha ei ole (oli mingi 50K eeki vaba raha alguses). Võtsin optsioonid ette. Päris hästi läks sissejuhatuseks. Järsku oli aga kõik pekkis. Juba aastaid vaatan tuludeklaratsiooni täitmisel edasikantavat kahjumit üle 7K euri :S.
    Nüüd investeerin Bondoras ja Omarahas. Sellega rikun teadlikult (ahnus) reeglit, et 6 kuu tagavararaha peaks olema lihtsalt tähtajalisel hoiusel. Minul on see neis kahes portaalis ennast keerutamas. Samas aeg-ajalt taban ennast mõttelt, et mis siis saab, kui üks hetk tuleb postkaart nende portaalide omanikelt kirjaga, et “Sorry, ei tulnud välja, tervitusi Bora-Boralt” :D. Samas plussiks on see, et sealt ei ole võimalik (normaalsetel tingimustel, ilma allahindluseta – Bondora) ja Omarahast (ilma laenu võtmata portaalist portfelli tagatisel/tagasimaksete arvel) kiiresti väljuda, see taltsutab emotsionaalsete otsuste tegemist. Samas kui peaks tekkima vajadus reinvesteerimine katkestada ja võtta laekuvad tagasimaksed elamiseks kasutusse, on võimalik koheselt sujuv mitmesajaeurone sissetulek tekitada paariks aastaks (kahanevas tempos), mille jooksul loodetavasti saab jalad uuesti alla.

    • Comment by Taavi Pertman:

      50k EEK peaks tegelikult Balti börsil kauplemiseks juba täiesti hea summa olema. Muidugi Balti börs ja kauplemine ühes lauses ei ole eriti hea kombinatsioon üldiselt 🙂

      Mul õnneks olid need summad algusaegadel omajagu väiksemad, nii et seal edasikantava kahjumi real on ka kõigest mõnisada EUR ja sel aastal see ka vähenes juba natukene, kuna tegin ühe väikse tehingu.

  3. Ping from Märts 2015 kokkuvõte - RahaFoorum:

    […] » Portfelli ülevaade » Märts 2015 kokkuvõte « Millise mõtteviisiga peaks investeerimist õppima?Eksperiment Bondora uue portfellihalduriga » […]

  4. Ping from RahaRaadio 004 - Ühisrahastuse mitu nägu:

    […] Millise mõtteviisiga peaks investeerimist õppima? […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga