Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Laenud ja ühisrahastus » MOGO laenude analüüs
     

MOGO laenude analüüs

Käesoleva aasta alguses vaatasin esimest korda Mintose laenuandmeid ja avastasin, et Mogo laenude LTV on aja jooksul aina ülespoole läinud. Nüüdseks on sellest tükk aega möödas ja mõtlesin, et vaataks uuesti, mis vahepeal toimunud on.

Mintosel on olemas laenuandmebaas, nii et midagi saame selle abil juba vaadata.

Mogo laenude LTV

Graafikult on ilma numbreid vaatamatagi üsna selge, et laenude keskmine LTV (loan to value) on kõvasti tõusnud ja seda tõusu tublisti jätkanud ka peale 2016. aasta jaanuarit.

Samal ajal on keskmiselt kasvanud ka laenuperiood ja suhteliselt marginaalse tõusu on teinud laenuintress. Lühidalt öeldes, laenude riskitase on päris arvestataval määral kasvanud nii laenupikkuse kui ka LTV ehk laenaja riskitaseme osas.

Tundub, et kuna intressi langetamine väga hästi Mogo jaoks tootlust parandada ei aidanud (laene nii palju ei rahastatud?), siis on hakatud laene väljastama riskantsemale segmendile ehk vahe Mogo intressi ja investoritele makstava intressi vahel on kasvanud sedapidi.

Viimase kahe kuu peal on näha suuremat langust LTV ja laenuperioodi osas.

Isiklikult pakuksin, et seda langust ei eksisteeriks, kui vaadata ainult tagasiostugarantiiga laene. Paraku laenuandmebaas neid eristada ei võimalda ehk graafikud sisaldavad ka neid Mogo laene, millele tagasiostugarantiid ei pakuta.

Mogo laenude LTV, intress ja laenuperiood

Mogo laenude LTV, intress ja laenuperiood

Mogo laenude sooritus

Laenude soorituse ja riskitaseme osas on tavaliselt hea vaadata default rate‘i ehk laenude hapuksmineku määra või kuidas keegi seda nimetada soovib.

Kuna Mogo laenud on tagasiostugarantiiga, siis sellist määra sealt kätte ei saa. Tagasi ostetud laenud on kuvatud kui ennaegselt lõppenud lepingud (Finished prematurely). Probleemiks on aga see, et too number sisaldab ka muid lepinguid, nagu näiteks enneaegselt tagastatud laenud.

Mogo default rate and late loans

Mogo laenude sooritus.

Graafikult tuleb välja, et aasta jooksul on keskmiselt enam kui pooled laenud lõppenud enneaegselt. Natukene rohkem kui aasta peale väljastamist on aga lausa kuni 84% laenudest enneaegselt lõppenud.

Nagu eespool mainisin, põhjuseid võib siin olla mitmeid: lepingu muutmine (mida iganes see ka ei tähenda), graafiku pikendamine, enneaegne tagasimakse, lepingu lõpetamine (ilmselt default) või täpsustamata.

Kuigi esmapilgul võiks siit jääda mulje, nagu see protsent on aja jooksul vähenenud, siis seda järeldust siit graafiku pealt teha ei saa. See on loomupärane nähtus, et mida rohkem aega laenudel probleemidesse sattuda on, seda suuremaks protsent ajas läheb.

Teisisõnu, mida värskemad laenud, seda väiksem see enneaegselt tagastamise protsent on, isegi kui laenude kvaliteet on täpselt sama, mis varem väljastatud laenudel, kus see protsent 80% juures on.

Sama dünaamika teine pool on see, et värskemate laenude puhul on viivises olevate laenude osakaal suurem, kuna need laenud ei ole veel hapuks läinud, uue graafiku peale üleviidud jne.

Enneaegselt lõppenud lepingud

Ennetähtaegselt tagastatud laenude põhjused

Ennetähtaegselt tagastatud laenude põhjused.

Graafik on üsna kirju, aga nagu näha, siis umbes pooltel juhtudest ei ole laenu ennetähtaegse lõpetamise põhjust märgitud (Not specified).

Marginaalne osa juhtumitest on tingitud laenugraafiku pikendamisest ja kasvav osakaal lepingutest (keskmiselt 12%) on lepingu lõpetamine (tõenäoliselt default). Umbes 16% juhtumitest on lõppenud tänu enneaegsele tagastamisele.

Võimalik, et see on ka täiesti juhuslik, aga sellegipoolest on huvitav asjaolu, et kuudel, kus lõpetamise põhjuseid on korralikumalt märgitud, on laenude hapuksmineku protsent tublisti kasvanud ning 2016. aasta juuni-juuli peal, kus põhjuseid enam nii kohusetundlikult ei märgita, on see korralikult kukkunud.

Lihtsustuseks sama perioodi numbrid kokkuvõtvalt ka piruka peal.

Mogo ennetähtaegselt tagastatud laenud

Mogo ennetähtaegselt tagastatud laenud.

Kahjuks ei ole pooltel juhtumitel mingit põhjust kirjas, mis tähendab tõenäoliselt, et kas siis tegemata tööst või tahtlikult on need lisamata jäetud (näiteks, et ei saaks tegelikku default rate’i kätte?).

Võiks ju mõelda, et äkki mingid erijuhtumid, aga kui see protsent on üle poolte juhtumitest, siis oleks neid üsna vale erijuhtumiteks nimetada. Üsna kaheldav stsenaarium igatahes.

Default rate

Hapude osakaalu saame siit kätte, kui vaatame nüüd konkreetsemalt lõpetatud lepingute osakaalu kogu portsust. Kuna andmebaasis tagasiostetud summade osas infot pole, siis vaatame lihtsustatult laenulepingute arvu baasil.

Paraku teeb meie analüüsi keeruliseks see, et pooltel juhtumitest pole põhjuseid juures ja me ei saagi õiget hapuksminevate laenude protsenti kätte. Küll aga näeme, et see protsent on aja jooksul kasvanud, nagu ka eespool laenuperioodide ja LTV-de kasvu põhjal eeldasime, et võiks juhtuda.

Mogo laenude default rate

Mogo laenude default rate.

Kuna numbrid on sellised, nagu nad on ja me ei saa ka eristada tagasiostugarantiiga laene teistest, siis mingeid põhjapanevaid järeldusi mingite laenude tulususe osas siit teha ei saa.

Küll aga tundub mulle juba ainuüksi selle info juures endiselt, et Mogo ilma tagasiostugarantiita pakutavad 13-15% intressiga 60-80%+ LTV-ga laenud ei tundu eriti mõttekas investeering.

Samuti sisaldab see “not specified” lahter endas omajagu hapuksläinud laene, millele millegipärast seda märget pole juurde pandud. Eeldasin, et pean tõestuse leidmiseks natukene vaeva nägema, aga esimene laen, mille oma portfellist lahti võtsin, andis juba piisavalt mõtteainet 🙂

Mogo defaulted loan not specified

Laen osteti tagasi 03.09.2016. ehk 50 päeva viivises oleku seisundis, nii et ta ametlikult päris hapuks ei jõudnud minna. Samas tehtud on null makset ja makstud null eurot, nii et vaevalt ta nüüd 10 päevaga eeskujulikuks maksjaks hakkas.

Siinkohal on muidugi üks võimalik seletus ka see, et laen on juba suhteliselt kindlalt hapuks minemas ja Mogol on soodsam see praegu ära osta kui veel 10 päeva jagu intressi investoritele maksta. Samas see ei õigusta puuduvat kirjet.

Eelmisel korral kirjutasin ka sellisest teemast, mida pole vahepeal jõudnud edasi uurida. Ehk on mõnel lugejal aega olnud neid vaadata ja kontrollida. Isiklikult väga ei viitsi käsitsi seda piisavas mahus tegema hakata, kuna ei investeeri neisse.

Küll õnnestus mul leida põgusa otsingu tulemusena turult Mogo laene, kus LTV on 100% või seda lausa ületavad.

Mogo laenu LTV 326%

Ilma tagasiostugarantiita Mogo laen. LTV 326% ehk laenusumma on enam kui 3x suurem tagatisest.

MOGO laenude LTV alahinnatud?

Mõned inimesed RahaFoorumi facebooki grupis viitasid, et viimasel ajal on paljud autod kuidagi liiga kõrgelt hinnatud ehk kuvatav LTV tundub ekslik. Isiklikult ei ole eriline autode ekspert, aga guugeldada oskan natuke.

Kuigi tol korral väljatoodud näidete puhul oli selge, et autode väärtus oli ulmeliselt kõrgeks hinnatud, nii et tegelikud LTV-d paistsid isegi üle 100% olevat, siis 25. jaanuaril vaadates võtsin kaks esimest ettejuhtuvat valikut, kus ühel juhul oli hind pisut kõrgem kui kõige kallim samasugune müügipakkumine (ca 13k vs 15k Mogo hinnang) ja teisel juhul oli lihtsalt üle keskmise, nii et enamik olid madalama pakkumisega müügis ning üks oli pisut kõrgem (15.5k vs 15k Mogo hinnang).

Ühesõnaga midagi nii ebamõistlikult hinnatut ei leidnud, kui tookord seal grupi arutelu käigus paistsid mitmed juhtumid olevat. Käsitsi ei viitsinud rohkem neid läbi lapata. Ehk viitsib iga lugeja 2-3 läbi vaadata ja võrrelda auto24 hindadega ning tulemusi kommentaarides jagada.

Kahju, et seda infot laenuandmete all näha ei ole. Siis võiks keegi ka mingi scripti tööle panna ja hinnavõrdlused ära teha, et näha kuidas näiteks auto24 hinnad Mogo samade mudelite hindadega kõrvutades suures pildis tunduvad.

Samuti võiks ühel hetkel nende andmete põhjal hakata tegema analüüse stiilis, kas bemmivennad või audi omanikud on kohusetundlikumad laenu tagasimaksjad 🙂

Kokkuvõtteks

  • Mogo laenude kvaliteet on vähemalt kuni 2016 juulini märgatavalt langenud.
  • Samal ajal on default rate tõusnud, mis eelmist punkti ka kinnitab.
  • Enam kui pooltel enneaegselt lõpetatud juhtumitel puudub lõpetamise põhjus. See takistab õige default rate numbri arvutamist.
  • Arvestades, et näiteks esimene valitud laen minu portfellist oli tagasi ostetud 50. päeval ehk suhteliselt vahetult enne laenu hapuksminekut, võiks arvata, et seal puuduva põhjusega segmendis on mitmeid defaultinud laene.

Kuidas sina Mogo laenudesse suhtud?

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

33 kommentaari

  1. Comment by Lauri:

    Miks sa LTV-d nii jälgid ja taga ajad, need on ju garanteeritud tagasiostuga laenud, kui läheb 60päeva üle maksab MOGO/MINTOS koos viivistega välja ju, võras mure nö

    • Comment by Taavi Pertman:

      Hea, et selle välja tõid, kindlasti nii mõnigi teine mõtleb samamoodi.

      See on üks põhjustest, miks ma kardan, et suures pildis on see tagasiostugarantii paljude investorite jaoks pigem karuteene, sest tekitab võltsturvatunnet.

      Ei hakka väga pikalt selgitama, aga vaatame kahte punkti:
      1. Siinkohal võiks tsiteerida füüsikatunnist pisut teistsugusel kujul tuttavat riski jäävuse seadust:

      “Risk ei kao ega teki millestki, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.”

      Antud olukorras siis on kandunud krediidirisk sinult Mogole ehk kui laen ei maksa, siis tasub selle eest Mogo, mitte sina. Samal ajal on aga krediidirisk sinu jaoks muundunud millekski, mida võiksime näiteks nimetada ettevõtlusriskiks.

      Kui Mogo väljastab palju laene, mille puhul tegelik LTV on 150% või kasvõi väga palju laene 100% LTV juures, siis näiteks 2006. aastal seda tehes, oleksime paari aasta pärast ilmselt rääkinud pankrotistunud ettevõttest.

      Kui laenuväljastaja hindab riske valesti ja võtab suurt krediidiriski, siis see suurendab sinu jaoks ettevõtlusriski, mis kaudselt tähendab seda, et igasugune tagasiostugarantii kaob musta stsenaariumi korral ära ning sina istud selle ebamõistlikult kõrge krediidiriskiga laenuhunniku otsas. Halvimal juhul ka veel ebamõistlikult madala intressi juures.

      Piisab ainult liiga väikesest rahapuhvrist ja natukene liiga julgelt halva kvaliteediga laenude väljastamisest, et pisikese olukorra halvenemise korral probleemid majas oleks.

      2. Ma ei ole Mintoses neid lepinguid nii süvitsi uurinud ja ei tea, kas seal üldse on kuskil iga tagasiostugarantii pakkuja puhul see kirjas, aga kas oled kindel, et see garantii on kohustus, mitte lihtsalt õigus/lubadus?

      Olukorras, kus on valida, kas firma pillid kokku pakkida või muuta tagasiostugarantii tingimusi, on viimane tõenäoliselt tunduvalt lihtsam tulema. Eriti lihtne on see olukorras, kus tagasiostugarantii ei ole kohustus ja sul pole ka mingit lepingut selles osas ette näidata.

      Sellise olukorra tekkimine on aga jällegi tunduvalt suurema tõenäosusega ettevõtete puhul, kus võetakse kõrgemat krediidiriski (võta seda kui ettevõttepoolset võimendust ehk nad investeerivad laenurahaga riskantsetesse laenudesse).

      Kui oled kunagi mõnda arvutust teinud, kuidas mõjutab tootlust näiteks 50% võimenduse korral 5% langus vs ilma võimenduseta, siis ilmselt saad ka aru, millest ma räägin.

      Samas ei ole ka lepingu sisu näiteks takistanud Bondoral probleemsete laenude sissenõudmisprotsessi muutmast nii, et sissenõudmiskulud jäävad investori kanda. Seda siis ka varasemalt väljastatud laenude puhul. Minul saadeti isegi mõni kohtutäituri juures olnud leping mingil teadmata põhjusel inkassosse…

      Ühesõnaga, see “garantii” on seal ainult senikaua, kuni see antud ettevõtte jaoks kasumlik on ja lõppkokkuvõttes oled siiski endiselt sina see, kes riski võtab ja musta stsenaariumi korral need vead kinni maksab.

      Garantiist ei ole väga palju kasu, kui selle garantii andnud ettevõte enam ei tegutse 😉

  2. Comment by Kuukell:

    See viimane Taavi kommentaar on üks õige mehe jutt!

    Need portaalid on ennekõike omanike moodus kopikas enda tasku pista kuhu kus vöörad onud meie raha pööritavad/eksperimenteerivad. See tootlus paberil maksab aga ainult juhul kui on suudetud tõendada portaali püstine asend ka siis kui hipsterrahanduse populaartuuled eriti enam ei puhu.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Isiklikult nii karmilt ei ütleks selle kohta. Lihtsalt ei maksa ära unustada, et “garantii” eeldab seda, et selle garantii pakkuja on ka valmis ja võimeline seda ellu viima olukorras, kus seda vaja läheb.

      Ja selles mõttes on risk endiselt sinu kanda, et kas nad suudavad seda võimendust ja rahapuhvrit õigel tasemel hoida.

      See võib heal ajal tunduda küll nö mõttetu muretsemisena ja ebatõenäolise stsenaariumina, aga eelmise krahhi ajal mõned suurimad tegijad parimate maailmatasemel spetsialistide abil näiteks ei suutnud.

      • Comment by Lauri:

        Selge see, et alati eksisteerivad riskid, lihtsalt minu point oli selles, et kui Mintos peaks näiteks kotti minema või rasketest aegadest tingituna mingeid investorile ebameeldivad “kohanemisi” tegema et ellu jääda (keelduda tagasiostust vms), siis pole vahet milline oli sinu laenude LTV, hävivad ühtlaselt kõik investorid.
        Ehk see buyback garantii pole jah 100% garantii sinu rahale, aga minu silmis tähendab see seda, et kuniks laenul on see buyback logo küljes, pole vahet millist nendest valida (millise LTV-ga)

        • Comment by Taavi Pertman:

          Tagatist ei paku Mintos üldjuhul minu teada. Ikka laenuväljastaja ise.

          See tähendab, et kui näiteks üks neist annab välja väga riskantseid laene või hindab LTV-d tegelikust tunduvalt kõrgemaks, siis on väga suur vahe, kas sa investeerid selle ettevõtte pakutavatesse laenudesse või teise omasse, kes teeb asja arukamalt.

          Jama korral on just see esimene see, kellel probleem tekib, samas kui teine võib ehk julgelt edasi lasta.

          Samuti, kui kaob tagatis ära, sest firma paneb pillid kotti, aga näiteks sulle jäävad laenud alles. Siis on tavaliselt suurem tõenäosus suurem osa oma laene tagasi saada just madala LTV laenude puhul võrreldes kõrgema LTV laenudega.

  3. Comment by Lauri:

    Hipsterrahandus on hea väljend, aga minu silmis on eraldi levelil ainult finantsvahendust pakkuvad ühisrahastused (Bondora, Mintos, Twino) ja hoopis teisel (madalamal) pulgal need hetkel populaarsed kinnisvara arenduse, siidrikodade rahastuse jms saidid. Seal hakkab varsti asju punasesse minema kõvasti ma usun.
    Nii kaua kui raha käib kiirelt ringi ja iga kell saab kiirelt väljuda on tegemist siiski reaalse tootlusega, mitte paberil tootlusega

    • Comment by Taavi Pertman:

      Oled proovinud Bondorast kiiresti väljuda? 😀

      Aga jah, ma tegelikult ei ole selle paberil tootluse asjaga nõus ka. Kui vb mõnel saidil kuvatavaid numbreid vaadata, siis tõesti on paberil tootlus, aga ühisrahastuses pigem on ikka tänase seisuga reaalne tootlus ka.

      Mõnest platvormist olen ka rohkem raha välja võtnud tänaseks, kui sisse pandud.

      Samas muidugi tuleb arvestada sellega, et tänane tootlus pole langustsüklit näinud, nii et ilmselt on optimistlikum endiselt kui reaalne pikaajaline number olema saab.

  4. Comment by Kuukell:

    Minu silmis on pilt selline. 5-6 aastat kestab harilik tsükkel kus huvi suureneb ning on hilises faasis põhjendamatult suur, investeeritakse sootuks kümneid tuhandeid pluss palgajäägid. Viimane faas sarnaneb fanaatilise kõik kinnisvaraäris või soodsalt kolme telekat ostuga.

    Portaal peab viimaseks faasiks olema näidanud kasumit või vaevalt hiljem seda teeb.
    Esiteks saab mööda maania kus klient maksimaalsete säästude läbi firma käivet tõstab.
    Teiseks kujuneb klient kes riske vähendab ning vahest pool portfelli likviidseks muudab.
    Kolmas alatüüp kliendist avastab, et pole rahul lubatud 25% tootlusest oluliselt nigelama “reaaltootlusega.”

    Enesele näib võimalus platvormil end tõestada vähemalt huvi haripunktiks ning ebatõenäolisena jõudes huvikünka ning konkurentsi järgnevasse faasi.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Nõus sellega, et täna on olukord, kus kogu valdkonnas on aastased laenumahtude kasvud 100%+ praktiliselt olenemata tegutsemise turust.

      Kui selles keskkonnas ei suuda platvorm oma laenumahte üles saada, siis olen ka mina üldiselt skeptiline, et ta seda raskemates oludes suutma hakkab.

  5. Comment by Kuukell:

    Just, et üks asi tõesti paistab on see, et kõik portaalid soovivad 100% aastas käivet kasvatada(mis omal moel aitab unustada hapude laenude koguseid): portaal A. 15 mlj. euri pealt 30 peale ning portaal B. 5 miljonilt kümnele. Kui kasum tuleb kerglaselt võime saada sarnase olukorra nafta turuga 100 dollari barreli juures kus uusi pumpajaid lisandub. Ja hapud laenud, kui need maha müüa on siiski kellegi teise arvel, bilanss jääks ju samaks. Samuti kui portaal need korvab oleks tegu just nagu keskpangaga kes kriisi aegu rämpsu oma bilanssi kuhjab(selle vahega, et portaal ei saa raha juurde trükkida ning laene legislatiivse jõuga olematuks stimuleerida). Küsimus on vahest seega samuti, kui tugev on bilanss analoogselt nafta turuga languse aegu kui hapude laenude osakaal portaali portfellis oma tähendust meenutama saab. Juhul kui ma üleüldse arutelus mingisugust märki taban.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Küsimus polegi niivõrd selles, kui palju neid hapusid laene bilanssi satub. Pigem, kui suurt puhvrit ettevõte on hoidnud ja kas ta sellel langushetkel suudab selle languse ära katta, ilma pankrotistumata.

      Minevik näitab, et headel aegadel kiputakse sageli ahneks minema ja ennast seeläbi üle võimendama ja orki tõmbama.

      Nii palju kui ma uurinud olen, siis tunduvad enamik neist tagasiostugarantiid pakkuvatest ettevõtetest olevat alustanud peale krahhi, nii et ilmselt see kogemus on neil puudu.

      Samas on ka piisavalt neid ettevõtteid, kes krahhi ajal piisavalt puhvrit on omanud ja selle ilusti üle elanud. Loodame siis, et antud juhul on tegemist nende ettevõtetega…

  6. Comment by Kuukell:

    Eks risk seisneb tõesti omakapital versus hapude suhtarvul. Kui suhtarv on nõrk sunnitakse pankasid kaasama lisakapitali, näiteks maksimaalne hapude laenude % pankadel ulatus Suurel Depressioonil tsirka 8,3 protsendini.
    Nüüd aga kujutage ette, et ostukeskuses tegutseb üks rätsepmeister, selline üsna isoleeritud ettevõtmine või võtke kasvõi gaasitrassi parandustööde teostajad. Ma pole väga kindel et seesugune keskkond tundis erilist mõju käibenumbritele retsessiooni ajal. Tõtt õelda pole mulle aastaid meeldinud see väide nagu mõni ühisrahastusportaal eksisteeris juba kriisi ajal ning selle üle elas, elab ka nüüd.
    Risk on siiski midagi muud. See tekib juhul kui portaali investeeritud raha pärineb teistelt Euroopa riikide kodanikelt nii nagu kinnisvarabuumi raha pärines fondidelt kes endisele baltikumile kui väga kiirelt arenevale regioonile panustasid.
    Pilt erinebki sellelt, et raha päritolu iseloomustab läbi põimunud võrgustik. Need samad isikud investeerivad ka Läti ja teiste riikide portaalidesse, kapitali mastaap muutub ohutult väikesest ohtlikult suureks ning juhul kui tekib hirm, siis paanika, leiab aset “capital flight”.
    Meie rätsep või gaasimees või algeline portaal ei omanud läbipõimunud niidistiku kapitaliseeritust. Seetõttu ei tekkinud neis ka buumi ja suurt raha mis ohu tekkides siit jõukatesse riikidesse tagasi plehku pani retsessiooni ajal. 🙂
    Tõsiselt, avanuks keegi tollel ajal kasvõi taarapunkti ja ta sama hästi kui poleks tajunudki kriisi olemasolu.

    • Comment by Taavi Pertman:

      See capital flight on natukene teine teema ühisrahastuse puhul ilmselt. Ajalooliselt on retail investor olnud nö lojaalsem ehk ei kao massiliselt kohe esimese halva näitaja peale ära (võimalik, et ei saa ka aru, et see halb näitaja seal on).

      Sama teema ka sellega, et suures osas oled sa oma kapitaliga seal portaalis kinni, sest peaksid väljuma läbi järelturu. Samas järelturgu päris paljudel platvormidel pole ja teistel on see juba täna üsna ebalikviidne.

      Ehk sisuliselt võiks olla küll suur tung oma investeeringutest väljumisele, aga see ei tähendaks, et kõik nüüd otseselt väljuda saaksid ja portaal ei ole nende laenude ostja.

      Selleks, et keegi väljuda saaks, peab keegi teine sisenema.

      Muidugi selles osas saab capital flight toimuda, et uut raha juurde ei panda ja laene enam ei saa väga väljastada, aga ma millegipärast arvan, et sellel hetkel on pigem olukord selline, et laenukõlbulikke soovijaid ei nii vähe, et need rahastuse siiski leiavad (eeldusel, et portaal teeb ikka korralikku taustakontrolli).

      Samas, kogu see teema on üsna selline spekuleerimine, sest see, et Zopa oma pisikeste mahtude ja ülimadala riskiga laenajatega kasumiga läbi kriisi tuli, ei ütle suurt midagi tänase olukorra, mahtude ja riskitasemete kohta.

  7. Comment by Kuukell:

    Kehvades oludes kui investori raha saabuks, siis ta väljuks ja uuele ringile ei panustaks ning kui laenukõlbulikke kliente kah ei leidu on portaaliga üsna kriips.
    Meenub ikks see 80-ndate võlakirjamull. Asutused kes pakendasid laenud, viisid kokku raha pakkuja ning soovija. (Ega laenu võtja nii ehk naa raha kusagilt leia kui kiiruga tagasi nõutaks.)
    Juhtuski, et võlakirjamull kogus hoogu, usaldus muudkui kerkis ja viimase etapina otsustasid kurjamid suurpangad, et nemadki mõne protsendiga oma rahakuhjast kaasa võiksid lüüa (ei saa ju teistest kehvem paista.)
    Teisest küljest on nad nutikad, kuhja valdkond rahaga üle ja see lämmatab intressid, hiljem aga tabureti alt tõmmates tekib rahanappus. Gyrations, need jäävad igasse sektorisse niisiis kui merel 20 meetrine kapitali täis laine paadi alt läbi liigub on tormihoiatus üsna sobiv iseloomustus. Samuti olen lugenud, et krahh on tulnud ka kui kogu sektorist on haaratud juba 11-15%. Et laenude mahu protsent oluliselt suurem peaks olema, vahest enamus on lisaks meedia poolt vast hoopis fiktiivne järeldus.
    Võtame näiteks ka Twino. Seda sai vist uuritud ja just raha neil tarvis näiski olevat. Omakapitaliseering, reservid väga kehvad või sootuks olematud.
    Samuti hull oleks kui investorite lühiajalised laenud turule pikemaajalistena paiskavad. Ma vaid spekuleerin, nagu Taavigi 🙂 , laenude tähtaegade pikendamine on portaalidel vaid üks selle ilming.

    Ja kui ma eksin siis ongi kõik hästi! 🙂

    • Comment by Taavi Pertman:

      Suures pildis täitsa nõus, et sellise ringiga see asi käest saab vabalt minna.

      Täna isiklikult veel vähemalt eestlastele kättesaadavates portaalides seda massiliselt ei näe. Intressid on endiselt üsna kõrged neis portaalides, kus asi nö investorite rahapakkumise poolt veel mõjutatud on (Bondora on siinkohal pigem erandiks, sest seal on nö rämpslaene turul rohkem kui investoreid, kes neisse investeeriksid täna, aga hinnastamine endiselt Bondora poolt üsna madalal).

      Institutsioone peaaegu et veel ei ole siin turul, sest mahud üsna väikesed, seega pole ka veel intresse nii tublisti alla surutud.

      Küll aga on vähehaaval näha aeg-ajalt seda, kuidas need allapoole liiguvad ja samuti on näha, et järjest enam tuleb juurde investoreid, kes väga ei saa aru, mis teevad ja väga ei huvitu ka, nii et raha läheb igale poole olenemata intressist ja riskist (a la, Bondora uue portfellihalduri kasutajaskond suuresti ja Crowdestate 5 minuti investorid, kes pole projektiga tutvudagi jõudnud, enne kui raha juba mängu pandud).

      Kui trend jätkub, siis võib vabalt ühel hetkel ka sinu kirjeldatud olukorrani jõuda tõesti.

  8. Comment by Kuukell:

    See jutt selleni välja jõudis, et kas meil/portaalidel on plaan tulekahju korral. Ma ei näe samuti veel suuri murdekohti aga soovitaks selles valdkonnas valida kindlasti ohutumaid tegijaid. Raha nädalaga portaalidest ümber ei tõsta ja kui portaalidel leidub järelturg, saame kiiruse aga ohverdame hinna.

  9. Comment by Avo:

    Minu meelest on hea küsimus: millises portaalis on kogu kapitali kaotamine kõige vähetõenäolisem kui portaal pankrotti läheb?

    Mintos ja mogo?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ise alustaksin oma küsimusi pigem sellises järjekorras:

      1. Millised laenud on üldse väärt investeerimist? Kus on riski-tulu suhe paigas minu jaoks ja ilmselgelt on vaja ka teada, kus portaalis sellised laenud on.

      2. Kui suure tõenäosusega portaal pankrotti läheb? Ehk mida väiksem tõenäosus, seda parem, kuna mõistlik oleks pigem panustada pankroti vältimisele, kui sealt raha kätte saamisele.

      3. Ja alles seejärel sinu küsimus ehk millise portaali pankrotist rahaga kõige edukamalt välja on võimalik tulla.

      Viimase osas oleks mõistlik siis vaadata juba täpsemalt, mis protsessid selle jaoks paika on pandud ja kuidas lepingud on struktureeritud jmt.

      Hea näide on TrustBuddy case, mida RahaRaadio saates ka kirjeldasin pisut põhjalikumalt:
      http://rahafoorum.ee/mis-juhtub-uhisrahastusplatvormi-pankroti-korral/

      Tänase seisuga on pigem reegel, et SPV-d ei ole ja backup serviceri ei kasutata ehk mingit vähegi sujuvat üleminekut ilmselt ei maksa üheski portaalis pankroti korral loota. Kui just portaal ise varakult aru ei saa, et oleks aeg pillid kokku pakkida ja ei teavita pikalt ette.

  10. Comment by Aire:

    Mind huvitaks aga see, kuidas Mintoses autoinvesti seadistada, et sealt üldse midagi välja läheks. Kui panna vähegi normaalsed tingimused, sh eelpool mainitud tagasiostugarantii, siis ei lähe mitte ühtegi laenu välja. Samuti, mis on üldse mõistlik intress, mida küsida lühiajalise ja mis pikaajalise laenu korral. Samuti huvitaks, et kui näit 5 aasta pärast otsustan, et nüüd oleks raha vaja, siis kuidas on võimalik see kätte saada.

  11. Comment by Liina:

    Ma küsin siin viimase mintose teema all lihtsalt seda, et kui kaua läheb aega, et auto invest hakkaks investeerima? Mul on kolm päeva raha arvel olnud ja midagi ei liigu.

  12. Comment by andres:

    Taavi postitus onn Mogo LTV ilusti alla toonud,nii 25 % peale.

  13. Comment by RR:

    kas on keegi märganud, et mintoses alates oktoobrist väljaantud mogo kattega laenud on neil muutunud katteta laenudeks? Täna märkasin sellist nähtust ja olen veendunud, et laenu rahastades OLI tegu ‘secured car loan-iga’ .

    Leidsin guugeldades, et mogo kaudu enam kattega laene rahastada ei saa, kuid kuidas on võimalik, et see tagasi ulatuvalt oktoobrisse viidi?

    • Comment by RR:

      lähemalt uurides laenulepingut selgub, et olen andnud katteta laene välja. aga tõesti ei tea, et mogo sellise otsuse kohta midagi kuulnud oleks.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui sa pead katteta all silmas seda, et ilma tagasiostugarantiita, siis sellised laenud on juba ammu turul neil.

      Käsitsi võisid sinna vabalt panna, automaat (kui tingimuste all buyback valitud), ei tohiks neid siiski sisse võtta.

      Auto tagatis peaks neil endiselt olema, aga täpsemalt selle taastumisprotsessi ja -määrade kohta kommenteerida ei oska, kuna minu arvates ei ole selline pimesi investeerimine just eriti arukas tegevus. Seega pole vaevunud seda osa edasi uurima.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga