GDR (Global Depositary Receipt), on investeerimisel kasutatav finantsinstrument, mis võimaldab investoritel omada välismaise ettevõtte aktsiaid oma koduriigi börsil. See on investoritele mugav viis investeerida teistes riikides asuvatesse ettevõtetesse, ilma et nad peaksid aktsiaid mingilt eksootilisemalt börsilt ostma.
Põhimõtteliselt mõni rahvusvaheline depoopank emiteerib välisriigis asuva ettevõtte aktsiaid GDRina mõnel teisel börsil selle ettevõtte nimel. Iga GDR esindab konkreetset arvu välismaise äriühingu aktsiaid. Need alusaktsiad on hoiupanga valduses ja GDRi omanikel on nende aktsiate suhtes omandiõigus.
GDRide liigid
GDRid võivad olla sponsoreeritud või sponsoreerimata. Sponsoreeritud juhul emiteeritakse need välisriigi äriühinguga koostöös. Sponsoreerimata GDRid emiteeritakse ilma ettevõtte otsese osaluse või heakskiiduta. Selliseid GDRsid loovad tavaliselt finantsasutused, et muuta välismaiste äriühingute aktsiatega kauplemist kättesaadavamaks. Muuhulgas aitab see vältida valuuta vahetamise vajadust.
Näiteks võib investoritel olla suur huvi mõne Lõuna-Aafrika Vabariigi börsil kaupleva ettevõtte vastu. Kui muidu peaksid sellesse investeerimiseks minema LAVi börsile tehinguid tegema, siis läbi GDRi saab sama ettevõtte aktsiaid osta näiteks mõnelt Euroopa börsilt.
Sa küll ostad tehniliselt seda finantsasutuse loodud aktsiat, mitte ettevõtte enda aktsiat, aga GDR annab sulle omandiõiguse vastava alusaktsia suhtes.
GDR riskid
Kuna tüüpiliselt on alusaktsiate puhul tegemist välismaal tegutsevate ettevõtetega, siis on valuutarisk üsna olulisel kohal. Samuti on tähtis arvesse võtta erinevaid riigispetsiifilisi riske. Eriti kui tegemist on ettevõttega, mis tegutseb mõnes mitte eriti demokraatlikus riigis. Ühtlasi mõjutab riski depoopanga käekäik, mis neid alusaktsiaid hoiab.
Vt ka ADR.