Categories
Tegemised ja mõtisklemised RahaRaadio saated

Palgatõusuga kaasnev paradoks

Ülejäänud RahaRaadio saated leiad kas siit või iTunesist.

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus hinnang ja/või tagasiside.

Huvitav vastuolu majanduslikus mõtlemises

Kui suvaliselt inimeselt tänaval küsida, mida ta arvab inflatsioonist (kindlam oleks muidugi küsida, mida ta arvab hindade tõusust), siis kahtlustan, et väga suur hulk inimesi oleks selle suhtes negatiivselt meelestatud.

Kui aga küsida neilt samadelt inimestelt, mida nad arvavad palgatõusust, siis oleks jällegi peaaegu kõik enda palga tõstmise suhtes vastupidiselt positiivselt meelestatud.

Palgatõusu ja inflatsiooni paradoks

Paradoks aga seisneb siin selles, et kui tööandja tõstab sinu palka, siis (kui kõik muu jääb samaks) peab ta ka oma hindu tõstma. Kusjuures mitte ainult selle summa võrra, mis sa lisaks kätte saad, vaid sellele lisandub üsna kopsakas protsent tööjõumaksude arvelt.

Näiteks tänase seisuga 1500 € netopalga tõstmiseks 100€ võrra, peab tööandja kulutama 202 € ja 70 senti ehk üle 100% rohkem kui sina kätte saad.

Nii juhtubki, et piisavalt laialdase palgatõusuga (soovitav sündmus) võib kaasa tulla inflatsioon ehk hindade tõus (ebasoovitav sündmus).

Avalikus sektoris on muidugi veidi teistmoodi asjad, sest iga töötaja ei pea riigile otseselt looma enda palga jagu lisaväärtust. Sageli on seal loodud väärtust isegi võimatu mõõta. Küll aga tähendab palgatõus avalikus sektoris seda, et ühel hetkel võib maksukoormus tõusta.

Palgatõusu teise taseme mõju inflatsioonile

Sellega muidugi palgatõusu mõju inflatsioonile ei piirdu. Kui inimestel on käes rohkem raha, siis kiputakse rohkem tarbima. See tähendab, et nõudlus toodete ja teenuste järele kasvab.

See võib teoorias jälle omakorda inflatsiooni toetada, kuna nõudlus kasvab ja pakkumine ei pruugi alati koheselt järgi jõuda.

Päriselu on tunduvalt keerulisem

See oli nüüd äärmiselt lihtsustatud näide, et illustreerida ühte väikest seost. Päris maailmas on asi kordades keerulisem ja omavahel üksteist mõjutavaid tegureid lõputult palju. Inflatsioon tekib lõpuks kõiksugu erinevate tegurite koosmõjust.

Mõned üksikud näited illustratsiooniks. Ei pretendeeri täielikule nimekirjale ega oskakski täielikku nimekirja siia tekitada. Toon puhtalt välja mõned mõtted, mis esimesena pähe tulid.

Produktiivsuse kasv

Näiteks võib produktiivsuse kasv tähendada, et on võimalik toota sama toode omajagu soodsamalt (töötajate protsesside parandamine, tehase ümberehitamine/uuendamine, automatiseerimine, mastaabisääst).

Kasvõi ainult müügi kasv võib mõnikord tähendada, et sulle on võimalik rohkem palka maksta, sest sinu töötunnid lähevad nüüd efektiivsemalt kasutusse (enne näiteks ootasid omajagu aega tööd või sinu toodetud kraam jäi lattu pikalt seisma).

Tehnoloogilised arengud

Tehnoloogia arenemine võib samuti inflatsiooni alla tuua seeläbi, et leiutatakse uusi tooteid. Eriti heaks näiteks on arvutitehnoloogia, kus pidevalt on kõik asjad võimsamad, mahutavad rohkem jne. Sageli võid väiksema raha eest isegi rohkem saada.

Kõige uuemad mudelid on muidugi üsna krõbeda hinnaga, aga üsna kiiresti kukuvad need hinnad reeglina allapoole. Nende tootmine muutub odavamaks ja need pole enam need kõige-kõige paremad. Kuigi päris pikalt endiselt võimaldavad samu asju teha, mis enne.

Muud tegurid

Muidugi tuleb mängu mustmiljon muud tegurit, mis konkreetselt sinu firma ja palgaga kuidagi seotud pole. Näiteks kui impordid midagi, siis vastava riigi valuutakurss mõjutab sinu jaoks hindasid. Samamoodi naftahind mõjutab peaaegu kõiki hindasid, kuna kõike on vaja transportida.

Seda nimekirja oleks kindlasti võimalik veel väga palju pikemaks teha, aga las ta olla. Kel rohkem huvi, siis siin olen mõnda videot sel teemal veel jaganud. Antud artikli kontekstist ja mõttest läheb see juba välja.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

4 replies on “Palgatõusuga kaasnev paradoks”

Absoluutselt ei ole nõus. Definitsiooni järgi on inflatsioon raha odavnemine. Kui raha muutub odavamaks, muutuvad muud kaubad raha suhtes kallimaks. Nii lihtne see ongi. Ükski ettevõtja ei määra hinda kulupõhiselt (me ei ela enam nõukaajal) ja tööjõud on täpselt samasugune kaup nagu leib ja sai poes. Kui nõudlus tööjõu järele suureneb, kasvab ka palk, sest kui sa ei maksa, läheb su tööline konkurendi juurde (kes maksab). Kes oma ettevõtet ära majandada ei suuda, läheb pankrotti ning teeb koha vabaks teisele, kes suudab ja oskab ära majandada. Selle nimi on turumajandus. Ja statistiliselt sörgib palgatõus alati inlatsiooni sabas, mitte ei ole inflatsiooni edasi viiv jõud. Infflatsiooni põhjustab liigne raha trükkimine. Kui see kontrolli alt väljub (nagu praegu), on see ALATI (uskuge ajaloolast) lõppenud majanduse kokkuvarisemisega. Võib ju pead liiva alla peita, aga seda valusam on kukkumine.

Inflatsiooni korral raha väärtus langeb, sest kaupade, teenuste, materjalide hinnad tõusevad. Nende hinnad tõusevad sageli, sest nende loomise kulu suureneb (tootmine kallim, maksutõus, imporditava riigi valuuta tugevnemine, naftahinna tõus vmt), nõudluse-pakkumise tasakaal muutub (nagu antud hetkel nõudlus on suurem paljudes valdkondades, kui toota suudetakse).

Üks neist sisendkuludest lisaks materjalidele ja maksudele on ka palk. Kui palgad on kõrgemad, on ka teenuse pakkumine kallim ja see mõjutab ka toote/teenuse lõpphinda. Mitte tingimata alati koheselt lühiajaliselt, aga pikemas plaanis küll.

Inflatsiooni põhjustavad väga paljud erinevad tegurid, mitte lihtsalt raha trükkimine. Täna on aga tõesti üks peamisi põhjustajaid ilmselt massiline rahatrükk ja riikide erinevad kulutamisprogrammid, mis on muuhulgas soodustanud ka omajagu lisanõudlust toodetele, mida ei suudeta nii palju pakkuda.

PS! Statistiliselt on Eestis palgatõus nii inflatsioonist kui ka produktiivsuse kasvust viimase 20 aasta jooksul vapral sammul eest ära jooksnud. Inflatsioonile on palgatõus natukene alla jäänud kokku 3-4 aastal (eeldusel, et eelmisel aastal ikka jäi palgatõus inflatsioonile alla, hetkel veel vist lõplikku numbrit pole).

Maailma esimene paberraha võeti kasutusele Hiinas ja kuna valitsus oli tark ja vastutustundlik, toimis süsteem suurepäraselt pikka aega. Aga siis tulid mongolid, nägid, et nii saab eimillestki raha teha ning algas massiline rahatrükkimine. Pärast seda lendas maailma esimene paberraha väga kiiresti vastu taevast. Ei mingit tootmiskulude suurenemist, palgatõusu ega energia kallinemist. See on kõik teisejärguline, lihtsalt vassimise mõttes lükatakse need ette ja aetakse süü nende kaela. Tegelik põhjus on vastutustundetu rahapoliitika. Kogu maailma ajalugu on seda täis ning seda tehti ka hõberahadega. Te ikka teate, et Vana-Liivimaa lõpuaastatel löödi ühest margast hõbedast 33 marka hõberaha? Ja hinnad ning palgad tõusid mühinal. Aga ilmselt saab igaüks aru, et hinnatõus ei vähendanud hõbeda sisaldust rahas, vaid asi oli ikka vastupidi.

Ikka võrdlemisi mustvalges maailmas elad. Õnneks või õnnetuseks päris maailmas kipub ikka rohkem toone olema. Massiline rahatrükk on tõesti vägagi soodustav tegur inflatsiooni tekkeks, aga isegi see ei tekita alati inflatsiooni. Lisaks rahatrükile on aga veel terve rida muid tegureid, mis inflatsiooni soodustavad, vähendavad.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: