Pensionireform tekitas lõpuks mõistlikud võimalused pensionäridel oma II samba kasutamiseks. Enam ei pea tegema kallist kindlustustoodet, mille tasud su kogutust märkimisväärse osa ära hammustavad. Lisaks on II sammas ka pensionile minnes nüüd pärandatav.
Samal ajal tekkis võimalus igal ajal II sambast väljumiseks ka kõigile, kes pole veel eelpensioniikka jõudnud. See võimalus on positiivne nende juhtumite jaoks, kus inimene teeb informeeritud otsuse ja reaalne põhjus seda sammu õigustab.
Paraku aga (sotsiaal)meediat jälgides on näha, et paljud on teinud otsuse väljuda ning seejärel otsinud põhjendusi oma otsuse toetuseks. Vaatame neist mõnda:
1. Ma pole halvemas seisus kui ma täna raha välja võtan
38-aastase mehe loos, kes II sambast väljuda plaanib, kirjutas Ärileht nii:
Ta ise märgib, et õnneks see ebavõrdsus ühiskonnas nüüd kaob ja ta on sõpradega võrdses seisus isegi siis, kui teisest sambast saadava ca 19 500 eurot ära annetab.
Allikas: Teise sambasse 20 aastat raha kogunud ja selle nüüd välja võttev mees: olen juba rohkem saanud kui mu sõbrad, kel teist sammast pole
See on kahjuks vale. Selle perioodi jooksul, mis sa oled II sambas, makstakse sinu palgalt 4% sotsiaalmaksu sinu II samba fondi ja 16% pealt arvestatakse sulle I samba jaoks pensioniosakuid (II sambaga mitteliitunutel 20% pealt). See tähendab, et selle perioodi eest arvestatav I samba pension on sinul viiendiku võrra väiksem, kui sama palju teeninud sõpradel.
See raha on täna sinu II samba fondis ja moodustab enamuse sellest 19 500€ suurusest summast. Kui sa raha ära kulutad, siis on tulevikus sinu pension sõprade omast selle võrra väiksem.
Sinul on raha täna II samba kontol. Su sõpradel on riigilt lubadus, et nad saavad kunagi selle võrra suuremat pensionit.
2. See on minu raha, teen, mis tahan
Just. See on sinu pensioniks mõeldud raha. Prognooside järgi hakkad tulevikus I + II samba rahast kokku saama 30-40% oma pensionieelsest sissetulekust. Mida kaugemas tulevikus lähed pensionile, seda suuremat rolli peaks II sammas mängima. Elamisväärseks pensioniks peetakse 70% sissetulekust.
Lihtsustatud näitena, kui teenid 1000€, siis pensioni hakkad saama 300-400€ kuus. Seega annab I + II samba pension kokku sulle nö ellujäämiseks vajaliku pensioni.
Elamisväärsest pensionist jääb umbes pool puudu. Selle organiseerimine on sinu isiklik vastutus ja mure. Kui aga võtad II samba raha välja, siis tõenäoliselt ei õnnestu sul isegi seda ellujäämiseks vajalikku pensioni kokku saada. Keskmise palga saajal on siis pension kuni 30% väiksem.
Seega täna teed küll, mis tahad, aga tulevikus pead kordades rohkem vaeva nägema, et vähemalt nö ellujäämiseks vajalikku pensioni omale tagada.
3. Ma ei elagi pensionini
Sa võid ju nii arvata, aga reaalne elu räägib midagi muud. Alates 1989. aastast sündinud inimeste puhul on sõltuvalt sünniaastast oodatav eluiga:
- 18-aastaselt: 68-79
- 35-aastaselt umbes: 70-79
- 50-aastaselt: 73-80 vahel
Kui sa oled vähemalt 18-aastaseks suutnud elada, siis elad suure tõenäosusega pensionini. Tõsi, väike tõenäosus on, et ei ela. Kummaks aga tasuks valmistuda? Kas selleks, et juhtub midagi vähetõenäolist või selleks, et elad ootuspäraselt pensionini?
Varasema surma korral jääb mingi osa rahast kulutamata. Samas kahtlustan, et peale surma see meid enam ei häiri. II sammas läheb vähemalt päranduseks. Kui sa aga pensionieaks ei valmistu ja jõuad pensioniikka, siis on raha kogumiseks hilja. Täiesti realistlik stsenaarium on, et vireled aastakümneid vaesuspiiril või jääd oma perele koormaks.
4. Ma töötan elu lõpuni
2015. aasta seisuga töötas umbes 45% 60-64 vanuses inimestest. Sealt edasi kukkus see protsent järsult 17%-ni ja 70-aastates on see protsent juba ühekohaline ja kahaneb kiiresti.
Kui vaadata, miks inimesed vahemikus 55-65 on pensionile läinud, siis näeb sealt, et:
- umbes 60% läksid, sest oli õigus pensionile minna
- umbes 17% koondati ära
- 13% tervisega seotud probleemide tõttu
Teisisõnu, peaaegu kolmandik juba selles vanusevahemikus ei läinud pensionile vabatahtlikult, vaid pigem olude sunnil. Sul võib küll olla plaan elu lõpuni töötada, aga sinu tööandjal või tervisel võivad olla muud plaanid.
Kuigi täna tundub, et oled väga väärtuslik töötaja ja töötuks jäämine pole realistlik, siis vanemaealistel enam tegelikult nii lihtne tööd leida ei ole.
5. Pensionifondis raha põleb
Vali omale siis mõni fond, kus ei põle. Näiteks kõik II samba passiivsed indeksfondid on viimase 3a jooksul näidanud vähemalt 6-9% tootlust aastas.
Kui sinul raha fondis põleb, siis pead vaatama peeglisse ja küsima endalt, miks sa ei ole omale mõistlikku fondi valinud?
Võrdluseks võid ka vaadata, kuidas on rahal sinu pangakontol läinud. Kas kasvab kiiremini kui 6-9% aastas või on seal hoopis eredama leegiga põlenud?
6. Valuuta on lühikese aja jooksul juba korduvalt vahetunud, II sambasse ei jäägi sedasi midagi
See, et meil valuutad on vahetunud või tulevikus vahetuvad, ei mängi erilist rolli. II sambas ei ole mitte valuutad, vaid aktsiad (vähemalt indeksfondides) ehk osalus ettevõtetes. Seejuures üle poole sellest on täna muus valuutas kui EUR.
Microsoft müüb endiselt oma tarkvara, Apple oma telefone, Tesla autosid, Google ja Facebook reklaami, sõltumata sellest, kas meil on eurod, kroonid või mingi muu valuuta.
Kui sa oleksid saanud enne rublalt kroonile üleminekut ja enne taasiseseisvumise algusaastate suurt inflatsiooni aktsiaid osta, nagu täna II sambas, oleks su raha väga korralikku tootlust teeninud.
Paslik on siinkohal ka meenutada, et kui enne kroonile üleminekut oli riikliku pensioni (tänapäeva mõistes I sammas) suurus 50-100% saadud palgast, siis peale krooni tulekut kukkus see 1992. aastal naeruväärse 155 EEK peale (keskmine palk oli 1992. a kolmandas kvartalis 700 krooni).
Kõige valusamalt kannatavad sellise sündmuse korral need, kes loodavad riiklikule pensionile ja ei oma mitterahalisi investeeringuid (nt aktsiaid läbi II samba, III samba või otse, üürikinnisvara jms).
7. Ma ei taha riigile oma raha anda
Vaadates kohati, mida riik maksurahaga teeb, olen isegi ennast sarnaselt mõttelt tabanud. Samas II sambast väljumise kontekstis tekib probleem.
Kui ma olen II sambas, saab riik minu palga pealt 16% sotsiaalmaksu riiklike pensionite maksmiseks tänastele pensionäridele ja 4% sotsiaalmaksu läheb minu II sambasse. Sambasse, kust riik seda enda kuludeks kasutada ei saa ja mida võin tulevikus igal hetkel välja võtta nii, nagu täna.
Kui ma väljun II sambast, maksan esiteks 20% kogutud summa pealt riigile tulumaksuks ja edaspidi läheb minu palga pealt 20% sotsiaalmaksu tänastele pensionäridele pensionite maksmiseks.
Väljumisega annaksin seega tegelikult hoopis tunduvalt suurema summa oma rahast riigile ära.
Kaks mõistlikku põhjust II sambast väljumiseks
Mõnel juhul on siiski II sambast väljumine isegi majanduslikult mõistlik.
Esiteks võib olla II sambast raha välja võtmine mõistlik siis, kui su pensioniiga on nurga tagant paista ja sa teenid alla mediaanpalga või tervisemurede tõttu ei saa eriti töötada. II sammas oleks siis nö puhver, mis aitab pensionieani vastu pidada.
Teine mõistlik olukord oleks raha välja võtta siis, kui sinul või su lähedasel on mõni eluliselt ohtlik tervisehäda, mille ravimiseks vajad raha või mille tõttu ei ole sinu oodatav eluiga kahjuks enam eriti pikk. Raha hauda kaasa ei võta, aga samas elukvaliteeti viimastel päevadel aitaks ehk tõsta.
Kokkuvõtteks II sambast väljumisest
Igaühel on õigus II sambast lahkuda täna või ükskõik, millal tulevikus selleks tahtmine tekib. Isegi kui see ei ole enamjaolt majanduslikult mõistlik.
Samas ei maksa ära unustada, et igaühel on ka vastutus iseenda finantsolukorra ees. Seda nii täna kui ka tulevikus pensionieas. Kui täna elad oma pensioni arvelt, siis ole valmis seda endale tulevikus mitmekordselt hüvitama või leppima pensionieas tunduvalt vähemaga.
26 replies on “II sammas: 7 põhjendust ja 2 põhjust väljumiseks”
Ma imestan, millise mõnuga inimesed teise inimese rahakotis sobravad ja tema eest finantsotsuseid teevad. Mu teismeline tütar ütleks teile:
OSTKE ENDALE OMA ELU!
Väga huvitav reaktsioon. Milline osa artiklist pani mõtlema, et keegi teiste eest finantsotsuseid teeb?
Ma mäletan veel seda aega, kui riik kõigi eest kõik otsustas. Ei olnud tore aeg. Aga sotsialism tuleb tagasi, see on Euroopa Liidu ametlik poliitika. Sa ei saa sotsialismi ja kapitalismi ühte patta kokku panna. Riiklik pension on tulevik ja II sammas on kapitalistlik igand – nii lihtne see ongi. Ilmselt tuleb ühtne kodanikupalk ja igasugused pensionid ja abirahad lihtsalt kaotatakse ära. Ja raha selleks võetakse. Raha pole muud, kui trükitud paber – kes sellest veel aru pole saanud, see ilmselt ei saagi millestki aru.
Ups, sularaha kaob ka ära. Seega tulevikus on raha lihtsalt number su pangakontol.
Miks selles teemas sõna võtta? See viimane rasvane lause on vastus. Tõenäosus, et rohkem kui pooled 2. samba laiaks löönud inimesed tulevad pensioniikka jõudes tänavale “suuremat” pensioni nõudma on kui mitte surmkindel, siis garanteeritud kindlasti. Tõenäosus, et nii tulevad võimule “raha jagavad” populistid on seeläbi veelgi suurem, ning siis, sina, edukas, õnnelik ja finantsiliselt turvalises elus inimene hakkad rohkem makse maksma, et neid varajast pidu pidanud inimesi ülal pidada..
Seetõttu ongi vaja teiste rahakotis olla, sest on kindel, et nemad tulevad juba üsna pea sinu rahakoti kallale. Riigi jõuga.
peavadki tulema tänavale, sest me kuulume Euroopa Liitu, ka meie mediaanpalka ja vähem palka saavatel inimestel on õigus saada euroopalikku pensioni. EL liikmesriigina tuleb ka meil sotsiaalharta kehtima panna
Kes seda pensioni maksma hakkab, huvitav? Õhust imetakse välja?
Täpselt samamoodi nagu toimub ka pagulaste abistamine, kellele jagatakse tasuta kortereid ja igakuist abiraha. Tulevad üle-euroopalised maksud ja sealt ühisest potist siis makstakse nii pagulasabirahasid kui ka pensione. Kohalikud seadused kaotavad oma tähtsuse täielikult
Kui pensionini on 5 aastat aega ja on LHV L fond ,aga tahaks minna indeksfondi,sest tundub et seal on tootlus suurem ,kas on mõtet ?
See on nüüd pikem teema, millele siin põhjalikku vastust anda ei saa. Kui valida, kas olla aktiivselt juhitud fondis või passiivses indeksfondis, siis pika perioodi peale on ajalooliselt passiivne aktiivset peaaegu kindlalt ületanud.
Kuna aga sul on pensionini 5a (eeldan, et tahad sel hetkel raha kasutama hakata), siis ei saa rääkida väga pikast perioodist. Selline klassikaline soovitus on, et kui pensionini on alla 10a aega, siis võiks vähehaaval võlakirjade osakaalu suurendada ja aktsiate osakaalu vähendada, sest aktsiate hinnad võivad tublisti üles-alla kõikuda lühiajaliselt ja krahhi põhjas oleks väga halb sedasi pensionile minna. Muidugi kui ei ole tingimata vajadust II sambast 5a pärast raha välja hakata võtma, vaid võib vabalt ka seda aastaid edasi lükata, kuni turud taastuvad, siis eriti suurt vahet pole. Siis saab samamoodi edasi käituda, nagu oleks investeerimiseks pikem periood.
Praktikas saab ka nii teha, et liigutada mingi osa olemasolevast varast aktsia indeksfondi ja siis mingi osa võlakirja indeksfondi (Tuleval on hetkel ainus passiivselt juhitav võlakirjafond) ning edasi koguda siis emba-kumba sõltuvalt oma eelistustele ja riskitaluvusele.
Siin natukene rohkem fondi valimise kohta:
https://rahafoorum.ee/kuidas-valida-ii-samba-pensionifondi/
Tulevikus määrab pensioni Euroopa Liit, kohalikel poliitikutel pole selles osas sõnaõigust. Ükski reformierakonna poliitik ise nagunii raha sambasse ei jäta.
Ja kust tuleb raha Euroopa Liidu potti, mida siis heldel käel Eestile pensioniteks jagataks? Saksamaa ja Prantsusmaa pole huvitatud Eesti pensionäre ülal pidama. Eesti maksab praegu nagunii mingi pisikese protsendi oma maksutuludest EL suurde potti ja pole kuigi tõenäoline, et ka edaspidi jätkuks see skeem, et nt 2% maksame sisse ja 60% võtame välja igasguste toetuste näol. Mingi aja pärast, kui tahame jätkuvalt suuremat osa saada, kui sissemakstud summa, tuleb ka Eestil rohkem sisse maksta. Kust Eesti selle raha võtab või mille/kelle arvelt seda ELi makstavat protsenti suurendatakse? Kes selle kõik lõpuks kinni maksab?
Meie lapsed hakkavad meid kindlasti selle maksukoormuse eest tänama, kui kunagi sinnamaale jõuame.
NL–s oli samamoodi, Moskva keskvalitsus määras pensioni, tasuta elamispinna jne. Midagi hullu ei olnud. Tavalisel lihtsal inimesel oli elu parem kui praeguses kapitalistlikus Eestis. Tegelikult võib nn marksistliku Euroopa liidu ühes osariigis elamine olla enamikule Eesti inimestele positiivne.
Olid tõesti head ajad. Enamvähem kõik olid võrdselt vaesed ja “mõnikord” juhtusid sellised asjad:
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine
Kogu see “hea elu” viis N-Liidu sisuliselt pankrotti…
50.60. 70. 80. ndatel ei olnud Eestis mingeid küüditamisi. Eriti 60.ndatest alates oli enamusele hea aeg. Ajaloo annaalid tavaliselt vaikivadki tavainimese argielu koha pealt, kirjeldatakse üksikuid õudusi, mille põhjal siis järgmised põlvkonnad, kes ise sel ajal elanud ei ole, vääri järeldusi teevad. Venelasi jah tassiti kõvasti sisse, aga mis siis, praegu hakatakse pagulasi tassima, nii et vahet pole.
Tore teada, et kümnete tuhandete inimeste küüditamine, tapmine ja kõiksugu erinevad repressioonid on üksikud õudused sinu jaoks. Püsime aga teemas vahelduseks. Oma nõukogude nostalgiat võid kusagil mujal meenutada.
Ma enda blogis tõin välja ühe põhjuse, miks minul on kasulik II pensionisambast raha välja võtta. Esiteks seetõttu, et mul on osaline töövõime ja keskmine puue. Pensionieani jõudmine on küsitav ja samas olen veel 31 aastan, et 10 aasta pärast uuesti koguma hakata järgneval 10-20 aastal. Arvatavasti teenin selle raha kiiremini tagasi, mis mul sealt praegu võtta on. Aga kõige keerulisem on elatisvõlg. Mul ei ole ühtegi teist vara praegu, mis aitaks sellest võlast vabaneda. Ja isegi 1000 eurose sissetuleku juures ei ole mul võimalik sellest vabaneda, sest lisaks elatisvõlale tuleb mul maksta järgmised 10 aastat jooksvat elatist. Poolest miinimumist elatise maksmine on võimatu. Olen proovinud. See ei tööta. Mul puuduvad võimalused pankrotiks kui ka investeerimiseks. Seega, et ma üldse saaks pensionist mõelda tuleb mul enne elatisvõlast lahti saada. Pension on ka sissetulek, mida saab arestida. Parem see kohe praegu ära teha ja luua võimalused investeerimiseks. Ja see ei ole võlg sellepärast, et ma oleks enda kohustusted kõrvale lükanud. Ma olin siis kahe väikelapsega ükskikema, kellel oli madalapalgaline töö ja halvenev tervis. Praegu olen selles osas kindlustatud. Tööta jäämine ei ole võimalik, eriti kui olla ise ettevõtja. Minu plaan on üsna konkreetne. Kasutan seda raha selleks, et võimaldada endale väljapääs sundolukorras, et mul oleks üldse majanduslikult mingit tuleviku. Avalduse tegin ära. Saan selle tagasi võtta kui mingi ime läbi mul tekivad muud võimalused. Sissenõudja nõustub maksegraafikuga, võidan lotoga, muudetakse midagi täitemenetluses/perekonnaseaduses, kus mõlemal vanemal on töötuna olles võrdsed võimalused, ajan blogiga sellise raha kokku. Päris pensionita ei jää. Kogun II samba asemel III sambasse seni. Lastele kogun ka.
Ei ole selle elatisvõla teemaga nii spetsiifiliselt kursis, et oskaks kaasa rääkida, aga eks selliseid erandlikke näiteid on teisigi, kus see lüke võiks mõistlik olla. Mõnikord isegi majanduslikult mitte, aga mingist muust aspektist igati mõistlik samm. Reeglina nad ongi pigem erandlikud ehk sellest viimati vist ca 60k(?) tehtud avaldusest kaduvväike protsent.
Igaljuhul edu sellest olukorrast välja tulemisega. Loodan, et saad siis II samba raha abil asjad kontrolli alla. Siiski igaks juhuks mainin ära, et ka ise ettevõtjana on võimalik küll “tööst” ilma jääda. Seal on võimalik tunduvalt rohkem ise ära teha, et seda olukorda ennetada, suunda muuta jne, aga ka see pole kindlasti 100% garanteeritud tuluallikas kahjuks.
Uued tuuled puhuvad ka elatisrahade teemas.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa asendatakse paindlikumate elatise arvutamise alustega. https://arileht.delfi.ee/artikkel/91619457/kes-roomustab-kes-kurvastab-alimentide-arvutamise-susteemi-ootavad-ees-pohjalikud-muudatused?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A%20delfimajandus%20%28DELFI%20%3E%20Majandus%29
See puudutab ainult jooksvat elatist. Elatisvõla osas mingeid muutusi ei ole. Kui võimaldataks maksegraafikut elatisvõlale sõlmida ilma sissenõudja nõusolekuta, siis see juba oleks midagi.
Mina võtan oma II samba ainuüksi seepärast välja et kohtutäiturist lahti saada ja oma võlga vähendada ehk!Võlanõue kaelas juba aastaid ja otsast muudkui maksan aga teisest otsast viivis ikka tiksub juurde.Suht kehva seis küll kui ühest otsast maksad võlga ja teisest kasvab ikka juurde,saab põhivõlg likvideeritud samba arvelt ja saab heal juhul viivised ka makstud ja kui viivised jäävad siis enam ei kasva vähemalt ja saab rahus ära maksta.Olen hetkel 30ndates ja ehk jõuan veel koguda pensioniks miskit.
Võla tasumiseks on küll mõistlik pensioni kasutada, et võlga ei süveneks. Tavaliselt tagasimaksetest arvatakse kõigepealt maha viivis, siis intress ja alles viimasena põhivõlg – kui veel raha üle jääb.
Kuidas on praegu lood pensioonikonto ( LHV) seisuga, kui see üldse teha ja raha suunata sinna ning kas mingit maksukohutust tuleb kui hoian seal investeerimiseks?
Loe siit pensioni investeerimiskonto kohta ja siit LHV PIK kohta.