Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Kuidas luua soodsamat pensionifondi?
 

Kuidas luua soodsamat pensionifondi?

Käesolevat ideed tutvustasid mulle esmakordselt Tõnu Pekk ja Ott Oja. Kuna usun, et see on väärt idee ja ma pole seda kanda kinnitamas näinud, siis tundus hea mõte seda jagada.

Pensionikeskuse andmetel on meil täna 22 II samba pensionifondi, vähem kui 700 000 pensionikoguja kohta. Sellele lisaks on meil 11 täiendava kogumispensioni ehk III pensionisamba fondi. See teeb kokku lausa 33 erinevat pensionifondi.

Võimalusi pensioni kogumiseks pakuvad täna kokku viis fondihaldurit:

  • AS LHV Varahaldus
  • AS SEB Varahaldus
  • Nordea Pensions Estonia AS
  • Swedbank Investeerimisfondid AS
  • Tuleva Fondid AS

Iga fondi loomise ja haldamisega kaasnevad kulud ning fondijuhid on välja toonud, et paraku peavad haldustasud olema protsentuaalselt küllaltki suured, sest fondide mahud on suhteliselt väikesed.

Eesti siiski väike riik ja ega palgadki ülemäära kõrged pole nii mõnegi naabriga võrreldes.

Tänane pensionisüsteem II ja III samba fondidega

Tänane pensionisüsteem II ja III samba fondidega

Kui vaatame, mille poolest ühe fondivalitseja pensionifondid üksteisest erinevad, siis saame välja tuua järgnevad peamised punktid:

  1. Sammas – II samba pensionifond või III samba pensionifond
  2. Riskitase ehk aktsiate osakaal fondis – 0%, 25%, 50%, 75%, 100% või ajas muutuvad osakaalud ehk nö elukaarefond
  3. Investeerimisstrateegia – aktiivne või passiivne fondijuhtimine

1. Liidaks II ja III pensionisamba?

Tõnu Pekk ja Tuleva on välja käinud idee, et võiks II ja III samba liita, kuna tegelikult on mõlemate fondide sisu väga sarnane, aga iga fondiga kaasnevad eraldi lisakulud.

Nende lisakulude vältimiseks võiks III pensionisammas töötada endiselt samamoodi vabatahtlikkuse alusel, samadel tingimustel, mis tänagi. Lihtsalt olla eraldi arvestusega nii pangakontol kui ka pensionikeskuses, aga fond, milles osakuid ostad, võiks olla sama, mis II sambal.

Näiteks LHV Täiendav Pensionifond ja LHV Pensionifond XL on mõlemad väga sarnase riskiklassiga ehk sihivad umbes 75% lähedale aktsiate osakaalu. Mõlema fondi juht on sama, mõlemal on sarnane strateegia, mõlemaga seoses on erinevad tasud, ajalised ja rahalised kulud.

Millist väärtust see III samba fond eraldi loob, mida II samba fondiga juba teha ei saaks?

Pensionikeskuse andmetel on II samba fondide maht kokku €3,3 miljardit eurot. III samba pensionifondidesse on aga kogunenud kõigest €150 miljonit. Teisisõnu, raha on II sambas 22 korda rohkem, aga fonde kaks korda rohkem kui III sambas.

Need 11 fondi ja €150 miljonit pensioniraha võiks väga vabalt liita juba sarnase riskitasemega II samba fondidesse ja hoida kokku arvestatava summa pensionikoguja raha ning fondihaldurite aega nii fondide loomise, haldamise, järelevalve kui ka sellega kaasneva paberimäärimise arvelt.

2. Kas iga riskitase vajab oma pensionifondi?

Kui esimene punkt aitaks ära kaotada 11 pensionifondi, siis järgmise sammuga oleks võimalik likvideerida järelejäänud 22-st II samba pensionifondist veel umbes kümme. Järele jääks orienteeruvalt 12 fondi.

Kuidas nii?

Iga fondivalitseja võiks luua järgnevad II samba fondid:

  1. 100% võlakirja- ja rahaturuinstrumentide fond
  2. 100% aktsiafond

Selle mudeli peale on võimalik pakkuda pensionikogujatele kõiki eespool välja toodud riskitasemeid ja soovi korral isegi paindlikumaid valikuid.

Kui inimene on riskikartlik ja tahab 0% aktsiaid, siis kogu raha läheb 1. fondi. Kui inimene tahab 50% aktsiate osakaalu ja 50% võlakirju, siis pool tema rahast läheb esimesse ja teine pool teise fondi.

Sama süsteemi peale saab vabalt pakkuda ka elukaare stiilis pensioni kogumist või muid lahendusi, mida keegi välja mõtleb, ilma et selleks oleks vaja spetsiaalselt uut fondi hakata looma.

Ainus asi, mis ajas muutuks, oleks konkreetsete inimeste portfellide osakaalud esimese ja teise fondi vahel. Fondijuhid ise saaksid seejuures pidevalt keskenduda sellele, kuidas enda fondiga võimalikult häid tulemusi saavutada.

Täna pakub elukaare fondi põhimõttest lähtuvalt teenust ainult Swedbank, seda pakutakse ainult teatud ajavahemikul sündinud inimestele ja selle fondi maht on kõigest €1 miljon. Teisisõnu, sellise fondi loomine on kulukas ja mõttetu.

Siin välja pakutud lahenduse puhul oleks aga võimalik sellist lahendust kõigile soovijatele pakkuda, olenemata sünniaastast ning see ei looks tänasega võrreldes fondide haldamise osas praktiliselt mingit lisakulu.

3. Passiivne või aktiivne?

Kahjuks ei suutnud välja mõelda viisi, kuidas seda punkti nende eespool välja toodud kahe fondiga lahendada.

Kui fondihaldurid soovivad pakkuda erineva investeerimisstrateegiaga võimalusi ehk aktiivset juhtimist ja passiivset indeksitesse investeerimise võimalust, siis tuleks vastavad fondid veel eespool väljatoodud kahele fondile lisaks luua.

Kuna Tuleva näiteks pakub ainult passiivset juhtimist, siis neil piisaks kahest fondist. LHV puhul aga tuleks mängu kolm või neli fondi, olenevalt valitud lähenemistest. See on aga endiselt 2x vähem fonde, kui neil täna on.

Kokkuvõtteks

Kui tuua riskitaseme valik pensionifondi tasandilt pensionikoguja tasandile, saaksime tänasest 33 pensionifondist konsolideerida umbes 20. See tähendab, et väheneb vajadus halduse, järelevalve ning ajaliste ja rahaliste kulude järele. Seejuures kasvab allesjäävate fondide maht ehk protsentuaalselt oleks võimalik tänaseid tasumäärasid alandada.

Oletades, et ühe fondi kohta konkreetselt sellega seotud kulud võiksid aastas ulatuda näiteks ca €30 000-ni, siis 20 fondi likvideerimine tekitaks €600 000 säästu aastas. Kuna kulud maksavad kinni pensionikogujad, siis see tähendaks omakorda säästu ja selle arvelt suuremat tootlust meile kõigile.

Boonusena muutuks ehk lihtsamaks ka enda jaoks sobiva pensionifondi valimine, kuna tegelikult valid vaid paari pensionihalduri vahel, mitte ühe panga 8 fondi vahel.

Lisaks muutuks selle süsteemiga fondihaldurite jaoks lihtsamaks oma klientidele lisavõimaluste pakkumine näiteks elukaare fondi näol, kuna selleks ei ole vaja enam eraldi pensionifondi luua.

Kuidas see muutus pensionikogujale välja paistaks?

Arvestades, et eestlastest väga väike osa investeerimisega tegeleb ja pensionisüsteemist arusaam on segane, siis tegelikult saaks antud muutuse läbi viia nii, et pensionikoguja otsest vahet ei näekski.

Näiteks saab olemasolevad fondid vastavalt jaotustele automaatselt uuele süsteemile üle viia, ilma et pensionikoguja midagi kuskil muutma peaks hakkama.

Uutele liitujatele aga saaks jätkata täpselt samamoodi toodete pakkumist: agressiivne, progressiivne, konservatiivne, elukaare fond, aktiivne vs passiivne jne.

See, et tehniliselt asi muutub, ei tähenda, et lõppkliendile midagi keerulisemaks peaks minema.

Väljapakutav pensionisüsteem kahe pensionifondiga

Kes tahab, võib ju pakkuda erinevaid paindlikumaid võimalusi, kus klient saab ise osakaalusid määrata või äkki isegi luua strateegiaid stiilis 50% aktiivne fond ja 50% passiivne fond.

Samas, kui sundida kõiki kliente osakaalusid ise määrama, mitte etteantud võimaluste seast valima, siis võib tekkida pigem otsustusvõimetus ja kehvad valikud.

Lisaboonusena ei ole vaja enam valida ka 30+ fondi vahel, vaid valikusse jääb järele umbes 1/3 neist. See aga võiks veel omakorda erinevate fondide tootluste, kogukulumäärade ja muu olulise info võrdluse lihtsamaks muuta.

Rääkimata sellest, et iga valiku puhul võiks konkurents kasvada, kuna sisenemislävi ei nõua enam uue fondi loomist. Seejuures oleks loota III sammaste osas konkurentsi kasvule, mis ideaalis viiks ka selleni, et rahvas neid võimalusi senisest rohkem kasutama hakkab.

Tundub väärt idee? Ole hea, aita sõnumit levitada ja jaga seda artiklit. Loodetavasti jõuab piisavalt paljude õigete inimesteni, et seda ka ellu hakataks viima.

Liitu 5000+ lugejaga

Saad teavitusi uutest ja populaarsematest artiklitest.

Me ei saada sulle spämmi. Saad igal ajal meililistist lahkuda. Powered by ConvertKit

4 kommentaari

  1. Comment by kaktus:

    “Täna pakub elukaare fondi põhimõttest lähtuvalt teenust ainult Swedbank, seda pakutakse ainult teatud ajavahemikul sündinud inimestele ja selle fondi maht on kõigest €1 miljon. Teisisõnu, sellise fondi loomine on kulukas ja mõttetu.”

    Arvestades, et viidatud elukaarefond ei ole palju vanem kui Tuleva oma fondidega ja nende mahud ei ole märkimisväärselt erinevad, siis järeldub vist, et ka Tuleva fondi loomine oli kulukas ja mõttetu? Päris laia lehega järeldused siin…

    • Comment by Taavi Pertman:

      Raske öelda, kust sa oma info oled võtnud, aga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi maht on täna üle €27 miljoni ning Swedi fondi maht €1 miljon.

      Vahe on ikka arvestatav.

      Võib-olla pidasid silmas Tuleva võlakirjafondi? Selle loomine oli tõenäoliselt tõesti tänasel kujul kulukas ja mõttetu, aga paraku seadusega nõutud.

      Summadest suurem erinevus tuleb aga mängu selles, et see elukaarefond on suunatud vaid teatud sünniaastatel sündinud inimestele ehk fondi kasvupotentsiaal on üsna väike. Kui täna tahta sarnast teenust pakkuda kõigile, peaks näiteks iga 10-aastase sünniaastate vahemiku jaoks eraldi sellise fondi tegema.

      Tuleva ja teiste pensionifondide puhul aga ei mängi otseselt sünniaasta väga rolli ja potentsiaali kasvuks ka uute liitujate näol on kõvasti rohkem. Selles osas on isegi see võlakirjafond mõttekam.

  2. Comment by kaktus:

    Pidasin silmas eelkõige liitunud investorite arvu, mis on hetkel ca 1500 vs 3300. Kommentaari laiem mõte oli aga selles, et on väga tore, et sulle Tuleva meeldib, kuid see ei tähenda, et oleks okei teiste turuosaliste tooteid-teenuseid mõttetuks kuulutada.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Võib-olla väljendasin ennast halvasti.

      Antud juhul ei olnud point mingit konkreetset toodet mõttetuks kuulutada. Pigem tõin välja, et sellist fondi on mõttetu teha ja ükski konkurent tõenäoliselt ei hakka ka tegema.

      Muidugi suure tõenäosusega on ka see fond vähemalt hetkel Swedbanki jaoks ärilises mõttes mõttetu. Kui eeldada, et ühe fondi kohta on aastased püsikulud ca €30k (mis mõne hinnangul on pigem madal arv), siis €1 miljonise mahu juures teeb see ca 3% fondimahust.

      Selle fondi valitsemistasu on 0.49%. Selliste numbrite juures peaks see fond kasvama vähemalt 6x, et see toodaks nulli. Kui tänased liitunud sinna regulaarselt sissemaksete tegemist jätkavad või üsna suures koguses liitujaid sinna juurde saadakse, siis kunagi jõuab ka selleni, aga üsna mitu aastat on see ilmselt äriliselt kahjumlik projekt.

      Kahtlen, et ükski konkurent seda vaatab ja sarnast fondi looma tahab hakata.

      Kui aga eraldi fondi vaja ei oleks ja saaks sarnast asja müüa artiklis välja pakutud lahenduse peale, siis võiks ehk asjal potentsiaali juba olla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga