Home » Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine » 3 probleemi investeerimisega alustamisel
 

3 probleemi investeerimisega alustamisel

Küsisin RahaFoorumi kommuunis olijatelt, kuidas nad investeerimisega alustamise suhtes tunnevad ja vastuste seas kujunes välja nii:

  • 92 inimest: Kahju, et varem ei alustanud
  • 0 inimest: Kahju, et hiljem ei alustanud

Kindlasti ei ole see mingi teaduslikul tasemel küsitlus, kuid illustreerib siiski minu ja paljude teiste isiklikku kogemust. Kuigi kõik, kes on alustanud, mõtlevad, et “oleks vaid varem alustanud”, siis endiselt on mitte alustanutel peas umbes 150 vabandust ja probleemi, miks ei saa veel täna alustada või miks asi juba alguses pooleli jätta.

Vaatame sellega seoses kolme takistust ja probleemi, mis sageli alustamisega kaasnevad või sellelt teekonnalt inimesi kõrvale viivad ja mis viimasel ajal on ühes või teises vestluses RahaFoorumlastega rohkem esile kerkinud.

Enne, kui sinna läheme, siis kiire põhjus, miks sa peaksid investeerimise seadma esimeseks prioriteediks kõikvõimalike luksuste ja muude kulutuste ees. Nimelt, meie pensionisüsteem on üles seatud nii, et sellest ei jätku sulle elamisväärseks pensioniks, seega sul on kolm valikut:

  1. Töötada elu lõpuni ja loota, et su tervis seda võimaldab ning leiad ka sobiva töö. Keskmine eestlane seda väga edukalt ei suuda.
  2. Elada pensionieas väga nigelat elu ja nutta taga vanu häid aegu, kui sai leiva peale veel sinki lubada või kartuli kõrvale ka liha süüa.
  3. Investeerida igakuiselt osa oma palgast ära ja lõpetada enda tuleviku arvelt üle oma võimete elamine.

Kirjutasin kunagi siin meie pensionisüsteemist kiire ülevaate, kes tahab veidi rohkem teada.

I – Investeerimiseks ei jää raha üle

See on aegumatu vabandus, millest on juba räägitud kõige vanemates investeerimist käsitlevates teostes ja mida ka mina olen kuulnud alates sellest ajast saati, kui investeerimise teemadel kuskil sõna hakkasin võtma.

Samuti ei ole see vabandus otseselt seotud sellega, kui palju keegi teenib. Olen seda vabandust kuulnud nii töötu tudengi kui ka mitmekordset Eesti keskmist palka teeniva inimese suust.

Kasutan siinkohal teadlikult sõna “vabandus”, mitte “põhjus”, kuna reeglina saab juba ca 5 min vestluse käigus selgeks, miks seda raha üle ei jää ehk kuhu see raha kulutatakse. Sageli isegi paarisaja euro jagu läheb nö luksuskaupade/-teenuste või impulssostude alla, mis pigem sellised mugavuskulud ja millel sageli on ka kõvasti odavam alternatiiv olemas. Ja seda juba enne kui me üldse Tallinnas auto omamisest rääkima oleme hakanud.

See luksus- ja impulssostude osa selgub muidugi ainult neil juhtudel, kus inimene ka reaalselt teab, kuhu ta raha kaob. Sageli ei osata isegi seda öelda ja siis on selge, miks investeerimiseks raha ei leita.

“Aga Taavi, mina küll raha ebavajalikele asjadele ei kuluta! Mul lihtsalt ei olegi reaalselt võimalik midagi investeerida!”

Hea küll, oletame, et sa ei kanna kaelas 5 kilost kullast ketti, ei sõida luksusautoga, ei jaga teenindajatele nädalavahetuse peol €50-euroseid jootrahaks ja kalamarja hommikusöögiks ka ei söö.

Kas see tähendab, et sul tõesti pole võimalik mitte midagi investeerida? Arvestades, et täna on võimalik näiteks ühisrahastusse investeerimisega alustada kasvõi €10 kaupa kuus, siis ma tõsiselt kahtlen, et praktiliselt kõigil, kes palka saavad, poleks võimalik isegi €10 kõrvale panna.

Et mitte jääda ainult minu kahtluste juurde, siis vaatame natukene suuremat pilti ehk läheme veidi ajas tagasi. Esiteks vaatame, milline on olnud eestlaste keskmine brutopalk aastatel 1992-2016 teisendatuna eurodesse.

Eesti keskmine brutopalk 1992-2016

Allikas: Wikipedia

Juba kuulen hüüdeid, et “Taavi on ikka puhta lolliks läinud. Inflatsioon on ju kogu selle raha väärtuse ära söönud ja täna ei saa selle raha eest mitte midagi!”. Hea point. Vaatame siis ka inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksit selles ajavahemikus. Tarbijahinnaindeks näitab siis seda, kui palju protsentuaalselt selline keskmise ostukorvi hind on aastast aastasse kasvanud.

Paneme siis inflatsiooni mõju ostujõule graafikule:

Inflatsiooni mõju ostujõule

Nagu graafikult näha, siis ajavahemikul 1993-2016 on olnud vaid kaks aastat, mil reaalpalk vähenes. Muudel juhtudel on palgatõus olnud kiirem kui inflatsioon ja kõigil töötajatel peaks keskmiselt 2016. aastaks olema iga 1992. aasta euro kohta hoopis €3.85 ehk 285% võrra rohkem raha peale inflatsiooni, millest investeeringuteks mingi summa leida.

“Mida iganes, Taavi, enamus eestlastest ei saa keskmist palkagi…”

Hea küll, aritmeetiline keskmine on tõesti kohati eksitav number. Püüdsin leida mediaanpalka ehk seda numbrit, millest pooled eestlased saavad kõrgemat ja teine pool madalamat palka, aga selle kohta väga palju infot kahjuks ei leidnud. Küll sain Statistikaametist paari aasta kohta info siiski kätte.

Sealt selgus, et 2005. aastal oli mediaanpalk €428.21 ja 2014. aastal oli see €890. Teisisõnu, peale inflatsiooniga arvestamist, oli sul 2014. aastal iga 2005. aasta euro kohta €1.52 ehk üle 50% võrra rohkem raha.

Vaatame igaks juhuks ka, mis miinimumpalgaga on toimunud:

Miinimumpalga kasv ja ostujõu suurenemine aastatel 1996-2016

Taaskord näeme täpselt sama mustrit ehk miinimumpalk on kasvanud kõvasti kiiremini kui inflatsioon. Kusjuures miinimumpalk on isegi omajagu kiiremini kasvanud, kui keskmine palk, nii et iga 1996. aasta €1 asemel oli 2016. aastaks miinimumpalgaga töötajal peale inflatsiooniga arvestamist, lausa €4.85.

Seega võib ilmselt väita, et isegi peale inflatsiooni, on praktiliselt kõik eestlased täna kõrgema sissetulekuga, kui nad kunagi varasemalt on olnud.

Kas oled nälga surnud?

Arvestades eelnevalt välja toodud statistikat, julgen väita, et kui sa just pole noor inimene, kes alles läks tööle, siis sinu palk on aastate jooksul tõusnud. Mõnel juhul ehk oled isegi aja jooksul leidnud omale elukaaslase, nii et käite mõlemad tööl ja jagate oma kulusid. Kahe peale kipub ikka kulu inimese kohta väiksem olema, kui üksi elades, kasvõi ainuüksi eluaseme kulude ja toidu osas.

Kuna sa seda artiklit loed, siis tõenäoliselt sa ei surnud eelmise palga juures nälga ja said hakkama.

Kui sa eelmise sissetulekuga said hakkama ja täna teenid isegi hindade tõusu ehk inflatsiooni arvesse võttes rohkem kui varasemalt, siis kuidas on võimalik, et sa ei saa investeerimiseks raha kõrvale panna?

Põhjus on tegelikult väga lihtne. Seda selgitab väga hästi selline nähtus nagu hedonic treadmill (või elustiilipuhitus, nagu mõni seda eestikeeli nimetab). Kirjutasin sellest kord nii:

See nähtus seisneb selles, et aja möödudes millestki saadav nauding väheneb. Kui kolid suuremasse korterisse, siis esialgu toob see ehk nii mõnegi positiivse emotsiooni kaasa. Aja möödudes aga hakkab ka see tunduma kitsavõitu, nagu eelmine ja tekib soov suurema või uhkema korteri järele. Kodus võiks ju ka saun olla või korteri asemel hoopis oma maja kuskil mõnusas rohelises piirkonnas.

Sõltuvalt sellest, kuidas sissetulek kasvab, kasvavad ka meie soovid ja tahtmised ning kallineb elustiil. Kui sa sellele teadlikult pidurit peale ei pane, siis sul ei jäägi kunagi raha üle, sest enamikel inimestel ei saa kunagi olema piisavalt raha, et kõiki oma soove rahuldada. See ei takista meid siiski üritamast, mis sest, et lõppkokkuvõttes ei oma need ka erilist mõju sinu eluga rahulolule.

Kuidas investeerimiseks raha leida?

See raha on sul juba olemas. Sul tuleb lihtsalt otsustada, et see on prioriteet ja seejärel järgida juba vana head lihtsat tõde:

Maksa iseendale esimesena!

Ehk esimese asjana kannad näiteks püsikorraldusega igakuiselt kohe peale palgapäeva mingi summa kõrvale. Olgu siis mõnele teisele pangakontole, mõnele investeerimiskontole või kuhugi ühisrahastusplatvormi. Sellisel juhul ei ole sul seda raha enam ja sa ei saa seda ka lihtsalt laiaks lüüa.

Kui oled üks neist, kes leiab, et tal ikkagi ei ole võimalik mitte midagi kõrvale panna, siis soovitan näiteks katsetada Digikassat, kui oled SEB klient. Ei tea veel siiani kedagi, kes oleks tähele pannud, et tal raha kontolt sinna hoiusele ära kadus ja seetõttu kuu lõpus nälga jäi, et ta kogu palka ära ei kulutanud.

Ainus viis, kuidas sa investeerimiseks raha leiad, on see, kui saad lõpuks aru, et osa sinu tänasest palgast on mõeldud selleks, et saaksid pensionieas ka omale süüa lubada. Kui selle täna ära kulutad, siis teed seda oma tuleviku arvelt.

Arvestades, et eluiga kipub pikenema ja täna investeeritud raha jõuab tänu liitintressile kõvasti rohkem tulu teenida kui järgmisel aastal investeeritud raha, siis mida kauem sa investeerimist edasi lükkad, seda suurema summa sa kaotad ja seda kahjulikum see sinu enda jaoks on.

II – “Investeerimine on mõttetu”

Teine mõttekäik, mis sageli ette tuleb, on järgmine.

Oletame, et investeerid täna €100 ära ja teenid üsna head 10% aastatootlust. See teeb aasta peale €10 tulu.

Seepeale kostub sageli, et €10 on täiesti mõttetu summa. Selle eest ei saa midagi. Parem kulutaks siis juba selle €100 ära, mitte ei tegeleks mingi mõttetu investeerimisega.

Osaliselt on see tingitud ilmselt sellest, et elame maailmas, kus isegi instant gratification (kohene rahuldus) on liiga aeglane. Kui koduleht laeb üle 3 sekundi, siis ei viitsi oodata. Kui artikkel on pikem kui 100 sõna ja ei sisalda kolme pilti, siis ei jaksa lugeda (suur osa lugejatest, kes mu tüüpiliste postitustega harjunud pole, on praeguseks ilmselt juba välja kukkunud) jne.

Sellises mõttemaailmas on väga raske ette kujutada, et sa ei löö täna seda €100 laiaks ainult sellepärast, et kunagi tulevikus €10 lisaks saada.

Ka minul oli nii, et kui algselt tiksus igakuiselt mõni euro siit-sealt tulu, siis vaadati ja öeldi pidevalt, et mis sa selle lollusega tegeled. Täiesti mõttetu ettevõtmine, naudi parem oma raha eest elu. Kui aga ühel hetkel vaadati, et igakuiselt tiksub juba paarsada eurot, siis hakkasid pigem tulema küsimused, et kuhu võiks investeerida ja kuidas seda ja toda teha?

Liitintress on aeglane, aga võimas

Ühe aasta tootlust vaadata on tegelikult pikaajalise investeeringu puhul üsna ebatäpne. Enamikel inimestel on väga raske ette kujutada, kuidas liitintress meie lõpptulemust pika aja jooksul mõjutab, seega ei saadagi aru, et kuigi alguses liiguvad asjad väga aeglaselt, siis mida aeg edasi, seda kiiremini summad kasvama hakkavad.

Vaatame selleks näiteks sedasama €100 investeeringut läbi aastate üsna tagasihoidliku ja aeglase 5% tootluse korral.

Liitintress kasvatab investeeringut kiiresti

Kui 2017. aasta alguses investeerisid €100, siis aasta lõpuks on sellest saanud €105 ehk teenisid aasta peale 5% tootlust. Üsna mõttetu? Ilmselt küll. Samas, aastaks 2050 on sellest €100-st saanud €525.33. Kusjuures, kui arvestaksime tootlust selle sama €100 ehk sinu sisse pandud raha pealt, siis viimase aasta tootlus oleks juba üle 25%. Selles seisnebki liitintressi võlu.

Mida suurem tootlus, seda kiiremini sinu sissepandud raha pealt arvutatav tootlus ka iga-aastaselt kasvab ja mida rohkem raha investeerid, seda suurem see summaarselt tuleb.

Kui investeeriksid iga aasta alguses €100, siis lõpptulemusena oleks su investeering lõpuks üle €8900 ja kui igakuiselt €100 kõrvale paneksid, oleks portfellis lõpuks peaaegu €107 000, millest enam kui €5000 oli puhtalt viimase aasta tootlus.

Kuigi sa täna seda ei näe, siis piisava kannatlikkuse ja järjepidevuse korral tähendab tegelikult see paar eurot tulu täna, sadu või lausa tuhandeid eurosid tulevikus.

Võrdlemine aktiivse tuluga

Teine põhjus, miks see tootlus tundub nii väike, on ilmselt see, et võrreldakse seda oma aktiivse tuluga. Milleks oodata aasta otsa, kui võiksid näiteks tunni-kahega sama summa või rohkemgi teenida?

See tundub päris korralik mõttevildakus. Selleks, et sa selle summa saaksid, pead sa kulutama oma aega ja energiat. Investeeringu puhul ootamine reeglina ei nõua sinu poolt enam mingit otsest panust. See raha lihtsalt tiksub sisuliselt mitte midagi tehes.

Seega näiteks, kui sa seaksid üles püsikorralduse, mis igakuiselt ostab indeksfonde, siis jagades kasvõi selle €5 tulu sellele kulunud ajaga, on enamike inimeste tunnipalk investeerimisel kõvasti parem, kui palgatööl.

Oletame, et sead üles püsikorralduse järgmiseks viieks aastaks ja investeerid iga aasta alguses €1200, mis teenib 5% tootlust. Oletame, et pead tegema omale pangakonto jmt ka, nii et kulutad kogu selle ülesseadmisele näiteks tervelt 2-3h.

Esimesel aastal teenid €60 ehk €20-30 tunnitasu, millest kunagi läheb tulumaks veel maha, aga võtad kontolt €60 välja ja saad sellegipoolest investeerimiskonto süsteemiga aastaid veel maksustamist edasi lükata.

Teisel aastal teenid endiselt €60, konto ülesseadmisele aega ei kulunud, aga tuludeklaratsiooni täitmisele kulutasid koos aeglaselt uurimisega umbes 30 min, seega kokku oled kulutanud näites 3,5h ja teeninud €120. Tunnitasu keskmiselt pisut üle €34.

Saad ilmselt isegi aru, mis suunas see asi edasi liigub ja miks (eriti passiivset) investeerimist aktiivse tuluga on täiesti mõttetu võrrelda. Mina ei tea paremat diili, kui investeerimine, kus aja ja energia asemel kasutad hoopis raha selleks, et teenida (passiivset) lisatulu. Kui sa tead, siis anna mulle ka teada.

Lisaks võid samal ajal oma aktiivset tööd või ettevõtlust rahulikult edasi teha ja sealt ka paari lisatunniga selle summa lisaks teenida. Üks ei välista teist. Lihtsalt investeerimise kõrvalt on võimalik ka tööd teha, töö kõrvalt läheb töö tegemine juba kõvasti raskemaks.

III – Investeerimisega alustamine täiesti valel ajal

Kui oled IT-guru või mõne Eesti pensionifondi juht, kes isikliku rahaga ka enam-vähem arukalt ringi oskab käia, siis võib ühel hetkel juhtuda, et sõltumata töötulemusest, hakkab sul igakuiselt raha üle jääma (keskmise palgaga eestlased seda olukorda kartma ei pea).

See on hetk, kus väiksel osal neist inimestest tekib mõte, et selle rahaga võiks midagi ette võtta ja kui just mõne petuskeemi otsa ei komistata, siis jõutaksegi sel hetkel investeerimiseni.

Iseenesest on see vägagi positiivne, et investeerimiseni jõutakse, aga siin on kaks probleemi:

  1. Reeglina kipub raha üle jääma just sellistel aegadel, kus majandusel on pikemat aega hästi läinud. Loe: aktsiate, kinnisvara ja muude varade hinnad on kõrged ja lähiaastatel oodatavad tootlused seetõttu pigem madalad.
  2. Tavaliselt on seda raha mõnda aega kogutud ja sageli visatakse siis üsna kõrgete hindade juures suurem summa korraga investeeringusse sisse.

See aga lõpeb tavaliselt nii, et pikale tõusule järgneb ühel hetkel korralik kukkumine. Mispeale värske investor on investeerimises pettunud, sõimab seda pankade vandenõuks ja petuskeemiks, müüb põhjas oma aktsiad kahjumiga maha ja jätab edaspidi Delfis iga investeerimise teemalise artikli alla omapoolseid mahlakaid kommentaare.

Kuigi häid investeerimisvõimalusi on igal ajahetkel, siis mida pikemat aega ja mida paremini majandusel on läinud, seda keerulisem on neid leida. Näiteks 2010. aastaga võrreldes on täna mõne hea tootlusega üürikorteri leidmiseks vaja kõvasti rohkem kogemust omada ja tööd teha, et sellist tehingut üldse leida. Sama kehtib ka aktsiaturu osas.

Selleks, et täna häid aktsiaid leida, kuhu investeerida, on vaja kogemust, teadmisi ja aega. Kui sul neid pole (ja sageli isegi kui on), siis on ilmselt mõistlikum kasutada ostuhinna keskmistamist ja investeerida pigem igakuiselt mingi väiksema summa kaupa, selle asemel, et kogu summa korraga kuhugi sisse visata. Sellisel juhul saad turgude kukkudes soodsamalt aktsiaid juurde ja oma keskmise ostuhinna allapoole.

Kahju ei teeks ilmselt ka see, kui enne alustamist mõnel koolitusel käiksid ja endale põhiasjad selgeks teeksid.

***

Miks sina investeerimisega veel alustada pole saanud? Kui oled juba alustanud, siis kas sul jäi äkitselt raha üle või pigem otsustasid, et paned selleks tarbeks raha kõrvale?

Alustava investori videokursus

Hetkel on alustavale investorile mõeldud videokursus alles ehitamisel. Pane ennast meililisti kirja ja saadame Sulle esimesed videod TASUTA.

Me ei saada sulle spämmi. Võid igal ajahetkel listist lahkuda. Powered by ConvertKit

13 kommentaari

  1. Comment by Jan:

    Eelmise assta alguses sai alustatud nii, et otsustasin selleks raha kõrvale panna. Esimest korda pingutasin nati oma suurte investeerimisplaanidega veidi üle, sest pidin osa summast tagasi igapäevaseks kasutuseks kandma, aga hiljem tegin korraliku plaani ja siis läks juba paremini 🙂 Tähtis aga on riske vähendada. Need kolm sõna kokku ei sobi : KIIRELT-OHUTULT-PALJU .

    • Comment by Taavi Pertman:

      Täiesti nõus. Eriti kui tehing on vaja KIIRELT ära teha, see on täiesti OHUTU (või riskivaba on populaarsem sõna) ja tootlust pakutakse väga väga PALJU 🙂

      • Comment by Jan:

        bitcoin on vist üks vähestest eranditest, aga ega seegi nii meeletu kiirusega head tootlust ei toonud, läks mõni aasta aega ikka. Kes riskis algul osta, siis tänaseks on tootlus päris kena.Endal polnud sel ajal vabu vahendeid, teadmisi ega ka poleks vist julgust olnud, uus asi ikkagi, vaatame mis edasi saab stiilis oleks käitunud arvatavasti 😀

    • Comment by Joonatan:

      Kui oli vaja osa raha “tagasi näpistada”, kas siis võiks sellest eeldada, et rahulolufond puudub?

      Kogu kõrvale endale 3-6 kuu elamiskulud ja tõsta eraldi pangakontole. Seda raha sa ei investeeri kuskile, vaid ongi nö. häda olukordadeks.

      Kui see on olemas, alles siis tasub investeerima hakata. Kuni rahulolufondi endal lood, võid mõne euroga süsteeme katsetada, aga investeerimisega tegeleda veel ei tasu.

      • Comment by Jan:

        See on õige küll, padi on väike olemas, aga see toimib ka niiöelda laenan endalt ja siis maksan jälle tagasi süsteemina. Sissetulek ei ole iga kuu ühesugune ja keeruline on eelarvet koostada, kui ei tea tulevase kuu sissetuleva summa suurust.Investeerimisega lootsin raha silma alt ära panna ja võimalikult keeruliseks ning kulukaks selle kättesaamine teha, siis ehk püsib kauem 😀

        • Comment by Taavi Pertman:

          Mis intressiga endalt laenu saab ka?

          • Comment by Jan:

            see on hea mõte tegelikult!

          • Comment by Jan:

            Taavi võiksite kirjutada kuidas üldse sissetulekut jaotada, või on see kuskil juba teil blogis kirjas!? Ma olen ise erinevaid raamauid jms lugedes ka erinevaid soovitusi saanud, aga mis reaalselt toimib, mismoodi oleks komfortne elada, et ei peaks nälga tundma, aga samas saad ka elust rõõmu tunda ja ka investeerida, neid protsentuaalseid valemeid, et kuidas sa peaksid oma sissetulekuid jagama on päris palju erinevaid. Teie lugejad võiksid jagada omi kogemusi sissetulekute paigutamisest-jagamisest. Rusikareegel investeerimisgurul on jah et pane 50 prossa kõrvale, aga see ikka suht raske tegelikult. Ega ühest valemit võibolla polegi, sest inimesed ja nende elustiil on erinev, kellel võlad, kes elab üksi hea teenistusega, aga teisel jällegi suur pere jne.

          • Comment by Taavi Pertman:

            Kõige lihtsam lahendus on see, et kui investeeringuteks vajalik summa kõrvale ära panna, siis tee ülejäänud rahaga, mis tahad.

            Kui palju see olema peaks? See sõltub juba igaühe konkreetsest olukorrast, eesmärkidest, riskitaluvusest jne.

            Isiklikult pooldan ideed, et igaüks mõtleb enda jaoks läbi, miks ta investeerib, mida ta saavutada tahab ja arvutab välja, kui palju selleks umbes igakuiselt kõrvale oleks vaja panna.

            E-raamatus on see protsess ka samm-sammult erinevate harjutustega läbi tehtud, nii et kui muidu ei oska kuskilt pihta hakata, siis usun, et on abiks:

            https://rahatasku.ee/pood/eesmargiparane-investeerimine-2-0/

  2. Comment by Karl:

    100€ inesteeringu graafikule võiks ka inflatsiooni juurde joonistada. Suudame küll summa viiekordistada, samas 5x rohkem selle eest ikkagi ei saa

    • Comment by Taavi Pertman:

      Mis sa sellega öelda tahad?

      Kui väga soovi, siis võid panna inflatsiooni sinna graafikule juurde. Samas arvestades ajaloolisi keskmisi tootlusi börsil, siis 5% tootluse juures ongi see juba enam-vähem inflatsioonijärgne tootlus.

      Viimase 10 aasta jooksul oli inflatsioon 3.1%, viimase 20 aasta jooksul 4%. See periood sisaldab nii korralikku buumi kui ka korralikku krahhi.

      • Comment by Karl:

        Seda tahangi öelda, et võiks graafikule joonistada kasvu arvestades inflatsiooni. Tuleviku oma ei ole mõtet ennustada, aga mineviku andmed on Sul olemas.
        Näiteks oleks kena vaadata graafikut kuidas see 100€ oleks käitunud kui see oleks sajandivahetusel kasvama pandud.

        Öelda ei taha muud midagi kui et ei oska ise sellist graafikut teha, aga huvitav oleks vaadata

        • Comment by Taavi Pertman:

          Kui panna viimase 20 aasta keskmine ajalooline tootlus ja keskmine inflatsioon peale, siis ta ilmselt umbkaudu selline graafik ongi.

          Reaalsuses muidugi kõvasti rohkem üles-alla hüppamistega vahepeal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga