Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Riiklik pension ja isiklik pensioniks kogumine
 

Riiklik pension ja isiklik pensioniks kogumine

Milline on sinu pension? Kas panustad riiklikule pensionisüsteemile ehk I ja II sammas ning vahest ka pisut III sammast või on sul ka oma isiklikud säästud pensioniks olemas?

Järgnevalt toon välja mõned mõtted, miks peaksid eelistama viimast varianti ja mitte lootma lihtsalt riiklikule pensionile.

Riikliku pensioni I sammas

Oma olemuselt on I sammas midagi sarnast Ponzi skeemile. Ta ei ole küll päris sellisel kujul vormistatud ning kuna tegemist on riigiga, siis seal ei kehti ka päris samad seadused, mis teistele, aga üldiselt on Ponzi skeemid ebaseaduslikud.

Tavaliselt lubatakse selliste skeemide puhul investeeringute eest suurt tootlust ning üsna lühiajaliselt. Kõige tüüpilisemaks näiteks Ponzi skeemist on tänapäeval igasugused HYIP investeerimisprogrammid. Mõningaid sarnasusi on ka püramiid- ja võrkturundusskeemidega.

I samba puhul on kõigile “liitumine” kohustuslik ehk kõik, kes ametlikult töötavad, maksavad sinna mingi osa oma palgast maksude näol. Siin küll ei lubata sinu tehtavale “investeeringule” otsest tootlust, kuid kaasneb nö lubadus, et tulevikus, kui sina pensionile lähed, hakkad sellest sambast pensioni saama.

Lühidalt öeldes töötab tüüpiline Ponzi selle põhjal, et eelmistele investoritele makstakse järgmiste investorite raha eest ning reaalset tootlust tegelikult investeeritud raha pealt ei teenita. Samal ajal aga jääb investoritele mulje, et tegemist on hea investeeringuga, mistõttu nad panevad sinna raha juurde ja tuleb ka uusi investoreid pidevalt juurde.

Mida paremini promo töötab, seda rohkem investoreid tuleb ja seda kauem skeem töötab, kuni ühel hetkel soovivad väljamakset rohkemad investorid, kui raha on ning kogu skeem kukub kokku. Tänapäeval juhtub ka seda tihti, et näiteks HYIP korraldaja laseb ise rahaga jalga, kui piisava summa kokku on saanud.

I samba puhul ei ole skeemi töötamine mitte promo taga, vaid selle taga, kui palju on inimesi, kes sissemakseid teevad (töötavad inimesed) ja kui palju neid, kellele väljamakseid tehakse (pensionärid).

Juba 2009. aastast on pensionikindlustus puudujäägis ehk väljamakseid tehakse rohkem kui sissemakseid. Tulevikuprognoos on see, et pensionäride hulk suureneb (rahvastiku vananemine) ja töötavate inimeste hulk väheneb (väljaränne, pensionile minek, tööpuudus). Samal ajal kasvab ka väljamaksete periood ehk eestlaste eluiga on järjest pikem ja pensioni tuleb maksta kauem.

See tähendab seda, et pension tõenäoliselt ei suurene, sest I sammas on niigi defitsiidis või kui suureneb, siis ainult tänu mõnele populistlikule lahendusele, mis saab kesta ainult lühiajaliselt ja lõppeb veelgi hullema olukorraga.

Kui võrrelda seda süsteemi Ponzi skeemiga, siis hetkel on tegemist selle olukorraga, kus uusi investoreid tuleb peale vähem, kui eelmisi, kes raha välja tahavad võtta. Ehk skeem on kokku kukkumas.

Pensioni puhul on võimalik, et riik võtab veel midagi ette ja rahvas maksab omast taskust selle millegi muu arvelt kinni, aga jätkusuutlik see skeem praegusel kujul enam ei ole ja selle peale lootma jääda ei oleks eriti mõistlik.

Osaliselt on riik otsustanud olukorra parandamiseks ja selle riski vähendamiseks luua II pensionisamba.

II pensionisammas

Lühidalt öeldes aga on II sammas mõeldud täienduseks I sambale, sest see on juba üsna kindel, et I sambast jääb tulevikus väheks (tegelikkuses on sellest juba praegu väheks jäänud ja II samba loomisega jäädi vähemalt kümmekond aastat hiljaks).

Paraku jääb II sambast ka tulevikus väheks ja tõenäoliselt võid loota, et heal juhul saad 30-40% oma senisest sissetulekust. Reaalsuses ilmselt vähem, kuna pangad püüavad ikkagi enda huvide eest väljas olla ja kindlustusseltsid ei tegele ka heategevusega.

Sellele lisaks on Eesti pensionifondide haldustasud Euroopas ühed kõrgemad, kuigi tootluselt on siinsed fondid kõige kehvemate tulemustega ehk sisuliselt on 5 aastaga oma väärtusest üle 5% kaotanud.

Rmp.ee portaalis avaldatud artiklist saab sellised andmed:

Näiteks nähtub finantsinspektsiooni 2013. aastal tehtud analüüsist, et Swedbank sai mullu 553,5 miljoni eurose fondimahu pealt 7,8 miljonit eurot valitsemistasusid, SEB pank sai 313 miljonilise mahu pealt 4,1 miljonit eurot, LHV pank 189 miljoni eurose mahu pealt 3,6 miljonit eurot ja Danske pank 147,1 miljoni eurose fondimahu pealt 2,6 miljonit eurot.

See tähendab seda, et sel ajal, kui fondid kaotavad sinu raha, võtavad nad selle eest kuni 2% tasu, isegi juhul, kui see raha seisab neil lihtsalt niisama kontol, nagu praegu näiteks LHVl on suur osa pensionifondist rahas seismas, kuna nad ei oska seda hetkel sobiva riskiga kuhugi paigutada.

Sisuliselt nagu hoiaksid raha pangakontol ja maksaksid selle eest 2% teenustasu, et sa pead seda raha seal kohustuslikus korras hoidma.

Kuna ka II sambast on vähe, siis on loodud ka III sammas.

III pensionisammas

Nagu arvata võis, siis olen ka III sambast varasemalt juba kirjutanud.

Kui lühidalt kokku võtta, siis põhiline müügiargument on selle puhul riigi poolt pakutav tulumaksutagastus ehk 20% sisuliselt kohene tootlus.

Ideeliselt oleks ju tõesti tegemist väärt pakkumisega, aga reaalsuses on tegemist investeeringuga, mis on mõeldud 20-30 aastaks. Sellise perspektiivi puhul ei mängi see üheaastane 20% tootlus enam väga olulist rolli.

Palju olulisem on fondi enda tootlus. Paraku on aga need üsna olematud ja saaksid märksa paremaid tulemusi, kui investeeriksid näiteks lihtsalt S&P500 indeksisse.

Ühesõnaga, kui investeerimisest midagi jagad, siis pikas perspektiivis ei ole ka III sammas just eriti mõistlik investeering ega ei maksa ka selle peale ainult lootma jääda.

Samas, kui muud varianti pole, uurida ei viitsi ja on lihtsalt valik, kas investeerida III sambasse või üldse mitte investeerida, siis soovitan teha esimene valik. Vähemalt on sul midagigi pensioniks siis säästetud.

Täpsemalt võid mu artiklit III samba kohta lugeda siit:

https://rahafoorum.ee/pension-tulus-investeering/

Miks peaksid nutma, kui panustad ainult pensionisüsteemile?

Kas oled mõtelnud, kuidas sa oma II samba pensionimaksed kätte saad, kui kunagi pensionile lähed? Vahest oled selle kohta uurinud?

Kui oled normaalne inimene ja pensioniiga on veel kaugel, siis pakun, et vastus on ei. Milleks uuridagi, kui sinnani on veel päris palju aega ja see hetkel justkui oluline ei ole.

Isiklikult arvasin ka sama, kuni lugesin lähemalt, kuidas see süsteem toimib. Kahjuks midagi positiivset ma sealt ei leidnud.

Pensioniiga ja keskmine eluiga

Alustuseks vaatame natukene keskmist eluiga ja pensioniiga Eestis.

Pensioniiga on hetkel sotsiaalministeeriumi andmete põhjal 63 aastat, kuid see kasvab 2026. aastaks 65 peale. Kui keskmine eluiga tõuseb ja rahvastik vananeb, siis on võimalik muidugi, et seda ka tõstetakse.

2012. aastal oli keskmiseks eeldatavaks elueaks meestel 71 aastat ja naistel 81 aastat. Sellest võiks siis järeldada, et meestel on keskmiselt aega pensionil olla kusagil 8 aastat ja naistel 18.

Väljamaksed II pensionisambast

Otse saavad pensionisambast endale väljamakseid teha ainult need, kellel on pensioniks kogutud summa väike (alla 7 000 euro) või suurem kui tavaliselt (rohkem kui 100 000 eurot). Need numbrid on ligikaudsed ja on seotud kehtiva rahvapensionimääraga, nii et võivad aja jooksul muutuda.

Ülejäänud peavad sõlmima kindlustusseltsiga pensionilepingu, mille alusel antakse sinu senised säästud kindlustusseltsi kätte ja tehakse selle põhjal sulle igakuiselt väljamakseid kuni elu lõpuni.

Sellisel juhul saad teha (väärika lisatasu eest) garantiilepingu, mis tähendab, et kui sina liiga vara ära sured, siis vähemalt mingi osa sinu pensionist pärandub edasi sinu lastele. Kui seda pole, ei saa II samba pensionit pärandada.

Kindlustusseltsi kulud katad sina ja sellega arvestatakse ka lepingu sõlmimise käigus.

Lisaks arvestatakse pensionimakse suurusel sinu potentsiaalset eluiga, milleks kasutatakse suremustabeleid. Siinkohal sugu arvestada ei tohi, mistõttu meeste puhul eeldatakse keskmisest omajagu pikemat eluiga (pension saab olema väiksem, kui õiglane oleks) ja naistel vastavalt lühemat (väike lisaboonus pensionile, kuigi tasud söövad selle “võidu” ilmselt ära).

Samuti on mainitud, et teatud tingimustel võib kindlustusselts lepingu enne surma lõpetada. Mis tingimused need on, selle kohta kahjuks infot ei leidnud.

Lisaks on valik pensionikindlustuse pakkujatest väike (pensionikeskuse kodulehe andmetel):

  • ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal
  • SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS
  • Compensa Life Vienna Insurance Group SE

Kokkuvõte, miks II sammas nutma peaks ajama

Tegelikult ma küll ei soovita nutma hakata, vaid pigem midagi selles osas ette võtta ja endale lisagarantiisid luua tulevikuks läbi investeerimise.

Siin igatahes kokkuvõte põhjustest, miks ma pensionisamba peale eriti lootma ei jääks:

  1. Mehed saavad pensioni tunduvalt vähem, kui peaks, kuna eluiga arvestatakse keskmisest tunduvalt pikemaks, sest sugu ei tohi arvesse võtta.
  2. Sind sunnitakse tegema pensionileping kindlustussseltsiga. Sul ei ole lihtsalt valikut, kui pensioni tahad.
  3. Võimalik valikute hulk on väga väike, mis tähendab, et tingimuste osas on võim kindlustusseltsi käes. Kui sulle midagi ei meeldi, siis ei ole paremate tingimustega konkurenti, kelle juurde minna.
  4. Sa ei saa oma pensioni pärandada. Osa rahast saad küll garantiilepinguga edasi anda, aga selle eest küsitakse veel lisatasu, et julgesid sellist uskumatut asja, nagu enda elu jooksul kogutud vara lastele/abikaasale andmist, tahta.
  5. Kindlustusselts võib sinu lepingu mingil müstilisel põhjusel ka enne sinu surma ära lõpetada.
  6. Kindlustusseltsid lasevad inimesi üle ja teevad seda pidevalt. Kahjuks või õnneks oli mul endal ka võimalus mõnda aega kindlustust pakkuvas ettevõttes töötada ja paraku pean tunnistama, et kindlust ja usku neisse sealt küll ei saanud kahjuks.

Ja kui nüüd peaks kõik siiski hästi minema, siis saad ka pensionit 30-40% oma senistest sissetulekutest.

Kui mul varem vähemalt mingit usku sellesse süsteemi oli, siis peale lisainfo lugemist, kadus seegi usk ära ja praegu igatahes tundub küll, et pensionimaksete suurendamise avalduse oleks võinud ikkagi tegemata jätta.

Mina isiklikult olen igatahes veelgi enam veendunud, et kui tahad ka pensionieas normaalselt elada, siis unusta ära, et sul selline asi, nagu riiklik pension ja II sammas on ning keskendu iseendale investeeringute ja säästude kogumisele.

Mis veelgi olulisem, alusta sellega juba täna, kui veel ei ole alustanud.

Ja kui ei tea, kust alustada, siis selleks kirjutasingi Alustava investori käsiraamatu, mille eesmärk on see kõik võimalikult lihtsaks teha ning tuua kaasa lugejate elus reaalne muutus ehk panna sind ka reaalselt säästma ja investeerima. Senine tagasiside näitab, et täitsa arvestatava protsendi lugejate puhul on see mul ka õnnestunud.

Kui sa teadlikult oled otsustanud, et sul ei ole vaja investeerida ning tead, mis riskid sellega kaasnevad ja oled valmis nendega elama, siis austan sinu valikut ja ütlen, et sul ei ole mõtet seda raamatut lugeda.

Kui sa aga lihtsalt lükkad seda otsust edasi mõttega, et praegu mitte, aga kunagi hiljem, siis võta teadmiseks: sellist aega nagu kunagi hiljem EI OLE OLEMAS.

Sa lihtsalt võtad iga päev vastu otsuse, et ma ei investeeri, kuigi sul puudub teadmine ja info, kas peaksid seda tegema või mitte.

Kui tulevikus selgub, et oleksid pidanud investeerima, aga sa ei julgenud teemat lähemalt uurida, siis on hilja ja tea, et süüdistada pole kedagi peale iseenda.

Palun südamest, et võtaksid täna selle aja ja mõtleksid põhjalikumalt järgi, kas sul on vaja investeerida, et saada või säilitada tulevikus seda, mida sa tahad. Kui ei ole vaja, siis minugipoolest, võta vastu teadlik otsus, et sa ei investeeri.

Kui aga on vaja, siis hakka investeerima. Sa ei pea minu raamatut lugema. Kindlasti on väga palju erinevaid allikaid, kust investeerimisalaseid teadmisi hankida. Kindlasti on siin ka palju neid, kes saaksid iseseisvalt investeerimise õppimisega hakkama.

Lihtsalt minu raamatu eesmärk on aidata sul ületada seda hirmu, säästa aega ning anda edasi neid õppetunde, mida olen alates 2004. aastast oma investeerimise ja säästmise kogemuste ning psühholoogia õpingute käigus omandanud.

Et saaksid seda kõike teha lihtsalt ja väikeste sammudega ning lõpuks tekiks suurem pilt ja arusaam investeerimisest ning kuidas erinevad tegevused selles omavahel seotud on.

Tee see otsus täna. Ja kui tunned, et abi kuluks ära või tahad minna kergema vastupanu teed ja õppida minu vigadest, mitte neid ise teha, siis telli raamat täna:

EELMÜÜK!!! Alustava investori käsiraamat: Täiesti algusest reaalsete tehinguteni

Kokkuvõtteks

Minule isiklikult tundub, et liiga paljud inimesed loodavad ainult pensionisüsteemile ja ise ei taha rahast ega tulevikust mõteldagi. Samas on aga üsna selge, et sellest jääb väheks ning selle peale ei ole mõtet lootma jääda.

Kui tahad tulevikus ka elamisväärset elu elada, siis tuleb sul selle nimel juba ise varakult säästma ja investeerima hakata. See on ainus realistlik lähenemine.

Kui saad sellega iseseisvalt hakkama, siis väga hea ja soovin sulle edukaid otsuseid ja investeeringuid.

Kui aga tunned, et tuleks kasuks, kui keegi õpetaks sind sammhaaval, kuidas investeerimine käib ja mida saaksid teha, et seda võimalikult lihtsalt ja väikese ajakuluga teha, siis minu raamat on mõeldud just sulle.

5 kommentaari

  1. Ping from Tanel Kandle:

    Mida arvate IV sambast? Või minna kindlamat teed ja võtta III? I ega II ka väga ei soovi. Swedbankis surutakse IV-d väga peale, kuid isiklikult olen skeptiline.

    • Ping from Taavi Pertman:

      Eesti riiklikus pensionisüsteemis ei eksisteeri sellist asja nagu IV pensionisammas.

      • Ping from Tanel Kandle:

        Jah, my bad. Swedbank pakub igatahes fondi nimega K4, mille tootlusest 75% moodustavad nii arenenud kui ka arengufaasis turgude aktsiad. Ja 25% siis võlakirjad. Riskitaset peetakse kõrgeks.

        • Ping from Taavi Pertman:

          Siinkohal siis tegemist lihtsalt II samba pensionifondiga. Isiklikult ei teeks swedbankiga mingit pistmist, kuna nii mitu negatiivset kogemust nendega olnud, sealhulgas see juhtum, kus püüdsid müüa pensionisammast argumendiga, et neil on osakuhind väiksem ja saaksin rohkem osakuid – teisisõnu, müügiargumendiks oli see, et nende fond on kõige rohkem langenud ehk investorite raha kaotanud.

          Kui paar aastat tagasi vaatasin, siis oli ka sooritus Swedbanki fondidel üsna kesine ja kõige paremaid tootlusi näitas LHV. Viimasel ajal ei ole enam väga põhjalikult vaadanud, aga eeldan, et pilt ilmselt väga palju muutunud ei ole.

          Samas on minuraha veebis üsna hea tabel, kus kõigi fondide tootlustele lingitud ja veidi lisainfot ka juures.

          Soovitan sealtkaudu vaadata ja oma valik teha.

          Samas toonitan, nagu varasemaltki olen kirjutanud, et pensionifondile lootma ei ole mõtet jääda. See peaks pigem olema potentsiaalne lisa sinu isiklikult kogutud pensionile.

  2. Ping from Kuidas saaksid omale soojamaareisi lubada? » RahaFoorum:

    […] muidugi ei tuleks see raha sinu isikliku pensionifondi/finantsilise vabaduse investeeringute arvelt, vaid sa säästaksid selle nimel veelgi rohkem. Sellisel juhul on seda muidugi väikeste […]

Jaga oma arvamust!

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.