Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Miks sa ei taha raha kaotada?
     

Miks sa ei taha raha kaotada?

Warren Buffett on, peale legendaarselt heade investeerimistulemuste, tuntud ka oma kahe investeerimisreegli poolest, milleks on:

  1. Ära kunagi kaota raha.
  2. Ära kunagi unusta 1. reeglit.

Umbes kuu aega tagasi leidsin sellise raamatu nagu What I Learned Losing a Million Dollars, kus oli huvitavalt välja toodud, et maailma edukaimad investorid räägivad sageli isegi vastuolulisi mõtteid selle osas, kuidas investeerides raha teenida.

Samas, valdav osa neist oli ühel meelel selle osas, et raha ei tohi kaotada ja kukkumisvõimalusi tuleb ühel või teisel moel piirata. Ehk see Warren Buffetti idee paistab olevat üsna levinud reegel, mida väga paljud edukad investorid hoolega järgivad (või vähemalt üritavad).

Kas riskida ikka tohib?

See ei tähenda kindlasti seda, et riski ei tohiks üldse võtta ja peaks suure kaarega investeerimisest eemale hoidma. On ju ikkagi nii, et igasuguse investeerimisega kaasneb oht raha kaotada.

Küll aga tähendab see seda, et kui risk on väga suur (kirjutasin kunagi riski kohta pikemalt siin), siis sellistest diilidest tuleks eemale hoida, kui tootlus pole tugevalt sinu võidu suunas kaldu.

Näiteks tuleks kindlasti vältida selliseid tehinguid, kus “tean küll, et asi võib kokku kukkuda, aga loodan, et saan enne oma rahaga välja”, sellised diilid või kus risk on kordades kõrgem kui alternatiivide puhul, aga tootlus vaid natukene parem. Ehk olukorrad, kus võtad tunduvalt rohkem riski, aga selle riski võtmise eest preemiat ei saa.

Heade tehingute osas on paar head näidet raamatus MONEY Master the Game, kus üks investor tõi näite, et ta võib sisuliselt mitusada korda oma investeeritud summa ära kaotada ja kui siis lõpuks hind liigub sinna suunda, kuhu ta paratamatult kunagi liikuma peab, siis ta on endiselt omadega kasumis isegi peale kõiki neid kaotusi.

Kindlasti ei suuda meie selliseid tehinguid nii kergelt leida. Samas tasuks igapäevaselt oma investeeringuid tehes silmas pidada ideed, et sulle jääks piisavalt eksimisruumi, ilma et sa kohe raha kaotaksid, kui asjad päris nii ei läinud, kui algselt tundus.

Näiteks, kui investeerid ühisrahastuses mingisse gruppi, kus sinu tootluseks üsna riskantsete laenudega peale hapude mahakandmist jääb kusagil 5%, siis tegelikult piisab juba üsna vähesest hapude laenude osakaalu tõusust, et sinu tootlus negatiivseks muutuks.

Samas, kui näiteks ajalooliselt 2% default rate juures laenude pealt on sul marginaaliks 10%+ tootlust, siis normaaltingimustel on siin sul tunduvalt rohkem eksimisruumi, mille tagajärjel endiselt plussis oled.

Väga kvaliteetsete laenajate default rate’i mitmekordne tõus, ilma et portaal seal mingit suurt jama ei korraldaks või mingi tõsine majandustsükli allakäik ei toimuks, on üsna ebatõenäoline.

Kogemus ja riskimine

Kui vaadata mõnda ekstreemspordi video, siis kõrvaltvaatajana jääb ilmselt silma, kuidas need sportlased riskivad ikka väga palju ja sageli lausa enda eluga, mitte lihtsalt võimalike vigastustega.

Näiteks kui vaatad, kuidas mõni mägironija ülemises videos sisuliselt ilma varustuseta mingist raskest kaljust üles üritab ronida, siis tundub täiesti jaburalt suur risk.

Samas, aga tuleb arvestada, et tavaliselt on need ronijad väga suure kogemusega, neil on väljakujunenud vastavad oskused ja võimed ronimiseks, mida sellega mitte tegelevatel inimestel ei ole.

Ja mis kõige olulisem, nad hindavad oma peas regulaarselt läbi iga keerulisema liigutusega kaasneva riski ja seejärel otsustavad, kas seda teha või mitte.

Kui mina mõne sellise seina ette võtaks ja ronima hakkaks, siis esiteks ma ilmselt väga kõrgele ronida ei julgekski üldse ja teiseks, mul poleks vähimatki aimu, kuidas ära tunda, milline kivi lahti võib tulla, kust mu käsi välja libiseb või kuhu ma jään kinni sedasi, et ei saa enam ei alla ega üles liikuda.

Kui mina seda üritaks, oleks tegemist üsna rumala ettevõtmisega ja see lõppeks minu jaoks päris suure tõenäosusega väga kurvasti.

Sama kehtib ka investeerimismaailmas – kogenud investorid saavad tihti teha tehinguid, mis teistele investoritele oleks väga riskantsed, sest kogenud investori jaoks on risk kordades madalam. Ta oskab seda kas vältida või vähendada sellisele tasemele, et see on aktsepteeritav.

Kõige lihtsam näide jällegi võib-olla ühisrahastusest, kus kogenud investor võib analüüsi abiga näiteks riskantsete laenude grupist välja filtreerida mingite omaduste alusel väga tulusad laenud ja teenida korralikku kasumit. Samal ajal kui mõni algaja püüab seda järgi teha ja investeerib ilma nende filtriteta sama riskitaseme peal ja kaotab raha.

Siinkohal on aga paslik kindlasti meelde tuletada, et ka need kogenud ronijad seal videos aeg-ajalt kukkusid ja said vigastusi ning isegi parimad mägironijad on seda tehes surma saanud.

Ehk ole sa nii hea riskihindaja kui tahes, sa teed vigu ja isegi madala tõenäosusega riskid aeg-ajalt realiseeruvad. Mida rohkem sa riski võtad ja nö oma piiril mängid, seda karmim saab ka eksimise tagajärg olema. Siit ka Warren Buffetti õpetussõnad, et ära kunagi võta liigselt riski.

Ära kunagi kaota raha!

Samas võiks ju mõelda, et mis seal ikka, you win some you lose some. Nagu seal videoski, kukud vette ja siis ronid tagasi üles.

Paraku investeerimisega see asi nii lihtne ei ole (mitte et see ronimisel väga lihtne oleks). Nimelt, kaotuse tasa tegemine nõuab palju suuremat võitu, kui sinu kaotuse suurus.

Vaatame näiteks olukorda, kus sa investeerid €10 000 ja igal aastal vaheldumisi sa teenid 10% tootlust või kaotad 10% ehk teenid -10% tootlust.

10% või -10% tootlus investeeringult

Nagu graafikult näha, siis iga korraga jääb sinu investeering väiksemaks, mis sest, et protsentuaalselt on justkui nii kaotus kui ka võit sama suured.

Pilt muutub aga veelgi ilmekamaks, kui me vaatame suuremaid liikumisi. Vaatame samasugust stsenaariumit, aga olukorras, kus võit ja kaotus on vaheldumisi 50% või -50%.

50% või -50% investeerimise tootlus

Kui su tootluse- ja kaotuseprotsent on mõlemad võrdselt 50%, siis oled 10 aasta möödudes rohkem kui poolest oma rahast ilma jäänud.

Miks see nii on? Tegelikult on asi väga lihtne. Sa teenid tootlust ainult selle raha pealt, mis sul portfellis alles on. Seega kui sa kaotad 50%, teenib edaspidi sulle raha ainult pool sinu esialgsest summast.

Teisisõnu, kui sa näiteks kaotad 50% oma €10000 portfellist, siis järgnev 50% tootlusega aasta tähendaks €2500 portfelli kasvu, mis algsumma pealt arvestades oleks vaid 25% tootlust. Samas kaotus oli 50% algsumma pealt ehk €5000.

Seetõttu peadki kaotuse tasa tegemiseks teenima 2x suuremat tootlust, kui sinu kaotus oli.

Panin mõned numbrid ka siia tabelisse, et oleks lihtsam aimu saada, kui palju reaalset tootlust on vaja teenida, et erineva suurusega kaotust tasa teha. Tabel ei arvesta võimalike maksude, raha ajaväärtuse, inflatsiooni jmt lisamõjudega.

Kaotus Vajalik tootlus nulli jõudmiseks
-5% 5.3%
-10% 11.1%
-20% 25.0%
-30% 42.9%
-40% 66.7%
-50% 100.0%
-60% 150.0%
-70% 233.3%
-80% 400.0%
-90% 900.0%

Kokkuvõtteks

Kuigi selline riski-tulu hindamise teema võib üsna kiiresti väga keeruliseks kätte minna, siis esialgu ehk piisab lihtsast teadmisest: mida riskantsem investeering, seda suurem peab olema ka võimaliku tootluse ja võimaliku kaotuse suhe.

Näiteks tehing A, kus võid kaotada 10%, aga teenida 15%, ei ole riski-tulu suhte osas kindlasti mitte nii hea, kui tehing B, kus kaotada võib 5%, aga teenida 10%.

Siinkohal võiks tekkida küsimus, et kuidas siis seda riski-tulu suhet hinnata? See ongi see miljoni dollari küsimus, millele sina kui RahaFoorumi lugeja võiksid kommentaarides vastata.

Kuidas sina tavaliselt riski-tulu suhet hindad enda investeeringuid tehes?

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga