Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Sa kaotad 100% investeerimata rahast

Uurisin hiljuti paari Eestis tehtud finantskirjaoskuse uurimust ja üsna üllatav oli näha, kui paljud inimesed leiavad, et neil peaks olema säästusid vähemalt mitme kuu või aasta jagu ning pensioniks peaks hakkama koguma juba noorena ehk alates 20’ndatest eluaastatest.

Veel üllatavam oli aga see, kui vähesed tegelikult raha säästavad (raha kogumise mõttes) ning see, et veelgi vähesemad neist investeerivad.

Nende uurimuste alusel küll põhjuslikkust välja tuua ei saa, kuid üsna levinud oli riskide vältimine rahaga ehk enamik inimesi ei julge mitte mingisugust riski võtta.

Viimasest tegelikult võiks ju ka järeldada, et see on vähemalt mingi osa inimeste puhul põhjuseks, et nad oma raha ei investeeri, sest riskivaba investeeringut ei ole olemas.

Mis on risk?

Risk on hästi lihtsustatult öeldes võimalus midagi tehes (või tegemata jättes!) mingit väärtust kaotada. Siinkohal on riski hindamise ja otsuse tegemise jaoks olulised paar aspekti:

  1. kui suur see risk on ehk kui palju sa kaotad, kui see risk realiseerub – näiteks sportimise korral on võimalik oma tervist kahjustada ja teatud juhtudel ka surma saada.
  2. kui suure tõenäosusega see risk realiseerub – näiteks madala koormusega sörkjooksu tehes on tavaliselt üsna väike tõenäosus infarkti saada või surnuks kukkuda, samas kaljult vabalangemist tehes on tõenäosus kordades suurem.
  3. kui suur on see kasu, mis sa võid saada – regulaarselt õigesti trenni tehes võib tervisele ja produktiivsusele saadav kasu olla üsna suur.
  4. kui suure tõenäosusega see kasu realiseerub – kui sul on eesmärk suurendada oma ülakeha lihasmassi, aga käid ainult sörkimas, siis on tõenäosus eesmärki saavutada üsna madal (kui lausa mitte olematu).

Esimesed 2 punkti hindavad riski suurust ja teised kaks punkti hindavad selle riski võtmise tasuvust.

Finantsmaailmas investeerides tähendab see, et sa pead vaatama:

  1. kui suure osa oma rahast võiksid halva stsenaariumi korral selle investeeringuga kaotada? Näiteks, kui oleksid börsil investeerinud S&P 500 indeksisse 2008. aasta tipus, siis oleksid majanduskriisi ajal põhjast müües kaotanud ligikaudu 50% oma rahast. Eraldi konkreetseid aktsiaid omades oleks võinud kaotada ka tublisti rohkem (Islandi börs langes lühikese aja jooksul üle 70%).
    risk börsil investeerimisel
    Samas, hoiustes või arvelduskontol hoitud rahaga oleksid panga pankrotistumise puhul kaotanud €100k ületanud summad, mis ei ole tagatisfondi poolt tagatud.
    Mõlemil juhul kaotad ka pidevalt inflatsiooni jagu raha väärtusest, mis suurema inflatsiooni puhul võib olla päris korralik osa sinu rahast.
  2. kui suure tõenäosusega see halb stsenaarium realiseerub? Kui omad selliseid indeksaktsiaid, nagu SPY, siis on selliseid ligi 50% langusi alates 93. aasta algusest toimunud 2 korda ja neist mõlemad juhtusid viimase 14 aasta sees, langus toimus ca 1-2 aastat ning mõlemil juhul on turg taastunud kusagil 4-5 aasta jooksul. Mis tähendab, et kui oleksid oma 2008. aasta tipust ostetud SPY aktsiad alles hoidnud, siis oleksid praeguseks taas juba 20% plussis (sellele lisaks veel SPY makstud dividendid ja sealt maha võimalikud maksud, maakleri tehingu- ja hooldustasud ning inflatsioon). Kui oleksid sealt vahepeal ka juurde ostnud, siis oleks see kasumiprotsent muidugi kõrgem.Kui nüüd ajaloo põhjal saaks mingeid ennustusi teha, siis sellise kaotuse tõenäosus on pikas (alates 5-10 aastast) perspektiivis üsna suur, kuid veelgi pikemas perspektiivis on ka sama suur tõenäosus, et see osutub siiski kasumiks (seda eriti juhul, kui kasutad langust aktsiate juurde ostmiseks).Muidugi kui osta indeksi asemel üksikuid aktsiaid ja panna kogu investeering aktsiasse ühel hetkel, mitte ajas hajutatult, siis on ka halva stsenaariumi realiseerumise tõenäosus tunduvalt suurem.Hoiuste puhul on küll võimalik, et pank läheb pankrotti, kuid senise kogemuse põhjal tundub see pigem ebatõenäoline. Samas on ka siin sisuliselt 100% kindel, et inflatsioon selle raha väärtust sööb ja sa kaotad, kui hoiuseintress ei ole just ebatavaliselt kõrge, nagu buumi tippaegadel.
  3. Kui suur on sinu potentsiaalne tootlus sellest investeeringult? Börsil jällegi ülemist lage ees ei ole ja potentsiaalne tulu sõltub väga tugevalt investeerimisperioodist ja -strateegiast. Kui vaadata minevikku, siis üleval juba rääkisime, kuidas 2008. aasta tipust ostes oleksid praegu ca 20% tulu teeninud, kuid 1994. aastal SPY indeksit ostes oleksid praegusel hetkel umbkaudu 300% oma raha kasvatanud (pluss dividendid ja miinus kõik ülalmainitud kulud ja inflatsioon). Eraldi õigeid aktsiaid valides, oleksid võinud ka muidugi tunduvalt rohkem teenida.
    börsil kaotamine ja tootlus
    Samal ajal hoiustes 2008. aastast raha hoides, kuni praeguseni (konkreetseid numbreid mul ei ole, aga oletame optimistlikult, et keskmine intress sellel perioodil tuli kusagil 4% kanti aasta kohta, kui arvestame koos liitintressiga ja tegid näiteks vahetult enne kriisi Big Bankis 9% intressiga 3-aastase tähtajalise hoiuse). Ehk siis hea edu korral oleksid kriisiperioodil saanud enam-vähem sama hea tootluse, kui börsil. Kuigi tulevikku vaadates on praegused hoiuseintressid 1% peal või alla selle isegi, nii et tegemist oli ilmselt pigem erandiga.Kui aga oletame, et tegid hoiuse 1994. aastal (keskmist ei hakanud arvutama, aga oletame optimistlikult jällegi ca 4% koos liitintressiga), siis 20 aasta jooksul oleksid teeninud umbes 80% tulu (miinus inflatsioon ja lepingutasud, kui on) ehk sisuliselt selle perioodi kohta peaaegu 4x väiksem tootlus kui aktsiatel.
  4. Lõpuks oleks kasulik teada ka seda, kui suure tõenäosusega see potentsiaalne kasu realiseerub. Börsil sõltub see jällegi suuresti sinu investeerimisperioodist ja -strateegiast. Kui sul on piisavalt suured summad, et saad hajutada (näiteks läbi mõne indeksi ostmise), ilma et teenustasud su tootlust ära sööks ja periood on 10+ aastat, siis on üsna suur tõenäosus, et sa lõpetad suurema kasumiga kui hoiustel.Samal ajal on tõenäosus hoiustel kindel tootlus saada praktiliselt garanteeritud, kuigi  potentsiaalne kasum on aktsiatega võrreldes muidugi tublisti väiksem.

Riski suurus

Üldiselt kehtivad põhimõtted:

  • Mida suurem tõenäosus, et mingi halb sündmus juhtub, seda suurem on risk.
  • Mida suurema kahju halb sündmus põhjustab, seda suurem on risk.
  • Mida suurem on potentsiaalne tootlus, seda suuremat riski võid teoorias võtta.
  • Mida suurem on tõenäosus, et potentsiaalne hea tootlus juhtub, seda suuremat riski võid võtta.

Teoorias kehtib ka põhimõte, et mida suurem on risk, seda suuremat tootlust võid selle instrumendiga saada, kuid reaalsuses ei pruugi see alati paika pidada. Seda eriti selliste investeeringute puhul, kus turg ei ole täiuslik (enamik alternatiivseid investeerimisviise, mis ei ole ülemaailmselt ja massiliselt kasutuses).

Mõnikord on risk tegelikult üsna madal, kuid tootlus on kõrgem ja mõnikord on ka vastupidi, et tootlus on madal, kuid risk on kõrgem, kui sellise tootluse juures majanduslikus mõttes mõistlik oleks võtta. Viimase alla võiksid näiteks minna mitmed sotsiaalsete eesmärkidega investeeringud, mis rahalises mõttes ei pruugi eriti tulusad olla, kuid on sellegipoolest mingis teises mõttes väärt investeeringud.

Sellegipoolest, eeldusel, et risk ja selle eest saadav tootlus on tasakaalus ehk mida riskantsem investeering, seda suurem tootlus, ei tohiks tegelikult olla väga suurt vahet, millesse sa oma raha investeerid ehk olenemata instrumendist, peaksid pikas perspektiivis saama lõppkokkuvõttes ikkagi sama tootluse (riskantsema instrumendi puhul saad ühel juhul rohkem ja teisel juhul kaotad rohkem, nii et lõppkokkuvõttes teeks sama välja, kui vähemriskantse investeeringu puhul).

Ainsad põhjused riski vältimiseks (mis praegu pähe tulid) oleksid sellisel juhul see, et sa investeerid lühiajaliselt (seega kaotuse korral ei oleks sul aega seda tagasi teenida) või sa lihtsalt eelistad mitte riski võtta.

Miks peaksid investeerides riskima?

riskide vältimine
pilt: benchilada

Siinkohal aga tuleb mängu inimeste kalduvus vältida riske ja kaotusi. Seda nähtust nimetatakse inglise keeles risk aversion (sarnane nähtus on ka loss aversion), mis sisuliselt tähendab seda, et me eelistame kindlat väiksemat tootlust, kui potentsiaalset suuremat tootlust ja seda eriti juhul, kui viimasega kaasneb potentsiaalne kaotus.

Investeerimise puhul tähendab see seda, et kuna nii paljudel inimestel on vastumeelsus riskeerimisele, siis tegelikkuses on kohati tootlustel väga suur vahe, kas investeerid riskantsemasse instrumenti või vähemriskantsesse instrumenti.

See tuleneb sellest, et lisaks eelnevalt mainitud kaotuse suurusele ja tõenäosusele, peab potentsiaalne tootlus ka kompenseerima selle riskide vältimise kalduvuse ehk potentsiaalne tootlus peab sageli olema veelgi suurem, kui matemaatiliselt vajalik oleks, et inimesed oma riskide vältimise kalduvusest üle saaksid ja investeeriksid.

Mistõttu võibki juhtuda see, et 20 aastat riskantsema investeeringuga ehk börsil oleksid teeninud 300%, kuid hoiustega kõigest 80% ning selline riski eest makstav “preemia” on sageli üsna püsiv ja pikaajaline (ajalooliselt on börs enamus ajast hoiuseid ja võlakirju tootluselt ületanud).

Siit võiks aga omakorda järeldada, et mõistlikult riskeerides oled sa pikas perspektiivis palju paremas seisus, kui riske vältides. Pensioniks kogumine aga ongi just sedalaadi pikaajaline investeering (eriti juhul, kui alustad 20’ndates, nagu enamik mõistlikuks peab).

Seega, miks sa siis arukalt ei riski?

Irratsionaalne inimene

Nagu eelnevalt juba välja tuli, siis inimene on üsna ebaratsionaalne olend.

Näiteks ei ole me üldiselt eriti osavad riskide hindajad. Me kipume arvestame tegureid, mis ei ole olulised ja ehk välja jätma tegureid, mis on olulised.

Mis veel hullem, mõnikord, kui ennast sel teemal harida, tekib tunne, et suudame riski täpsemalt hinnata, aga täpsus võib hoopis hullemaks minna.

Seetõttu ei ole eriti üllatav, et kui hakati ühel hetkel välja töötama mingit algoritmi, mis suudaks ennustada mõne filmi potentsiaalset kasumlikkust, leidsid kogenud produtsendid (loe: eksperdid), et selle hindamiseks on vaja põhjalikku kogemust ja arusaama ning võimet hinnata seda filmi suures plaanis ja vaevalt ükski tarkvara seda nii hästi suudaks teha, kui nemad.

Muidugi kui vaadati nende hinnanguid ja tegelikke müüginumbreid, siis seal seos sisuliselt puudus, nii et igasugune juhusliku koodijupp oleks enam-vähem sama hea hindaja olnud…

Samamoodi õpetati ühes eksperimendis ka inimesi valesid ära tundma. Tulemuseks oli see, et need inimesed olid oma hinnangutes enesekindlamad, kuid valede äratundmises olid hoopis kehvemad.

(Näited pärinevad raamatust “How to measure anything)

Seetõttu näen ka näiteks isePankuris pidevalt inimesi, kes paaniliselt vaatavad pankrotistunud laenude hulka ja iga uue probleemse laenu puhul tekitavad foorumis kisa. Tegelikkuses on see aga üksinda üsna ebaoluline näitaja ja keskenduma peaks ikkagi tootlusele.

Kumma sina valiksid, kas 0% probleemset laenu ja raha pealt 10% tootlust või 20% probleemseid laene ja 20% tootlus (PS! Tootlus võtab juba probleemsed laenud arvesse).

Ilmselgelt on 20% tootlust oma raha pealt palju parem saada, kui 10% tootlust, aga kuna me püüame nii paaniliselt kõiki kaotusi vältida (olenemata sellest, et tegelikult teenime hoopis rohkem) ja keskendume ebaolulistele asjadele, siis teemegi kohati lausa idiootseid otsuseid.

Seetõttu hoidutakse pigem riskeerimast, sest ei ole päris kindel, kui suur risk on või tuntakse ennast sageli liiga enesekindlalt ja võetakse liiga suuri riske, mis tihtipeale lõppevad halvasti.

Sedalaadi mõttevildakusi, mis meie otsuseid mõjutavad ja meid sageli üsnagi irratsionaalseks teevad, on rohkem, kui siin käsitleda jõuaks.

Risk on suhteline

Tulles nüüd tagasi selle juurde, et paljud inimesed ei investeeri ega säästa üldse ja päris tihti on ka põhjuseks see, et investeerimine on riskantne ja seal võib raha kaotada, siis see tuleneb tõenäoliselt vähemalt osaliselt sellest, et risk on suhteline.

Riski suurus üksinda ei ole eriline näitaja selle kohta, kas see on suur või väike. Me võrdleme seda mingi teise riskiga ja siis teeme sellest lähtuvalt järelduse.

Näiteks, kui on risk, et mingi haigus lõppeb 90% tõenäosusega surmaga, kui seda ei ravita ning raviks on operatsioon, mis lõppeb 50% juhtudel surmaga, kuid 50% juhtudel ravib sind terveks, siis tõenäoliselt ei tunduks see operatsioon nii riskantne.

Kui aga haigus lõppeks 10% juhtudest surmaga ja operatsioon 50% juhtudest, siis ilmselt oleks tegemist üsnagi riskantse operatsiooniga ja suurema tõenäosusega väldiksid seda.

Või kui sul oleks ainult kaks varianti:

  1. kas hoida oma raha rahakotis/pangakontos, mille puhul on 50% tõenäosus, et sa kaotad selle ära või sind röövitakse tänaval paljaks/häkitakse pangakontole sisse või
  2. investeerida see raha ära, mille puhul on 50% tõenäosus, et sa lühiajaliselt kaotad sellest 50%, kuid pikaajaliselt on ka 50% tõenäosus, et saad siiski kasumisse.

Kas sellises olukorras tunduks investeerimine riskantsena?

Ilmselt mitte. Investeerimine oleks sellisel juhul pigem viis riskide hajutamiseks. Oled nõus?

Sind röövitakse igakuiselt paljaks

kuu lõpus raha otsas
pilt: SalFalko

Nüüd aga see üllatusmoment – kui sa ei säästa ega investeeri, siis sind röövitaksegi igakuiselt paljaks! Ja röövliks ei ole keegi muu, kui sa ise.

Kui sa elad palgapäevast palgapäevani ehk enne palgapäeva saab su palk otsa, siis oled sa kaotanud 100% oma rahast ning kui sa samamoodi jätkad, siis on ka 100% tõenäosus, et sa kaotad ka edaspidi 100% oma rahast.

Kuidas nii? Sest sa teed oma rahaga tehinguid, mille puhul on peaaegu alati risk, et see ost kaotab 100% oma väärtusest ning selle riski esinemise tõenäosus on peaaegu alati 100%.

Sa ei ole seda ilmselt siiani tähele pannud, sest sa ei analüüsi neid otsuseid samadel alustel raha teenimise nimel tehtud investeeringutega.

Uue telefoni ostmise puhul vaatad telefoni funktsioone ja võimalus ning võrdled hinda konkurentidega, aga peaaegu kunagi ei mõtle sellele, kui palju selle telefoni tootlus on (poest väljudes ja paki lahtitegemisel kaotad ilmselt juba 10-30% selle väärtusest ja järgmise poole aasta jooksul, isegi kui sa seda ei kasuta ilmselt 50%+) ja kui suure tõenäosusega sa seda tootlust saad (enamikel juhtudel on toote väärtuse langus 100% garanteeritud niipea, kui poest väljud ja selle pakist välja võtad).

Ometi ei tee sa investeerimisinstrumenti valides otsust ainult selle põhjal, mitu teavitusmeili sealt tuleb, kui palju fondiosaku hind on, mis värvi koduleht on, kus sa oma investeeringu seisu saad vaatamas käia ja millise klienditeenindajaga sa oma investeeringute osas nõustamas saad käia. Ikka vaatad potentsiaalset tootlust (mis on peaaegu iga vähegi aruka investeerimisinstrumendi puhul suurem, kui telefoni ostes) ja selle saamise tõenäosust (pakuks, et 80-90% tõenäosusega saavutad suurema tootluse kui telefoni ostes, kui vähegi mõistust kasutad).

Seega, sa väldid investeerimist, sest see on riskantne (loe: seal võib mingi tõenäosusega osa oma rahast ära kaotada) ja selle asemel lähed ostad selle raha eest asju ja teenuseid (loe: paigutad oma raha nii, et ligi 100% tõenäosusega kaotad ligi 100% oma rahast).

Tean, et selle 100% puhul ma pisut liialdan ja kui ikka oma asjad maha müüa, siis suure tõenäosusega võib 10-30% rahast tagasi saada küll. Oma üleliigse kola mahamüümise kogemusest võin isegi tunnistada, et mõnel üksikul juhul õnnestub rohkemgi tagasi saada, kui asi maksis, aga lõppkokkuvõttes võib siiski ülespoole ümardades öelda, et 100% juhtudel kaotad raha ja kui võtta juurde kõik asjad, mis ära kuluvad või kaovad jne, siis tõenäoliselt on saadav kahju ka realistlikult vähemalt 70-80% kandis, kui mitte rohkem.

Muidugi on investeeringuid, mis ei peagi raha tagasi tooma ja on sellegipoolest kasumlikud (rääkisin neist ka ülevalpool riskide juures), kuid ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, sest ilmselt suudad soovi korral ilma minu abitagi sellega enamik oma kulutustest välja vabandada ja investeerimisest hoidumist endale õigustada.

Minu üleskutse siinkohal on see, et järgmine kord kui sa poest midagi ostad, mõtle sellest kui rahalisest investeeringust, justkui nagu ostaksid aktsiaid. Mõtle, kui suure tõenäosusega sa selle investeeringuga kaotad ja kui palju selle tootlus/kaotus on.

Kui oled seda näiteks paar nädalat teinud, siis vaata mõnda investeerimistoodet ja võrdle sellega seotud riske ja tootlusi oma igapäevaste “investeeringutega” ning siis otsusta, kui riskantne ja kasumlik see ikkagi tegelikult on.

Kui suure tõenäosusega jõuad järeldusele, et sa teed igapäevaselt palju riskantsemaid tehinguid, magad sellegipoolest öösiti rahulikult ja sa ei olnud varem nende puhul riski sedasi hinnanudki?

One reply on “Sa kaotad 100% investeerimata rahast”

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.