Äripäev kirjutas oma artiklis, kuidas LHV ja Swedbank ei hinnanud oma pensionifondides Riigi Kinnisvara AS (edaspidi ka RKAS) võlakirju alla, kuigi järelturul sel ajal keegi neid enam sellise hinnaga ei ostnud.
Tavaliselt võlakirjade hind järelturul langeb, kui intressimäärad tõusevad. LHV ja Swedbanki pensionifondides ei langenud. SEB oli samal ajal need võlakirjad 10% võrra alla hinnanud.
Kui ei müü, siis ei pea alla hindama!?
LHV ja Swedbank vastasid vana hea argumendiga, et nad pole neid alla hinnanud, kuna plaanivad võlakirju lõpuni hoida ja neid mitte müüa (loe: Lõpus saad sama summa tagasi, mis alguses sisse panid. Eeldusel, et ei pea vahepeal müüma, nagu mõni USA pank või võlakirja väljastaja makseraskustesse ei satu.).
Iseenesest on see argument päris mugav. Samas unustas see artikkel ja nii Swedbanki kui ka LHV esindaja ära, et nende võlakirjadega tegid nad tehinguid sisuliselt regulaarselt. Eelkõige nende inimeste vaatevinklist, kes pensionifondide kontekstis kõige olulisemad.
Kas tõesti ei müüdud võlakirju?
Tõsi, 2023. aastal ei ole nad siiani neid võlakirju oma portfellist maha müünud ehk fondi sees ei tehtud müügitehingut. Küll aga müüdi ja müüakse neid võlakirju selle hinna pealt igakuiselt vastavatesse fondidesse sissemakset teinud või neisse fondidesse üle kolinud pensionikogujatele. Samuti ostsid ja ostavad nad selle hinnaga neid võlakirju vastavatest fondidest lahkunud pensionikogujatelt.
Kuidas nii? Fondiosaku hind kujuneb fondis olevate varade hinna põhjal ehk varade põhjal arvutatakse välja fondi NAV. Kui NAV on 1, siis 100 € sissemakse eest saan 100 fondiosakut. Kui aga NAV on 1,05, siis ma saan sama 100 € eest ainult 95,23 osakut.
Lihtsustatud NAV arvutuse näide
Oletame, et fondis on 90 miljoni euro eest aktsiaid ja 15 mln euro eest võlakirju. Fond on väljastanud 100 miljonit osakut, nii et ühe osaku hind ehk antud juhul NAV kujuneb:
(90 mln + 15 mln) / 100 mln osakut = 1,05 €/osak
Selle hinnaga saavad pensionikogujad fondiosakuid osta ja müüa. Kui võlakirjade hind järelturul langeb 10 mln peale, siis õiglasesse hinda ümber arvestades NAV kukub:
(90 mln + 10 mln) / 100 mln = 1 €/osak
Kui aga võlakirju mitte ümber hinnata, siis on osaku hind endiselt 1,05 €.
Teisisõnu, kui fond ei hinda võlakirju alla, siis NAV on suurem ja mina saan igakuiste sissemaksete eest neid võlakirju vähem, kui ma täna ostes peaksin saama.1
Swedbank ja LHV müüvad mulle selle võlakirja turuhinnast kallimalt hinnatasemelt. Jah, nad ei müü seda võlakirja fondist ära, aga nad müüvad seda fondi osana sellelt hinnatasemelt sissemaksete tegijatele.
Sama kehtib ka vastupidi. Kui ma väljun fondist, siis fond maksab mulle raha vastavalt NAVi väärtusele. Kui võlakirjad on alla hindamata, siis makstakse mulle fondisolijate raha eest 1,05 € iga fondiosaku eest. Fondis kogujate raha eest ostetakse väljujatelt neid võlakirju turuhinnast kallima taseme pealt.
LHV varasemad müügid
Nüüd siis selle teema juures kõige iroonilisem osa. Kuigi LHV rääkis, et nad plaanivad võlakirju lõpuni hoida, siis tegelikkuses ei pruugi see nii minna.
2017. aastal investeerisid LHV pensionifondid RKAS võlakirjadesse 48,5 miljonit eurot.2 2022. aasta alguseks oli LHV pensionifondides 43,5 miljoni euro eest RKAS võlakirju alles.3
Mitte just väga ammu ehk 2022. aasta veebruaris müüsid LHV pensionifondid 10,8 miljoni euro nominaalväärtuses RKAS võlakirju ära.4 Järgi jäi seega 32,7 miljoni jagu. Huvitav oleks teada, mis hinna juurest see tehing tehti.
Arvestades, et juba varasemalt ei tundu olevat võlakirjade hindu ümber hinnatud, siis arvatavasti oli ka plaan neid lõpuni hoida. Plaaniga aga juhtus see, mis plaanidega tavaliselt ikka kipub juhtuma.
Teisisõnu, LHV pensionifondid on juba varasemalt algsest positsioonist peaaegu kolmandiku maha müünud. Sealjuures 2022. aasta alguses vähendati positsiooni peaaegu veerandi võrra.
Kokkuvõtteks
Isegi kui fondiraportite järgi tõesti võlakirjadega tehinguid vahepeal ei tehta (2022. aastal muidugi tehti ka seda), siis fondis olijate ja fondi tulijate vaatevinklist tehakse nende võlakirjadega tehinguid igakuiselt. Seega argument, et neid pole vaja lõpuni hoidmise tõttu ümber hinnata, ei tohiks küll ühtegi sisukat lävendit ületada.
Allapoole hindamata jätmisest võidavad:
- Fondijuhid, kes saavad oma tulemust tegelikkusest paremana5 näidata ja kõrgemalt hinnastatud varade eest rohkem tasusid võtta.6
- Sellistel hetkedel neist fondidest väljujad, kes saavad oma vara eest rohkem, kui õiglane hind turul võimaldaks.
Kaotajateks on sellistes fondides olijad, sinna kolijad ja selliste hinnatasemete pealt sissemaksete tegijad. See tähendab, kaotajateks on inimesed, kelle huvides peaks pensionifondide juhid justkui tegutsema.
PS! Sarnane ümberhindamise või selle tegemata jätmise mõju kehtib ka teiste börsiväliste investeeringute puhul.
Lahtiütleja: Selliste artiklite kirjutamise eest keegi mulle tasu ei maksa, külastuste pealt reklaamitulu ei teeni ja erinevalt ajakirjanikest palka ma selle eest ei saa. Küll võtavad need jube palju aega ja energiat. Lisaks kaasneb risk, et mõni pangahärra võib solvuda. Kui soovid selliseid artikleid rohkem näha, siis toeta minu tegemisi siit. Artikli kirjutamise ajal ei oma isiklikult üheski mainitud pensionifondis osakuid ega plaani neid omandada. Küll olen üks Tuleva pensioniühistu mõnetuhandest asutajaliikmest, aga isegi nemad ei maksa mulle selliste artiklite eest midagi.
Soovid aru saada, kas sinu raha on sellises ülehinnatud varadega fondis? Siin olen välja toonud mõned sammud, mida saad teha, et fondi sisust paremini aru saada.7 Kui soovid lihtsalt abi omale mõistliku pensionifondi valimisega, siis siin on kiirem juhend omale sobiva pensionisamba fondi valimiseks.
Viited ja kommentaarid
1 Iga osak annab õiguse osale kogu portfellis olevast varast. Näiteks, kui fondis on 1000 osakut ja mina oman neist 100, siis 10% fondi varadest kuulub mulle. Kui ma oma ostuga saan vähem osakuid, siis saan ka väiksema osa neist võlakirjadest.
2 LHV teade Riigi Kinnisvara AS võlakirjade rahastamise kohta ja ehitusuudised link.
3 LHV Pensionifondide 2022. aasta aruanded:
4 Kahjuks ametlikke kommentaare selle tehingu kohta ei leidnud. Küll näeb seda muudatust, kui vaadata Pensionikeskuses LHV XL ja LHV L fondide 2022. aasta jaanuari ja veebruari aruandeid.
5 “Parem” võib antud kontekstis tähendada näiteks kõrgemat tootlust languste ajal või ka stabiilsemat tootlust. Stabiilsema tootlusenumbri tõttu võidakse ka selliste fondide riskitaset tegelikkusest madalamana näidata, sest hinnakõikumine mõjutab selle metoodika juures riski. Kuna tüüpiliselt võrreldakse fonde teiste fondidega, siis need fondid, mis varasid alla ei hinda, tunduvad languste ajal tootlusenumbrite järgi justkui paremad. See kõrgem ja stabiilsem tootlus on muidugi ainult näiline. Fondi varade väärtus reaalsuses kõigub teiste fondidega sarnaselt või, olenevalt varadest, rohkemgi.
6 Valitsemistasu võetakse protsendina fondi varadest. Kui sa hindad, et varad on oluliselt rohkem väärt, kui nende turuhind, siis saad ka pensionikogujate taskust omale rohkem tasusid võtta. Seega fondidel on siinkohal üsna otsene huvide konflikt, mis motiveerib varasid võimalusel mitte alla hindama. Samamoodi võib alla hindamata jätmine mõnikord anda võimaluse näiteks edukustasu võtta.
7 Paraku ei ole Pensionikeskuses endiselt veel ühiseid nõudeid info avaldamise ja kuvamise kohta. Näiteks Swedbanki ja SEBi fondide varadest ülevaate saamiseks tuleb kohati väga pikalt nende kodulehel ekselda ja lõpptulemuseks leiad ka ainult viimase avaldatud portfelli seisu.