Uurimistöö “Investeerimise võlu ja valu”

Tänapäeval tehakse keskkoolis uurimistöid. Mõned õpilased teevad selle investeerimisest ja aeg-ajalt soovitakse sellega minu käest abi. Hiljuti küsis 11. klassi õpilane Grete Kilk oma töö jaoks terve rea küsimusi ja otsustasin, et jagan vastuseid ka siin.

Miks alustasite investeerimisega?

See juhtus juhuslikult. Kunagi majandusõpetaja jagas meile mingi börsimängu kontod, et näe mängige. Mul läks kogemata hästi ja hakkas meeldima. Algselt oli see pigem kauplemine kui investeerimine, aga sealt see pisik külge sai.

Milline oli teie esimene investeering ja kuidas see õnnestus?

Kuna olin sel ajal alaealine, siis börsile investeerida ei saanud. Seega mängisin väikeste summadega tolleaegsetes HYIPides (high-yield investment product) jms kahtlastes skeemides. Laias laastus olid need kõik ponzi skeemid võid muud labased pettused. Erilist tootlust kokkuvõttes ei saanud, aga õppetunde see-eest omajagu. Nende õppetundide tõttu tulevikus kaotamata jäänud raha mõistes võis see tootlus päris hea olla.

Esimene selline päris investeering oli Olympicu IPO. Sealt õnnestus saada väga hea tootluseprotsent ja algajana tekkis arvamus, et olen jube hea investor. Õnneks Eesti Ekspressi IPO tegi ruttu selgeks, et ei ole.

Kui kaua te olete investeerinud? Kas olete selle aja jooksul olnud rohkem kasumis kui kahjumis?

Täpset algusaega ma ei mäleta, aga kuna see oli gümnaasiumis, siis kusagil 2004.-2006. vahemikus alustasin. Tänaseks seega vahelduva eduga kisub 20 aasta ligi. Kuigi olen ikka omajagu rumalusi teinud, siis sellest ei piisa, et nii pika horisondi peale endiselt kahjumis olla. Investeerimine on selle aja peale toonud täiesti korraliku positiivse tootluse ja aidanud ka raskematel aegadel elamiskulusid katta.

Millised on olnud teie kõige edukamad investeeringud?

Ma ei vaata ega tähtsusta üksikute investeeringute tulemusi oluliselt. On olnud väga hea tootlusega tehinguid, aga see ei tähenda ei seda, et tegemist oleks olnud hea investeerimisotsusega ega seda, et minu oskus oleks selle tulemuse peamine põhjus.

Kuna turgudel on nii palju juhuslikkust ja müra, siis on minu arvates mõistlik rakendada pokkerimängijate loogikat, kus tehingu tulemuse asemel vaatad protsessi ehk kuidas investeerimisotsus sai langetatud. Kui otsustusprotsess on hea, siis 100 tehingu seas tuleb nii häid kui ka halbu tootlusi, aga kokkuvõttes on tulemus tõenäoliselt positiivne.

Kui otsustusprotsessist lähtuda, siis indeksfondidesse investeerimine on üks edukamaid investeeringuid olnud. Otsust toetab päris tugev statistika ja analüüsid. Pikaajaline tootlus on olnud täitsa mõnus ning aja- ja närvikulu on väga madal.

Üksikute tehingute puhul aga on olnud rumala loogikaga tehinguid, mis on andnud väga hea tulemuse kui ka arukaid investeeringuid, mis eriti hästi ei lõppenud.

Millised on olnud teie suurimad kaotused ja mida te sellest õppisite?

Üks suuremaid kaotusi leidis aset ajal, kui elus oli palju stressi ja mitmes eri valdkonnas olid korraga asjad väga halvasti. Mul oli paljudele investoritele sarnaselt ette nähtud väike protsent portfellist, millega tegin aeg-ajalt spekulatiivsemaid tehinguid ehk nn meelelahutusportfell. Paraku ei olnud mul raskel ajal piisavalt vaimset ressurssi ja distsipliini, nii et tegin neid liiga kergekäeliselt ja suuremas mahus, kui tegelikult olin endale lubanud.

Põhiline õppetund oli see, et isegi kui midagi tavaolekus tundub kerge, siis võib elus ette tulla perioode, kus tegelikult selleks vaimset ressurssi pole. Seega tuleb selliseid asju teha juba ennetavalt kuidagi niimoodi, et ei oleks võimalik ka raskematel aegadel üle piiri minna või siis üldse tegemata jätta. Isiklikult kaldun selle viimase poole ning otsin edaspidi põnevust ja meelelahutust kusagilt mujalt kui börsilt.

Kuidas te määratlete investeerimise riske ja kuidas te nendega toime tulete?

Väga lai küsimus, mis vääriks oluliselt pikemat lahti mõtestamist, kui siia mahub. Minu jaoks on riskide näol mitmeid erinevaid tahke, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Ühest küljest peaks vaatama konkreetse investeeringuga seotud riske, mille tagajärjel võib oma raha kaotada või tootlus olla oodatust palju kehvem.

Teisest küljest oleks aga vaja vaadata ka tervikpilti ehk kas oma lähenemisega jõuad tõenäoliselt oma soovitud tulemuseni või mitte. Näiteks tüüpilise probleemina kardavad inimesed seda esimest riski ehk raha kaotamist. Seetõttu nad ei investeeri või on konservatiivselt madala tootlusega võlakirjades. See aga praktiliselt garanteerib teise riski realiseerumise, et pensionieaks ei õnnestu soovitud portfelli kokku saada.

Kolmanda tahuna tuleks riske hinnata ka ajaperioodi silmas pidades. Näiteks lühiajaliselt on aktsiahinna kõikumiseks päris suur risk, et hind võib oluliselt langeda. Samas 30-aastase perioodi peale on juba ajaloos olnud väga raske aktsiaturule panustades raha märkimisväärselt kaotada. Ehk riski olemus muutub koos perioodi muutumisega.

Neljandana tuleb mängu aspekt, et osad riskidest on mingil määral mõõdetavad, aga palju on ka objektiivselt numbriliselt mõõtmatuid riske. Näiteks ma võin välja arvutada laenuportfelli erinevaid riskinäitajaid ja jõuda järeldusele, millist tootlust see võiks hinnanguliselt pakkuda. Samas on palju keerulisem arvutada, kui suure tõenäosusega ühisrahastusportaal investoreid tulevikus üle laseb ja kui suuri kaotusi see kaasa võiks tuua. Arvesse tuleks aga võtta mõlemat.

Kuna iga investeering on veidi oma nägu, siis ühte kindlat meetodi ei ole, mis alati ja kõigega toimiks. Küll on väga palju abi sellest, kui sul on selge investeerimisstrateegia. Iga vähegi arukas strateegia sisaldab endas olulisel määral riskihalduse elemente.

Näiteks pikaajalise indeksinvesteerimise korral ma:

1. Välistan suuresti investoriga seotud riskid ehk ma ei saa teha analüüsimisel ja aktsiate valimisel, positsioonide vahetamisel jms tegevuse käigus vigu, mis tootlust hävitavad või riske suurendavad.
2. Hajutan üksikpositsioonide riski, kuna mul on indeksfondis mõnituhat aktsiat maailma eripiirkondadest, turgudelt, sektoritest.
3. Hajutan turu ajastamise riski, kuna ostan regulaarselt juurde, sõltumata turul toimuvast.
4. Minimeerin lühiajalise kõikumisega seotud riske, kuna minu jaoks on oluline pika horisondi tulemus, mitte praegune hind.

Üksikinvesteeringute puhul on strateegiast samuti abi, aga sinna tuleb olulise tahuna juurde just see investoriga seotud risk. Muuhulgas mõõtmatute riskide hindamine, mis on üsnagi subjektiivne. Kui sul selleks oskust pole, siis on väga kerge headel aegadel neid riske alahinnata ja ka muude analüüsidega väga ekslikke järeldusi teha.

Millised on teie jaoks suurimad väljakutsed investeerimismaailmas?

Ilmselt on üks suuremaid väljakutseid headel aegadel FOMO. Tean ja saan aru küll, et suurem osa neist näidetest on selgelt rumalad investeerimisotsused, aga kui ümberringi kõik kuulutavad oma vingetest tehingutest, siis tahaks ju ka 1000% tootlusi nädalaga. Selliseid asju lugedes üritab kiusatus vaikselt sisse pugeda. Seega pigem olen hakanud vastavaid kanaleid võimalikult vähe jälgima.

Kui laiemalt vaadata, siis ma ei ole kunagi olnud eriti osav raha teenimises. Ehk sellega peaks tegelema, et oleks rohkem aktiivset tulu, mida investeerida. Minu suurimad teadmised ja oskused on finantsmaailmas, kus on nii palju ebaeetilist ja kaheldava väärtusega tegevust, et mu väärtused ei luba enamus võimalusi kasutada ega paljusid pakkumisi vastu võtta. Samuti ei ole ma loomult just eriti ettevõtja tüüpi inimene. Seega olen ka selles vallas pigem teinud asju mingist missiooni- või õiglustundest, mitte sellepärast, et see eriti tulus oleks olnud.

Kuidas mõjutavad majanduse ja turu muutused teie investeerimisotsuseid?

Kuna mu investeerimishorisont on eelduslikult väga pikaajaline, siis enamus selliseid muutusi on lihtsalt ebaoluline infomüra. Seega investeerimisstrateegiat need üldiselt ei mõjuta. Küll on neil mõju seeläbi, et mõnel ajal on mul rohkem raha, mida investeerida ja teisel perioodil pean ehk hoopis investeeringutest elamiskulude jaoks raha välja võtma.

Kas te järgite rohkem intuitiivseid otsuseid või põhjalikku analüüsi enne investeerimist?

Passiivse indeksinvesteerimise puhul lähtun aastakümnete jooksul tehtud analüüsidest ja statistikast. Siin ei ole endal vaja enam liigselt analüüsi juurde teha. Kuigi eks hoian nendel uurimustel silma peal, et näha, kui midagi võiks muutuda. Liigun selle suunas, et maksimaalne osakaal portfellist oleks just sellistes investeeringutes.

Muul juhul tuleb mängu nii põhjalik analüüs kui ka intuitsioon. Intuitsioon tuleb mängu eelkõige mõõtmatute riskide hindamise juures, aga ka see baseerub ikkagi eelneval analüüsil ehk infol, mis õnnestub kätte saada. Näiteks uurin ettevõtte või mõne portaali juhtkonna varasemat tegevust ja käitumist ning selle põhjal teen sisuliselt intuitiivse otsuse, kas neid saab usaldada või on pigem arukas eeldada tulevikus mingil moel üle laskmist.

Millised varaklassid on teie jaoks põhilisem/fundamentaalsem varaklass, kuhu investeerite?

Tänase seisuga on portfellis eelkõige aktsiad ja indeksfondid (nii pensionisambad kui ETFid). Samas ei ole ennast selle külge aheldanud. Võtan hea meelega portfelli ka muid varasid, kui tekib võimalus kusagilt turust omajagu paremat tootlust teenida, ilma et see tekitaks liiga suurt aja- ja närvikulu ning ei tooks kaasa oluliselt suuremat riski.

Millised on teie põhilised infoallikad ja tööriistad investeerimisotsuste tegemisel?

Üldiselt lähen ikka algallika juurde. St majandusaruanded, prospektid, põhiteabe dokumendid, kasutustingimused, konkreetse portaali statistika, andmebaasid jne. Aga strateegiate analüüsimise jms info puhul tulevad kindlasti mängu ka teadusartiklid.

Kas olete kogenud olukordi, kus pidite oma strateegiat täielikult muutma? Mis oli selle põhjuseks?

Kas nüüd täielikult, sest eesmärk on endiselt head tootlust teenida, aga muutusi on olnud omajagu. Alustades täiesti algusaegadest, kus tegelikult ei saanudki öelda, et päris “strateegia” oleks olnud, aga see oli parim, mis tol ajal oli.

Näiteks algusaegadel sattusin investeerimise teemadeni tegelikult läbi kauplemise. Jutt oli küll koolitustes ja igasugu materjalides investeerimisest, aga tegelikult oli see puhas spekuleerimine ja kauplemine. Sealhulgas arvasin Olympicu IPO põhjal, et jube hea strateegia on märkida aktsiaid igast IPOst ja siis turu avanedes need maha müüa. See “strateegia” sai õnneks päris ruttu pihta ja lõpetasin ära. Kauplemise jamadest sain mõned aastad hiljem aru ja muutsin lähenemist.

Kahjuks küll mitte eriti palju paremaks, sest lugesin ühe pankuri ja kirjaniku koostöös valminud raamatut, kus kiideti aktiivselt juhitud fonde. Sellega sain 2008.-2009. korraliku pauguga pihta ja rohkem ei soovinud neid fonde näppida. Pärast vaatasin, et see fond pandi ka üsna turu põhjas kinni, nii et poleks ka tõusu kaasa saanud teha, kui oleksin lõpuni edasi istunud.

Seejärel olid mul täitsa mitu aastat ühisrahastuses väga edukalt toimivad lähenemised. Selle asendasin aga lõpuks indeksfondidesse investeerimisega. Põhjuseid oli mitu. Esiteks hakkas ühisrahastuses tootlus langema ja riskid samal ajal tõusma. Teiseks muutus Eestis indeksfondidesse investeerimine aina paremini kättesaadavaks ja selle kohta tekkis ka oluliselt rohkem infot, mis aitas seda lähenemist hinnata.

Kuidas suhtute passiivsesse investeerimisse versus aktiivsesse investeerimisse? Millist lähenemist te ise rakendate?

Ma ei suuda enam isegi kokku lugeda, kui palju ma neid erinevaid analüüse ja uurimusi olen uurinud. Järeldus on kindlalt passiivse investeerimise kasuks. Pikema ajahorisondi peale jäävad 8-9 aktiivselt juhitud fondi kümnest indeksile alla. Need 1-2 fondi, mis suudavad indeksit ületada, on aga perioodist perioodi tüüpiliselt erinevad. Ehk need ületavad fondid ei ületa tavaliselt turgu mitte püsiva oskuse või eelise tõttu, vaid lihtsalt puhtstatistiliselt keegi peab alati üle keskmise olema.

Samamoodi tuleb uurimusest uurimusse ikka ja jälle välja, et tüüpiline väikeinvestor saavutab ka nendest aktiivsetest fondidest kehvemaid tulemusi. Seda isegi juhul, kui nad investeerivad nendesse samadesse fondidesse. Investor lihtsalt kipub väga valel ajal fondi sisenema ja sealt väljuma.

See ei tähenda, et turgu poleks võimalik ületada. Isegi mitu aastat saab seda puhtalt juhusliku õnne abil edukalt teha. Samuti eksisteerib väike protsent investoreid, kes seda pikaajaliselt suudavad. Lihtsalt sellisel juhul tasubki aru saada, et tegemist on sisuliselt olümpiamängudega ja võitmiseks tuleb ka vastavalt ette valmistuda. Piltlikult öeldes tugitoolisportlase treeningkavaga pole mõtet stardipakule astuda. Ehk finantsandmete analüüs, graafikud ja investeerimisstrateegiad peaks olema sinu kirg söögi alla ja söögi peale.

Mina olen järjest enam liikunud passiivse lähenemise poole. Elus on palju olulisemaid tegevusi ja valdkondi, mis minu aega, energiat ja tähelepanu väärivad. Nende aruannete lugemisest ei teki maailmale mingit lisaväärtust ja ma ei pruugi isegi kümneid aastaid kindlalt teada saada, kas ma siis kokkuvõttes üldse paremat tootlust ka sain või mitte.

Mis teid investeerimise juures kõige rohkem köidab?

Kui kunagi oli minu jaoks investeerimine kui tegevus jube põnev ja huvitav, siis täna näen eelkõige väärtust selle tulemis. Tööga raha teenimiseks tuleb sul panustada aega ja energiat. Investeerimisega saad aga ka raha enda jaoks tööle panna, nii et teenid lisaraha ilma erilist aega ja energiat sinna panustamata.

St, sul on võimalik luua omale sissetulek, mis töötab ka siis, kui sina erinevatel põhjustel töötada ei saa. Olgu selleks siis töö kaotus või mõni enda või lähedase tervisehäda või lihtsalt soov keskenduda veidi aega enda jaoks olulisele eesmärgile, mis ei pruugi sissetulekut anda (näiteks lastega kodus olemine, raamatu kirjutamine, reisimine, uue valdkonna õppimine).

Seda ma hetkel enam ei tee, aga kui mul oleks oluliselt suurem portfell, siis on investeerimisega võimalik panustada ka heade ideede arengusse. Kas siis läbi mõne startup investeeringu või head eesmärki taotleva ettevõtte laenu/võlakirja kaudu. Isegi kui tootlus on olnud kesine, on mul siiani mõne portfellis oleva head asja ajava ettevõtte edu alati põnev jälgida ja kaasa elada. Eesti väikeettevõtete puhul on tunne, et ka need mõnetuhande eurosed panused võivad reaalselt mingit mõju omada.

Millised on teie nõuanded algajatele investoritele?

Paar mõtet:

1. Kui kõhkled, kas peaksid investeerima või mitte, siis vastus on alati jah. Kõik peaksid investeerima. Isegi siis, kui sul on miljardites pärandust oodata, tuleks seda raha investeerida.
2. Mõtle, kas sa tahad saada tulemust (raha teenib raha) või soovid teha seda tegevust (aruannete analüüs, strateegiate uurimine, katsetamine, rakendamine, õppimine, hindamine…), isegi kui see võib anda kehvema tulemuse.
3. Kui tahad tulemust, siis on laiapõhjaline aktsiaindeksfond pikaajalise horisondiga üks paremaid lähenemisi, mis on eksisteerinud. Palgapäeval tee oma ostud ära, kord aastas täida vajadusel tuludeklaratsiooni ja keskendu sellele, mis sulle sissetulekut toob (töö/ettevõtlus) ja muudele elus olulistele valdkondadele. Eriti palju rohkemat ei olegi vaja kuni pensioniea lähenemiseni teha.
4. Kui sinu jaoks on tegevus tõeliselt nauditav, siis proovi selgeks saada, kas sul ka päriselt on mingisuguseid eeldusi ja võimet turgu ületada. Kui ei, siis võiksid selleks tegevuseks ainult väikese osa oma portfellist panna ja liiga palju aega sellele mitte panustada. Kui jah, siis arvesta, et kui sul pole just päris korralikku portfelli juba olemas, siis isegi edukalt turgu ületades, ei pruugi see tegevus ka 10+ aastat endiselt rahaliselt mõistlik olla. Võib olla saad tasuvust suurendada, kui sul õnnestub finantssektorisse tööle minna ja nende oskuste abil head palka teenida.
5. Kui sul on olulisi eeliseid mõnes valdkonnas, kus oma tegevusega saab märkimisväärselt tootlust mõjutada, siis kasuta seda. Kõige tüüpilisem selline näide on kinnisvarasse investeerimisel, kus oskad kas midagi paremini või omad ligipääsu headele tehingutele.
6. Keep it simple. Mida keerulisemaks asja ajad, seda kergem on teha vigu ja seda raskem on lõpuks kõike hallata. Sul ei ole vaja 68 erinevat liiki tuluallikat, kui sa ei multimiljonär.
7. Ära ole investeerimise suhtes liiga uudishimulik. Valdav osa investeerimisteemalisest informatsioonist on kasutu või koguni kahjulik infomüra. Kui sa just päevakauplemisega ei tegele, mille strateegia üks osa on uudiste peale kauplemine, siis ei ole mitte mingit vajadust igapäevaseid majandusuudiseid jälgida. Mitte mingit põhjust ei ole konverentsil kuulata fondijuhtide juttu turu ületamisest, kui nad pole seda ise 20 aastat suutnud teha. Uudishimulik võib olla info osas, mis võiks mõjutada investeeringuid sinu investeerimishorisonti arvestades. Sellist infot on pikaajalise investori jaoks päris vähe.

Kas olete nõus, et investeerimine aitab tõesti rahaliselt tulevikku kindlustada?

Ajalooliselt on aktsiate tootlus pikaajaliselt inflatsiooni märkimisväärselt ületanud. Kuna mängu tuleb ka liitintressi mõju, siis on tulemuseks olnud vägagi viisakad tootlused. Ja seda läbi kõikvõimalike väga negatiivsete olukordade, nagu maailmasõjad, pandeemiad ja erinevad krahhid.

Jah, investeerimine on väga hästi toimiv ja oluline viis oma tuleviku rahaliseks kindlustamiseks. Isegi väga rumalasti ja pidevalt kaotades investeerides, on sul pensionieas endiselt rohkem raha, kui kogu raha tarbimisele kulutades.

Samas ei pea selle positiivseid mõjusid pensionieani ootama. Juba oluliselt varem hakkab see suurendama sinu kindlustunnet. Igapäevane elu on tuntavalt kergem, kui sa tead, et vajadusel on sul mitme aasta kulude jagu raha portfellis olemas või su portfell teenib keskmiselt mitusada eurot kuus lisatulu. Iga väiksem tagasilöök ei löö jalgu alt ära. Rääkimata siis, kui palju on sellest kasu mõnel raskemal perioodil, kus sissetulek mingil põhjusel ära kaob. Väga raske võib endiselt olla, aga vähemalt toit on laual.