Categories
Tulude suurendamine: ettevõtlus, lisatöö, produktiivsus RahaRaadio saated

Kiirem tee investeerimisega rikkuseni?

Mida kasutasid või kasutavad järgnevad kolm inimest, et oma investeerimisteekonnal kiiremini edasi jõuda?

investeerimisega kiiremini rikkaks

Ülejäänud RahaRaadio saated leiad kas siit või iTunesist.

Aita mul jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus hinnang ja/või tagasiside.

Kui kuulamine pole päris sulle, siis leiad video kujul saate siit või loe suures osas sarnast mõttekäiku teksti kujul siinsamas allpool.

Kinnisvarainvestor Ergo Mõttuse teekond

Ergo läks 2002. aastal kinnisvaramaakleriks ja hakkas kinnisvarahindajaks õppima. Sai aru, et tehingute ise tegemine on tunduvalt huvitavam. Alguses tegeles ka flippimisega ja sai sealt omale algkapitali.

Viimati kui kuulsin, siis kinnisvaraportfell oli umbes 220 ühikut ehk eluruume ja äripindasid sellises mahus. Ei oleks üllatunud, kui tänaseks see number veelgi kasvanud.

Neilt objektidelt laekuv tulu tagab Ergole finantsvabaduse mitmekordselt.

NB! Kinnisvara puhul kiirendab protsessi võimendus. See on kinnisvara puhul üks suurimaid eeliseid teiste varaklasside ees, et laenuraha on soodne ja tagatise väärtust ei kontrollita reaalajas.

Kristjan Liivamägi investeerimisteekond

Alustas investeerimisega 2006. aastal, kui tegi esimesed börsitehingud. Esimeste seas näiteks Saku Õlletehase aktsia, sest tudengid kippusid seda palju tarbima.

2009. aastal sai ta Ernst & Youngi tööle audiitori assistendiks ja tõusis seal viie aasta jooksul juhtivaudiitoriks. Töö kõrvalt omandas ta majandusalase magistrikraadi ja hiljem doktorikraadi.

Doktorantuuris hakkas Kristjan andma loenguid rahaasjade ja investeerimise teemadel nii TTÜs kui ka Mainoris. Lisaks tegi ta palgatöö kõrvalt ettevõtetele ja teistele investoritele erinevaid finantsanalüüse ja mentorlust, mis tõi täiendavat kapitali investeeringuteks.

Tänaseks omab Kristjan enam kui 1 000 000 € investeerimisportfelli, mis katab tublisti tema pere elamiskulud ära.

NB! Kristjan on töötanud päris mitmel töökohal samaaegselt. See kiirendab kindlasti teekonda märkimisväärselt.

Marko Oolo investeerimise algus

Marko alustas investeerimisega 2014. aastal ja töötas Transferwise’s (Wise). Mõni aeg hiljem alustas ta Investeerimisklubiga, mille käigus õppis laia ampluaa külaliste käest investeerimise kohta omajagu juurde.

Tegin Markoga 2014. aasta lõpus intervjuu. Loe siit.

Mitu aastat hiljem ehk 2018. aastal läks Marko tööle Superangelisse (riskikapitalifond). Sealhulgas on ta ka ise idufirmadesse investeerinud ning paaril juhul näiteks Funderbeami raha kaasamise voorudes juhtinvestor (lead investor) olnud.

Kuna ma ei ole hiljutist infot avalikult näinud, mis seisus Marko portfell praegu on, siis ei hakka selle kohta lähemalt kommenteerima. Küll on see tal seniste avalike sõnavõttude põhjal täitsa viisakas tempos kasvanud.

NB! Usun, et juba lähiaastatel näeb ka Marko portfell senisest veelgi plahvatuslikumat kasvu. (Kui just majanduskriis vahepeal kohale ei jõua.)

Mis neid kõiki ühendab?

Eks neid asju ole omajagu, mis neid kõiki ühendab. Näiteks nad kõik alustasid investeerimisega üsna kiiresti, kui see mõtte tekkis, mitte ei oodanud aastaid, enne kui tehinguni jõudsid. Kõigil neist on rahaasjad ilusti kontrolli seal, sealhulgas ei tee nad liigselt ebamõistlikke kulutusi.

Samuti, nagu minu sotsiaalmeedias jagatud video all välja toodi, on kõik neist teinud roppumoodi tööd ja minule teadaolevalt tegelevad omajagu spordiga ehk harrastavad tervislikke eluviise.

Kõik neist on endast kogenumate pealt õppinud ja neid õppetunde enda elus rakendanud. Kui tunned, et sina juba kõike tead, siis ilmselt selline suhtumine elus liiga hästi edasi ei aita.

võidujooks rikkuseni

Ühtlasi läksid kõik neist algselt ülikooli õppima eriala, millel nad tööle ei jäänud. Vaevalt vale eriala õppimine nüüd otseselt kuidagi rikkusele kaasa aitab, aga kahtlustan, et julgus vajadusel suunda muuta ja uuele alale minna, on küll olulise mõjuga.

Usun, et kõik need tegurid on kindlasti abiks. Siinkohal pidasin aga silmas ühte teist aspekti, millest minu arvates liiga palju pole räägitud.

Mulle see sõna üldse ei meeldi, aga nad on kõik leidnud sünergia oma aktiivse tulu ja investeerimistulu vahel. See tähendab, et kui nad arendasid ennast, et aktiivset tulu paremini teenida, aitas see ka investeerimisel paremaid tulemusi saavutada.

Kristjani areng on toonud kõrgemat tulu mitmel rindel

Kristjani näitel võib öelda, et toimib ka vastupidine suhe ehk paremaks investoriks saamine on aidanud aktiivset tulu tõsta. Ehk ta õppis majandust ja investeerimist, et saada paremaks investoriks, aga sai samal ajal seetõttu ka suuremat tulu. Seda ma ei tea, kas ja kui palju ta palk sellest tõusis, aga tänu oma teadmiste tõusule tekkis tal rohkem võimalusi analüüside ja mentorlusega suuremaid summasid teenida.

Marko investeerimine ja aktiivne tulu käivad käsikäes

Marko puhul saab ilmselt sama öelda. Detaile ma jällegi ei tea, aga kahtlustan, et Superangeli töökoht sai võimalikuks suuresti tänu sellele, et ta arendas oma teadmisi investeerimise vallas ja lõi seal läbi Investeerimisklubi ürituste omajagu uusi kasulikke tutvusi.

Samal ajal töötades riskikapitalifondis, saab ta õppida oma ala tegijatelt ja ühtlasi täiendada oma investeerimisalaseid teadmisi ja oskusi. See omakorda toob eelduslikult uhkemaid tulemusi ka investeeringutes.

Ergo investeeringud aitasid ka aktiivse tulu poolelt

Kuna Ergo investeerib kinnisvarasse, siis siin on lihtne näha seda osa, kus töö aitas tal paremini investeerida. Kinnisvaramaakleri ja -hindajana sai ta kergemini ligi erinevatele tehingutele ja hoidis juba oma töö käigus turul kätt pulsil. Hindaja oskused aga aitavad ilmselt objektide väärtust paremini hinnata ja häid võimalusi märgata.

Investeerimise positiivset mõju aktiivsele tulule on aga siin vast vähem, kuna praktiliselt on kinnisvara puhul tegemist ettevõtlusega iseenda jaoks. Kuigi nii palju ehk võis see aktiivset tulu mõjutada, et näiteks ostis ta mõne müügiloleva objekti ise ära ja oli seetõttu edukam maakler.

Aja- ja energiakulu sama eesmärgi nimel

ajajuhtimine ja energiajuhtimine

Sellest igapäevaselt liiga palju ei mõelda, aga olen üsna kindel, et pikema horisondi peale on aja- ja energiakulu väga olulise mõjuga. Kui eespool toodud näidetes panustati oma arengusse, siis ühe ja sama panuse eest saadi (või vähemalt oli sageli võimalus saada) lisatulu nii aktiivse töö kui ka investeeringute pealt.

Kui aga palgatööna töötad haiglas, siis investeerimise õppimine sinu palka vaevalt et kuidagi tõstab. Samamoodi ei pruugi haiglas töötamine ja enda erialane arendamine kuidagi sinu investeeringuid positiivselt mõjutada.

Seega, kui tahad börsile või laenudesse investeerimises sama heaks investoriks saada, nagu Kristjan Liivamägi, siis pead seda tegema lisaks oma tööle. Arvestades, et Kristjan töötab mitme kohaga aladel, mille käigus ta enda investeerimisoskusi samuti arendab, siis ilmselt jääb sul tundidest umbes 8h+ igapäevaselt puudu.

Kui aga tahad samal ajal oma aktiivset tulu ka tõsta, siis pead kuskilt veel lisaks aega ja energiat leidma, et ennast sellel alal samuti intensiivselt arendada.

Kuidas sina seda ära saaksid kasutada?

Ilmselgelt on eespool toodud näidete puhul tegemist inimestega, kellele investeerimine meeldib või vähemalt, kes on sellest kui tegevusest väga huvitunud. Ilma selleta on raske investeerimisega seotud valdkonnas töötada ja pikki töötunde selle alla panna. Selliseid inimesi on aga tegelikult suhteliselt vähe.

Kui investeerimine sinu jaoks kirg ei ole, siis alustuseks võiksid oma rahaasjad korda seada, kui need veel ei ole. Sealhulgas kulud kontrolli alla saada. Ilma selleta on väga raske edasi liikuda. Seejärel…

Maksimaalne kasu investeerimise õppimiselt?

Kõige suuremat tulu investeerimise õppimiselt saad sa alguses, kui teed omale põhitõed selgeks ja õpid suuremaid vigu vältima. Pikaajaliselt börsil indeksfondidest paremat tootlust teenida on juba üsna keeruline.

Selle kasvõi teoreetiliselt saavutamiseks, peaksid panustama juba nii palju aega ja energiat, et kui su portfell ei ole vähemalt suurem kuuekohaline number, ei pruugi see ajaliselt kümme aastat kuni mitte kunagi ära tasuda.

Teistes varaklassides on see vähemalt teoorias lihtsam, aga ka seal sõltub potentsiaalne kasu sinu portfelli suurusest. 100 000€ portfelli pealt 2% parem tootlus tähendab 2000€ aastas. 10 000 € portfelli pealt aga 200€.

Ka 200€ lisatulu pole muidugi halb, kuniks teed arvutuse, kui palju sa oleksid võinud selle 10h eest kuus teenida, kui sa oleksid investeerimise asemel näiteks lisatööd teinud (vt alternatiivkulu peatükke siit).

Tulu aktiivse tulu kasvatamiselt

Eelnevast tulenevalt julgen väita, et enamik juhtudel tasub panustada peaaegu kogu oma aeg sellele, et ennast erialaselt arendada või muul moel oma aktiivset tulu kasvatada. Sealt teenitud suuremaid summasid investeerides jõuad ka investeerimisega tunduvalt kiiremini soovitud tulemusteni.

Seejuures tasub eespool mainitud sünergiat endiselt meeles pidada. Kui sa töötad meigitehnikuna ja hakkad kõrvalt ettevõtlusena pagaritöökoda pidama, siis need valdkonnad erinevad nagu öö ja päev. Mõlemas õppimiseks ja arenemiseks pead õppima täiesti erinevaid asju ja mõlemas on sul seega eraldi aja- ja energiakulu.

Kui võimalik, proovi leida sünergiat, kus saad oma tulusid kas olemasoleval töökohal tõsta või vähemalt sarnasel seotud alal lisatulu teenida. Eriti hea, kui ühel alal arenemine aitab sinu väärtust ka teisel alal tõsta ja seeläbi tulusid mõlemis suurendada.

Need võivad iseenesest olla erinevad oskused, aga sellised, mis teineteist täiendavad. Näiteks keeletoimetaja, kes tunneb investeerimise ja ettevõtluse terminoloogiat, võib leida kergemini tööd Äripäevas või Peetri juures ning seeläbi ehk kõrgemat tasu teenida.

kiirus aitab rohkem teha?

Kui seda mitte just eriti loomingulist meigitehniku näidet edasi kasutada, siis mõtle, kuidas meigitehnik müüb oma klientidele näiteks kvaliteetset meigikraami koju kaasa, millega kannatab lihtsamaid asju ise teha. Veel parem, mingi igakuise/-kvartaalse tellimuspaketina, kus igal külastusel saab klient oma paki kaasa.

NB! Ettevõtlusega alustades tekitad omale paratamatult olukorra, kus pead suure osa ajast kulutama tegevustele ja asjade õppimisele, mida ainult nö spetsialistina töötades ei pea teadma. Neist võib sinu erialal kasu olla, aga tingimata ei pruugi. Arvesta lihtsalt selle lisanduva aja- ja energiakuluga.

Hea raamat selle teema illustreerimiseks on näiteks E-Myth revisited (olemas ka eestikeelsena Ettevõtlusmüüt).

Kui sinu erialal ei saa…

Olen veendunud, et peaaegu igal erialal on võimalik oma tulu märkimisväärselt kasvatada. Küll on alasid, kus selle tegemine on tunduvalt lihtsam ja teisi, kus see nõuab roppu vaeva ja annab vähe villa.

Kui sina oled ühel neist viimati mainitud aladel, siis ära karda oma eriala vahetada. Ei ole mõtet saada maailma parimaks alal, mida keegi ei väärtusta.

Leia mõni ala, kus see on lihtsam. Muidugi eeldusel, et sa tahad rohkem raha teenida sama töömahu ja võib olla isegi huvitavama töö eest.

Ei ole mõtet saada maailma parimaks alal, mida keegi ei väärtusta.

Mis iseloomustab selliseid valdkondi, kus on kergem rohkem teenida, kuidas selliseid töökohti leida ja mida lisaks rahale veel võiks vaadata, jagasin ühes kunagises webinaris siin.

Kui sa eriala vahetada ei taha, siis see on ka muidugi sinu õigus ja valik.

Kokkuvõtteks

Tahaksin öelda, et õpi täiega palju investeerimist, sest siis oleks mul sulle omajagu kursuseid ja tooteid müüa. Olen muidugi tänulik, kui sa neid ostad ning oma rahaasjade ja investeerimise vundamendi minu toodete abil paika paned. Paraku ma aga ei usu, et korralikust vundamendist edasi investeerimise süvitsi õppimine enamjaolt sinu jaoks liiga mõistlik oleks.

Jah, kui oled oma teenistusega juba üsna tipus ning rahaasjad on tugevalt kontrolli all ja/või portfell on märkimisväärselt suur, et võimalik 1-2% lisatootlust tasub sadu tunde investeeringut ära, siis muidugi. Või kui sa reaalselt naudid seda tegevust ennast, isegi kui see peaks su tootlust pigem langetama.

Muul juhul aga tasub investeerimise põhitõed selgeks teha, investeerimisega pihta hakata ja seejärel tugevalt erialasele arengule panustada.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.