Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Börsivälised ettevõtted ja startupid ehk minu katsetused

startup käivitamine

Nüüdseks juba mõned aastad tagasi otsustasin käe valgeks teha börsiväliste investeeringutega raha kaasavatesse ettevõtetesse ja startupidesse.

Kirjutasin ühest neist tehingutest läbi teistsuguse vaatenurga ka siin põgusalt. Muidu aga pole teadlikult seda teed läinud, et enda tehtud investeeringuid promoda ja teisi enda järgi tehinguid tegema meelitada.

Meenub siinkohal üks lapsepõlves nähtud autole kleebitud silt, kus oli umbes selline asjakohane sõnum: “Ärge sõitke minu järgi, olen isegi eksinud.”

Tänaseks olen umbes kümmekonna ettevõttega tehinguid teinud. Mõned puhtalt spekulatsioonid, teised pikaajalisema investeerimishorisondiga ja mõned pisikesed ostud lihtsalt selleks, et ettevõtte käekäiguga kursis püsida.

Olen osakuid ostnud nii Funderbeamis, EstBANi sündikaadi kaudu kui ka nö inimeselt inimesele tehinguna.

Miks börsivälised ettevõtted?

Ühest küljest tahan sellest valdkonnast rohkem aru saada. Nii startupinduse köögipoolest kui ka ingelinvesteerimise telgitagustest. Parim võimalus õppimiseks on ikka see, kui käsi külge panna ja reaalseid tehinguid teha.

Teisest küljest usun, et börsiväliste ettevõtete seas on päris palju huvitava potentsiaaliga ettevõtteid ja ettevõtjaid, kelle tegemisi on huvitav toetada ja kelle õnnestumise korral võib ka tootlus märkimisväärne tulla.

Mulle tundub, et suuremaid rumalusi vältides, on siin võimalik teenida mingi osa portfelliga väga head tootlust. Ehk riski-tulu suhe suuremas plaanis võib olla väga hea, kuigi mingi osa investeeringutest lendavad täielikult õhku.

Kindlasti mängis mingit rolli ka asjaolu, et vahepeal peaaegu igale Funderbeami raha kaasamisele järgnes korralik mitmekümneprotsendiline tõus. Nii mõnigi tehing tundus üsna lollikindla sammuna, kui sedasi lühiajalist spekulatsiooni vaadata.

Põgusalt senistest õppetundidest

Õppetunde on tänaseks juba omajagu saadud (kõik ei tule hetkel isegi meelde) ja tean valdkonnast kindlasti tublisti rohkem kui tol ajal alustades. Mis ei tähenda muidugi, et ma ennast selles osas mingiks eksperdiks peaks.

Küll aga mõned hetkel pähe tulnud mõtted võib olla teemast huvitunutele ja alustajatele, et ootuseid rohkem paika panna.

1. Ole valmis kogu raha kaotama

Investeerida võiks ainult seda raha, mille oled valmis 100%-liselt ära kaotama. See, et Funderbeamis on siiani selliseid juhtumeid pigem vähe, ei tähenda, et neid juurde ei tuleks ja et sinu investeering ei võiks üks neist olla.

Minu startupidesse tehtud investeeringute puhul olen eeldanud, et see raha võib täielikult kaotsi minna. Loodetavasti saan sellisel juhul vähemalt hea õppetunni, millest edaspidi kasu võiks olla.

See aga ei tähenda muidugi, et ei võiks proovida oma valiku protsessis seda stsenaariumit võimalikult palju vältida. Iseasi, kui hästi see õnnestub.

2. Tuuled võivad päris kiiresti pöörduda

Isegi pikalt hästi läinud ettevõtetel võivad väga kiiresti rasked ajad tulla. Raske aeg võib muuhulgas tähendada lihtsalt seda, et saabub majanduslangus ja sel ajal on ka headel ettevõtetel keeruline uut raha kaasata.

Kui see periood satub täpselt sellisele hetkele, kus iduettevõtte runway hakkab otsa lõppema, siis võibki asi üsna kurvalt lõppeda.

3. Iga “startup” ei ole startup

iga ettevõte ei ole startup

Kohati võib tunduda, et tänapäeval on iga excelit kasutav ettevõte tehnoloogiastartup ja arveid väljastav tootmistehas fintech ettevõte. Vähemalt selliste valuatsioonidega kaasatakse raha küll, nagu järgmise aasta-kahega võiks 10x-100x kasvu oodata.

Nii palju tasub numbreid ja valuatsiooni vaadata, et hinnata, kas projitseeritud kasvunumbrid on realistlikud ja kas need õigustavad küsitud hinda.

4. Valuatsioon, P/E jm suhtarvud pole liiga tähtsad

Teisest küljest aga ei ole kõikvõimalikud klassikalised suhtarvud idufirmade puhul just liiga tähtsad. Eriti kui jutt käib ettevõtetest, mis kasvatavad müüki 100%+ aastas või koguni kuus või mis on nii algusjärgus, et potentsiaal on alles tammi taga ootamas.

Näiteks kui ettevõttel on alles 10 testklienti, kes kõik on hullult vaimustuses tootest, ja üldisele turule pole toodet müüdud, siis P/E suhe võib küll piinlikult kõrge olla, aga see võib juba lähiajal märkimisväärselt muutuda.

Reaalsuses on muidugi need stsenaariumid keerulisemad hinnata. See ilmselt ongi suur osa heaks ingelinvestoriks olemise kunstist, et osata potentsiaali tuvastada ja leida. Hetkel jään vastuse võlgu, kas ma oskan seda teha. Aeg näitab.

5. Investor saab riski valida

Sarnaselt muude varaklassidega, on ka siin investorina võimalik valida, millist riski-tulu suhet sa taga ajad.

Silicon Valleys on eeldus, et tüüpiline startupi idee peab saama kas kiirelt ükssarvikuks või kõrbema täiega. Selliste idudega tundubki tõenäoline, et 90/100-st kõrbevad, 5 on keskpärased, 4 saavad enam-vähem edukaks ettevõtteks ja 1 on staar, mille kasv joonistab hokikepigraafikuid (numbrid puusalt pandud).

Eestis tundub aga teistsugune startup kultuur olevat ja siin pigem kõrbevad vähemad ja ilmselt jõuavad vähemad nii kiiresti ükssarvikuks.

Riski saad mõjutada ka sellega, millises etapis idudesse investeerid. Isiklikult vähendan enda jaoks riski seeläbi, et reeglina välistan juba automaatselt ettevõtted, millel kliendid ja käive (ja seega ka vähemalt MVP) puudub.

Ehk siis investeerin sellistesse ettevõtmistesse, mis on juba tõestanud, et vähemalt mõned kliendid soovivad nende tooteid/teenuseid kasutada. Ideaalis on klientide arv ajas kasvanud.

6. Tehingutega kaasnevad tasud on segased

Selliste investeeringutega kaasnevad tasud on segased ja neid on tihtipeale raske mõista. Näiteks puutud üldiselt kokku sellise asjaga, nagu carry fee. Kuigi nimetus on erinevates kontekstides sama, siis sisu võib olla väga erinev.

Näiteks Funderbeamis läheb see tasu uutel raha kaasamistel põhimõtteliselt kohe peale investeeringu tegemist maha kogu kaasatud raha pealt. Teisisõnu, investeeringu hind on kõrgem (kohati märkimisväärselt), kui see esmapilgul tundub.

Teistel juhtudel aga võetakse seda nö tulemustasuna alles exiti korral ja teenitud kasumi pealt. Ka siin on erinevaid tingimusi, millega tasub hoolega tutvuda. Mis viib meid järgmise punktini.

7. Lepinguid tasub lugeda

Detailid on olulised. Igas lepingus on kõikvõimalikke tingimusi. Mõnda neist on oluline teada, teisi hea teada ja mõnest ma siiani ei saa veel päris hästi aru, mida need praktikas tähendavad. Võimalik, et mõni neist viimastest oleks ka väga oluline teada. Eks aeg näitab.

Näiteks võivad tehingud kasutada erinevaid juriidilisi struktuure alates konverteeritavast laenust kuni erinevate tingimustega eelisaktsiateni. Seal võib olla kirjas, millistel tingimustel sa järgmistes rahakaasamistes osaleda saad ning kas sul on hääleõigus.

Alguses on peaaegu garanteeritud, et sa ei saa päris mitmest punktist aru, mida need tähendavad. Siis on abiks vana hea internetiotsing või mõni valdkonnas kogenum inimene, kelle käest küsida saad. Nii see õppimine käib.

8. Investorina liiga suur osalus ei ole hea

Kuigi esmapilgul võiks tunduda loogiline, et heast ettevõttest tahaks maksimaalselt palju omada, siis pikemas plaanis on see päris halb idee. Või noh, ise võib ju palju omada, aga kui asutajatele jääb vähe kätte, siis on see halb.

Esiteks, kui asutajal jääb ettevõttest vaid väike osa endale, siis ei ole ta ühel hetkel ilmselt enam liiga motiveeritud seda edukalt kasvatama.

Teiseks, kui ühel hetkel on vaja hakata lisaraha kaasama, siis võib see muutuda päris keeruliseks ülesandeks. Müüa ju nagu polegi suurt midagi enam.

Promotyl õnnestus raha kaasata küll Funderbeami järelturu hinnatasemelt, aga sellele järgnes üsna järsk hinna langus järelturul kolmandiku võrra (21€ pealt 14,5€ peale), mis viitab, et turg tervikuna pidas seda liiga kalliks.
Promotyl õnnestus raha kaasata küll Funderbeami järelturu hinnatasemelt, aga sellele järgnes järelturul üsna kiire hinna langus kolmandiku võrra (21,21€ pealt 14,5€ peale), mis viitab, et turg pidas seda ikkagi liiga kalliks.

9. Sinu osalus võib kiiresti lahjeneda

Peaaegu iga raha kaasamisega lastakse välja uusi osakuid. See tähendab seda, et kui sina uut raha juurde ei investeeri, väheneb sinu osalus ettevõttes väiksemaks.

Näiteks, oletame, et ettevõttel on 1000 osakut ja sulle kuulub 10 (1%) ning nad otsustavad uut raha kaasates 100 uut osakut väljastada. Nüüd on ettevõttel 1100 osakut ehk sinu 10 osakut on 0,91% ettevõttest. Selleks, et sinu 1% osalus säiliks, peaksid uues ringis vähemalt 1 osaku juurde soetama.

See eeldab muidugi, et sul on esiteks näiteks pro rata õigus uutes ringides osaleda (alati ei ole) ja sul on piisavalt raha, et lisainvesteeringuid teha. Arvesta, et kasvava ettevõtte puhul tähendab see järjest suuremaid summasid (sh miinimumpanus võib mitu x tõusta).

Lisaks kasutatakse reeglina õigust väljastada optsioone oma võtmetöötajatele. See on kindlasti motiveeriv viis oma häid töötajaid hoida, aga tähendab teisest küljest jällegi sinu osaluse vähenemist.

10. Tegemist on pikaajalise investeeringuga

Üldjuhul on iduinvesteeringud suhteliselt ebalikviidsed. Kõige realistlikum võimalus väljumiseks on mõni exit sündmus. See aga võib juhtuda alles aastate pärast ja kunagi ei saa kindel olla, millal.

Funderbeami investeeringute puhul on olemas järelturg, aga sõltuvalt investeeringust ja maailmas toimuvast, võib seal kohati isegi mõnesajaeurosest positsioonist väljumine olla korralik peavalu. Vähemalt kui sa ei soovi hinda -10% või enam langetada.

Teoorias võid leida muidugi suuremale või väljaspool Funderbeami tehtud investeeringule ostja. See aga eeldab juba ise selle huvilise otsimist ja nö inimeselt inimesele müügitehingu tegemist. Päris kindlasti sisaldab see korralikku hinna üle arutelu.

Boonus: Funderbeami järelturg ei näita reaalset hinda

Kuigi seal nähtavate hindadega tehakse tõesti reaalseid tehinguid, siis selliste hindadega suuremaid tehinguid ei tee. Näiteks, kui sul on 100 000 € positsioon, siis reeglina oleks naiivne arvata, et saad sellise hinnaga selle täna (või kasvõi nädala-kahega) rahaks teha.

Ebalikviidsusest tulenevalt kujundavad järelturul hinda pigem vähesed investorid ja kaubeldakse väiksemate kogustega. Nii juhtubki sarnaselt Balti börsile, et suhteliselt väikeste summadega liigutatakse hindu tugevalt üles ja alla ehkki turg tervikuna peaks normaalset hinnataset millekski muuks.

Samamoodi ei saa seal kauplevad ettevõtted selliselt hinnatasemelt suuremaid summasid kaasata. Hiljuti kaasasid näiteks omajagu madalamalt tasemelt raha nii Barking, Funderbeam kui ka Bikeep.

Minu tänased positsioonid

Alljärgnev ei ole investeerimissoovitus. Kui sulle tundub mõni ettevõte huvitav, siis tee ise oma eeltöö ja uuri lähemalt. Pimesi minu järgi tehinguid teha ei tundu liiga mõistlik mõte.

Minu hetkepositsioonid ja väga pealiskaudne ülevaade, millega need ettevõtted tegelevad. Arvestada tasub sellega, et positsioonid võivad aja jooksul muutuda, isegi kui need siin on eelkõige pikaajalise horisondiga soetatud.

  • Ampler Bikes – toodab kvaliteetseid ja stiilseid elektrijalgrattaid.
  • Barking – parkimise ja autopesu lihtsustamine läbi äpi ja vajaliku infrastruktuuri teenusepakkujatele. Eelkõige näen potentsiaali just välisturgude suunas.
  • Bikeep – turvalised rattaparklad ja elektritõukside laadimispunktid.
  • Funderbeam – iduinvesteeringute börs.
  • Cleveron – pakiautomaadid ja robotkullerid.
  • Atom Mobility – jagamismajanduse nö white label tarkvara. Saad oma nö Bolti teha nende tarkvara kasutades. Tuleviku suunal potentsiaalne idee näiteks kinnisvaraarendajatele, et majaelanikel on mõned jalgrattad ühiskasutuses või ärikinnisvaral oma kaubikud vmt, mis parasjagu asjakohane tundub. Miks ka mitte poekettidele mõte katsetamiseks, et laenutuse alg- ja lõpppunktid on nende poeketi juures asuvas Bikeepi laadimispunktis. Kui juba sinna parkisid, siis ehk käid ka seal poes ära. Täna paljudes kohtades ei saagi üldse elektritõuksiga sõitu lõpetada, nii et potentsiaali ju võiks olla.
  • Jeff App – Aasia turul laenupakkumisi vahendav portaal, kus siiani interneti teel mingisuguste võrdluste tegemine pigem keeruline kui mitte võimatu ja paljud protsessid ajast mõned kümnendid maas.

Lisaks on mitmes ettevõttes pisikene panus, mille käekäigu ja arengute vastu huvi tunnen, aga kuhu suuremat investeeringut täna teha ei soovi.

Aeg-ajalt teen endiselt ka nii edukaid kui ka ebaedukaid spekulatiivseid tehinguid, kui aega ja viitsimust jagub. See kipub olema rohkem selline kallis meelelahutus.

Kas sa oled börsivälistesse ettevõtetesse investeerinud? Miks või miks mitte?

PS! See ei ole börsivälistesse ettevõtetesse investeerimine.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.