Categories
Laenud ja ühisrahastus Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kuidas läks ühisrahastusportaalidel 2016. aastal?

ühisrahastusportaalide kokkuvõte 2016Kui enda aasta kokkuvõte tehtud, siis tundub hea idee vaadata ka, mida teised on teinud. Antud juhul siis ühisrahastusportaalid, kuna nende tegemiste kohta on kohati raskem infot leida ja mõnus ju ühest kohast kiire ülevaade saada.

Endal ka kasulik üle vaadata, mida konkreetsed portaalid vahepeal teinud ja saavutanud on ning samaaegselt kirja panna, mida hetkel mingist portaalist ja selle tegevusest arvan. Seda kiputakse millegipärast küsima.

NB! Kui loed artiklit palju hiljem, kui 2017. veebruari lõpp/märtsi algus, siis tasub arvestada, et ühisrahastuses muutuvad asjad kiiresti, nii et minu arvamus võib nii mõneski osas juba muutunud olla.

Suures pildis oli 2016 Eesti ja Baltimaade ühisrahastusplatvormide jaoks positiivne. Jätkus kiire kasv ja portaale tuli juurde nagu seeni pärast vihma. Enamus neist tunduvad siiski “mina-ka” projektid ehk erilist lisaväärtust ei pakuta või ei osata seda välja tuua. Isegi tootluse protsent on sisuliselt sama, kuigi uue portaali näol on risk investori jaoks tunduvalt kõrgem.

Samuti ei tähenda kahjuks portaalide jaoks positiivne tingimata, et see oleks ka investorite jaoks positiivne.

Võtame siinkohal ette ühisrahastusplatvormide põhinimekirja ja portaalid, kus meil 2016. aastal investeeringuid oli.

Omaraha

Minu silmis olid Omaraha suurimateks sündmusteks 2016. aastal Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamine ja nö tagatud laenude lisamine portaali. Muus osas on tegemist küllaltki igava portaaliga, millel on omad kiiksud, aga need tunduvad üsna stabiilsed olevat. Investeeringu puhul on see positiivne nähtus.

Aasta oli Omaraha jaoks väga korraliku kasvuga. Võrreldes 2015. aastaga väljastati enam kui 140% rohkem laene. Kusjuures, Omaraha ettevõttena on ka tunduvalt väiksemate mahtude juures suutnud näidata kasumit.

Kui nüüd just ebaefektiivse turunduse peale raha laiaks ei löödud, siis võiks eeldada, et 2016. aasta kasum tuleb varasemast omajagu suurem. Sisuliselt suurendati portfelli mahtu eelmise aastaga võrreldes kahekordseks.

Kuigi kasutusmugavuselt on Omaraha ilmselt kusagil nimekirja lõpuosas, siis paradoksaalsel kombel on see hoopis portaalile kasuks tulnud.

Mintos

Mintose puhul on ilmselt suurimateks sündmusteks:

Rahastatud laenude maht kasvas portaalis 2016. aasta lõpuks üle €100 miljoni ja 2015. aastaga võrreldes väljastati 2016. aastal tervelt 850% rohkem laene. Ulmeliselt suur kasv isegi ühisrahastustmaastikul ja suuresti tingitud nende ärimudeli eripärast.

Kuigi olin aasta alguses Mintose suhtes küllaltki positiivselt meelestatud, siis aasta lõpuks enam nii optimistlik ei ole. Arvamust on negatiivseks muutnud intresside langus minu hinnangul ebamõistlikule tasemele, eespool mainitud ilma tagasiostugarantiita laenude lisandumine turule ja Mintose eksitav turundus, kus huvide konflikte ei mainita ega mille vähendamise/takistamise osas ei paista ühtegi protsessi paigas olevat.

Kuigi platvormil oli 2016. aastal tervelt 16 erinevat laenuväljastajat, siis väljastatatud laenudest ca 43% kuulusid Mintosele või Mintosega seotud ettevõtetele. Kusjuures üks neist ettevõtetest, Lendo, oli värskelt asutatud firma, kes alustas tegutsemist uuel turul ja juba väljastab SMS-laene kümnetes miljonites (23% 2016. aasta mahust ja tegevust alustati aasta keskel).

2016. mahtude põhjal võib öelda, et pakkumisel olid põhimõtteliselt 3 laenuväljastaja laenud – Mintos erinevate seotud ettevõtete kaudu, Creamfinance ja Mogo. Nende poolt väljastati ca 90% mahust.

Huvide konflikt on siin selgelt reaalne ja vägagi tõsine probleem, mida Mintos on otsustanud kahjuks pigem ignoreerida/varjata kui tunnistada. Samuti ei leidnud nende kodulehelt ühtegi kohta, mis isegi mainiks sellist mõistet nagu huvide konflikt.

Mintos on varasemalt rääkinud, kuidas nad hoolitsevad, et portaalis pakutavad laenud oleksid investori jaoks riske arvestades mõistliku intressiga. Kahjuks on ilma tagasiostugarantiita laenude puhul tõsiselt kaheldav, et need intressid mõistlikul tasemel on. Seega minu silmis on üks huvide konflikti aspekt juba aset leidnud ja nad suure osa usaldusest sellega kaotanud.

Võiks ju öelda, et teistel platvormidel on samasugune huvide konflikt, kuna nad müüvad enda poolt väljastatud laene või vahendavad neid. Siiski, ükski teine platvorm ei väida, et nad müüvad sulle kolmanda osapoole laene ja seisavad selle käigus sinu huvide eest. Samuti ei ole teistel just eriti lihtne lasta põhja laenuväljastajat ja siis sinu ja selle väljastaja vahel “sinu” huvide eest seista.

Kui ma peaks valima, kas lõpuks jääb peale käitumine, mis rahaliselt premeeritud saab või see, mis sõnades mitteametlikus kanalis põgusalt lubatud on, siis paraku panustaksin alati esimesele. Seega, mina kahjuks oma raha Mintosele täna enam ei usalda.

Koosmõjus langevate intressidega olen praktiliselt portaalist tänaseks väljunud. Vaatame, kuidas nad kriitilistes oludes käituvad ja eks siis näis, kas tasub usaldada või mitte.

Positiivse poole pealt võib kiita Mintost selle eest, et nad on oma dataseti täiendanud ja nüüd saab teoreetiliselt ka veidi analüüse teha. Investorite seas on nad endiselt väga popid, seega minu siinne arvamus ilmselt enamusega ei ühti.

Twino

Suuremad sündmused:

2015. aasta laenumahud alates maikuust.

Sarnaselt Mintosele on ka Twino toonud turule ilma tagasiostugarantiita laenud, mille puhul investoritele antakse vaid mingi osa tegelikust intressist. Sellise struktuuri korral on paraku ettevõttel tulusam väljastada ka kahjumlikult madala intressiga laene, sest nende jaoks on see isegi kahjumliku intressi juures endiselt puhastulu.

Ehk taaskord motiveerib süsteem käituma pigem pikaajaliselt nii investorile kui ka portaalile kahjumlikul moel. Seejuures puudub aga investoril ka võimalus kontrollida, kas ja kui kahjumlik see käitumine parasjagu on.

Samuti on Twino sarnaselt Mintosele langetanud intresse. Negatiivne sündmus oli ka aasta alguse poole, kus langetati intresse ja seejärel osteti ilma põhjuseta kõrgema intressiga varasemad laenud investorite käest tagasi. Samasugust jama pole rohkem õnneks täheldanud.

Twino puhul on siiski positiivseks pooleks see, et tagasiostugarantiiga laenud on vägagi likviidsed. Esiteks sellepärast, et valdavalt on tegemist üpriski lühiajaliste laenudega ja teiseks sellepärast, et pakkumine ja nõudlus on turul paigast ära, nii et laene maha müües on võimalik need vägagi kiiresti rahaks teha. Lisaks on tagasiostugarantii 30 päeva viivisesse mineku järel ehk ka probleemsetest laenudest saab üsna kiiresti lahti.

Peamiselt intresside languse ja investorite nõudluse kasvu tõttu on ka siin portfell viimasel ajal pigem vähenenud, kuigi likviidsuse pärast kasutan seda osaliselt seisva raha hoidmiseks endiselt edukalt.

Portaaliriskide osas on lisaks murekohaks see, et nad otseselt ennast valuutariski vastu ei tundu kaitsvat, kuigi omavad laenuportfelli päris mitmes erinevas valuutas. Samuti mängitakse intressidega tasemetel, mis minu hinnangul enam kuidagi riski ei õigusta.

Estateguru

Estateguru osas ei tulnud hetkel ühtegi suursündmust meelde, mis minu investeeringuid kuidagi mõjutanud oleks. Ühe uudisena laieneti tegevusega Lätti, kuigi ma üheski sealses projektis osalenud pole.

Nagu ka eespool mainisin, siis uudiste puudumine on ilmselt pigem positiivne nähtus investeerimise puhul.

Sisetunne ja esilehel kuvatav tootlusenumber ütleb, et ka siin on intressid pigem allapoole tulnud ja väga palju tehinguid aasta jooksul ei teinud.

Võrreldes 2015. aastaga suurendas Estateguru laenumahtusid 171% võrra ehk täitsa arvestatav kasv.

CrowdEstate

Isiklikult CrowdEstate-s ühtegi investeeringut endiselt ei oma. Võrreldes varasemaga on pakkumised kaotanud ka mingil määral oma võlu. Kui algselt olid diilid sellised, et upside oli sisuliselt piiramatu ja downside 100%, siis 2016. aastal piirati ka ülemine pool intressilaega reeglina ära.

Lisaks hakati tegelema ka muud liiki laenude väljastamisega – näiteks sai osaleda laenuportfelli ostmise projektis või rahastada Click & Grow laovarude soetamist.

Staitistika käsitsi kokku liidetud ja ei pruugi 100% täpne olla.

Loit Linnupõld on siiani olnud üks konservatiivsema ja põhjalikuma analüüsi pooldajaid ühisrahastusplatvormide seas, mistõttu on tema poolt läbivaadatud ja portaali lubatud projektid tundunud usaldusväärsemad nii mõnegi teise omadest. Mis muidugi ei tähenda, et minul täpselt samasugused riski-tootluse ootused oleks.

Nende alternatiivsete projektide puhul aga jääb paratamatult mulje, et tegemist on dealflow augutäitega ja investoritele pakutav riski-tulu suhe ei tundu vähemalt viimaste diilide puhul ennast kuidagi õigustavat.

Loodetavasti ma eksin ja lippu hoitakse endiselt kõrgel ning investorid teenivad korralikku tulu. Samas kõrvaltvaatajana jääb mulje, et paljud investorid ei saa aru, millesse nad CrowdEstates investeerivad. Korduvalt on mõni investor tulnud mulle rääkima, kuidas ta seal kinnisvarasse investeerib või kinnisvaratagatisega laene väljastab…

Mahtude osas aga taaskord vägagi viisakas 290% kasv, kuigi summaarselt väljastati vähem laene, kui Estategurus. Arvestades, et Estategurus on rahastatud projekte, mida Loit tagasi lükkas, kuna need ei vastanud tema oodatud riski-tulu suhtele, siis ehk on osaliselt ka põhjus seatud standardites.

Bondora

Bondora on ühisrahastusportaalidest jätkuvalt kõige tegusam ja mitte tingimata positiivses mõttes. Meie jaoks oli aga aasta positiivne, kuna saime sisuliselt oma portfellidest väljutud.

Mõned 2016. aasta sündmustest:

  • Pärtel Tomberg tunnistas avalikult, et Bondora tegi Slovakkiasse sisenedes vea, default rate oli ebamõistlikult kõrge ja underwritingut tehti alternatiivse data põhjal, kuna kohalikule nö krediidiinfolaadsele teenusepakkujale ligipääsu ei saadud (algus ca 8:50).
  • Bondora avaldas eksitava analüüsi, kus võrdles kahte erineva loogika ja ajahetke seisuga tootlusnumbrit ja väitis, et tootlused on 98% juhtudel oodatust paremad. Sama loogikavaba võrdluse korral on aga aasta aega hiljem reaalsus järele jõudmas ja üle poole neist 98%-st on allpool “oodatud tootlust“. Langus jätkub, nagu ka igakuine samasuguste artiklitega investorite “informeerimine”.
  • Loodi Euroopa ühisrahastusplatvormide esimene API lahendus, mis kahjuks ei ole esmaturul eriti edukalt kasutatav.
  • Hakati saatma laene inkassosse juba 7 päevase makseviivituse järel. Bondora andmete põhjal võis järeldada, et varasemalt ca 80% sellistest juhtumitest maksid oma võla ära enne inkassode sekkumist. Ometi otsustati, et ka siin peaks inkassodele maksma sama suure osa maksest, nagu hapuksläinud laenude puhul.
  • Algsest 15% keskmisest inkassotasumäärast sai kuskil vahepeal 35% ja vahel rohkemgi. Lisaks hakati seda tasu võtma ka aastaid tagasi hapuksläinud ja kohtutäiturile saadetud laenudelt. Ühtegi tasuvusarvutust inkassode sekkumise kohta ei ole täheldanud.
  • Leiutati uus innovatiivne viis põhiosa taastumismäära arvutamiseks. Esimest korda teadaoleva ajaloo jooksul on võimalik sama laenu puhul taastumismäära langemine ajas.

Kasvutempo on viimase kahe aasta jooksul seisma jäänud. Olukorras, kus kõik teised portaalid on mahte kasvatanud 100%+, näitas Bondora kõigest 9% väljastatud mahtude kasvu. Arvestades konkurentide ja mujal maailmas valdkonna kasvunumbreid, võib seda parimal juhul lugeda paigalseisuks, kui mitte kahanemiseks.

Iseenesest on tegemist hea õppematerjaliga sellest, kui palju eksitavat infot üks €2-3 miljoni eest laene kuus vahendav ettevõte võib investoritele levitada, ilma et keegi seda avalikult kommenteeriks (Alphaville ühe artikli tegi, Eestis on vaikus). Samuti ütleb see nii mõndagi ilmselt ühisrahastuse hea tava kohta.

Isegi kui täna õnnestuks Bondoras head tootlust teenida, siis tasuks endalt küsida: Kui arukas on usaldada oma raha ettevõtte hoolde, mis harrastab numbritega manipuleerimist ja eksitamist?

Majanduslikus mõttes oli Bondoral eelmisel aastal raha üheks 2015. aastaks. Arvestades, et probleemsete laenudega tegelemise kulud lükati tagantjärele investorite kaela ja sisuliselt kahekordistati nii laenude väljastamis- kui ka haldustasu, siis ehk olid 2016. aastal kulud väiksemad ja tulud suuremad.

Samas on väga palju rõhku pandud investorturundusele nii reklaamide, referral programmi kui ka isegi raha tagasi garantii pakkumisega. Natukene on raha läinud ka “skin in the game” alla, aga arvestades, et see on €5 laenu kohta, siis tegemist on vägagi marginaalse summaga, mis erilist mõju ei oma ja rämpsu väljastamist kindlasti ei takista. Eks majandusaastaaruande ajal näeme, kuidas seis on. Laenumahtudele see turundus olulist mõju ei paista siiski avaldavat.

Millised sündmused sinu jaoks oluliseks osutusid ja sinu investeeringuid mõjutasid?

5 replies on “Kuidas läks ühisrahastusportaalidel 2016. aastal?”

Bondora allakäik algas sellest hetkest, kui nad oma foorumi kinni panid. Ja sõna otses mõttes “Täis p*ska” oma blogis postitama hakkasid.

Ainuke võimalus oleks, kui nad sõna otses mõttes, võtaksid 3-4 investoril nööbist kinni ning viiksid sisse muudatused, mis muudaks selle Bondora tagasi isepankuriks. Nimi jäägu samaks, aga sisu muutugu.

Niipalju võin infoks öelda, et panin hunniku punaseid lootusetuid laene turule, 75% allahindlusega. Kahjuks turul pole ühtegi idiooti kes, neid ära ostaks :D. Järgmine kuu proovin 85%

Rohelisi laene müün nii, et panen kõik +40% juurdehindlusega turule. Ostetakse mis ostetakse nädala-kahega, ning siis mis müümata 30% turule, ja nii vaikselt alandades kuni müüdud on.

Mul aega müüa.

Kohalikke on üsna mitu, mis siit puudu. Nad ei ole põhinimekirjas, seega ei näe ka mõtet neid kajastada. Maht on olematu ja mõistlikke summasid investeerida ei saa.

Hea ülevaade, investeerija poolt vaadates pole väga positiivne aasta olnud. Intressid langevad ning laenu pakkuja poolne vastutus väga väike. Samas portaalide seisukohast vaadates laenu mahud päris palju suureneud ja raha jätkuvalt tuleb peale.

Hästi kirjutatud artikkel.Annab tõese pildi ühisrahastuses toimuvast.Mulle meeldis Omaraha Arne kommentaar,et kvaliteet pole oluline – oluline on maht.Sain selge vihje vähemalt,et Omarahaga on minul ühelpool.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.