Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » Ponzi skeem
     

Ponzi skeem

Ponzi lühidalt:

Ponzi skeemi puhul on tegu investeerimisprogrammidega, kus lubatakse sulle korralikke tulusid mingist majanduslikku tulu toovast tegevusest, kuid tegelikult makstakse eelmistele investoritele järgmiste investorite rahaga ja mingit muud majanduslikku tulu ei ole või on see märkimisväärselt lubatust väiksem.

Lõpptulemusena saab raha otsa ja viimased investorid kaotavad.

Ja pikalt kasutaja surf kirjutatud postitus:

Ponzi-skeemid said oma nime Charles Ponzi järgi, kes 1920. aastatel tuhandeid ameeriklasi ninapidi vedas.

Seda skeemi kasutatakse väga laialdaselt veel tänapäevalgi. Mõned valdkonnad, kus seda skeemi kasutatakse: Trading (Forex scam)MatrixTraffic Exchanges (Autosurf)HYIPMultilevel Marketing (MLM) jpm investeeringutega seotud valdkonnad.

Mõned valdkonnad on kõvasti eemaldunud ehtsast ponzi-skeemist, kuid mehhanism on ikkagi sellele väga ligilähedane. Just seda mehhanismi kasutades on paljud kompaniid suutnud ka endale ärimaailmas nime teha ja nii mõnigi neist legaalseks muutunud. Paljusid firmasid süüdistatakse veel tänapäevalgi ponzi-skeemi kasutamises.

Charles Ponzi: (3.03.1882 – 18.01.1949)

Pseudonüümid: Charles Ponei, Charles P. Bianchi, Carl, Carlo

Skeemi ülesehitus

Erinevalt püramiidskeemist tugineb ponzi-skeem enamasti tõelisele ärile, kuid selle äri väärtus on kõvasti üle blufitud. Äri “edendamiseks” on vaja kapitali.

Kergeusklikud investorid teevad oma sissemaksed ning saavad algul isegi “dividende”. Tegelikult makstakse neile algul tagasi osa sissemaksetest. See tiivustab investoreid investeerima aina rohkem, et saada veelgi rohkem “dividende”.

“Dividendide” maksmine kestab seni, kuni jätkub “investeeringute” juurdevool. Kuid siis läheb asi kahtlaseks ning ühel hetkel on pood kinni ja suli rahaga välismaale kadunud.

Kes siis oli Charles Ponzi?

Itaalias sündinud mees, kes 1903. aastal 21-aastaselt emigreerus U.S.A-sse, taskus ainult $2,5, kuid suure, miljoni dollari unistusega peas.

Enne ponzi-skeemi sündi, pidas Charles Ponzi erinevaid ameteid: nõudepesija, kelner, kontoritööline, tõlk jpm. Jõudis ka 2 korda vangis istuda (USAs ja Kanadas): dokumentide võltsimise- ja immigratsiooniseaduse rikkumise eest. Asutas mitmeid kompaniisid, kuid ühegi kompaniiga ei olnud edu.

Kupongiäri

Kuulsale ideele tuli ta siis, kui talle saadeti posti teel Hispaaniast tellimuskiri tema kunagise nn “kollase lehe” väljaande jaoks. Ta märkas, et kirjaga oli kaasas talle veel tundmatu kupong (postal reply coupon), mis näitas, et saatja poolt on ka kinni makstud vastuse/tagasisaate kulud.

Võrreldes selle kupongi hindasid C. Ponzi märkas ka seda, et selle kirja saatja maksis Hispaanias valuutakurssi arvestades ligikaudu 1 USA sendi, kuid Ponzi sai postkontoris selle kupongi eest kirja edasitoimetamiseks 6 USA sendi eest postmarke. Vahe 1:6.

Need rahvusvahelised maksemäärad olid kinnitatud IPU (International Postal Union) poolt 1907.a. Maailmasõja tagajärjel olid valuutakursid aga vahepeal muutunud. Lõviosa Euroopa valuutast oli langenud ning selline suur hinnavahe jäi IPU-le märkamata. Kupongidel seisid ikka vanad hinnamäärad.

Ponzi-skeemi sünd

See oligi ponzi-skeemi sünni alguseks! Siin tekkisid ta esimesed fantaasiad, kuidas on võimalik teha, spekuleerides nende kupongidega, enneolematuid kasumeid. Üks ideedest oli siis osta kupongid odavama hinnaga nõrga majandusega riigist A ja realiseeida need valuutasse riigis B, kus on tugevam majanduskasv ja tulu tagasi U.S.A kapitali.

Esimesed investorid

Ta väitis oma tuttavatele ja parneritele, et suudab oma ideega teha kasumit koguni üle 400%. Selle väitega leidis ta ka esimesed toetajad, kes olid nõus seda ideed finantseerima, sest iseenesest selline tehing, mida ärikeeles nimetatakse arbitrage-ks, ei olnud ebaseaduslik tegevus.

Detsember 1919.a. laenas ta mõned sajad dollarid ja asutas “Securities Exchange Company”. Kompanii realiseeris ja kustutas võlakirju. C. Ponzi lubas oma tuttavatele ja partneritele, idee toetajatele, investoritele 45 päeva jooksul 50% ja/või 90 päeva jooksul 100%-st kasumit.

Pettus

Ta väitis, et investorite raha investeeritakse kupongidega seotud operatsioonidesse ja et selle tehnoloogia on saladus. Tegelikkuses aga seda ei tehtud.

Ei pidanud C. Ponzi ka mingit finantsraamatupidamist. Nagu hiljem selgus, võltsis Ponzi ka dokumente näitamaks, et investeeringud siiski toimuvad. Et tõestada oma “lubadusi” tegi ta ka mõningad väljamaksed esimestele investoritele. Edasine on teada, uued investorid tulid juba ise Ponzi kontorisse ja pakkusid raha.

Üle 9 miljoni dollari

1920.a juuliks olid investerinud tema ideesse 20 tuhat inimest enam kui 9 miljonit dollarit (9,8 milj.?). Oli ka palju selliseid investoreid, kes uskusid Ponzi ideesse, ei võtnudki oma kasumeid välja vaid reinvesteerisid. Ühest allikast leidsin, et investorite hulka kuulus ka 3/4 kogu Bostoni politseiameti isikkooseisust.

Saatuslik viga

Paljud ponzi-skeemi uurijad on arvamusel, et iseenesest see süsteem ei olnudki tol ajal ebaseaduslik, kuid saatuslikuks sai see, et C. Ponzi armastas kangesti raha raisata, ostis kallleid kaupu, ikke riideid, uhke villa, andis juhtivatele ajakirjadele intervjuusid jne. Ta langes iseenda ohvriks. Oli liiga optimistlik.

Mõjukad inimesed ja ajakirjanikud hakkasid tundma suurt huvi tema finantsedukuse üle ja esitasid üksteisele küsimusi, et kuidas on võimalik nii ruttu rikastuda.

Allakäik

Ajaleht “Boston Post” paljastas 24. juulil 1920.a. Clarence W. Barroni abiga (kuulus finantsanalüütik) tema skeemi. Clarence W. Barron ütles, et katta kõik Ponzi kompanii investeeringud, peaks C. Ponzi kasutuses olema umbes 160 – 180 millionit kupongi.

U.S.A Postiteenistus vastas, et sellises koguses kuponge pole ei kodumaal ega võõrsil ostetud. Tegelikkuses oli ringluses ainult 27 tuhat sellist kupongi.

Usalduse tagasivõitmine

Investorite seas puhkes paanika, kuid imekombel suutis Ponzi ka sellest olukorrast pääseda, suutes väljaspool kontorit välja maksta kolme päevaga mingi osa rahast (2 milj. dollarit) investoreile, kes tulid oma raha tagasi nõudma. Ühest kinnitamata allikast leidsin, et see summa oli 7,8 milj.

Sellega võitis Ponzi mingi aeg rahva silmis veel rohkem usaldust ja see tegi ta veel kuulsamaks. Samuti oli Charles osav rääkija. Juba siis taheti kontrollida tema finantsraamatupidamist. Ta kohtus paljude riigiametnikega ja oskas neid ajutiselt ümber veenda. Samuti suutis ta nii mõnelegi investorile auku pähe rääkida, ikka veel oma kupongi idee äri väärtust üle bluffida ning paljud ei nõudnud ka peale sellist paljastust oma raha tagasi.

Uute äride plaanid

Peale seda vahejuhtumit ja toetajaskonna kasvu, oli tal plaanis kohe realiseerida uusi ideid ja luua veel uusi kompaniisid, panke. Ta tundis, et tema kompanii on määratud varem või hiljem hukule. Oli vaja raha väljamaksmiseks endistele investoritele uusi ideid ja uusi finantseerijaid oma uutele ideedele.

Üks plaanidest oli ka osta 300 milj. dollari eest Ameerika Sõjalaev ja teha sellest U.S.A. ujuvaks kaubakeskuseks. Selleks palgatud reklaamiagent nähes läbi Ponzi kavatsusi, pöördus ajakirjanduse poole ja nimetas teda “finantsidioodiks”. Tema plaanid jäidki plaanideks.

Ametliku juurdluse järeldused

Ajakirjandus jätkas oma artikklitega ja USA Föderaalagendid, kes siiamaani olid tema vastu jõuetud, tegid 10. augustil 1920 ka oma esimesed sammud. Nad peatasid kõik sissetulekud ja läksid tema raamatupidamist kontrollima. Kontrolli käigus ei leitud vajalikku kogust kuponge. Lõpuks tunnistati “Securities Exchange Company” pankrotistunuks, mis viiski Charles Ponzi elu uuesti kohtupinki. Kohtus suutis C. Ponzi tõestada ainult väikese osa kupongide ostutehingut.

Selle skeemiga pettis Charles kergemeelsetelt investoritelt välja u. 15 miljonit dollarit. Kohtuprotsesside jooksul pankrotistus 5 panka.

Get-rich-quick

Lugedes kõiki saadaolevaid artikleid võib oletada, et Charles Ponzi idee ehk polnudki paha ja kui ta oleks tõesti tegelenud nende kupongide ostu ja realiseerimisega, võimalik, et kõik oleks ka hästi läinud, finantseerijaid ju oli. Kuid kuna mehel oli aastaid kinnisideeks ruttu rikkaks saada, siis see tema selline “quick-rich scheme” oli ka tema üpriski kiireks “tähelennu” lõpuks. Tema kupongidega seotud ponzi-skeem töötas 8 kuud.

Muide, vanglakaristuseks oli 5 aastat, kandes ära ainult 3 a. Ja see ei jäänud ta viimaseks vanglakaristuseks.

Mittepahatahtlikud ponzid

Mitte alati pole ponzi-skeemid alguse saanud pahausksetest ideedest. Mingi ettevõtmise jaoks on laenatud raha, kuid äri hakkab loodetud tulu asemel tootma kahjumit. Meeleheites ettevõtjad müüvad oma hinge kuradile, pannes kõik panused ühele kaardile.

Uue aja ponzideks on näiteks Briti ajalehemagnaat Robert Maxwell, väärtpaberimaakler Nick Leeson, moeinvestor Enelin Meiusi, muusikaärimees Jüri Makarov…

Mitmete riikide valitsused kasutavad riigeelarve tasakaalustamiseks ponzi-skeemi: vanad võlakirjaemissioonid kustutatakse tavaliselt uute emissioonide müümisest saadava rahaga. Sisuliselt makstakse praegusi võlgu meie laste rahaga.

Plahvatuslikel aktsiabuumidel New Yorgi ja Tallinna börsidel on tegelikult väga suur sarnasus püramiid– ja ponzi-skeemidega – nende näiline edu põhines ühelt poolt uute investorite juurdemeelitamisel, teisalt aga ei suutnud needsamad investorid vastu seista kiusatusele panna mängu üha rohkem oma raha. Ahnus läks lõpuks nii suureks, et börsile paisati laenatud raha. Varem või hiljem pidi aktsiamull lõhki minema.

Mõningad gigantsed ponzi kompaniid: Enron CorporationWorldCom

Ponzi skeemid HYIP maailmas

2004. aastal tekkis isegi uus nimetus nn “honest HYIP” või siis “ponzi-structured game”, kus programmide omanikud ütlevad juba välja, et tegu on puht mänguga. Mitte investeerida raha, mida oleks valus kaotada ja sellise HYIP mängu puhul lubatakse intresse välja maksta nii kaua, kuni raha jätkub, kuni 90.. 95% üldisest summast. Ülejäänud raha 5.. 10% läheb hostingu, lehe disaini, ülekandetasude, admini magamata ööde jms kulude katteks.

Esialgu sellised programmid võitsid isegi populaarsuse, kuna kõik teadsid, millega riskivad, kuid üsna kiiresti kaotasid usalduse, sest ka siin võisid programmi omanikud scammida, lõpetades raha väljamaksmise mitte 90.. 95% üldsumma juures, vaid hoopis näit. 50% juures. Investoritel puudus ju kontroll selle summa üle.

Ponzi-skeemide vastane tegevus

Näiteks U.S.A.-s on olemas nn Riiklik Väärtpaberi- ja Börsikomisjon SEC (U.S.A. Securities and Exchange Commission), kes uurib/inspekteerib ebaseaduslikul (ka ponzi-skeemi) teel raha omandamist/kasutamist suurtes kompaniides ja tihti ka raputab neid, külmutab arveid jne.

SEC-i tegevuse aluseks on Investeerimisfirmade Seadus (Investment Companies Act, 1940) ja Investeeringujuhtide seadus (Investment Advisors Act) ning tal on laiad volitused teostada inspektsioone ning kontrolle (ka etteteatamata) ning algatada kohtumenetlust.

Ponzist ja selle skeemist netis:
Charles K. Ponzi Website

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

7 kommentaari

  1. Comment by Marek:

    Väga hea kokkuvõte.Lugesin ise suure huviga.
    Kuid usun et tänapäeval on see skeem aegunud ja on tunduvalt tõhusamad ja pommikindlamad skeemid kuidas rikstuda ja ise märkamatult kaduda.

  2. Comment by Hardo:

    Väga lahe, vaatasin just ETV-st doki Madoffi afääri kohta. Tõesti geniaalne idee ja vaja on ka ülimaid manipuleerimisoskusi inimestega suhtlemisel.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kindlasti on kavalamaid skeeme välja mõeldud. See on lihtsalt üks levinumate seast, mida on erinevates vormides ka tänapäeval kasutusel. Nii algsel kujul kui ka erinevaid edasiarendusi. Ehk õnnestub sellest teadlikel inimestel ka mõne sellise skeemi ohvriks langemisest hoiduda.

  3. Comment by Amadeus:

    Krt, kell on jb 3.46, on eelviimane selle aasta õhtu….sattusin vaatama yhte vene filmi püraMMMiid…..ja terve krdi öö olen selle kohta erinevaid artikkleid lugenud…Aga Sinu tekst on väga hea! TUBLI TÖÖ!!

  4. Comment by Taavi Pertman:

    surf on tõesti väga hea ülevaate teinud sellest teemast.

  5. Ping from Kairos Technologies aitab kodus vedeledes raha teenida? - RahaFoorum:

    […] valguses ausaltöeldes neid numbreid vaadates muudmoodi see asi ei saagi ju töötada kui vana hea Ponzi mudeliga, kus järgmised investorid maksavad eelmiste investoritega seotud kulud […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga