Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

II sammas väärib kriitikat, aga püsime siiski reaalses maailmas

Vaatasin Postimehe Trehvunksi (PM) debatti Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ja ettevõtja Kristjan Järvani (II samba vastased) ning sotsiaaldemokraat Eiki Nestori ja majandusanalüütik Kaspar Oja vahel.

Olen täiesti nõus vastasleeriga, et II sammas ei ole siiani oma eesmärki väga edukalt täitnud. Seda on aastaid kinnitanud OECD raportid (OE) meie pensionifondide tulemuste kohta ja seda on näha ka pensionikeskuse enda statistikast (PK).

Ühtlasi olen nõus, et minu jaoks on II sammas pigem kahjulik. Suudaksin selle rahaga mõistlikumat tootlust teenida, kui II samba fondid seni on teinud. Samas on see ebaoluline, mida mina või sina selle rahaga teeks. Vaadata tuleb tervikpilti, sest pensionisüsteem on loodud pigem neile, kes iseseisvalt ei saa või ei oska tulevikuks ette valmistuda.

Küll aga ei saa nõustuda sellega, kui meelevaldselt vastasargumentide esitamisel on fakte väänatud ja unistusi või muid ettekujutisi faktidena esitletud. Raske on ka nõustuda välja pakutavate lahendustega, mis ei ürita aru saada, mis siiani on valesti läinud, et probleemi tuumaga tegeleda. Nagu läheksid arsti juurde varbavaluga ja arst soovitab ilma põhjuseid uurimata jala maha võtta.

Alustame paari väitega ja seejärel vaatame, mis II sambaga valesti on läinud ning mida lahenduseks ette võiks võtta.

5 kaheldavat väidet II samba vastastelt

Väide 1: I sambas kasvab raha kiiremini, kui II sambas.

Tegelikkus: I sambas ei kasva mitte midagi. Sinna makstud raha kulutatakse ära pensionite maksmiseks ja seda enam ei ole.

Kui soovime võrrelda võrreldavaid asju, siis €1000 sissemakse täna 3% tootluse ja 5% palgatõusu puhul oleks aasta pärast:
a) I sambasse ehk riigikassasse makstes €0
b) II sambasse ehk pensionifondi makstes €1030

Kui aga teha sarnaselt makseid 40 aasta peale*, siis sissemakseid on lõpuks tehtud €120 800 ja sellest oleks sinu pensioni maksmiseks järel:
a) I sambasse ehk riigikassasse makstes €0
b) II sambasse ehk pensionifondi makstes €194 500

Isegi pensionifondide nulltootluse juures oleks II sambas endiselt alles sissemakstud €120 800.

raha põlemine I sambas vs II sambas
Sissemaksed kasvavad ajas koos palgatõusuga.

Välja pakutud II samba kaotamise idee baseerub puhtal usul, et I samba kaudu pensioniteks makstav raha tekib eelarvesse õigel hetkel, seda on alati piisavalt (alates 2009. aastast on I sammas olnud defitsiidis, mis majanduskriiside ajal veelgi süveneb (RS)), et keegi I sambaga seotud seadusi aastakümnete jooksul ei muuda (mida on korduvalt tehtud ja tehakse ka täna) ja järgmise paarisaja aasta jooksul läheb kõik ideaalse stsenaariumi järgi ja maailm hakkab stabiilselt töötama (mida ta pole kunagi varem teinud).

* Lihtsustamise mõttes tehakse kogu makse aasta alguses ja tootlus ning palgatõus leiab aset aasta lõpus.

Väide 2: II sammas kaotas eelmise majanduslanguse ajal 24% ehk veerand rahast, mis sinna pandi, kadus ära.

Tegelikkus: Tõsi ta on, et majanduslanguse ajal nii aktsiate väärtus kui ka maksulaekumine langeb. Näiteks I sambasse sotsiaalmaksu laekumised vähenesid 2008. aasta tasemelt 2010. aastaks enam kui 15% (MA). Seejuures langusest tingitud defitsiidi katmiseks võeti raha tol ajal II samba sissemaksete arvelt, mis mõjus ka II samba tulemustele halvasti, aga sellest hiljem.

Kuigi kriiside ajal aktsiate hinnad kukuvad, siis aktsiate hulk jääb samaks. Tüüpiline inimene, kes kriisi põhjas oma aktsiad maha müüb, kaotab tõesti oma raha ära. Ülejäänud aga teenivad selle kaotuse järgmise tõusuga tagasi ja rohkemgi. Eriti kui languse ajal aktsiate ostmist jätkatakse.

Majandus on tsükliline. See kasvab (kasvavad ka sotsiaalmaksu laekumised ja aktsiate hinnad) ja seejärel tõmbub kokku (kahanevad nii sotsiaalmaksu laekumised kui ka kukuvad aktsiahinnad) ning siis taaskord kasvab. See on siiani tähendanud seda, et aktsiahinnad liiguvad küll üles-alla kõikumistega, aga pikas plaanis siiski üles.

Vanguard Global Stock Index Fund tootlus läbi aja
Globaalse aktsiaindeksfondi hinnaliikumine ajas. Allikas: Vanguard

Soovitan vaadata Ray Dalio lihtsat seletust majanduse toimimise kohta animeeritud videos How The Economic Machine Works (saadaval ka venekeelsete subtiitritega).

Väide 3: Seeder väidab, et inimestel võetakse tänu II sambale 6% palgast käest ära.

Tegelikkus: Inimeselt võetakse II sambasse brutopalgast 2%. Potentsiaalsest netopalgast (maksujärgne palk, kui saaks II samba asemel raha hoopis kätte) moodustab see 1,6%-2% sõltuvalt inimese aastatulust. Ülejäänud 4% on sotsiaalmaks, mida maksavad nii II sambaga liitunud kui ka mitte liitunud ja mida inimene endale ei saa ega saanud ka enne II sambaga liitumist.

Väide 4: Seeder väidab, et kui inimesed saaksid selle 2% kuus kätte, siis hakkaksid investeerima ja “Praktika näitab, et inimesed oma isiklikku vara säästavad ja paigutavad pikas perspektiivis paremini kui need, kes pööritavad võõrast raha.”

Tegelikkus: Keskmise palgaga eestlane annab II samba sissemakse näol ära €21 potentsiaalsest netopalgast kuus (S1). Inimesed on aastaid kätte saanud ülejäänud 98%.

SaarPolli poolt läbi viidud finantskirjaoskuste uurimuste põhjal on selgelt näha, et eestlased ei investeeri. Näiteks 2015. aasta tulemustes (SP) on kõige populaarsem investeerimistoode (kohustusliku II samba järel) III samba fond, mida omas 10% vastanutest. Sellele järgnevad aktsiad (4%) ja investeerimisfondi osakud (3%).

Muude investeeringute osas oli küsitluse hetkel investeeringuid kinnisvaras (12%), kuld ja väärismetallid jm (5%). Ülejäänud protsendid ei vääri mainimist. 84% vastajatest ei investeeri ühelgi moel ja 64% ei ole isegi huvitatud kuhugi investeerimisest.

Ka säästmisega on lood kehvad. Näiteks samas uurimuses enam kui kolmandik vastanutest polnud viimase 12 kuu jooksul midagi säästnud. Ülejäänud säästsid pangakontole (44%), sularahas (29%), hoiustel (11%) või  mõnel muul viisil (nt investeerimine kinnisvarasse, kulda, kunsti) (5%).

Seejuures 58% elanikest ei oma piisavalt sääste, et üle 3 kuu ilma peamise sissetulekuta hakkama saada. Sealhulgas 1/3 ei peaks sissetuleku kadumisel ühte kuudki vastu.

kui pikalt jätkub eestlastel sääste?
58% elanikest ei suudaks säästudest ära elada üle 3 kuu.

Samasugused piinlikult kehvad on tulemused olnud ka varasemates uurimustes (MR). Seega, ca 80-90% elanikest ei tegele investeerimise ega raha pikaajalise eesmärgiga kasvatamisega. Sõltumata sellest, et keskmine palk on juba aastaid tõusnud 5-6%+ aastas.

Lisaks, vähem kui kümnendik elanikest panustab oma pensioniplaanides tulule investeeringutest või varade müügist. Enamus loodavad I (80%) ja II sambale (52%). Väiksema sissetulekuga (13% neist) ja madalama haridusega (14%) vastajad loodavad teistest enam ka riigi või kohaliku omavalitsuse toetustele.

Lühidalt, eestlased ei valmistu pensioniks ei investeerimise ega säästmise näol ega hakkaks seda ka tegema peale 2% palgatõusu.

Väide 5: Kui II samba raha inimestele kätte anda, siis inimesed hakkaksid lapsi tegema.

Tegelikkus: Keskmise lapse kulukus oli 2010-2012 ajal ca €300 kuus (SM). Keskmise palgaga inimene saaks II samba kaotamisel €21 lisaks kätte. Isegi kui vähendada sotsiaalmaksu ja anda ka see 4% inimesele, siis jääks endiselt enam kui €200 kuus puudu, et saaks hakata lapsi tegema. Sedagi vaid eeldusel, et laste tegemine on ainult raha taga kinni.

Mis läks II sambaga valesti ja mida edasi teha?

Lühidalt öeldes on valesti see, et tootlus on kesine. Toon välja mõned ilmselt olulisemad põhjused selle taga.

Põhjus 1: Riik kardab valesid riske.

Näiteks oli 2012. aastani lubatud investeerida ainult kuni 50% varadest aktsiatesse, mis tähendas, et vähemalt pool rahast istus võlakirjades või rahas ja teenis väga madalat tootlust. Samuti loositakse noortele välja konservatiivne ehk 100% võlakirjadesse investeeriv fond, kui nad ise pole valikut teinud. Noorele inimesele on see kõige rumalam valik, mida teha saab ja see vähendab arvestatavalt tootlust.

Õnneks tahetakse mõlemat neist muuta ja on lootust, et edaspidi neid probleeme enam pole.

Põhjus 2: Riik ei ole teinud mõistlikku järelevalvet pensionifondide poolt pakutava teenuse kvaliteedile.

Pangad on siiani pakkunud kokkuvõttes ebamõistlikult kallist ja lisandväärtust mitte loovat teenust. Riik omakorda on lubanud seda liiga pikalt teha.

Arusaadavalt olid tasud kõrged algusaastatel, kuna väikese mahuga fondist moodustavad fondi ülevalpidamise ja bürokraatiaga seotud püsikulud juba päris viisaka protsendi. Küll aga ei ole vähimatki õigustust, miks need tasud on olnud nii kõrged näiteks viimaste aastate jooksul.

Tasudeks võetava raha eest kliendile lisaväärtust ei looda, sest aktiivselt juhitavate fondide tootlus on indeksist üldiselt kehvem. Ja seda raha isegi ei kasutata olulises mahus tegevuste jaoks, mis võiks pensionikogujale väärtust luua.

Pensionifondide haldustasud.
Graafikul on tööjõukulu + muud kulud, mis peaks sisaldama endas kõiki pensionikogujale väärtust loovaid tegevusi. Lisaks on kasum ja müügikulud, mis pensionikogujale otsest väärtust ei loo.

Lahenduseks on õnneks tänaseks loodud Tuleva pensionifondid, kus pensionikogujate ja fondihaldaja vahel otsene huvide konflikt puudub, kuna tegemist on samade inimestega. See on tekitanud madalate tasudega passiivsete pensionifondide näol alternatiivi ja parandanud konkurentsi turul.

Samuti on riik teinud samme tasude vähendamiseks, kuigi pensionifondide kasumeid vaadates võiks need sammud olla veelgi julgemad.

Riik peaks omalt poolt ka rohkem pensionifondide ja finantsasutuste arvamuse küsimise asemel hoopis neilt aru pärima. Alustuseks selle kohta, et millega on õigustatud nii kõrged tasud, milliseid väärtust loovaid tegevusi pensionikogujad on selle eest saanud ja miks see tootlustes ei kajastu?

Lisaks võiks ka aru pärida nii mõneltki fondilt, miks nende fondi hind liigub nagu kallite tasudega indeksfond, kuigi tegemist peaks olema aktiivselt juhitava fondiga. Riigil võiks olla igati õigustatud huvi kapiindeksfondidelt liigne tasu pensionikogujatele tagasi nõuda. Siinkohal saab brittidest eeskuju võtta (T).

Põhjus 3: Riik on käitunud kui rumal investor.

2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni peatati sissemaksed II sambasse. Lisaks maksti 2011. aastal sisse kõigest 1%+2% varasema 2%+4% asemel (ÄL). Sellega jäeti vahele nö börside hullud päevad, kus aktsiaid müüdi suure allahindlusega.

II samba ostude peatamine kaotas pensionikogujate raha
II samba ostude peatamine eelmise majanduskriisi ajal.

Tegemist oli ajaga, mil aktsiate hinnad olid kõige odavamad ja ostes oleks saanud sama raha eest tunduvalt rohkem. Selle aja sees tõusid aktsiaturud ligi 40% ehk täismahus oste hakati tegema uuesti alles siis, kui aktsiad olid 40% kallimad ja osteti edasi hindadega koos ülespoole sõites.

Õnneks on võimalik tänastel ja tulevastel poliitikutel olla ettenägelikum ja mitte hävitada II samba pensionikogujate vara sellega, et nad ei suuda järgmise kriisi ajal mujalt eelarveaukudeks täidet leida.

Mida selles suhtes ette võtta?

Arvestades, et enamus varasemaid probleeme on tänaseks lahendatud või neid vähemalt arvestataval määral hetkel lahendatakse, siis võib olla optimistlik, et pikas perspektiivis hakkab II sammas oma eesmärki edukamalt täitma.

Kindlasti vajab veel täiendamist väljamaksete süsteem, aga see on täna nii jabur, et usutavasti leitakse ka siin lõpuks motivatsioon pensionikoguja huvidest lähtuvad lahendused tekitada. Loodetavasti kiiremini, kui II samba fondide puhul.

See ei tähenda, et meil ühtegi majanduskriisi enam kunagi ei tuleks ja II sammas kriisi ajal jälle miinusesse ei saaks kukkuda. Kindlasti tuleb ja kindlasti kukub paljude jaoks miinusesse, täpselt nagu langeb ka sotsiaalmaksu laekumine ja suureneb I samba defitsiit. See on osa investeerimisest ja majandustsüklite toimimisest.

Oluline on, et poliitikud sellest enne järgmist krahhi aru saaksid ja ei hakkaks raskematel aegadel populistlikke ja pensionikogujatele kahjulikke otsuseid tegema.

VIITED

PM – https://arvamus.postimees.ee/6446104/postimehe-trehvunks-suur-poksimats-kas-ii-pensionisammas-on-eestile-kasulik-voi-hoopis-kahjulik

OE – https://www.oecd.org/finance/private-pensions/globalpensionstatistics.htm

PK – https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-paevastatistika/

RS – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/vanaduspensioni_jatkusuutlikkuse_analuus_2016.pdf

MA – https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/maksulaekumine

S1 – https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk

SP – https://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/Finantskirjaoskus_2015_ARUANNE_FINAL.pdf

MR – https://www.minuraha.ee/map.php?cmd=uuringud

SM – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_dets2013.pdf

T – https://tuleva.ee/analuusid/kapi-indeksifondid-maksavad-raha-tagasi/

ÄL – https://arileht.delfi.ee/news/uudised/1-juunist-peatatakse-kogumispensioni-sissemaksed?id=51169897

8 replies on “II sammas väärib kriitikat, aga püsime siiski reaalses maailmas”

“asotsiaal” – Väide üks loodusseaduste seisukohast:
I samba toimimiseks on vaja, et rahva arv säiliks, sest see on jooksvalt rahastatav pensionisüsteem. Rahva arvu säilitamiseks on vaja loomulikku suremust kompenseerida piisava hulga 3+ laste pensionimaksjaks kasvatamisega. Alimendiseadusega ütleb riik, et ühe lapse kasvatamise kuupanus on 500EURi ja sellega kolme piisava kasvatamise kuupanus 1500EURi. II sambasse on määratud keskmise palga puhul kuupanuseks 60EURi ehk vaid 4% piisavast. See on nii vähe, et sellest ei peaks üldse rääkimagi, kuid riik käitub vastupidiselt. Ketrab vaid II sambast ja seega 4% panusest, justkui 100% panust 1500EURi kuus polegi vaja teha peredel.

Panus teise pensionisambasse(Pensionifond) moodustab igakuiselt nii tühiselt 4% väikese summa 60EURi, sellest, mis on vajalik reaalseks piisavaks panuseks 3L või 1500EURi(100%) pensionimaksjate kasvatamisesse(Pensionikassa I pensionisammas), et sellele ei maksa isegi tähele panu pöörata. Kasulik on II sammas vaid väiksearvulisele sambaraha pööritajate seltskonnale pankades.
II pensionisamba Pensionifondi kuritegelikkus pole selles, et pensionisamba raha pööritavad pangad joonistavad osa raha oma tasku, vaid selles, et inimesi kutsutakse laste kasvatamise reaalse panuse 3+ asemel panustama tühist summat II sambasse. Sellest kuupanusest piisaks ehk vaid kassi elatamiseks, kuid kass ei hakka panustajale pensionit maksma. Riik ei tohiks niisuguse illusiooni loomisest mingil juhul osa võtta.

Kui küsisin oma noorelt kahe lapsega kolleegilt, kes on sunnitud osa võtma II pensionisamba maksetest, kas ta tunnetab II samba(Pensionifond) makset koormusena, siis vastus oli, et ega eriti mitte. Kui aga küsisin, et kas ta tunnetab kahe lapse kasvatamist olulise koormusena, siis oli vastus, et küll ja veel.
No ei saa omale vanadust kindlustada nii tühise panusega, mida eriti ei tunnetagi. Samal ajal piisab väga suure hulga inimeste mõttetult tühine panus väikesele hulgale sambaraha pööritajaile kenaks garanteeritud lisaks.
Riik peaks tegema kõik selleks, et I samba(Pensionikassa) jaoks kasvataks noored oma vanaduseks maksimaalse hulga pensionimaksjaid ega usuks II samba raha pööritajate illusioon, et laste kasvatamise reaalse tõsise piisava 100% panuse 3L+0EURi, 2L+500EURi, 1L+1000EURi, 0L+1500EURi 28 aasta jooksul, asemel võib teha näilise 5% panuse II sambasse, mis on sama “tõhus”, kui risti ette löömine.

Nagu juba varem ka sulle vastasin. Võrdled täiesti võrreldamatuid asju. Lapsed ei teeni sulle liitintressi ja aktsiad ei soovi süüa, riideid ega mänguasju. Samuti on laste kasvatamisel kulutused kõik valdavalt esimese 18 aasta jooksul peale sündi. Pensioniks kogutakse raha 45+ aastat.

Ühtlasi võrdled enda hinnangul nö heaks eluks vajalikku pensioni kõigest II sambaga, mis on vaid osa I + II samba kombinatsioonist ja mille eesmärk on tagada kõigest minimaalne toimetulek pensionieas.

Soovitan alustuseks investeerimise põhitõed selgeks teha ja siis on ehk lihtsam aru saada, mida see II sammas tegema ja saavutama peaks.

Kõlab rohkem nagu tagantjärgi targutamine.Teen ettepaneku lammutada vana II sammas,et siis uuesti teha II sammas,suuremalt ja võimsamalt kui kunagi varem.Sellise suure kogemuste pagasiga nagu meil täna on teeks siis nüüd kõik õieti.This time is different.

kõik räägivad tootlikkusest, et pole hullu midagi, sest midagi ju koguneb, aga kas keegi räägiks ka raha kätte saamisest, palju me maksame ära oma kogutud rahast? Nii palju kui ma olen oma tutvusringis rääkinud pensionile läinud inimestega, siis see, mis toimub pensioni kätte saamisega on päris bürokraatiline ja kulukas? Sellest ka küsimus, kas ei oleks mõistlik loobuda II sambast ja panustada rohkem III sambasse?

Miks ei ole hullu? Väga kesine tootlus on siiani olnud. Ja võlakirjafondidel on peaaegu garanteeritult ka edaspidi see tootlus päris kesine (paljud noored on endiselt oma rahaga seal). Õnneks tasude langetamine, 100% aktsiate osakaalu lubamine ja madalate kuludega indeksfondide tekkimine võimaldab tulevikus paremat tootlust teenida (pikas plaanis…krahhi ajal on kõik ilmselt punane).

Väljamaksetest olen isegi tegelikult rääkinud. See senine süsteem on täiesti jabur ja seda on Tuleva pikalt rääkimas käinud ning selles osas on ka plaanid juba mõnda aega vaikselt liikunud. Muidugi see viimane reform ju kaotab muuhulgas väljamaksete probleemi ilusti ära. Seega tekib küsimus, et millist probleemi selle II sambast III samba kasuks loobumisega lahendad?

II sambast lahkumise kohta panin oma mõttekäigu kirja siia. Kuna ma I sambast väga palju ei looda (võimalikke põhjuseid mitmeid), siis minu hinnangul kaotaksid selle lükkega päris korraliku summa.

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.