Categories
Esimesed sammud: raha kogumine, eelarve, säästmine Investeerimine: raha sinu eest tööle

Juhtumianalüüs: Kas peaks investeerima hakkama?

Minu postkasti saabus hiljuti ühelt lugejalt selline huvitav kiri ja mõtlesin, et kindlasti oleks selle vastuse lugemist nii mõnelgi teisel inimesel kasu, kes ehk mingil määral sarnases olukorras on.

Samal ajal olen ka üsna kindel, et blogi lugejate seas on terve rida inimesi, kes oskavad mõtteid ja soovitusi anda teise nurga alt kui mina, nii et loodetavasti saab see minupoolne mõttekäik hiljem kommentaariumis omajagu häid mõtteid veel lisaks, nii et otsustasime, et vastan sellele ka siin blogipostituse kujul.

Liisi kiri ise siis järgmine:

Tere, Taavi,

Olen Sinu blogi suur austaja ja lugeja. Tahaks öelda palju kiitvaid sõnu, aga kindlasti oled kuulnud neid juba kuhjaga!

Olen alustanud kogumishoiusega, et saaks olemasolevad laenud kaelast ja omandaks oskuse, et investeermisega alustada. Loen ka palju teisi blogisid ja enne, kui laenud ei ole tasutud, ei julgeks investeerimisega veel alustada, kuigi väga tahaks proovida. Nii õpib kõige paremini. Lisasin manusesse oma kuu kulude aruande. Kuupõhiselt. Kui suuremad väljaminekud, siis mängin puhvriga. Sooviksin väga sinu arvamust, mida teeksid sina teisiti või lisaks kui alustaksid samalt positsioonilt nagu mina praegu? Kas mul tasuks puhvrist veidi juba hakaya investeerima ja mida soovitad esimeste sammudena?

Enda peas valikuid kaaludes tihti ei jõua kompromissile, sest võimalusi on tegelikult palju.

Hea on kogenud inimese nägemust kuulda.

Mõned sihid lähiajal.

1.Tasuda see reede telefoni jääk

2.Asun uuele kohale tööle järgmisest nädalast. Esimesed 4 kuud palgas kaotan 150.- Hiljem palk sama.

3.Puhkuseraha korvab need 4 kuud palgaliselt

4.Võidan kütuse kulus 75.-  

5.Võidan söögirahas 40-50.- saan kodust toidu kaasa võta. 

6.Lisaks emotsionaalsed väärtused paranevad.

Olen kaalunud ka auto müümist, aga paraku tööle sõitmiseks muud varianti ei ole.

Variant kodulaen ja jala tööle käia.

Igakuine sääst 300.- eesmärk on aasta lõpus tasuda ära autoliising ja hiljemalt järgmise aasta alguse esimestel kuudel ka õppelaen.

Lisaks mis on sinu arvamus, mis saab kinnisvara hindadest aasta lõpuks?

Loodan, et leiad aega arvamust avaldada ja siiralt suured tänud juba ette!

Palju jaksu blogi jätkamisel

Parimat,

Liisi

Esiteks pean mainima, et kiitvad sõnad (ja ka konstruktiivne kriitika) on alati enamgi kui teretulnud ning neid pole kunagi liiga palju. Teen ma ju ikkagi RahaFoorumit peamiselt just sinu kui lugeja jaoks ja eesmärgiks on aidata sul oma elus reaalseid muutusi ellu viia.

Kui ma tagasisidet ei saa, siis on ka väga raske aru saada, mis töötas ja mis mitte ning kuidas edaspidi paremini saaksin teha.

Praegune finantsolukord

Enne kui küsimusele vastama hakkan, vaatame ka kulude ja tulude tabelit, mis Liisi kirjaga kaasas oli. Õppelaenule panin ise intressi juurde, eeldusel, et see on võetud Eestis ja tavatingimustel.

KOHUSTUSEDKuumakseJääkIntressMaksete arv
 Autoliising€218,85€4518,250,032+3,532%31,7
 Telefoni järelmaks€18,71€554,2921,9%29,6
 Õppelaen€22€11255% 51,1
 KOHUSTUSED KOKKU€259,56€6197,54
VARADSumma
Kogumishoiusel€1400
 KOKKU-€4797,54

 

KULUDKulu kuus
 Telefon€6
 Kütus€163,09
 Trenn€23
 Sääst€300
 Lõunasöök€80
 KULUD KOKKU€572,09
TULUDKuus
Palk€1100
Puhver (+)€268,35

Üldiselt on siit näha, et kuigi Liisil varasid väga pole, on olukord tegelikult väga hea. Palk on üle keskmise, peale 3 kuud puhvri jätmist on selgunud, et tegelikult jääb ka sealt veel üle ja sisuliselt on võimalik investeerida üle €300 kuus.

Ühtlasi puuduvad hetkel elamiskulud, kuna Liisil on võimalik elada vanemate majas, mis on kindlasti ka osaliselt põhjus, miks on võimalik nii palju säästa.

Selle postituse kirjutamise hetkeks on lisaks tõenäoliselt võetud välja kogumishoiuselt €500 ja lõplikult ära makstud telefoni järelmaks.

Kui õigesti aru sain, siis väheneb ka uue töökohaga seoses kütusekulu tervelt €75 võrra ja söögiraha €40-50 võrra ehk ümardades tekib veel lisaks pisut üle €100, mida saaks säästudeks ja investeeringuteks kasutada.

Julgen väita, et see olukord on lausa märgatavalt parem, kui valdaval enamustel eestlastel (või kui numbreid protsentuaalselt vaadata, siis ka muu maailma elanikel).

Mida mina teeksin?

Enne, kui edasi läheme, mainin ära, et tegelikult ei ole olemas ühte ja ainsat õiget vastust. Väga palju sõltub sinust endast, sinu riskitaluvusest ja sellest, mil moel sa ennast hästi tunned.

Mina isiklikult olen arvestanud sellega, et kui midagi halvasti läheb, siis ma saan vähemalt osaliselt oma investeeringud likviidseks muuta (maha müüa/välja võtta) üsna lühikese aja jooksul ning kui midagi ikka väga väga halvasti läheb, siis alati on viimases hädas võimalik lühiajaliselt tagasi vanemate juurde kolida või perelt nö lühiajalist laenu saada, et jalad uuesti alla saaks ning jõuaks asju ümber mängida.

Seetõttu olen üsna kindel, et saan vajadusel ka halvas olukorras hakkama ja sellest tingituna ka teen ehk natukene keskmisest riskantsemaid otsuseid, kuna tunnen ennast selles olukorras üsna mugavalt.

Kui sinul mingi asi und segab või emotsionaalselt halvasti mõjub, siis tee nii, nagu sinul parem on.

Minu mõtted on lihtsalt minu mõtted ehk nii, nagu mina teeksin, mitte nii, nagu sina tingimata peaksid tegema 😉

Millised laenud tasub ära maksta?

Saan aru, et oled laenude tasumisel kas teadlikult või alateadlikult otsustanud sisuliselt rakendada tsunaamimeetodi, mis peaks üsna edukalt ka töötama. Kui soovid kõik laenud ära maksta, siis on see üsna mõistlik lähenemine.

Mida aga mina teeksin?

Tahan, et sa teaksid, et see järgnev ei ole sinu ega kellegi otsuse kritiseerimiseks. Ajas tagasi ei saa minna ja tehtud otsuste ja tegude pärast kahetseda pole mõtet. Ühtlasi saan ka aru, et ilmselt oled sellest õppinud, kuna soovid laenud ära tasuda.

Samas panen ka need mõtted siia kirja, kuna eesmärk on see, et ka teised õpiksid ja ehk õnnestub kellelgi tänu sellele seda viga tulevikus vältida.

Telefoni järelmaks

Kui natukene ajas tagasi minna, siis esiteks ma ei ostaks omale sellist telefoni, mis maksab üle 50% minu kuu sissetulekust. Telefon on minu jaoks selleks, et saaksin vajadusel inimesed kätte või nemad jõuaksid minuni. Selle funktsiooni täidab väga edukalt ära ka tunduvalt odavam variant.

Muud lisafunktsioonid on küll toredad, aga üldiselt on need pigem segajad ja enda segamise eest veel nii palju maksta ka on vähemalt minu jaoks kehv otsus.

Samuti ei ostaks ma üldiselt tehnikat järelmaksuga, sest:

  1. See on tarbimislaen, mis on üldiselt üsna kehv idee. Eriti selliste intresside juures.
  2. Tehnika hind väheneb tavaliselt üsna kiiresti. St, lisaks sellele, et sa maksad selle raha pealt üsna kõrget intressi, kaotab su telefon samaaegselt üüratu kiirusega väärtust. Teisisõnu, kui sa ostsid selle telefoni näiteks 6+ kuud tagasi, siis olen üsna kindel, et täna saaksid selle sama telefoni ilmselt isegi odavamalt kui su järelmaksu jääk või kui mitte seda, siis sinu telefoni ei ostaks keegi selle €554 eest. Raha põleb ühesõnaga kahest otsast korraga.

Seega sellises olukorras olles teeksin esimese asjana täpselt seda, mis sa välja käisid ehk maksaksin selle järelmaksu võimalikult ruttu ära. Võimalik, et kui see telefon veel siiski selle järelmaksu jagu väärt on, siis kaaluksin, kas mul tõesti ikka on seda vaja ja kui ei, siis müüksin ka selle maha ja vahetaksin odavama vastu välja.

Õppelaen ja autoliising

Ülejäänud laenude osas ma kaaluksin seda, mida ülejäänud rahaga teha saaksin. Kui sa vaatad minu kuuülevaateid, siis näed, et ühisrahastuses teenin praegu näiteks 15%+ tootlust ja olen veendunud, et suudan sinnakanti jäävat tootlust saada ka edaspidi.

Kui nüüd vaadata nende laenude intresse, mis on 5% või vähem, siis selgub, et 15% juures on mul finantsiliselt tunduvalt kasumlikum maksta neid laene graafikujärgselt ja oma raha pigem investeerida. Mina ka seda isiklikult oma õppelaenu puhul teen.

Küll aga on siin jällegi küsimus selles, et minu õppelaenumakse moodustab üsna väikese osa minu tuludest ehk kui midagi halvasti läheb, siis mul ei ole väga raske seda endiselt edasi maksta. Autoliising jällegi on siin päris korralik summa ja näiteks töökaotuse korral võiks olla üsna keeruline seda maksta.

Seega oleks äkki hea idee see siiski ära maksta just sellepärast, et tegemist oleks liiga suure võimendusega, olenemata et intress on hea.

Muidugi ka siin oleksin jällegi seda meelt, et selliste sissetulekute juures on see pigem liiga kallis auto, mille omamise võiks panna luksuse alla, mitte vajaduse alla.

Näiteks kütusekulu ja liising kokku pannes maksad sa auto peale igakuiselt 35% oma sissetulekutest. Kui sa nüüd muud kulud ka juurde arvestad (kindlustus, rehvid, hooldused jmt), siis on see protsent ilmselt veelgi kõrgem.

Soovitan kulud siit tabelist läbi jooksutada ja selle üle natukene järgi mõelda, kas ikka tasub 40% oma rahast panna auto alla, mis tõenäoliselt 80% ajast seisab parklas, kui tunduvalt odavam variant täidaks sama funktsionaalsuse ja jätaks sulle tunduvalt enam raha, et investeerida ja oma finantsiliste eesmärkideni kindlamalt jõuda?

Sisuliselt töötad ca poolteist nädalat lihtsalt selleks, et omada autot, millega sinna tööle sõita. Mina eelistaksin siis juba parem poole kohaga kuskil lähemal töötada ja €400 jagu vähem palka teenida.

Isiklikult vahetaksin auto esimesel võimalusel odavama vastu välja (või müüks lihtsalt maha, kui alternatiivne transpordivõimalus olemas on) ja püüaks hakkama saada sedasi, et selle tabeli põhjal oleks auto omamine ka reaalselt tulus.

Lisaks, eelnevalt mobiili kohta käinud kaks punkti kehtivad ka suures osas siin. Tegemist on tarbimislaenuga, kuigi intress on nii madal, et võib isegi mõistlik olla, aga hinnalangus on autode puhul esimesel aastal suhteliselt sama, ainult et kaotus on kordades suurem (kui õigesti mäletan, siis uus auto kaotab ca 20-30% oma väärtusest niipea, kui oled salongist sellega välja sõitnud).

Alternatiiv oleks oma auto raha teenima panna näiteks läbi autolevi.ee, kuigi ei oska öelda, kui reaalne see sinu olukorras on ja kas see võiks selle omamise finantsiliselt mõistlikumaks muuta või mitte.

Kodu tööle lähemale

Uut kodu ma katseajal kindlasti ostma ei hakkaks. Töö puhul on samuti kirjeldatud nö mesinädalate efekti, kus esimestel kuudel oleme sisuliselt iga uue tööga rohkem rahul, kui selle mõju möödudes, nii et selles emotsionaalses seisus ei maksa vähemalt minu arvates pika mõjuga otsuseid tegema hakata.

Küll aga kui oled juba pikemalt töötanud ja tööga endiselt rahul ning tulu on üsna stabiilne, siis võiks kaaluda, kui see aitab suures pildis kulusid kokku hoida.

Samas olen millegipärast veendunud, et isegi kui sa ostaksid kodu lähemale, siis kütusekulu ehk väheneks ja transpordile kuluv aeg ka omajagu, aga see suurem osa kuludest jääks alles ehk autot sa maha ei müüks ilmselt. Tean, kuidas auto teeb inimesed mugavaks ja sellest on raske loobuda ja vanemate juures tahaksid ikka autoga külas käia ilmselt.

Seega kokkuvõttes arvesta sellega ja kaalu läbi, kas see ikka vähendab kulusid või saad lihtsalt ühe lisakohustuse eluasemelaenu kujul juurde.

Koduga seoses oleks ehk teoreetiliselt ka alternatiiv olemas sellisel kujul, et sa ostad omale sellisesse kohta, kus on seda võimalik vajadusel näiteks ka 5 ja 10 aasta perspektiivis väga edukalt sedasi välja üürida, et üüritulu kataks vajadusel su laenumakse ära (arvestades, et praegu on üürid üldiselt ulmeliselt kõrged ja ilmselt võivad pikemas perspektiivis langeda).

Sisuliselt tähendaks see siis seda, et kui tööl siiski ei lähe päris nii, nagu lootsid, siis omad lõppkokkuvõttes üürikorterit, kus on üürnik sees ja kes tasub sinu eest laenumakseid. Arvestades seda, et tahad kõik laenud ära maksta, siis eeldan siiski, et see skeem on sinu jaoks liiga riskantne ja praeguste kinnisvarahindade juures ilmselt ka mitte eriti mõistlik.

Telefoni ja autohinna põhjal jääb (võib-olla muidugi ekslik?) mulje, et naudid veidi uhkemaid ja korralikke asju, nii et see kodu peaks siis olema ikkagi piisavalt mugav ja esteetiline. Teisisõnu, ilmselt ei oleks ka selle valiku osas just tingimata esikohal see, et üüritootlus võimalikult hea tuleks ja üürnikke võimalikult lihtne leida oleks.

Kui palju peaks sääste olema?

Tänapäeval soovitatakse tüüpiliselt omada vähemalt 6 kuu kulude jagu mustade päevade fondis ja mõnikord rohkemgi. Minu soovitus oleks pigem selline, et hoia nii palju, kui sulle vajalik tundub ja siis pane vähemalt 1 kuu jagu rohkem. See on aga soovitus, mida ma ise paraku eriti ei järgi, nagu ka eespool mainisin.

See on sinu nö hingerahu või emotsionaalse heaolu fond, mis lubab sul omada head und või vajadusel ülemuse pikalt saata. Kui palju seal olema peaks, et sa seda hingerahu tunneksid, sõltub sinust endast, aga soovitan alati natukene rohkem panna, kui sulle piisav tundub, sest me kipume selliseid asju tavaliselt alahindama.

Mina tunnen ennast selles osas ilmselt isegi natukene liiga kindlalt ja seetõttu olen ainult oma kohustuste hulka vähendanud viimasel ajal, aga seda fondi väga tekitanud ei ole.

Sina tee nii, nagu sulle õige tundub ja mis sul rahulikult magada laseb.

Kuhu investeerida?

Kui tavaliselt soovitan alustada ühisrahastusse investeerimisest, siis olukorras, kus saad €300 või enamgi igakuiselt kõrvale panna, on tegelikult võimalusi rohkem.

Sellise summaga saaks näiteks LHV kasvukonto kaudu kasvõi igakuiselt osta mõnda indeksfondi (IVV näiteks, kui S&P500 usku oled) ja pikas perspektiivis ei tohiks üldse paha tulemus olla. Oluline lihtsalt, et jätkaksid ka languse ajal samas summas ostmist.

Kolmanda variandina saaks ka vabalt näiteks kord kvartalis Balti börsilt mõnda dividendiaktsiat osta ~€1000 kaupa ja seeläbi omale väikest aktsiaportfelli ehitada.

Ja selliste summade juures ei tohiks ka kinnisvara soetamine just väga väljaspoole haaret jääda. Poole aastaga peaks saama mõne ühetoalise korteri sissemakse kokku küll ja sellise ülejäägi juures peaks pank ka üsna vastutulelik olema.

Ehk lühidalt, valikuid on. Isiklikult soovitaksin alustada sellest, mis kõige hingelähedasem tundub ja mille vastu kõige enam huvi on, aga mõnevõrra sõltub ka sinu investeerimiseesmärkidest ja riskivalmidusest.

Mina ilmselt alustaksin endiselt ühisrahastusest, kuna seal saab juba koheselt väikeste summadega käe valgeks ning see on valdkond, mida kõige paremini mõistan. Samas, paljud on kinnisvarausku ja S&P500 indeksist passiivsemat investeerimisviisi on raske leida, kui see peaks eesmärgiks olema.

Kokkuvõtteks

Sul on üldiselt väga hea seis. Kui jätkad samas vaimus ja teed neid asju, mis sulle ka kõige enam huvi pakuvad, siis usun, et jõuad ka sinna kuhu soovid.

Tõin välja selle, et minu arvates on telefon ja auto ostetud kallimad, kui rahakott võimaldaks. Samas on siin kindlasti ka see erinevus sees, et mina vaatan neid asju funktsionaalsuse seisukohalt, aga sina ilmselt vaatad ka esteetilist poolt rohkem.

Kui see on sinu jaoks piisavalt oluline, et seda raha sinna alla paigutada, siis see ei tähenda tingimata, et see vale oleks. Peaasi, et see otsus oleks tehtud teadlikult ja annad ka endale aru, millest sa selle nimel loobuma pead.

Siin postituses on minu arvamus ja mõtted, mida mina teeksin. Samas ei tähenda, et see on tingimata see ainuõige ja parim viis.

RahaFoorumi facebooki grupp

Kuna tean, et RahaFoorumi lugejate seas on väga palju arukaid ja kogenud inimesi, siis küsisin sama küsimust ka meie Facebooki grupis ja seal toodi välja järgnevad mõtted:

  • Kui see kallis auto odavama vastu vahetada, saaks korraga nii kohustustest lahti kui ka investeerima hakata.
  • Teatud juhul võiks autost sootuks loobuda, kui töökohale lähemale kolida.
  • Alternatiivina soovitati ka jalgratast või elektrijalgratast, kui vahemaa pole väga suur.
  • Ja täpselt nagu midagi arvasin, leiti, et olukord on tegelikult ju päris hea üldiselt.

Mida sina teeksid?

6 replies on “Juhtumianalüüs: Kas peaks investeerima hakkama?”

Auto kohapealt. Minul kasvas kogemata autopark täitsa suureks. Põhiline auto millega on seotud emotsionaalne kogemus maksab ~1.5k€ ning kahjuks selline õnnetukene, et hetkel läbib mootori kapitaalremonti – peale mida ei ole mõistlik autot maha müüa. Siis kui auto remonti läks ~6 kuud tagasi siis muretsesin “ajutise” auto millega liigelda seni kuni teine valmib – samas oli idee hiljem naisele sõitmiseks jätta. Selle masina sain kätte 4k€ eest 12 kuuse järelmaksuga 0% intressiga. Kuna vahepeal oli juba teine masin valmis saamas siis oligi mõte, et nüüd läheb autolevisse ning skeptiliselt panin kuulutuse üles, et palju sealt ikka sooviavaldajaid tuleb – läks nõnda, et 48h hiljem pidin kuulutuse maha võtma, sest sisuliselt sooviti auto mul terveks kuuks ära broneerida erinevate inimeste poolt. Tõsi hinnastamise tegin pigem odavama poolse lootuses, et auto on koguaeg väljas. Kuid siiski ~300€ kuus 4k€ kapitali paigutuse pealt on päris hea. Muidugi lisandub sinna veel natukene kulusid – kallim liikluskindlustus mis katab lühirenti + kasko enda riskide maandamiseks ning tihedamad hooldused + tulumaks. Ehk siis pika jutu kokkuvõtteks – soovitan mõelda lühirendi peale, ise ei jõua ära oodata kuna igapäeva auto valmis saab ja saaks omalnahal ära katsetada. Kui katsetatud siis võib ehk isegi külalispostituse teha 😀

Olen ka siit-sealt põgusalt kommentaare kuulnud, et sellega läheb täitsa hästi mõnel.

Külalispostitus oleks kindlasti teretulnud ja usun, et pakuks nii mõnelegi huvi.

Muidugi, iga inimene on erinev, aga huvi pärast mõtlesin, mida mina sellises olukorras teeksin.

Minu jaoks oleks esimene asi peatada lekked. Otsus tasuda ära telefoni jääk on väga õige ja minu jaoks oleks prioriteediks likvideerida ka kõik ülejäänud laenud. See on ikka uskumatult hea tunne, kui tead, et oled võlgadest vaba, ning edasi saab jooksva sissetuleku suunata laenude teenindamise asemel investeerimisse, mis kulu asemel toodab tulu.

Edasi mõtleksin väga tõsiselt, kas äkki ikkagi on võimalik autost loobuda ja käia tööl jala või jalgrattaga. Võimalus käia jala tööl on umbes nagu oleksid sattunud kullasoonele: langevad ära transpordikulud, auto hoolduse kulud, liising jms, ning see on kuus mitusada eurot võitu. Pane Google Mapsis paika oma kodu asukoht, töökoha asukoht ja lase leida jalgsiteekond nende vahel. Mõned arvavad, et auto annab vabaduse, aga jala tööl käimine annab tegelikult veelgi suurema vabaduse, sest uksest väljudes võid lihtsalt astuma hakata. Pole vaja hommikuti klaasidelt jääd kraapida, ummikutes istuda ja tehnilisi tõrkeid ega intsidente klaarida. Paljud autoomanikud pööravad oma transpordivahendi hooldusele rohkem tähelepanu kui iseendale. Kui su transpordivahend oled sa ise, siis langevad need kaks kokku. Jala käies ei lähe ükski käik tühja, sest kui mitte muud, siis saad vähemalt füüsilist koormust ning liikumist on tänapäeva elu juures alati vaja.

Sellest tulenevalt võiks ehk mõtelda ka sellele, kas on võimalik loobuda ka trennikuludest. Osa koormust saab kätte juba jala käimisega ning trenni tegemiseks soovitavad ka spetsialistid pigem tegevusi värskes õhus ning need on täiesti tasuta. Võib lasta spordiklubi treeneril koostada vabaõhu tegevuste põhjal treeninguplaani ja seda täitma asuda. Liikuv eluviis annab pikemas perspektiivis dividende parema tervise, pikema eluea, rõõmsama meeleolu, suurema töövõime jne näol.

Kõik see nõuab senises elustiilis ehk küll mõningaid muutusi, aga peaks olema näha, kuidas kulude kaardimajake järjest variseb.

Olen ka eriti talviti vaadanud seda autoomanike luksust ja vabadust varakult väljuda, et auto sooja panna ja siis seda lumest puhastada ning mõnikord ka selle eest lund omajagu labidaga rookida. Aeg-ajalt olen ka lükata aidanud 🙂

See liikumise idee on ka mulle täitsa meeltmööda, aga trenni osas nii hästi ei mängi välja, kuna ei ole eriti talviste tegevuste suhtes sõbralikult meelestatud. Suvel on see-eest valikuid trenni tegemiseks väga palju, kui natukene mõelda.

Omast kogemusest võin soovitada kahe kululiigi märgatavat kokkuhoidu järgmiste meetoodidega. Telefoni mitte soetada kõige uuemat mudelit, sest hetkel ei ole telefonide osas märgatavat muutust toimunud juba ligi 3 aastat.Peale uue mudeli välja tulekut langeb vana oluliselt. Kindlasti tasub kaaluda soetamist ebayst või mujalt internetist.Kui autot puudumine hakkab liigselt elu segama ja aega raiskama, siis võib kaaluda odavama ja vanema auto ostu. Kuigi tundub, et paarisaja eurost liisingut maksta igakuiselt uue auto eest oleks justkui hea diil, siis enda liisitud auto kogukulu kokkulüües tuli lausa pisar silma.Uue voi peaaegu uue auto väärtus ajas langeb sellise kiirusega, et selle raha eest saab soetada vana auto ja korralikult korda lasta teha ning viie aasta perspektiivis jääb veel kena summa investeerimiseks. Lisaks on uute autode hooldused ja varuosad kordades kallimad ning samas ei saa öelda, et need uued ei laguneks.Kogu selle kasutatud auto ostmise juures saab olema kõige raskemaks õige auto väljavalimine. Tuleks eelistada nn rahvaautosi. Selliselt olen saanud enda tehtavad kulutused autole kontrolli alla. Kõigile see muidugi ei pruugi sobida. Edu!

Ise ostsin ka vanema mudeli nutitelefoni ja ühe odavaimatest, mille puhul google’i otsinguga sai tuvastatud, et peab täitsa hästi vastu ka.

Ehk lisaks heale hinnale, saad lisaks ka juba teiste varajaste ostjate kogemusest teada infot telefoni pikemaajalise vastupidavuse ja vigade kohta. Ikka kipub mõne mudeliga aeg-ajalt mingeid jamasid olema, mis selguvad alles paarikuise kasutamise käigus.

Rahvaaautode all pead silmas neid, mis on rahva seas populaarsed ehk palju valikut ja odavamad varuosad või mida täpsemalt?

Jaga oma mõtteid

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.