Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Indeksfond ≠ indeksfond ehk mis on ETFi sees

Sellest saavad loodetavasti kõik aru, kes indeksfondidest midagi lugenud on, et indeksfond on lai mõiste, mis katab tervet hulka erinevatesse kohtadesse investeerivaid fonde.

indeksfond, ETF, ETP

Näiteks S&P 500-sse investeeriv indeksfond sisaldab USA 500 suurima börsiettevõtte aktsiaid. Samal ajal COINXBE indeksfond investeerib aga hoopis Bitcoini. Ilmselgelt nende kahe fondi investeeringud on täiesti erinevad.

Erinevad alusindeksid

Sarnaselt võib erineda pealtnäha samasuguse fondi sisu. Näiteks järgnevad kaks fondi on mõlemad laiapõhjalised globaalsed indeksfondid:

  • iShares MSCI ACWI UCITS ETF (Acc) – ACWI tähendab All Country World Index
  • Vanguard FTSE All-World UCITS ETF Distributing

Esmapilgul tundub, et üsna sama asi. Esimesel juhul järgib fond MSCI All Country World alusindeksit, mis sisaldab endas peaaegu 3000 ettevõtte aktsiaid üle maailma.

Vanguardi fond aga järgib FTSE All-World alusindeksit ja sisaldab üle 4000 erineva ettevõtte aktsiaid.

See erinevus ei ole muidugi liiga oluline, kuna need lisa 1000 ettevõtet on oma suuruselt küllaltki pisikesed ja ei oma fondis erilist osakaalu. Küll aga tekivad suuremad erinevused veidi spetsiifilisemate fondide puhul.

Näiteks arenenud ja arenevate turgude indeksfondide puhul, kus MSCI ja FTSE suhtuvad erinevatesse riikidesse erinevalt. See tähendab, et näiteks FTSE puhul on Lõuna-Korea arenenud riikide indeksis ja MSCI puhul mitte.

Füüsiline või sünteetiline indekseerimine

Tõenäoliselt isegi olulisem erinevus on aga selles, mida sa tegelikult indeksfondi ostes saad. Kuigi esmapilgul tundub kõik olevat üks ETF, siis tegelikult on sisus üsna suured erinevused.

Füüsiline indekseerimine (replication)

Kui investeerid mõnda globaalselt hajutatud indeksfondi, saad sa omale väikese osaluse umbes paaris tuhandes ettevõttes. Tehniliselt saad küll omale fondiosaku, aga selle fondi sees on need aktsiad. Sellisel juhul võid fondi juurest leida kirje, et jäljendamisviis/indekseerimine (replication) on füüsiline.

Sünteetiline indekseerimine

Kui aga vaadata eespool mainitud Bitcoini fondi, siis selle puhul on tegelikult tegemist hoopis sellise asjaga, nagu ETN. Lihtsalt öeldes ei saa sa seda fondi ostes omale Bitcoine, vaid väärtpaberi, mis lubab sulle sinu ostu ja müügi ajal toimunud hinnavahe kinni maksta.

Sarnaselt toimivad enamus väiksemate ja eksootilisemate niššide ETFid, mille varade likviidsus on pigem madal. Tüüpiliselt on kasutusel swap lepingud, kus näiteks pank lubab hinnavahe kinni maksta.

Selliste fondide puhul, kus reaalset alusvara ei osteta või tehakse seda vähendatud mahus ja kasutusel on mõni derivatiiv, öeldakse, et need fondid kasutavad sünteetilist indekseerimist.

Seda lähenemist kasutavad ka näiteks võimendusega ETFid ja erinevatesse kaupvaradesse investeerimist võimaldavad investeerimistooted.

Sünteetilise indekseerimise lisariskid

Sünteetiliselt indekseerivate fondidega lisandub vastaspoole risk. Kui lepingu vastaspool läheb pankrotti, siis pole tal raha, et sulle/fondile seda vahet kinni maksta. Sellisel juhul võib su väärtpaberi väärtus olla umbes null. Isegi tagumikku ei kannata sellega pühkida, sest see on digitaalne.

Võib ka juhtuda nii, nagu paari XIV fondiga juhtus 2018. aasta alguses, kus peale järsku suurt langust pandi fond lihtsalt kinni ja investorid jäid kaotuse otsa istuma.

PS! Eespool mainitud BTC fond on siiski öelnud, et nad ostavad investorite raha eest ka reaalselt Bitcoine omale, nii et hinnaliikumised ei tohiks vähemalt teoorias neil jalgu alt lüüa. Samuti on reeglina selliste tehingutega kasutusel tagatised, mis riski vähendavad. Vähemalt tavaolukorras. Murekohaks ongi seega pigem nn musta luige stsenaariumid, kus ka tagatise väärtus näiteks kukub.

Indeksfondide mullistumisest ehk sünteetilised indeksfondid

Selle viimase nähtuse osas on ka mitmed tuntud investorid juhtinud tähelepanu, et indeksfondid on mullistunud. Sealhulgas Big Shortist laiemalt tuntuks saanud Michael Burry.

Kõigi nüansside lahti seletamiseks olen ma ilmselt liiga rumal, aga nii, kuidas ma aru olen saanud, siis laias laastus võiks see murekoht olla umbes selline:

  1. Investorid panevad massiliselt raha ETFidesse, mis indekseerivad sünteetiliselt ehk tegelikult alusvara ei osteta või ostetakse seda oluliselt väiksemas mahus.
  2. See tähendab, et iga kord kui investorid ostavad 1000 € eest ETFe, ostetakse aktsiaid näiteks ainult 100 € eest (õhust välja imetud numbrid).
  3. Kui nüüd ühel hetkel tuleb korralik börsikrahh, mille peale investorid massiliselt fondidest väljuma hakkavad, selgub, kes püksata ujus, nagu Warren Buffett armastab öelda. Ehk siis realiseerub vastaspoole risk ja fondidele/investoritele maksmiseks raha ei pruugi olla.

Teine murekoht on ka likviidsus üldiselt. Paljud ETFid ostavad varasid, mille päevakäive on olematu. Kui nüüd inimesed peaksid massiliselt sellistest ETFidest väljuma hakkama, siis on fondid sunnitud neid varasid müüma. Kuna sel hetkel on ka ostupool kokku kuivanud, siis võib see lükata hinna suure kolinaga kaljult alla.

Isiklikult ei oska hinnata, kui tõenäolised need riskid on, aga sünteetilisi ETFe olen võimalusel siiski vältinud. Laiapõhjaliste ja suuremate indeksfondidega on seda üsna kerge teha. Targemad võivad kommentaarides täiendada/parandada.

Kokkuvõtteks indeksfondidest

Kuigi nimi on kõigil indeksfond või ETF (tihtipeale öeldakse ETF mõne teise ETP kohta), tasub ka fondi sisse vaadata. Mõnikord võib kahe üsna sarnase fondi vahel olla oluline erinevus.

Tahad indeksfondidesse investeerimisest rohkem teada? Sealhulgas, kuidas seda praktikas kõige lihtsam teha oleks? Siis vaata seda online kursust.

Boonus: Erinev indekseerimise meetod

Kõige tüüpilisem viis, kuidas indeksit koostatakse, on float-weighted index. See tähendab, et mida suurem on ettevõtte vabaturu aktsiate (free float) turukapitalisatsioon, seda suurem on ettevõtte osakaal indeksis. Lihtsamini öeldes, mida suurem ettevõte, seda suurem osakaal indeksis.

Samas on olemas ka teisi lähenemisi. Näiteks võrdsete osakaaludega ehk equal weight index loogikaga indeksfondid. Sellisel juhul proovib indeks säilitada kõigi indeksis olevate aktsiate osakaalusid enam-vähem võrdsel tasemel.

Näiteks kui iShares Core S&P 500 UCITS ETF (Acc) indeksfondist moodustab kirjutamise hetkel Apple 5,85%, siis Xtrackers S&P 500 Equal Weight UCITS ETF 1C indeksfondis on Apple osakaal alati umbes 0,20%. Hinnakõikumised võivad seda osakaalu paigast nihutada, aga kord kvartalis toimub jälle rebalansseerimine.

Mõlemas fondis on küll täpselt samad aktsiad, aga nende osakaalud on märkimisväärselt erinevad. Seetõttu tulevad ka tulemused erinevad.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.