Ühisrahastusplatvormi tegevuse lõpetamine: riskid ja tagajärjed

Paraku on tulnud ette juhtumeid, kus ühisrahastusplatvorm lõpetab tegevuse – olgu siis planeeritult, majandusraskuste tõttu või koguni pettuse tõttu.

Investorina on oluline mõista, mis sellistes olukordades juhtub: mis põhjustel platvormid tegevuse lõpetavad, kuidas see mõjutab investeeringuid ning milline osa rahast on võimalik tagasi saada ja mis ajaga.

Üritan siinkohal anda ülevaate kõigepealt teoreetilisest sündmuste jadast ja siis vaatame erinevaid reaalse elu näiteid, kuidas on siiani tegelikult asjad läinud.

Põhjused, miks platvorm võib tegevuse lõpetada

Platvormi sulgemine võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Alljärgnevalt toon välja peamised põhjused. See nimekiri ei ole ilmselt lõplik.

Teadlik lõpetamisotsus (strateegiline sulgemine)

Platvormi omanikud otsustavad vabatahtlikult tegevuse lõpetada või suunata ressursid mujale, isegi kui portaal ei ole otseselt rahalistes raskustes. Näiteks võidakse mõnikord muuta ka lihtsalt ärimudelit.

Sellisel juhul ei saa investorid enam uusi investeeringuid teha ning olemasolevad investeeringud hallatakse tavaliselt lõpuni.

Nt Ameerika P2P-laenuplatvorm LendingClub teatas 2020. aastal, et lõpetab jaeinvestoritele suunatud laenuäri. Sarnase sammu on teinud ka brittide Zopa ja eestlaste Inwise 2020. aastal.

Hea korraldamise korral võib investor tagasi saada koguni 90-100% oma investeeringust. Küll võivad endiselt osad investeeringud hapuks minna, nagu ikka.

Ärimudel ei toiminud (majanduslik ebaedu)

Platvorm ei suuda saavutada jätkusuutlikku ärimudelit – näiteks on tehingumaht liiga väike, kulud liiga suured või investorite huvi raugeb. Sellisel puhul võib firma otsida ostjat või lisarahastust, kuid kui neid ei leita, lõpetatakse tegevus.

Sageli toimub see sarnaselt teadlikule lõpetamisele: uued projektid enam platvormile ei tule, kuid olemasolevate investeeringute haldamiseks jäetakse minimaalne personal.

Nt USA kinnisvaraühisrahastuse platvorm RealtyShares teatas novembris 2018, et ei suutnud piisavalt kasvukapitali kaasata ja lõpetab uute investeeringute pakkumise. Ettevõte säilitas väikse tiimi, kes haldas ~400 miljoni dollari väärtuses olemasolevaid projekte edasi, et investorid saaksid oma raha tagasi vastavalt projekti tulemustele​. Sama lähenemist kasutas ka eestlaste Crowdestate 2025. aastal.

Olenevalt ettevõtte finantsseisust ja lõpetamise korraldusest, võib juhtuda, et saad tagasi kusagil 50-80% investeeringust. Küll võivad endiselt osad investeeringud hapuks minna, nagu ikka. Ajakulu võib venida pikemaks, kui eelmises näites ehk 2-5 aastat, sõltuvalt platvormist, ei tundu liialdamine.

Maksejõuetus või pankrot

Kui platvormil tekivad tõsised rahalised raskused, nii et see muutub maksejõuetuks (nt kulud ületavad tulusid ja tekivad suured võlad või kahjud), võib see viia pankrotiavalduse või sundlõpetamiseni.

Sellisel juhul juhib edasist tegevust juba pankrotihaldur või likvideerija. Antud stsenaariumiga võivad investoritele kaasneda juba olulisemad lisakulud ja kaotused.

Näiteks 2015. aastal pankrotistus Rootsi P2P-laenuplatvorm TrustBuddy pärast kahtlaste raamatupidamislike ebakorrapärasuste ilmsikstulekut​. Pankrotimenetluse käigus selgus, et ~44 miljoni SEK väärtuses klientide raha oli platvormil puudu ning laene oli antud investorite nõusolekuta​.

Halvema stsenaariumi korral võid ka pea kogu oma investeeringust ilma jääda. Hinnanguliselt võiks ehk eeldada tagasi saada 10-50% investeeringutest ja pigem ka pika aja peale, näiteks 3-6+ aasta vahemikus sõltuvalt platvormist.

Mida pankrotiprotsess endast kujutab?

Hästi lihtne kirjeldus, mida pankroti korral võiks oodata:

1. Varade külmutamine – kogu raha ja uued investeeringud peatatakse, platvorm ei tohi enam tehinguid teha.
2. Varade ja kohustuste kaardistamine – määratud pankrotihaldur tuvastab, mis kuulub investoritele ja mis ettevõttele.
3. Vaidluste faas – kui investor või võlausaldaja pole nõus, saab esitada vastuväiteid.
4. Varade realiseerimine ja jaotus – müüakse pankrotivara või leitakse haldur nõuete haldamiseks ja jagatakse saadud/laekuvad summad vastavalt järjekorrale ja õigustele.
5. Aktsionärid on järjekorras viimased – ettevõtte omanikud saavad midagi reeglina alles siis, kui ülejäänud nõuetest üle jääb.

Regulatiivne surve või keelustamine

Finantsteenused on valdkond, kus on omajagu regulatsioone. Viimastel aastatel on neid järjest rohkem kehtestatud ka ühisrahastusplatvormidele.

Kui platvorm ei vasta juriidilistele nõuetele, võib järelevalveasutus sundida neid tegevust peatama või lõpetama. See võib juhtuda näiteks tegevusloata tegutsemise, nõuete eiramise või uute regulatsioonide kehtestamise järel.

Nt Ühendkuningriigis tegutsenud platvorm Collateral UK lõpetas 2018. a äkitselt tegevuse, kui selgus, et tal puudus Financial Conduct Authority (FCA) luba. Platvorm oli eksitavalt jätnud mulje, et tal on ajutine luba olemas. FCA sekkumise tulemusel algatati ettevõtte suhtes pankrotimenetlus. Eestis oli sobivaks näiteks Finantsinspektsiooni sekkumisega juhtum 2023. aastal Kreditex ühisraha platvormiga.

Ka uued regulatiivsed nõuded võivad ärimudelit mõjutada. Näiteks hakkas kehtima Euroopa ühisrahastuse määrus, mis sundis mitmeid platvorme litsentsi taotlema või tegevust lõpetama (Eestis nõue alates 2023. novembrist).

Kui ei ole tegemist just pettusega, siis võiks eeldada sarnast tulemust, nagu korralise lõpetamise puhul ehk strateegilise sulgemise korral.

Pettus ja juhtkonna pahatahtlikkus

Kõige tõsisem on olukord, kus platvorm osutub pettuseks või selle juhtkond kuritarvitab investorite raha. Sellisel juhul võib platvorm sisuliselt kokku variseda hetkel, mil pettus paljastub.

Sellisel juhul võib veebileht sisuliselt üleöö ära kaduda, kontakti enam ei saa ja investorite rahast on suurem osa juba ettevõttest kuhugi välja kanditud.

Nahhaalsematel juhtudel muidugi ei pruugi ka kontakt ega koduleht tegelikult kaduda, vaid tuuakse pikalt kõikvõimalikke vabandusi, miks hetkel raha kätte ei saa ja üritatakse meelitada uut raha portaali veel juurde.

See on lihtsalt venitamistaktika, mis aitab samal ajal edukalt jälgi segada ja raha turvalisse kohta ära liigutada, enne kui investorid hakkavad politseisse avaldusi esitama ja üritama oma raha kuidagi tagasi saada.

Pettuste korral kaotavad investorid tihti suure osa, kui mitte kogu oma investeeringu.

Kõige tuntumad näited siinmail on ilmselt 2020. aastal pillid kokku pakkinud platvormid Kuetzal ja Envestio.

Tõenäosus midagi pettustest tagasi saada on väga väike. Reaalne tulemus on praktiliselt kogu raha kaotus. Erandjuhtudel on õnnestunud mõni protsent tagasi saada.

Võimalikud tagajärjed investoritele

Platvormi sulgemise mõjud investoritele sõltuvad paljuski sellest, kuidas platvorm oli juriidiliselt struktureeritud ja millised kaitsemeetmed olid ette nähtud. Siin on olulisemad tegurid ja stsenaariumid.

Laenulepingute kehtivus ja struktuur

Üldiselt jäävad investorite ja laenusaajate vahel sõlmitud lepingud kehtima ka siis, kui vahendaja kaob. Küsimus on, kas investoritel on otsene nõue laenusaaja vastu või vahendas platvorm raha läbi enda.

Enamik Euroopa ühisrahastusplatvorme tegutseb maaklerina, kus laenuleping sõlmitakse otse investori ja projekti vahel, platvorm on agent. Sellisel juhul jääb laen juriidiliselt kehtima ning laenuvõtja peab jätkuvalt oma makseid tegema vastavalt graafikule.

Kui aga platvorm või laenukontor oli lepingutes ise ühe osapoole rollis (nt investor ostis emissioonina välja antud võlakirju, mingil kujul väärtpabereid või märkis nõude osasid platvormi/laenukontori vastu), võidakse pankrotiprotsessis investorid liigitada tavaliseks võlausaldajaks.

Pankrotiolukorras tähendab see, et investorite investeeringud kuuluvad pankrotivarade hulka, millega hüvitatakse kõigi võlausaldajate nõudeid. See suurendab kaotuste riski.

Näiteks USA kinnisvaralaenude platvormil PeerStreet ei olnud investorid otseselt laenu tagatiseks seatud nõude omanikud, vaid neil oli platvormi tütarfirma kaudu tagamata nõue. Sarnaselt olid teoorias Mintose platvormil tehtud investeeringud seotud konkreetse laenunõudega. Covidi kriisi ajal raskuste korral, aga ei makstud investoritele enam raha tagasi vastavalt sellele, kuidas laenajad maksid, vaid hakkas kehtima mingi täiesti omapärane loogika.

Investorite raha eraldamine

Olulist mõju võib omada ka, kuidas hoiti investorite vaba raha ja laekuvaid tagasimakseid. Parim praktika on hoida kliendi raha eraldiseisval kontol, mis ei ole ettevõtte varadega seotud. Sellisel juhul ei lähe platvormi pankroti korral kliendikonto raha pankrotivara hulka ning see saab tagastatud õigetele omanikele.

Kui aga platvormil on enda ja klientide raha segamini, võib pankrotihaldur seda käsitleda ühtse massina ning investorite vabu vahendeid võidakse samuti kohustuste katteks kasutama hakata.

Nt Briti platvormi Collateral juhtumi puhul käidi kohtus, et investorite vara pankrotivara hulka ei arvestataks ja saaks selle maksta otse investoritele välja vastavalt kliendivarade reeglitele​.

Küll aga halbadel juhtudel on platvorm kasutanud uute investorite raha vanade väljamaksete tegemiseks (Ponzi-skeem). Siis reaalseid investeeringuid polegi tehtud ja eraldiseisev vara puudub. Veidi leebem näide oli Trustbuddy juhtum, kus rahad ja investeeringud olid sassis ja keeruline on tuvastada, kellele, mis täpselt kuuluma peaks.

Investeeringute haldamine pärast sulgemist

Kui platvorm lõpetab tegevuse, on kriitilise tähtsusega küsimus, kes hakkab jooksvaid laene või investeeringuid edasi haldama. Korralikult planeeritud sulgemise korral määratakse sageli varahaldur või inkassopartner juba ette või jätkab seda tegevust platvorm vähendatud koosseisus ise.

Võidakse ka jõuda sellise lahenduseni, et platvorm müüb ennast teisele ühisrahastusplatvormile, kes võtab olemasoleva portfelli haldamise üle.

Mõnedel reguleeritud platvormidel on tingimustes kirjas, et hädaolukorras astub tegutsema kolmas osapool (nt usaldusisik), kes võtab laenude halduse üle ja tagab maksete jätkumise investoritele​. Praktikas ei pruugi selline ilus stsenaarium nii hästi välja mängida, sest see teenus võib olla üpris kallis.

Kui lõpetamise põhjuseks on pankrotistumine, määrab kohus pankrotihalduri, kelle ülesandeks on samuti investorite nõuete maksimeerimine – kas siis laenulepingute haldamise jätkamine, nõuete müük või muu lahendus.

Näiteks TrustBuddy pankrotihaldur pakkus välja laenuportfelli müügi inkassofirmale ~40% nominaalväärtusega (st -60% allahindlus põhiosale), või alternatiivselt inkassoteenuse sisseostu, kus investorid maksavad 25% taastunud summast tasudeks. TrustBuddy investorid pakkusid ka välja võimaluse korraldada nõuete sissenõudmist osaliselt ise​.

Halduse ülevõtmise viivitus on samuti risk. Kui varade ja kohustuste kaardistamisega läheb pikalt aega ja laenumaksed jäävad vahepeal kogumata, võib mõni laenuvõtja olukorda kuritarvitada või tagatised halveneda. Näiteks pooleliolev kinnisvaraprojekt seisab ja kaotab väärtust.

Lisakulud ja viivitused

Pankrotimenetlused ja laenuportfellide realiseerimine võtavad aega ning on kulukad. Haldurite, juristide ja inkassoteenuste tasud võivad oluliselt vähendada summat, mis investoritele lõpuks välja makstakse.

Investorite jaoks tähendab see, et isegi kui laenude tagasimaksed laekuvad, võib märkimisväärne osa neist kulude katteks kuluda enne, kui ülejäänu investoritele jagatakse.

Täiesti realistlik on, et pankrotihalduse korral investorid kaotavad 30%-40% või enamgi tagasi saadud summadest kulude katteks või nõuete müügil allahindlusega. Sellele lisanduvad kaotused probleemsete laenude näol, mida ei õnnestugi tagasi saada.

Väiksemate portaalide puhul on portfellid nii väikesed, et kulud võivad veelgi suurema osakaalu moodustada.

Reguleeritud vs reguleerimata platvorm

Reguleeritud keskkonnas on teatavad kaitsemehhanismid. Näiteks nõuab Euroopa Liidu ühisrahastuse määrus, et platvormil oleks järjepidevuse plaan juhuks, kui ta peab tegevuse lõpetama.

See võib hõlmata varade ülekandmist teisele teenusepakkujale või muude tehniliste lahenduste rakendamist, et investorite varad oleksid kaitstud.

Reguleerimata platvormidel selline kohustus puudub. Ehk enne selle regulatsiooni jõustumist, olid Baltikumi platvormidel (mitte ka kõigil) kusagil kodulehel lihtsalt ilusad jutud, kuidas probleemide korral tegutsetakse. Praktikas aga eriti konkreetseid plaane tegelikult ei olnud pea kellelgi.

Eksootilisematesse platvormidesse panustades arvesta ka selle poolega.

Kokkuvõttes sõltub investorite jaoks kahju ulatus sellest, milline ülaltoodud stsenaarium realiseerub.

Näiteid platvormide sulgemistest

Siinkohal toon välja reaalseid juhtumeid ühisrahastusplatvormidest, mis on tegevuse lõpetanud. Nende kohta info leidmine on kohati väga raske ja leitud info on ka tihtipeale vastuoluline. Kui sa tead mõne näite osas midagi täpsemini või oskad mõnda infokildu täiendada, siis anna julgelt teada.

Arvesta, et isegi kui mõnes näites on välja toodud taastumise protsent, siis see ei tähenda, et kõik investorid said nii palju raha tagasi. Sõltuvalt sellest, millised investeeringud investoril portfellis olid ja millise juriidilise struktuuriga investeeringuid tehti, võivad need protsendid olla väga erinevad.

TrustBuddy (Rootsi)

• Lõpetamine: Oktoober 2015 – kuulutati välja pankrot. Põhjus: platvormi uus juhtkond avastas finantsrikkumised. Trustbuddy andis investorite teadmata nende rahaga uusi laene välja ning ei sidunud laene konkreetsete investoritega.
• Maht: Pankroti päeval oli TrustBuddy valduses vara 30,5 mln SEK (~3,55 mln USD) ja laene oli väljas 302 mln SEK väärtuses. Uurimise käigus selgus, et umbes 44 mln SEK klientide raha oli kontolt “kadunud”.
• Pärast sulgemist: Kohus määras pankrotihalduriks advokaadibüroo Lindahl. Esmalt kaaluti laenuportfelli kiiret müüki: inkassofirmad pakkusid Rootsi turul nõuete eest kuni 40% nominaalväärtusest, st -60% allahindlust (teistel turgudel veelgi vähem). Investorid ei olnud laenude odavmüügiga nõus ning eelistasid nõuete sissenõudmist. Haldur leidis inkassoteenuse pakkujad, kes nõustusid nõudeid sisse nõudma tasu eest, mis moodustab ~25% tagasi võidetud summast​. See tähendas, et investorid pidid leppima märkimisväärse osa nõude loovutamisega tasudeks. Grupp Norra investoreid koondus ning püüdis võlgade sissenõudmist organiseerida ühisel jõul (halduri järelevalvel) ka ise​.
• Taastumine: Lõplikke numbreid on keeruline leida, kuid esialgsete plaanide kohaselt oleks investorid täieliku taastumise korral saanud tagasi ~75% oma nõuetest (25% kaotus, kui inkassofirma tasu maha arvestada). Teisisõnu, veerand rahast tuli juba tasudeks maha kanda. Ilmselgelt ei õnnestu ka sellistel juhtudel kogu raha tagasi saada, seega kaotus on tavaliselt veelgi suurem. Esimesed väljamaksed lubati teha umbes 9 kuu möödudes pärast inkassomenetluse algust​. Tegelikult venis pankrotiprotsess veel pikemaks. Mitteametliku infona sain ühe tuttava käest teada, et vähemalt tema sai lõpuks 5+ aasta peale umbes 70%-75% oma rahast tagasi.

Kuetzal (Läti)

Kuigi juriidiline isik asus Eestis, oli tegemist lätlastega.

• Lõpetamine: Jaanuar 2020 – platvorm teatas järsku tegevuse lõpetamisest keset pettuse süüdistusi. Põhjus: investorite uurimistöö paljastas, et mitmed Kuetzali platvormil olnud projektid olid fiktiivsed või seotud platvormi omanikega. Kuetzali juht teatas algul tegevuse vabatahtlikust lõpetamisest, kuid peagi kadus rahaga. Eesti politsei alustas 2020. alguses kriminaaluurimist võimaliku investeerimispettuse paragrahviga​.
• Maht: Kuetzal oli väike platvorm, kuid kaasasid investoreid mitmetest riikidest. Samuti maksti vist päris häid soovitustasusid, sest paljud finfluentserid soovitasid seda päris aktiivselt. Väidetavalt jäi üle 550 investori rahast ilma. Summaks ~3 miljonit eurot​. Platvormil sai investeerida väga kõrge intressiga ärilaenudesse, mis osutusid osaliselt väljamõeldud projektideks.
• Pärast sulgemist: Eesti Finantsinspektsioon teatas, et Kuetzal ei olnud nende järelevalve all (tal polnud tegevusluba)​. Kuetzali vastu algatati pankrotimenetlus – esimene kohtuistung toimus märtsis 2020. Investorite grupid koondusid ning palkasid ühise advokaadi (Magnusson Law) oma huvide esindamiseks üle-Euroopalises menetluses. Kuna tegu oli ilmselt kelmusega, liikus uurimine eeskätt kriminaalmenetluse rada pidi.
• Taastumine: Kahjuks on selliste projektide puhul raha tagasi saamise väljavaade üsna olematu. Eesti politsei märkis juba uurimise algfaasis, et rahvusvahelise petuskeemi puhul raha kättesaamise võimalus on väike. Petturid liigutasid raha kiiresti riigist välja erinevatele kontodele​. Kuetzali juhtumiga seotud arreteerimisi või vara tagasivõitmisi ei ole ma täheldanud. Praktikas tuleb enamikul investoritest ilmselt leppida kogu investeeringu kaotusega. See on selge hoiatav näide, miks tuleb platvorme hoolega valida.

Envestio (Läti)

Nagu Kuetzali puhul asus juriidiline isik Eestis, aga tegemist oli lätlastega.

• Lõpetamine: Jaanuar 2020 – platvormi veebisait läks maha ning juhtkond haihtus. Põhjus: samuti pettus. Envestio reklaamis end kui kõrgete tootlustega äriprojektide rahastajat. Platvorm väitis varem, et see osteti üle mõistuse hea hinnaga investori poolt ära. Tagantjärele aga tundub, et see oli lihtsalt viivitustaktika.
• Maht: Envestio kaudu oli investeeritud umbes 10 miljonit eurot, kannatada sai üle 1800 investori​. Paljud olid rahastanud fiktiivseid projekte lootuses teenida 15–20% aastatootlust. Tegemist oli seega suurema mõjuga skeemiga kui Kuetzal.
• Pärast sulgemist: Ka Envestio polnud tegevusloaga ning Eesti ja Läti ametivõimud alustasid kriminaaluurimist pettuse tuvastamiseks. 2020. aasta alguses peeti kinni üks kahtlusalune (Envestio endine juht) seoses selle juhtumiga, kuid edasine menetlus venis. Investorid pöördusid samuti Magnusson advokaadibüroo poole ühishagide ettevalmistamiseks. Pankrotimenetluse algatamine osutus keerukaks, kuna ettevõte registreeriti Eestis, kuid tegelik tegevus toimus Lätis; rahvusvaheline element raskendas ka juriidilist vastutust.
• Taastumine: Sarnaselt Kuetzalile olid väljavaated väga nigelad. Suur osa rahast oli tõenäoliselt juba varem ettevõttest välja kantud. Eesti politsei sõnul liikus raha kiiresti eri riikide kontode vahel ja võeti sularahana välja​. See tähendab, et parimal juhul saadakse kätte ainult murdosa. 2020. aasta märtsis esitati ühishagi ~10 miljoni euro ulatuses. Sellisel juhul tasub arvestada kogu raha kaotusega.

Collateral (Ühendkuningriik)

• Lõpetamine: Veebruar 2018 – platvorm peatati FCA (ÜK finantsjärelevalve) korraldusel. Põhjus: Collateral pakkus ühisrahastuslaene ilma nõutava loata, eksitades investoreid nagu oleks tal FCA ajutine luba olemas. Kui see ilmsiks tuli, pani FCA ettevõtte sunniviisiliselt kinni ja määras ajutised administraatorid. Hiljem selgus uurimisel, et lisaks loata tegutsemisele olid platvormi juhid tõenäoliselt toime pannud ka kelmust investorite suhtes​.
• Maht: Collateral vahendas peamiselt kinnisvaralaene ja pandilaene. Pankrotistumise hetkel oli platvormil kaks laenuportfelli: ~£14,8 mln väärtuses kinnisvaralaene ning £1,67 mln väärtuses pandiga tagatud laene (näiteks väärisesemed), seega kokku u 16,5 miljonit naela ulatuses aktiivseid investeeringuid.
• Pärast sulgemist: 2018. aprillis määrati pankrotihalduriteks BDO audiitorid​. Selgus, et Collateralil oli segamini kaks laenuraamatut ja investorite raha ei olnud korrektselt laenudega konkreetsete laenudega seotud​. Haldur pidi esmalt välja selgitama, millised investorid milliste laenude taga on. 2022. aasta keskpaigaks (rohkem kui 4 aastat hiljem) anti lõpuks kohtus luba teha investoritele esimene väljamakse £5,5 miljoni ulatuses​. Collaterali endiste juhtide üle algatati ka kriminaalasi pettuses süüdistatuna.
• Taastumine: Esialgne £5,5 mln väljamakse sisalda umbes £5,1 mln ulatuses saadud tagasimakseid ehk enam kui 4 aastag said investorid veidi alla kolmandiku oma nõuetest tagasi. Siit ei ole aga veel tasusid maha arvestatud. Lõplik taastumismäär selgub pärast pankrotiprotsessi lõppu. FCA tunnistas oma järelvalve aeglust Collaterali asjas ja pakkus isegi mõningast kompensatsiooni (£200–£500) kannatanud investoritele moraalse kahjuna​, kuid see on sümboolne võrreldes kaotustega. Investorid pidid ootama üle nelja aasta, enne kui üldse raha tagasi hakkasid saama.

Lendy (Ühendkuningriik)

• Lõpetamine: Mai 2019 – Lendy, üks suurimaid ÜK P2P kinnisvaralaenu platvorme, kukkus kokku ning läks maksejõuetuse tõttu pankrotimenetlusse. Põhjus: Lendy probleemid kuhjusid: suurel osal laenudest ei makstud intresse õigeaegselt, riskijuhtimine oli puudulik ning FCA pani platvormi erijärelevalve alla. Lõpuks FCA peatas Lendy tegevuse investorite kaitseks​. Ametlikuks põhjuseks oli platvormi suutmatus järgida regulatiivseid standardeid ning maksejõuetus.
• Maht: Lendy kokkukukkumise hetkel oli laenuportfellis üle £160 miljoni väärtuses laene (peamiselt kinnisvara tagatisel), millest vähemalt £90 mln oli juba viivises või hapuks läinud. Investorite arv oli hinnanguliselt üle 20 000 investori üle maailma. Lendy pakkus investoritele ahvatlevat ~12% aastatootlust, kuid tegelikkuses osutus suur osa projektidest problemaatiliseks.
• Pärast sulgemist: Ettevõtte varasid määrati haldama RSM Restructuring Advisory. Haldur avastas ka Lendy siseseid ebakõlasid: oli märke, et Lendy maksis investoritele intresse platvormi enda vahenditest, kuigi laenuvõtjatelt laekumisi polnud. Samuti tekkis juriidiline vaidlus selle üle, kuidas jaotada tagasisaadud raha: osa investoreid nõudis eelisõigust konkreetsete laenude tagasimaksetele, samas kui teised investorid oleksid üldnõuetena järjekorras tahapoole jäänud. Ehk siin olid investoritel erinevat liiki nõuded, kus ühed omasid otse nõuet laenu vastu ja teistel oli nõue platvormi suhtes. See vaidlus jõudis kohtusse, kus 2021. a otsusega anti otsenõudega investoritele prioriteet teatud juhtudel. See nüanss tegi haldamise eriti aeganõudvaks.
• Taastumine: Lendy juhtum on järjekordne näide, kui aeglane ja piiratud võib taastumine olla. 2023. aasta alguse seisuga (ligi 4 aastat pärast pankrotti) oli administraatoril õnnestunud tagasi nõuda (realiseerida) umbes £34 mln väärtuses vara (laene/tagatisi), kuid sellest oli investoritele välja makstud ainult £16 mln​. Halduskulud (üle £5 mln) vähendavad lõpptulemust. Eeldatavalt võivad investorid lõpptulemusena tagasi saada umbes 30–50% oma investeeringutest, ja sedagi alles 5–6 aasta jooksul pärast platvormi kokkuvarisemist, sõltuvalt tagatiste müügi tulemustest.

FundingSecure (Ühendkuningriik)

• Lõpetamine: Oktoober 2019 – pankrot. Põhjus: FundingSecure, mis vahendas pandiga tagatud laene (kunsti, ehete, luksuskellade jne tagatisel) ja ka kinnisvaralaene, sattus raskustesse seoses probleemse laenuportfelliga. Paljud laenud läksid hapuks ning investorite usaldus kadus. Kui ilmnes kahtlusi võimalike pettuseelementide kohta (väidetavalt oli üks direktoritest seotud kahtlase laenusaajaga), otsustati platvorm sulgeda ning nimetati haldur.
• Maht: FundingSecure’i portfell oli ligikaudu £80 miljonit. Halduri (CG&Co) raporti kohaselt oli 2023. a alguseks sellest £43,8 mln tagasi saadud (vara realiseerimise teel)​. Ülejäänud osa (£36 mln) laene oli kas veel sissenõudmisel või lootusetu.
• Pärast sulgemist: Haldur hakkas müüma laenude tagatisvara ning püüdis võlgu sisse nõuda. 2021. a mai seisuga peatati ajutiselt investoritele väljamaksed, kuna üks platvormiväline võlausaldaja esitas nõude, mis tuli enne lahendada​. Seetõttu investorid said algselt sellest £43,8 mln taastunud summast veidi üle poole ainult kätte. Menetlust pikendati mitmel korral, kuna kõik laenud polnud laekunud ega tagatised müüdud.
• Tagasisaamine: 2023. aasta andmed näitavad, et umbes 55% laenusummast oli suudetud taastada (£43,8m/£80m)​, ent investoritele oli sellest välja makstud vaid £24 mln (u 30%) seoses juriidilise vaidlusega. Lõplik taastumine võib ulatuda 50–60%-ni, kuid täpne number sõltub viimaste tagatiste müügist. Eelduslikult kulub kogu protsessile ~4 aastat. Oluline on märkida, et investorite seas olid ka mõned, kes said tagasi oluliselt vähem – nt pettusekahtlusega laenude osas võidi kohtus kahjud investorite kanda jätta. FundingSecure’i õppetund oli, et isegi tagatise olemasolu ei taga kiiret ja täies ulatuses raha tagasisaamist platvormi ebaõnne korral.

MoneyThing (Ühendkuningriik)

• Lõpetamine: Detsember 2020 – “vabatahtlik” haldusmenetlus. Põhjus: MoneyThing oli väike P2P ärilaenude platvorm, mis otsustas tegevuse lõpetada pärast ühe probleemse laenu tõttu tekkinud juriidilisi vaidlusi. Ettevõte ise oli veel maksejõuline, kuid ei suutnud endale lubada pikaajalist kohtuvaidlust võlgnikuga, mistõttu otsustati likvideerimise kasuks.
• Maht: Sulgemise hetkel oli MoneyThing platvormil ~£19 miljoni väärtuses laene 18 erinevale laenajale, kokku 50 laenu. Investorite arv polnud väga suur, kuna tegu oli nišiplatvormiga.
• Pärast sulgemist: Haldur (BDO) asus laene tagasi nõudma. Kuna platvorm ise polnud pankrotis vara puudumise tõttu, oli haldusprotsess sujuvam kui mõnel teisel juhtumil. Menetlust pikendati siiski kuni 2022 lõpuni ja hiljem veel 2 aasta võrra​.
• Tagasisaamine: MoneyThing teatas, et enamik laene olid tagatud varadega ning eeldas suhteliselt kõrget taastumise määra. Konkreetseid protsente ei leidnud, kuid kuna suuremad kohtuvaidlused lahendati, loodetakse investoritele tagastada koguni üle 80% investeeringutest. Samas halduskulud (~£1,2 mln 2023. a aprilli seisuga) söövad ka siin osa rahast ära. Aeg: ~3–4 aastat lõplikuks lahenduseks. MoneyThing kinnitas paljuski, et korralik suhtlus investoritega ja õigeaegne sulgemisotsus võib kahjusid piirata. Küll aga tuleb endiselt oma raha aastaid oodata.

PeerStreet (USA)

• Lõpetamine: Juuni 2023 – USA kinnisvaralaenude ühisrahastusplatvorm PeerStreet esitas taotluse pankrotikaitseks (Chapter 11). Põhjus: PeerStreet laienes agressiivselt, kuid 2022. aasta kinnisvaraturu langus ja intressitõus tekitasid suures mahus laenumaksete viivitusi (üle poolte laenudest läksid viivisesse)​. Samal ajal ei suutnud firma enam kaasata uut riskikapitali ning likviidsusprobleem süvenes. Ehk siis kombinatsioon halbadest laenudest ja rahastuse kadumisest viis maksejõuetuseni.
• Maht: Pankrotidokumentide järgi oli investoritel platvormil umbes $205 miljoni väärtuses laene väljas, neist $112 mln (54%) olid maksehäiretega. Lisaks oli PeerStreet’il eraldi lühiajaliste “Pocket” laenude toode ($41,4 mln väärtuses), mille väljamaksed peatati juba varem likviidsuskriisi tõttu​. Investorite arv ulatus kümnetesse tuhandetesse, sest platvorm oli USA-s populaarne. (Näiteks 2018. a teatas PeerStreet, et on vahendanud üle $1 miljardi eest laene.)
• Pärast sulgemist: Chapter 11 pankrotikaitse tähendab, et ettevõte püüab restruktureerida või müüa vara, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. PeerStreet plaanis müüa oma laenuportfelli. Kuigi laenud olid kinnisvaraga tagatud, ilmnes, et investorite nõuded polnud otse nende hüpoteekidega tagatud, vaid investorid omasid tagamata väärtpabereid (notes) platvormi tütarettevõtetes​. See tähendab, et pankrotiprotsessis käsitletakse investorite nõudeid sarnaselt teiste võlausaldajatega. Kohus määras halduriks Stretto nimelise firma ning peatati kõik väljamaksed seni, kuni nõuete menetlus on käimas​. Ka platvormi kontodel seisnud vaba raha külmutati ajutiselt. Hiljem 2023. oktoobris lubati investoritel 95% oma kontojäägist pangakontodele välja kanda, jättes 5% reservi kuni lõplike arvutusten.
• Taastumine: PeerStreet investorite väljavaated on kesised. Kuna üle poole laenuportfellist oli juba probleemne, ei ole kõrge taastumismäär realistlik. Parimal juhul suudetakse laenud müüa korraliku allahindlusega või saada vaid osaliselt tagasi. Kui aga pankrotivara jagamisel tekivad juriidilised kulud ja vaidlused (mis on tõenäoline), võib taastumine veelgi väiksemaks osutuda. Lõplikud numbrid selguvad, kuid investorite jaoks on tegemist ilmselt märkimisväärse kaotusega (võimalik kahjum vahemikus 30–50% või enamgi).

RealtyShares (USA)

• Lõpetamine: November 2018 – teadlik lõpetamisotsus (tegevuse lõpetamine uute projektide osas). Põhjus: ettevõte ei suutnud hankida piisavalt kasvukapitali ja otsustas tegevuse kokku tõmmata enne maksejõuetuks muutumist. Tegemist oli USA kinnisvaraühisrahastuse startup’iga, mis oli vahendanud üle 1000 projekti, kuid ei suutnud saavutada kasumlikkust. Viimase õlekõrrena püüti leida ostjat, kuid see ebaõnnestus.
• Maht: RealtyShares tegutses 5 aastat ning selle kaudu investeeriti üle $870 miljoni 1160+ projekti. Lõpetamise hetkel haldas platvorm veel ~400 mln dollari väärtuses aktiivseid investeeringuid ~20,000 akrediteeritud investorile. Ehk tegemist oli suurte summadega, aga raha tuli pigem suurinvestoritelt.
• Pärast sulgemist: Ettevõte teatas investoritele e-kirjaga, et uusi projekte ei lisata ning keskendutakse olemasolevate portfellide koju toomisele. Alles jäeti tuumiktiim, kes haldas edasi kõiki järelejäänud investeeringuid (laene ja omakapitaliprojekte)​. Lubati, et kõik investorid saavad oma raha projekti lõpus tagasi. 2019. aasta jooksul anti enamik projektihaldusest üle kolmandatele osapooltele.
• Tagasisaamine: RealtyShares investorid ei kaotanud platvormi sulgemise tõttu oma raha. Kõik laenu- ja investeerimislepingud jäid kehtima ning jooksid oma lõpuni. Kui mõni konkreetne kinnisvaraprojekt ebaõnnestus, kandsid investorid küll kahju, aga see ei tulenenud platvormi tegevuse lõpetamisest. Enamik investoreid sai oma põhisumma ja tulud tagasi vastavalt algsetele graafikutele (või väikese viivitusega haldusfirmale ülemineku tõttu). Protsess võttis mõne projekti puhul kuni 2–3 aastat, kuid 2021. aastaks oli suurem osa portfellist lõpetatud. RealtyShares on hea näide heal viisil äri lõpetamisest. Ettevõte sulges uksed läbimõeldult ja kaitses sellega investoreid suurematest kaotustest.

SoMoLend (USA)

• Lõpetamine: 2013 – sundlõpetamine regulatsioonide rikkumise tõttu. Põhjus: SoMoLend oli üks varaseid USA ühisrahastusplatvorme, mis vahendas väikelaene ettevõtetele. Ohio osariigi järelevalveasutus avastas, et SoMoLend oli esitanud avalikkusele eksitavat teavet oma kasvu ja mahu kohta ning rikkunud väärtpaberiseadusi. Juunis 2013 sai platvorm käsu tegevus peatada (cease-and-desist order) süüdistatuna investeerimispettuses ja loata väärtpaberite pakkumises​.
• Maht: SoMoLend ilustas oma algusfaasis tulemusi: väitis, et on vahendanud $15 mln laene, kui tegelik number oli vaid ~$234k​.
• Pärast sulgemist: Platvorm praktiliselt hääbus kohe pärast tegevuskeeldu. SoMoLendi vastu algatati uurimine ja see likvideeriti tasapisi.
• Tagasisaamine: Ei oska öelda, kui suure osakaalu rahast investorid tagasi said. Küll aga oli see hea näide, kuidas reguleerimata (või leebelt reguleeritud) platvormid võivad oma numbritega luuletada ja kuidas regulatsioonide rikkumine võib väga kiiresti platvormi tegevuse lõpetamiseni viia. Ehk selline tegevus on investori jaoks oluline lisarisk isegi siis, kui see otseselt investorit ei kahjusta.

BitLendingClub (Loanbase)

Maailma esimene suurem Bitcoin-põhine P2P laenuplatvorm, asutatud 2014 (tegutses Bulgaarias). Võimaldas kasutajatel anda laene bitcoinides üle maailma.

Lõpetamine: teatas 2016 lõpus, et sulgeb tegevuse seoses “regulatiivse survega” USA turul​. Ettevõte andis klientidele kuni 2017. septembrini aega oma vahendid välja võtta ja lõpetas uute tehingute vahendamise koheselt​.

Tagajärjed: Platvorm lõpetas suhteliselt korrektselt. Aktiivsed laenud lasti lõpuni maksta ning kasutajad said oma bitcoinid kontodelt välja kanda. Investorid ei kaotanud sulgemise tõttu raha, välja arvatud tavapärased laenude defaultid.

BTCjam

USA-s registreeritud krüptolaenude platvorm, mis tegutses 2012–2017. Laenuvõtjaid ja investoreid oli üle 120 riigist ning vahendati ~20 600 laenu kogusummas üle 64 000 BTC (väärtus sõltus Bitcoin hinnast).

Lõpetamine: Mai 2017 kuulutas BTCjam, et teeb raske otsuse platvorm sulgeda, põhjendades seda samuti regulatiivsete takistustega ja raskustega viia Bitcoini laenud massidesse​. Uusi laene vastu ei võetud alates teate päevast ning kasutajatele anti aega kuni 1. juulini 2018, et kõik BTC kontodelt välja kanda​.

Tagajärjed investoritele: Samuti üsna korralik: kõik aktiivsed laenud jätkusid kuni nende tähtaja lõppemiseni. BTCjam hoidis oma veebikeskkonda töös, kuni viimase laenu lõppemiseni​. Pärast seda suleti sait lõplikult. Investorid, kes olid andnud laene, said tagasi makseid nii nagu laenuvõtjad tasusid ja kaotused olid tavapärasest laenude hapuks minekust tingituna.

BitConnect

BitConnect polnud küll klassikaline ühisrahastusplatvorm, kuid reklaamis end krüptopõhise “laenuplatvormina”, kus kasutajad “laenasid” oma krüptovaluuta välja ja teenisid väidetavalt kuni 1% päevas intressi. Tegelikult oli tegu globaalse Ponzi-skeemiga.

Lõpetamine: Jaanuar 2018, pärast seda kui mitmed osariigid (Texas, Põhja-Carolina jt) USA-s andsid välja cease-and-desist käsud BitConnecti vastu, kuulutas platvorm ootamatult, et sulgeb laenu- ja vahendusteenused​. BitConnect maksis kasutajatele välja nende kontojäägid oma tokenites (BCC) fikseeritud hinnaga, kuid kohe pärast sulgemist kukkus BCC krüptoraha hind ~92% ning jätkas vabalangust, langedes üle $400 tasemelt mõne dollarini​. See tähendas, et investorid said küll tokenitena justkui midagi tagasi, kuid see token oli praktiliselt väärtusetu. Sisuliselt kaotas enamik inimesi pea 100% oma investeeringust. BitConnecti skeemi maht oli tipphetkel hinnanguliselt üle $2,5 miljardi. Hiljem on USA võimud esitanud süüdistusi BitConnecti korraldajatele seoses $2,4 miljardi suuruse pettusega​.

Tagajärjed investoritele: Valdav osa sai tagasi alla 10% oma algsummast (paljud veelgi vähem). Aastate jooksul on eri riikide õiguskaitseorganid üritanud konfiskeerida varasid. Nt 2023. a algul otsustati USAs maksta ohvritele tagasi $17 mln konfiskeeritud vahenditest​, mis on siiski tilk meres kogukahju kõrval. BitConnect on ekstreemne näide, kuidas pettusel baseeruv “ühisrahastus” võib sisuliselt hävitada kogu investeeringu.

Lisad

Ühisrahastusplatvorm läks pankrotti, mis edasi?

2016. aastal tegin samal teemal ka paar RahaRaadio saadet. Üks neist on endiselt suuresti asjakohane.

Kuetzal ja Envestio “pankrotis” – kas peaksid muretsema?

NB! Kui oled mõne petuskeemi kaudu petta saanud, siis esita selle kohta avaldus politseile.

Ühisrahastusportaalid Kuetzal ja Envestio poma pillid kokku pakkinud ja kõigi märkide järgi investorite rahaga jalga lasknud.

Sellega seoses on paanika levinud ka muudesse ühisrahastusplatvormidesse ja minuni on jõudnud mõned murelikud küsimused, et kas peaks ühisrahastusest väljuma.

Kas peaksid ühisrahastusest väljuma?

Sellele vastamiseks on oluline aru saada, millega Kuetzali ja Envestio näol tegemist oli. Kuna mulle need isiklikult huvi ei pakkunud, siis liigselt nendega tuttav ei ole, aga üldiselt minu teada mõlemad portaalid:

1. rahastasid erinevaid suuremaid projekte (ärilaenud, mitte tarbimislaenud)
2. pakkusid konkurentidest kõrgemaid intresse
3. võimaldasid investoril enneaegselt väljuda, lubades laenud investori käest ise tagasi osta
4. olid Eestis registreeritud, kuigi tegelikult Eestiga seos praktiliselt puudus
5. kuskilt jäi ka silma, et pakkusid päris kõrgeid referral tasusid (?)

Ainuüksi selle info põhjal on päris palju ohumärke, mis võiksid panna häirekellad tööle ja sundida enne investeerimist põhjalikumat eeltööd tegema.

Kõige olulisem on minu hinnangul 3. punkt, mis juba üksinda välistab minu jaoks portaali kui potentsiaalse investeerimiskeskkonna. Sellist tingimust saab pakkuda ainult kas petuskeem või väga ebakompetentne äri. Mõlemil juhul seab see minu investeeringu ebamõistlikult suurde ohtu.

Valdav enamus ühisrahastusportaale ei tööta sellise mudeli peal. Samuti ei ole valdav osa ühisrahastusplatvormidest petuskeemid, nagu need kaks tunduvad olevat. Seega kogemust teistele üldistada ei saa.

Lühidalt, kui sa just ei ole investeerinud sellistesse portaalidesse, siis nende kahe portaali kadumine ei anna kindlasti põhjust ühisrahastusest väljumiseks.

Muidugi kui sa oled sellistesse portaalidesse investeerinud, siis võiksid endalt õigustatult küsida, kas sa saad ikka piisavalt hästi aru, mida sa teed?

Kui ei, siis võiksid kas enda teadmistesse panustada või kui sa pole valmis nii palju vaeva nägema, siis oleks väljumine isegi õigustatud.

Kas peaksid oma investeeringute pärast muretsema?

Kui sa investeerisid Kuetzali või Envestio portaalides, siis on sul kindlasti põhjust muretsemiseks.

Esiteks sellepärast, et sellest rahast oled tõenäoliselt ilma. Teiseks aga võivad sinu otsustusprotsessid olla puudulikud, mistõttu võib su raha ka muudes portaalides ohus olla.

Lisaks tasub üle vaadata, et sa pole teistesse sarnaste tingimustega tagasiostugarantiiga portaalidesse investeerinud, kus portaal lubab ise laenud enneaegselt tagasi osta.

Muidugi kui sa arvasid, et Kuetzal ja Envestio on head kohad investeerimiseks, siis nagu eespool ka mainisin, võiks muret tunda oma kogu ühisrahastusportaali osas. Vaata oma otsused üle ja veendu, et need on tehtud mõistlikumalt kui eelmised.

Kuidas kahtlasemaid investeeringuid vältida?

Ei hakka isegi teesklema, et panen siia nüüd mingi ammendava loetelu. Küll aga mõned mõtted peamiselt just nende viimaste ühisrahastuse juhtumite valguses, millele portaalide puhul tähelepanu pöörata.

Portaal ei ole ühisrahastuse põhinimekirjas

Kui portaal ei ole ühisrahastusplatvormide andmebaasi põhinimekirjas, siis tee kindlasti enne liitumist põhjalikum eeltöö ära. Kui sa ei leidnud portaali ka lisanimekirjast, siis see põhinimekirja kindlasti ei kuulu ja mõnikord ei vääri ka lisanimekirja lisamist.

Lisanimekirjast puudumine tähendab reeglina siiski seda, et ma pole jõudnud seda lisada. Portaale tuleb juurde nagu seeni pärast vihma ja nii mõnigi neist kaob umbes sama kiirelt. Seega ei ole uute portaalide lisamisega liigselt kiirustanud.

Portaal lubab enneaegset buyback guarantee-d

Kui portaal lubab, et saad soovi korral enneaegselt väljuda ja nad ostavad sinu käest investeeringu tagasi, siis on see peaaegu garanteeritult ohumärk ja sellisest portaalist tasuks eemale hoida.

Mitte segi ajada sellega, et portaal lubab hapuksläinud laenud tagasi osta (nt Omaraha ja Mintose tagasiostugarantii ja tagatisfondi mudelid). Kuigi nende puhul tasub veenduda, et pakutav mudel on jätkusuutlik. Eriti ohtlik võib see olla just suuremaid ärilaene rahastava portaali puhul.

“Ekspertidest” blogijad soovitavad

Viimasel ajal tundub iga teine vähemalt kuu aega investeerinud tegelane olevat ühisrahastuse “guru” ja jagab soovitusi, kuhu ja kuidas investeerida (eriti inglisekeelsel blogimaastikul).

Eriti popid on erinevate ühisrahastusportaalide ülevaated, milles sisu tihtipeale on vähe, aga see-eest referral linke ja kiidusõnu portaali kohta küllaga. Selliseid soovitusi oli korralikult nii Kuetzali kui ka Envestio kohta (huvitavat lugemist, kuidas need blogijad neid kaotusi kajastasid).

Samuti on järjest populaarsemaks muutunud Malluka stiilis sisuturunduse artiklid, kus kohati on üsna häguselt aru saada, et tegemist on ostetud sisuga.

Üldiselt ei olegi oluline, kas need blogijad soovitavad kahtlaseid portaale raha pärast või lihtsalt rumalusest. Sina kaotad mõlemil juhul, kui neid kuulad ja oma säästud järgmisesse Kuetzalisse viid.

Esiteks, veendu, et inimene, keda sa kuulad, ka reaalselt aru saab, mida ta teeb ja räägib. Investeeritav või blogis kuvatav investeeringu summa suurus ei ole reeglina oluline näitaja. Ka suurte summadega inimesed teevad suuri rumalusi.

Teiseks, isegi kui sinule usaldusväärne inimene midagi soovitab, tee oma kodutöö ära. Kehtib ka selle kohta, kui mina sulle midagi peaks soovitama.

Ma ei soovita midagi sellepärast, et saan selle eest raha (kuigi väärt asja soovitamise puhul võin referral linki kasutada). See aga ei tähenda, et ma ei võiks kogemata ühtegi viga teha või et mul ei jää midagi olulist märkamata.

Konkurentidest oluliselt kõrgemad intressid

Seda on kõige keerulisem hinnata, kas ja kui oluliselt need intressid kõrgemad on. Intress sõltub ju ikkagi riskitasemest ja siia alla kuulub ka portaaliga seotud risk.

Seega on loogiline, et uuemas portaalis on intressid mõnevõrra kõrgemad, kui vanas juba pikalt tegutsenud ja usaldusväärses portaalis. Viimases on portaaliga seotud risk väiksem.

Oluline on võrrelda sarnase riskitasemega projekte sarnastes portaalides. Seega kui ühes uuemas portaalis on projekti eest pakutav intress 13% ja teises on sarnase projekti intress 18%, siis võiks juba olulisi küsitavusi tekkida.

Kui sa ei oska hinnata, millised projektid võiksid sarnase riskitasemega olla, siis kehtib endiselt lihtne rusikareegel: kui ei mõista, ära näpi.

Milliste kriteeriumite põhjal sina kahtlasemaid ühisrahastusportaale välistad?